Pankrotiõigus

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus ei võtnud 5.06.2023 määrusega seda menetlusse. Seega ei tuvastanud kohtud Release Agreementi kehtetust.

mis on sõlmitud laevapereta prahtija ja SLK kui prahtija vahel“. Seega kinnitab Release Agreement’i sõnastus, et punktides 2.2(b) ja 2.3(b) ei olnud mõeldud Novation Addendum’i alusel tekkinud nõudeid; c) SLK nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati osaliselt alates 01.03.2017 tekkinud Reyna prahitasude ja seonduva viivise nõuet ning selles summas on nõue Reynale tasutud. Seda ei oleks tehtud, kui antud nõue oleks hõlmatud Release Agreement’is sisalduva nõuetest loobumise kokkuleppega. Nii selgitas kostja 1 hagile 22.07.2019 esitatud vastuse punktis 40: Arvestada tuleb, et SLK pankrotimenetluses esitatud 638 945,75 euro nõudest /.../ tunnustati 421 914,21 eurot ning tunnustamata jäeti 217 031,54 eurot just seetõttu, et hageja ei ole tõendanud sellise nõude olemasolu. Kostja viitas seejuures nõude tunnustamisele peatüki all, mis käsitles hageja poolt Novation Addendum’i alusel esitatud nõudeid. Kostjad on menetluses kinnitanud, et Release Agreement ei hõlma Novation Addendum’i alusel esitatud nõudeid. Kostja 1 selgitas näiteks 21.07.2021 menetlusdokumendis, et „[s]eevastu tsiviilasi nr 2-18-6020 ei puuduta mitte mingil viisil hageja 217 031,54 euro suurust nõuet ja sellest tulenevalt on põhjendatud ka nõue summas 217 031,54 eurot eraldamine eraldi menetluseks“. Kostja 1 viitas seejuures hageja poolt Novation Addendum alusel esitatud nõudele (nõudesumma oli tegelikkuses kostja viidatud summast suurem). Kostjad 2 ja 3 on näiteks oma 24.10.2019 menetlusdokumendis selgitanud, et „hageja teise nõude aluseks on 1.3.2017.a sõlmitud Novation Addendum, millest tulenevaid väidetavaid nõudeid ei puuduta 1.3.2017.a sõlmitud Release Agreement, mis välistab kõigi enne selle sõlmimist (so kuni 28.2.2017.a) tekkinud nõuete olemasolu“. Poolte vahel puudub seega vaidlus, et Reyna ei loobunud Release Agreement’is Novation Addendum’i alusel esitatud nõuetest. Selgitamaks, millises ulatuses tekkis hagejal nõudeid Novation Addendum’i alusel, teeb hageja esmalt ülevaate pankrotimenetluses ja hagis esitatud nõuetest. Reyna esitas pankrotimenetluses kaks nõudeavaldust: a) Nõudeavaldus I. Reyna esitas antud nõudeavalduses kokku nõude summas 8 838 634 eurot (hagi lisa 2). Antud summa hõlmas 4 419 317 euro suurust põhinõuet ja 4 419 317 euro suurust viivise nõuet. Nõudeavaldus I hõlmas Reyna nõudeid SLK vastu, mis olid tekkinud enne 01.04.2017. Eelnevat kinnitab nõudeavalduse punktis 7 toodud selgitus: „Lõplik võlgnevus nähtub saldokinnituselt, milles kajastatud võlgnevus 31. detsembri 2015 seisuga, millele lisandub perioodil 1. jaanuar 2016 – 1. aprill 2017 täiendavalt tekkinud võlgnevused“; b) Nõudeavaldus II. Teises nõudeavalduses esitas Reyna nõude kogusummas 638 945,75 eurot (hagi lisa 3). See hõlmas 549 000 euro suurust põhinõuet ja 89 945,75 euro suurust viivise nõuet. Nõudeavaldus II hõlmas Reyna nõudeid SLK vastu perioodil 01.04.2017 30.09.2017. Seda kinnitab Nõudeavalduse II punktis 5 toodud selgitus: „Seega on põhivõlgnevus arvestatud perioodi 1. aprill 2017 – 30.september 2017 kohta, mis on kokku 549 000 eurot (3 000 * 183 päeva)“. Eelnevast nähtuvalt hõlmas Nõudeavaldus I osaliselt, s.o 2017. aasta märtsikuu osas ka Novation Addendum’i alusel tekkinud nõudeid (ühe kuu prahitasu ja viivise osas). 21.05.2019 hagiavalduses olid nõuded grupeeritud SLK pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste järgi. Reyna pankrotihaldur taotles hagiavalduses nõuete tunnustamist seega järgmiselt: a) Hagi resolutsiooni punkt 1. Antud punktis taotles Reyna nõude tunnustamist summas 8 838 634 eurot. Resolutsiooni punkt 1 kajastas Nõudeavalduses I esitatud nõudeid. Seega hõlmas resolutsiooni punkt 1 ka prahitasu ja viivise nõuet 2017. aasta märtsikuu eest. Nii oli hagiavalduse põhjendava osa punktis 19 selgitatud resolutsiooni punkti 1 nõuet järgmiselt:

„Vastavalt saldokinnitusele oli SLK võlgnevus 31.12.2015 seisuga ilma viivisearvestuseta 2 348 696 eurot (vt lisa 9, lk 6). Perioodi eest 01.01.2016 – 01.04.2017 lisandub võlgnevus prahitasude maksmata jätmise eest vastavalt prahilepingule summas 2 070 621 eurot“; b) Hagi resolutsiooni punkt 2. Antud punktis taotles Reyna nõude tunnustamist summas 217 031,54 eurot, st osas, milles Nõudeavalduse II alusel esitatud nõuded jäid nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmata. Resolutsiooni punkt 2 kajastas seega Nõudeavalduses II esitatud nõudeid ning hõlmas Reyna nõudeid SLK vastu perioodi 01.04.2017- 30.09.2017 osas. Nii oli hagiavalduse põhjendava osa punktis 27 selgitatud resolutsiooni punkti 2 nõuet järgmiselt: „Seega on põhivõlgnevus arvestatuna perioodi 1. aprill 2017 – 30. september 2017 kohta kokku 549 000 eurot (3 000 * 183 päeva)“. Nõude korrigeerimise kontekstis on eelnevast oluline, et Nõudeavaldus I ja hagiavalduse resolutsiooni punkt 1 hõlmasid ka 2017. aasta märtsikuu prahitasu nõuet ning sellega seonduvat viivise nõuet (93 000 eurot prahitasu + viivis alates 02.03.2017 summas 16 001,1 eurot). See oli ka põhjuseks, miks hageja vaidlustas hagi resolutsiooni punktis 1 tervikuna läbi vaatamata jätmise. Selgitamaks alates 01.03.2017 tekkinud Reyna prahitasude ja seonduva viivise suurust, kirjeldab Reyna ülevaatlikkuse huvides nõude kujunemise aluseks olevate lepingutingimuste sisu. Vastavad tingimused tulenevad eelkõige Novation Addendum’ist, mis reguleeris SLK ja Reyna vahelist prahtimise suhet alates 01.03.2017. Osas, milles Novation Addendum ei sisaldanud muudatusi, kohaldusid jätkuvalt edasi algse, s.o 22.07.2009 prahilepingu sätted (sh üldtingimused ehk Rider Clauses). Nõudesumma kujunemisel on asjakohased järgmised tingimused: a) Punktis 1.4 lepiti kokku, et SLK-l tuleb Reynal tasuda prahitasu 18 000 eurot päevas (mis sisaldab käibemaksu) iga päeva eest alates 1. märtsist 2017. Kohustus kehtis prahilepingu lõppemiseni (vt hagiavalduse punkt 13). SLK-l oli kohustus tagada, et osa sellest summast, s.o 15 000 eurot, tasub TS Laevad OÜ (parvlaeva „Hiiumaa“ lõppkasutaja sel perioodil). SLK-l endal lasus seega kohustus teha Reynale iga päeva eest makse summas 3000 eurot (=18 000 – 15 000); b) Punkti 1.3 kohaselt kehtis prahileping kuni 30.09.2017; c) SLK pidi prahitasu tasuma kuu kaupa. SLK pidi iga kuu eest arvestatava prahitasu tasuma ette selle konkreetse kuu esimeseks tööpäevaks. Reyna nõue igas kuus tasumisele kuulunud prahitasu eest muutus seega sissenõutavaks ja viivis hakkas jooksma selle konkreetse kuu teisel tööpäeval (VÕS § 82 lg 7); d) Prahilepingu eritingimuste punkti 24 ja prahilepingu üldtingimuste p 11(f) 9 kohaselt on Reynal õigus nõuda SLK-lt prahitasude maksmisega viivitamise korral intressi (viivist) määraga 10% aastas. Põhinõude suurus 642 000 eurot. Hageja esitab eelviidatud kokkuleppeid arvesse võttes Novation Addendum’i alusel tekkinud prahitasu arvestuse tabeli kujul (vt TABEL 1). Hageja märgib, et kostjad 2 ja 3 on kinnitanud eeltoodud Novation Addendum’i alusel tekkinud põhinõude suurust 22.07.2019 hagi vastuse punktis 14: Võlgnikul oli Novation Addendum’ist tulenev täitmata kohustus hageja ees summas 642 000 eurot (põhivõlg). Samas summas põhivõlg on võetud aluseks ka kostjate 2 ja 3 viivise arvestuses (22.07.2019 hagi vastuse lisa 4; viivise arvutus on küll ebaõige, kuivõrd tegelikkuses ei ole põhivõlga tasutud). Hageja märgib, et prahitasude nõude aluseks on lepinguline kokkuleppe. Arvete esitamine ei ole lepingust tuleneva tasumiskohustuse eelduseks. Viivise nõue 94 252,61 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse tabeli kujul (vt TABEL 2).

Kokkuvõtvalt, perioodi 01.03.2017 – 30.09.2017 prahitasude põhinõue summas 642 000 eurot (arvestamata hiljem tasutud osa) kujunes Nõudeavalduses II esitatud põhinõudest ning Nõudeavalduses I esitatud 2017. aasta märtsikuu prahitasu nõudest (549 000 + 93 000). Lisaks tekkis viivise nõue summas 94 252,61 eurot, mis oli enamuses esitatud Nõudeavalduses II ning 2017. aasta märtsi prahitasu osas Nõudeavalduses I. Reyna olemasoleva nõude suuruse määratlemisel on oluline, et kolmas isik, Peetri Keskus OÜ, tasus 04.11.2020 Reynale SLK eest 421 914,21 eurot. Vastavas ulatuses oli Reyna nõue saanud SLK pankrotimenetluses tunnustatud. Seejuures ei määratletud, millises osas tasuti põhinõue ja millises viivis. Kostjad on käesolevas tsiviilasjas väitnud, et Reyna põhinõue on põhjendatud summas 365 527,01 eurot ja viivise nõue summas 56 387,2 eurot. Lähtudes perioodi 01.03.2017 – 30.09.2017 prahitasude ja viivise kogunõudest (642 000 prahitasud + 94 252,61 eurot viivis) ning eeltoodud Reyna nõude vaidlustajate avaldusest, jäi Reynal SLK vastu alates 01.03.2017 sissenõutavaks muutunud prahitasude ja viivise nõudena seega 314 338,4 eurot, millest: a) põhinõue moodustab 276 472,99 eurot (= perioodi 01.03.2017–30.09.2017 prahitasude kogusummast 642 000 on lahutatud 365 527,01 eurot ehk summa, mis tasuti Peetri Keskus OÜ poolt prahitasude põhinõude katteks); b) viivisenõue moodustab 37 865,41 eurot (= perioodi 01.03.2017–30.09.2017 viivise nõude kogusummast 94 252,61 on lahutatud 56 387,2 eurot ehk summa, mis tasuti Peetri Keskus OÜ poolt viivise nõude katteks). Kokkuvõtvalt, Reyna järele jäänud nõude summa 314 338,4 eurot hõlmab: a) kogu Nõudeavalduses II esitatud prahitasude põhinõuet summas 549 000 eurot ja sellega seonduvat viivist summas 78 251,51 eurot (esialgse hagi resolutsiooni punktis 2 toodud nõuded); b) prahitasu 2017. aasta märtsikuu eest summas 93 000 eurot ja sellega seonduvat viivist summas 16 001,1 eurot, mis varasemalt oli hõlmatud Nõudeavaldusega I (sh esitatud esialgse hagi resolutsiooni punktis 1): c) eelnevast on lahutatud Reynale tasutud 421 914,21 eurot; Eelneva alusel on Reyna SLK vastu oleva nõude suuruseks 314 338,4 eurot. Arvestades nõude korrigeerimist, loobub Reyna 314 338,4 eurot ületavas osas nõude tunnustamise taotlemisest SLK pankrotimenetluses. Kostjad on varasemalt võtnud omaks, et Novation Addendum’i alusel tekkinud nõuded ei olnud hõlmatud Release Agreement’iga. Samas on kostjad väitnud, et SLK olevat tasunud Reynale vastavad nõuded, tasudes oma sisendkäibemaksu arvelt Maksu- ja Tolliametis („MTA“) Reyna maksukohustusi. Kostjad väidavad, et kuna Reyna kohustused MTA ees vähenesid, tuleb lugeda SLK kohustused Reyna ees täidetuks. Kostjad eksivad. Kolmandale isikule maksete tegemine ei ole käsitatav kohase täitmisena. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmise viisi reguleerib VÕS § 91. VÕS § 91 ei võimalda lugeda rahalist kohustust täidetuks, kui rahaline kohustus täidetakse kolmandale isikule võlgniku suva kohaselt. Prahileping ega ka Novation Addendum ei näinud samuti ette, et SLK võib Reynale võlgnetava prahitasu tasuda Reyna asemel MTA-le. Järelikult, isegi kui SLK tegi mingeid makseid MTA-le Reyna kohustuste katteks, ei ole täidetud SLK prahitasu maksmise kohustust Reyna ees. SLK on jätkuvalt Reynale võlgu prahitasu ja sellega seotud kõrvalkohustused (s.o Nõue II on põhjendatud).

Kostjate vastuväited

kohustuse sellise täitmisega. SLK-l ja Reynal oli kokkulepe, et SLK loovutab oma tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu Reyna kohustuste katteks. Vastavalt kokkuleppele tehti MTA kontode vahel kanded. Ei ole ka eluliselt usutav, et SLK oleks sellised kanded teinud ühepoolselt ilma kokkuleppeta – sisuliselt oleks SLK siis oma saadaolevast rahast Reyna heaks ilma mingi vastusoorituseta loobunud. Niisiis on alusetu Reyna väide, et kohustused on täidetud võlgniku suva kohaselt kolmandale isikule ja seetõttu ei saa Reyna nõuet täidetuks lugeda. SLK on oma kohustuse 276 413,95 euro ulatuses Reyna ees täitnud.

Hageja nõudeavalduste esitamise ajal kehtinud PankrS redaktsiooni § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas ka teise nõude, summas 638 945,75 eurot (hagiavalduse lisa 3), mille ajaline piiritlus algab selgelt alates 1. aprillist 2017 (nõudeavalduse p 2) ja mis tugines sootuks teisele kokkuleppele, 1.3.2017 sõlmitud Novation Addendumile. Kostjate hinnangul saab iga nõuet menetleda lähtudes iga konkreetse nõude kohta esitatud nõudeavaldusest ja konkreetsele nõudeavaldusele lisatud tõenditest. Vastasel juhul oleks tegemist nõuete aluse ja ulatuse muutmisega. Selline ühest nõudest nõude ülekandmine teise nõudesse, tõendite segamine ja ühendamine, mida hageja üritab teha, on nõuete tunnustamise kohtumenetluses lubamatu. Nõue peab olema konkreetne ja tõendatud juba pankrotimenetlusse nõuete tunnustamise protsessi esitamisel, et teised võlausaldajad saaksid nõude tõendatust hinnata ja vajadusel vastuväited esitada. Vajadusel kohtus toimub sama aluse ja sama ulatusega nõude tunnustamise vaidlus. Antud juhul on hageja kohtule tunnustamiseks esitanud segu oma nõuetest. Eelnevast tulenevalt on hageja esimene nõue selgelt alusetu, tõendid seda nõuet ei toeta. Hageja teist nõuet tuleb menetleda sellisena nagu see pankrotimenetlusse esitati, nõue on esitatud rahaliste nõuete kohta, mis on tekkinud alates 1.4.2017. Kostjad on nõus hageja väljatoodud summadega selles osas, et perioodil 1.3.2017-30.9.2017 Novation Addendumi alusel pidi võlgnik maksma hagejale prahiraha põhiosana kokku 642 000 eurot ( so 3 000 eurot päevas). Hageja ja võlgnik leppisid kokku arvelduste lihtsustamiseks sellise tasumise korra, et võlgnik kannab enda maksuameti ettemaksukontole tekkiva ettemaksu üle hagejale ning selline hageja kohustuste vähenemine EMTA ees loetakse võlgniku poolseks tasumiseks. Tegemist on täiesti adekvaatse, mõistliku ja praktilise kokkuleppega. Alternatiivselt oleks võlgnik pidanud iga kuu 90 000 eurot käibemaksu EMTA-lt tagasi küsima, seejärel ootama taotluse menetlemist, saama raha arvelduskontole, et raha seejärel kanda üle hagejale, kes selle omakorda EMTA-le tagasi kannab. Hageja kirjeldatud olukord, et võlgnik ühel hetkel lihtsalt hakkas peale ja kandis veerand miljonit eurot hageja EMTA ettemaksukontole lihtsalt niisama, ilma poolte vastava kokkuleppeta, ei ole eluliselt absoluutselt usutav. Seejuures ei teinud saaja (hageja) ühtegi tegu ega toimingut, et väidetavalt ilma mistahes põhjuseta saadud raha võlgnikule tagasi anda või vähemalt teatada, et sellist maksmist ta tasumiseks ei loe. Hageja ühtegi teavitust ei teinud arusaadaval põhjusel, et selline tavaline viis suuremate käibemaksu maksete teostamiseks oli hageja ja võlgniku vahel kokku lepitud. Käesoleva vaidluse kogu sisu seisneb selles, et hageja tunnistab, et EMTA ettemaksukontole on võlgniku poolt laekunud sadu tuhandeid eurosid aga ühtlasi teatab, et see ei olnud kohane täitmine VÕS mõttes. Raha hageja küll sai, seda hageja tunnistab, aga võlgniku kohustus hageja väitel ei vähenenud. Tegemist ei ole hea usu kohase käitumisega. Kogu muu hageja aritmeetika võlgnevuse arvestamisel tugineb sellel eksiarvamusel ning kui võlgniku poolt tehtud maksed hageja EMTA kontole arvesse võtta ja lisada ka kolmanda isiku poolt võlgniku võla lõppjäägi tasumine, on ühemõtteliselt selge, et hagejal puudub nõue võlgniku vastu. Perioodil 1.3.2017 kuni 19.11.2018 (võlgniku pankroti väljakuulutamiseni) on hageja nõude suuruse arvestus toodud tabelis. Sellest arvestusest tuleneb ühemõtteliselt, et 19.11.2018 seisuga võlgnes võlgnik koos viivisega hagejale 421 914,21 eurot, mis tasuti hagejale 4.11.2020 kolmanda isiku poolt ja millise summa võlgnevust vähendava mõjuga laekumise üle poolte vahel vaidlus puudub. Sealjuures tasuti võlgnevus kalkuleerides võlgnevust alates 1.3.2017, mitte hageja teise nõudeavalduse järgi, milles rahaline nõue esitati 1.4.2017 algava ajaperioodi kohta (hageja esimene nõudeavaldus on selgelt alusetu). Seega ei ole hagejal nõuet. Võlgniku kohustus on täies mahus koos viivistega täidetud. Veelgi enam, hageja ei keeldu mitte üksnes tema EMTA

ettemaksukontole kantud raha kohustuse täitmisena arvesse võtmast, vaid hageja keeldub ka iseenda poolt tehtud tasaarvestust aktsepteerimast, kuna hageja poolt tehtud tasaarvestust (vt lisa) ei nähtu hageja esitatud täpsustatud väidetava võlgnevuse arvestuses mitte kusagilt. Hageja majanduspõhimõte on selge: raha kliendilt laekub, hageja oma kohutusi tasaarvestusega justkui tasub, aga teise poole võlgnevus sellest hoolimata ei vähene. Selline hageja lähenemine õigussuhetele on väga kaugel hea usu põhimõttest. Hageja ja hageja nn sõsarettevõtted, keda kõiki ühendab üks esindaja, on aastaid esitanud võlgniku vastu absurdseid nõudeid algsummaga ca 60 miljonit eurot. Nüüd on kõikidest ajakirjanduses välja toodud võlgnetavatest miljonitest järgi jäänud käesolevas hagis tunnustamist nõudev summa, mille tunnustamist hageja jäärapäiselt nõuab ja keeldub mistahes tasumisi aktsepteerimast. Sõsarettevõtted OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) on mistahes nõuetest peale järjestikkuseid kaotusi kohtumenetluses sealjuures tänaseks täielikult loobunud. Kostjate hinnangul hageja ei tahagi raha, vaid hageja soov on võlgniku lõplikku kasusaajat kahjustada absurdseid nõudeid ja hagisid esitades ja viimase võimaluseni menetleda. Viis aastat on see õnnestunud, kümnetest miljonitest väidetavast võlast on jäänud järgi mõnisada tuhat, mis samuti on tegelikkuses tasutud. Juhul kui kohus leiab, et võlgnik ei täitnud kohustusi EMTA ettemaksu kontole hageja kasuks tehtud maksetega, on hageja samas väärtuses lihtsalt alusetult rikastunud ja sisuliselt nõuab sama raha teist korda. Kostjate hinnangul ei vaja selline teguviis kohtu kaitset. Kohtu põhjendused

SLK ja OÜ Väinamere Liinid Release Agreementi (I kd lk 79 jj). Muude kokkulepete seas kinnitas OÜ Reyna Trade Release Agreementi p-des 2.2 (b) ja 2.3 (b), et loobub nõuetest, mis OÜ-l Reyna Trade prahilepingu alusel SLK vastu on; - tsiviilasjas nr 2-18-6020 on kohtud tuvastanud, et Release Agreement on kehtiv (II kd lk 159 jj); -võlgniku (AS Saaremaa Laevakompanii) pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 19.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14646; -hageja esitas 30. novembril 2018 pankrotimenetluses kaks nõudeavaldust: 1) nõudeavalduse summas 8 838 634 eurot seoses OÜ Reyna Trade ja SLK vahel sõlmitud prahilepingust tuleneva prahitasu tasumise nõudega (I kd lk 14); Hageja nõudeavaldusest summas 8 838 634 eurot nähtub, et see nõue tugineb 22.07.2009 hageja ja SLK vahel sõlmitud prahilepingule (,,Bareboat Charter“), mille alusel anti SLK-le rendile parvlaev ,,Hiiumaa“ ning sellest tulenevast maksmata prahitasudest 31.12.2015 seisuga, millele lisandub võlgnevus perioodi eest 1.01.2016-1.04.2017, kõik kokku summas 4 419 317 eurot ja viivisenõudest summas 4 419 317 eurot. Nõudeavaldusele on lisatud prahileping, 20.02.2014 prahilepingu lisa, arved, saldokinnitused, 19.09.2018 e-kiri, menetlusse võtmise määrus ts asjas 2-18-6020. 2) nõudeavalduse summas 638 945,75 eurot seoses OÜ Reyna Trade ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu lisakokkuleppest „Novation Addendum“ tuleneva prahitasu tasumise nõudega (I kd lk 16). Hageja teisest nõudeavaldusest summas 638 494,75 nähtub, et see nõue tugineb 22.07.2009 hageja ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu 1.03.2017 sõlmitud lisakokkuleppele (,,Novatium Addendum“), mille p 1.4. kohaselt tuli SLK-l tasuda hagejale 18 000 eurot päevas (sh käibemaks) iga päeva eest alates 1.03.2017. Alates 1.04.2017-30.09.2017 on SLK-l tekkinud võlgnevus summas 638 945, 75 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 549 000 eurot ja viivisest summas 89 945, 75 eurot. Nõudeavaldusele on lisatud prahileping, 1.03.2017 lisakokkulepe prahilepingule (,,Novation Addendum“), pankrotihoiatus, viivisearvestus. - 22.04.2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek (I kd lk 18 jj), kus: 1) hageja nõudele summas 8 838 634 eurot esitasid vastuväited AS Holostovi Kinnisvarahaldus, Tuulaja OÜ ja võlgniku pankrotihaldur, mille tulemusel nõuet ei tunnustatud; 2) hageja nõudele summas 638 494,75 eurot esitasid vastuväited AS Holostovi Kinnisvarahaldus, Tuulaja OÜ ja võlgniku pankrotihaldur osaliselt 217 031,54 euro ulatuses. Nõue loeti tunnustatuks summas 421 914,21 eurot. - Nõuded, mille tunnustamist hageja taotleb 21.05.2019 hagiavalduses on: 1) prahitasude nõue summas 8 838 634 eurot Reyna ja SLK vahel 22. juulil 2009 sõlmitud prahilepingu alusel (hagi resolutsiooni p 1); 2) prahitasude nõue summas 217 031,54 eurot Reyna ja SLK vahel 1. märtsil 2017 sõlmitud prahilepingu lisakokkuleppe „Novation Addendum“ alusel (hagi resolutsiooni p 2). - 17.04.2024 esitatud nõuete täpsustuses palub hageja: Tunnustada nõuet summas 314 338,4 eurot, sealhulgas põhinõuet summas 276 472,99 eurot ja viivise nõuet summas 37 865,41 eurot. Hageja märgib nõude täpsustuses mh, et tsiviilasjas nr 2-18-6020 (Release Agreementi vaidlus) on jõustunud kohtuotsusega suuremas osas välistatud hageja nõuded SLK vastu. Sellest tulenevalt on hageja nõuet ka täpsustanud. Hageja on hagi täpsustusest nähtuvalt

kokkuvõtval seisukohal, et võlgnik ei ole perioodil 1.3.2017 kuni 30.9.2017 maksnud hagejale mitte ühtegi senti, kuigi pidi maksma 3000 eurot päevas. Kuna kolmas isik on tasunud võlgniku eest hagejale 421 914,21 eurot, siis selles summas (perioodil 1.3.2017 kuni 30.9.2017) tekkinud võlgnevuse tasumist hageja tunnistab.

nõudeavaldusest ja konkreetsele nõudeavaldusele lisatud tõenditest. Vastasel juhul oleks tegemist nõuete aluse ja ulatuse muutmisega. Kohtule esitatud nõue peab olema selge ja tõendatud sarnaselt juba pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusega ja sellele lisatud tõenditega, et kõik võlausaldajad saaksid nõude tõendatust hinnata ja vajadusel vastuväited esitada. Kohtus toimub sama aluse ja sama ulatusega nõude tunnustamise vaidlus. Antud juhul on hageja menetluse ajal ca 5 aastat peale hagiavalduse esitamist esitatud tunnustamiseks täpsustatud nõude, mis on segu pankrotimenetluses esitatud nõuetest ja muutnud nõuetega seotud asjaolusid, sh nõuete ajalist piiritlust. Kohtu hinnangul on hageja sellise nõude ümberjagamisega ületanud pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste piire. PankrS § 107 ei võimalda nõude tunnustamise vaidluses esitada nõuet asjaoludel, millele pole nõudeavalduses tuginetud. Eeltoodut arvestades nõustub kohus kostjatega selles, et hageja nõude maksimaalne võimalik ulatus on piiratud summaga 217 031,54 eurot (tunnustamata osa SLK pankrotimenetluses nõudeavalduses II esitatud 638 945,75 euro suurusest nõudest). Nõue on esitatud rahaliste nõuete kohta, mis on tekkinud alates 1.4.2017. Eelviidatud ulatuses jäi hageja nõue SLK pankrotimenetluses tunnustamata. Tunnustatud osas (421 914,21 eurot) on hageja nõue rahuldatud ning poolte vahel selles vaidlust ei ole (vt nt hageja 17.04.2024 seisukoha p 12).

kuulunud maksusummade arvelt hageja maksukohustus või sai hageja tagastatavate summade nõudeõiguse maksuameti vastu). Ettemaksukontode ümberkannete tegemise kuupäevad ja summad on nähtavad kostjate II ja III 22.07.2019 menetlusdokumendi lisas 3 (II kd lk 56 jj). Kostjad leiavad, et kuna hageja on esitanud põhivõla nõude summas 549 000 eurot, siis on ta 93 000 euro ulatuses tagasimakseid arvestanud, kui ei ole millegipärast arvestanud võlgniku poolt tehtud tagasimakseid summas 183 472,99 eurot ning seetõttu vaidlevadki kostjad hageja põhivõla nõudele 183 472,99 euro ulatuses vastu. Seoses sellega, et põhivõlg on 365 527,01 eurot (549 000 – 183 472,99), on põhjendatud hageja viivisenõue summas 56 387,20 eurot (mitte 89 945,75 eurot, nagu väidab hageja) vastavalt kostjate esitatud viivisearvestusele (II kd lk 58). Seega on põhjendatud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud hageja nõue suuruses 421 914,21 eurot ning Novation Addendumist väidetavalt tulenev hageja nõue summas 217 031,54 eurot tuleb jätta tunnustamata, kuna hagejal ei ole sellist nõuet võlgniku vastu. Kostjate väitel leppisid hageja ja võlgnik kokku arvelduste lihtsustamiseks sellise tasumise korra, et võlgnik kannab enda maksuameti ettemaksukontole tekkiva ettemaksu üle hagejale ning selline hageja kohustuste vähenemine EMTA ees loetakse võlgniku poolseks tasumiseks. Alternatiivselt oleks võlgnik pidanud iga kuu 90 000 eurot käibemaksu EMTA-lt tagasi küsima, seejärel ootama taotluse menetlemist, saama raha arvelduskontole, et raha seejärel kanda üle hagejale, kes selle omakorda EMTA-le tagasi kannab. Asjaolu, et võlgnik ühel hetkel lihtsalt hakkas kandma ilma kokkuleppeta veerand miljonit eurot hageja EMTA ettemaksukontole lihtsalt niisama, ilma poolte vastava kokkuleppeta, ei ole eluliselt usutav. Nimelt muutis kostjate väitel 1.03.2017 sõlmitud Novation Addendum prahilepingut selles osas, et selles ei olnud enam märgitud konkreetset pangakonto viidet, kuhu tuleb prahitasu makseid tasuda. Novation Addendum p 1.6 kohaselt makstakse prahitasu vastavalt kirjalikele instruktsioonidele, mis saadakse omanikelt st Reynalt (vt I kd lk 61 jj; kostjate väited kohtuistungil). Seda, et SLK tasus makseid vastavalt Reyna poolt näidatud isikute juhistele, kelledeks olid juhatuse liikmed Olav Miil, Richard Tomingas ja Vjatšeslav Leedo, kinnitab ka hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud 3.02.2017 e-kiri (vt I kd lk 116), kus Terje Paasik on pöördunud Vjatšeslav Leedo poole, et Richard Tomingase palve on, et alates jaanuarist prahitasu arveid mh ka Reynast SLK-le ei esitataks. E-kirjas palutakse kinnitust. Seda kinnitab omakorda V.Leedo - ,,peatame ja teeme ka lepingud ümber“. Kiri on adresseeritud kõikidele Reyna juhatuse liikmetele. Puuduvad tõendid, et keegi juhatuse liikmetest oleks sellele vastu olnud või et keegi oleks sellest teistmoodi aru saanud. Vaidlus puudub selles, et perioodi 1.03.-30.09.2017 kohta prahitasu arveid SLK-le ei esitatudki, samuti saldokinnitusi (vt poolte kinnitused kohtuistungil III kd lk 175 jj). Seetõttu tasutigi prahitasud Maksuameti ettemaksukontole, mille arvelt sai hageja maksukohustusi täidetud. Perioodil 1.03.2017 kuni 19.11.2018 (võlgniku pankroti väljakuulutamiseni) on hageja nõude suurus alljärgnev: Kuupäev

Arve summa

Tasumine (ümberkanded ettemaksukontodel)

Võla jääk

Viivitatud päevi

01.03.2017 01.04.2017 01.05.2017 01.06.2017 08.06.2017 08.06.2017 20.06.2017 01.07.2017 01.08.2017

€ 93 000,00 € 90 000,00 € 93 000,00 € 90 000,00

€ 93 000,00 € 90 000,00

€ 93 000,00 € 413,95 € 59,04

€ 93 000,00 € 183 000,00 € 276 000,00 € 366 000,00 € 273 000,00 € 272 586,05 € 272 527,01 € 365 527,01 € 455 527,01

Viivis päevas 0,027% päev € 25,11 € 49,41 € 74,52 € 98,82 €€ 73,60 € 73,58 € 98,69 € 122,99

Viivis

€ 778,41 € 1482,30 € 2310,12 € 790,56 €€ 883,18 € 735,82 € 3059,46 € 368,98

03.08.2017 03.08.2017 01.09.2017

€ 93 000,00 € 642 000,00

Põhiosa Viivis Kokku võla jääk

€ 93 000,00 € 90 000,00

€ 276 472,99

€ 362 527,01 € 272 527,01 € 365 527,01

€€ 73,58 € 98,69

€€ 2060,30 €43 918,07 €56 387,20

€ 365 527,01 € 56 387,20 € 421 914,21

Eelnevast arvestusest nähtub, et 19.11.2018 seisuga võlgnes SLK koos viivisega hagejale 421 914,21 eurot, mis tasuti hagejale 4.11.2020 kolmanda isiku poolt ja millise summa võlgnevust vähendava mõjuga laekumise üle poolte vahel vaidlus puudub. Seejuures tasuti võlgnevus arvestusega alates 1.03.2017, mitte hageja II nõudeavalduses toodu järgi, milles nõude arvestust oli toodud alates 1.04.2017. Kohus nõustub seega kostjatega selles, et kostja I on hagejale nõude tasunud, tasudes oma tagastatava sisendkäibemaksu arvelt Reyna maksukohustusi. Kokku tehti ümberkandeid MTA ettemaksukontodel summas 276 413,95 eurot (vt II kd lk 56 jj) ja selle võrra vähenesid Reyna kohustused MTA ees. Pooled ei vaidle selle üle, et vastavad kanded on tehtud. Kohtu arvates ei olnud tegemist nn võlgniku suva kohaselt rahalise kohustuse kolmandale isikule täitmisega, vaid Reyna võlausaldajana oli ka ise nõus kohustuse sellise täitmisega. SLK-l ja Reynal oli kokkulepe, et SLK loovutab oma tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu Reyna kohustuste katteks. Vastavalt kokkuleppele tehti MTA kontode vahel kanded. Ei ole ka eluliselt usutav, et SLK oleks sellised kanded teinud ühepoolselt ilma kokkuleppeta – sisuliselt oleks SLK siis oma saadaolevast rahast Reyna heaks ilma mingi vastusoorituseta loobunud. Niisiis on alusetu Reyna väide, et kohustused on täidetud võlgniku suva kohaselt kolmandale isikule ja seetõttu ei saa Reyna nõuet täidetuks lugeda. SLK on oma kohustuse 276 413,95 euro ulatuses Reyna ees täitnud ja hagejal puudub nõue SLK vastu. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi rahuldamata. Kuna kohtuistungil ei olnud enam vaidluse osaks kostja I alternatiivne väide, et ta on hageja nõude tasaarvestanud, kuna kaitsmata nõuet ei ole võimalik tasaarvestada, siis kohus kostja I alusetu rikastumise alternatiivset vastuväidet ei käsitle. Muuhulgas ei käsitle kohus eelpoolt nimetamata asjaolusid ja tõendeid, kuna ei pea neid asjakohaseks. Menetluskulude jaotus

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.