Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-3160
Kohtuasi
Solarbalt OÜ hagi X, OÜ King Invest ja Randburg Runners OÜ vastu solidaarselt 859 533,44 euro ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Solarbalt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
899 433,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Solarbalt OÜ (registrikood 11258693), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria MägiRohtmets ja Hendrik Mühls Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: OÜ King Invest (registrikood 10672195) Kostja III: Randburg Runners OÜ (registrikood 12622959) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19.09.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Solarbalt OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 23.12.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Solarbalt OÜ kanda.
2-20-3160 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Solarbalt OÜ (hageja) esitas 26.02.2020 (täpsustades oma nõudeid 31.03.2022) Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I), OÜ King Invest (kostja II) ja Randburg Runners OÜ (kostja III) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 859 533,44 eurot, sh kahjunõude Lamesa Kapital OÜ 50% osa (nimiväärtusega 1250 eurot) omandiõiguse kaotamise eest 498 750 eurot, viivise kahjunõudelt 83 533,44 eurot (perioodi 26.02.2020 – 31.03.2022 eest), edasiulatuva viivise kahjunõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni ning hüvitise saamata jäänud 5 aasta intressi eest 277 250 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asutati hageja 31.05.2006 ja selle juhatuse liikmeks ja erinevatel perioodidel osanikuks on olnud Y. 16.06.2006 – 13.02.2013 oli hageja osanikuks ka Y tütar C. Yle ja hagejale osutas mitukümmend aastat erinevaid õigusteenuseid kostja I, kuid kordagi ei sõlmitud selleks kirjalikku õigusabilepingut. Hagejale kuulus kuni 2019. aasta veebruarini mh OÜ Proplastik ja selle Läti ja Leedu tütarühingud.
3.Kuivõrd aastatel 2012-2013 olid Y abielus pinged ning terendas võimalik lahutus, siis soovitas kostja I Yl oma varaliste huvide kaitseks liigutada kogu hageja / OÜ Proplastik kontsern mõnda n-ö vahekehasse. Selle eesmärgi saavutamiseks toimusid kostja I ettevalmistamisel järgnevad tehingud ja toimingud, pärast mida säilis Yl siiski kontserni otsene kontroll: 1) Y ja C sõlmisid 09.06.2006 (tegelikkuses toimus dokumentide koostamine ja allkirjastamine 2012. aasta lõpus ning 2013. aasta alguses) laenulepingu, millega Y laenas Cle 10 000 000 krooni (639 116,50 eurot) 0% intressiga kuni 31.12.2012; 2) 12.02.2013 asutas kostja I OÜ Luderitz; 3) 12.02.2013 sõlmisid Y ja OÜ Luderitz nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Y 09.06.2006 laenulepingust tuleneva nõude C vastu OÜ-le Luderitz; 4) 12.02.2013 sõlmisid C ja OÜ Luderitz notariaalse osa müügilepingu, millega C võõrandas tema nimel oleva hageja osa OÜ-le Luderitz. Tehingu hinnaks oli 639 116,50
2-20-3160 eurot, mis tasaarvestati OÜ Luderitz laenunõudega, mis oli väiksem kui hageja osakapitali ja netorvara suurus.
4.2018. aasta lõpus andis Y kostjale I ülesande valmistada ette Luderitz OÜ osaluse ümbervormistamine. Kostja I nimelt plaaniti Luderitz OÜ osalus ümber vormistada 16.01.2019 loodud Revaldus OÜ-le. Kostja I väitel kaasnenuks sellega aga maksurisk, mille vältimiseks pakkus kostja I välja, et eelnevalt vormistatakse hageja nimel olev 50% osalus OÜ-s Lamesa Kapital ümber mõnele kolmandale isikule ning et mõne kuu möödudes endine olukord taastatakse, s.o osalus tagastatakse hagejale. Äriühingu Lamesa Kapital OÜ osanikeks olid hageja ning kostja II (kostjale I kuuluv ühing).
5.Seoses eeltooduga vormistas vandeadvokaat W kostja I juhiste järgi osa müügilepingu, nõude loovutamise lepingu ja kolmepoolse protokolli.
6.31.01.2019 kolmepoolse protokolli kohaselt oli Yl 2013. aastast alates nn ostuoptsioon nominaalhinna eest vähemalt 50% Luderitz OÜ kontserni ühingu osade soetamiseks, mida tal tegelikkuses ei olnud. Kogu protokolli preambula ülesehitus jättis mulje, justkui kaks äripartnerit soovivad ühise äri lõpetada ja ühingud omavahel ära jagada. Protokolli sisulises osas lepiti kokku järgnevas: a) hageja võõrandab nominaalhinnaga oma osaluse kostjas II; b) hageja võõrandab oma 1 000 000 laenunõude (omanikulaenu) kostjale I hinnaga 1 005 000 eurot, mis kohustuti tasuma hiljemalt viie aasta jooksul, sh kohustus kostja I tasuma nõude jäägilt 3,5% intressi aastas; c) OÜ Revaldus ja kostja I vahel sõlmitakse osa müügileping, millega kostja I võõrandab Luderitz OÜ osa nominaalhinna eest OÜ-le Revaldus.
7.31.01.2019 sõlmisid hageja, kostja III ja Lamesa Kapital OÜ osaühingu osa müügilepingu, millega hageja müüs hinnaga 1250 eurot kostjale III Lamesa Kapital OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot. Y ei viibinud 31.01.2019 notari tehingu juures rohkem kui lepingut allkirjastamas käies, sh ei tutvustatud talle tehingu sisu, tingimusi ega loetud ette notaripoolseid hoiatusi. Samal päeval vormistati Luderitz OÜ osa Revaldus OÜ nimele.
8.31.01.2019 sõlmisid hageja ja kostja III ka nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kostjale III kõik laenulepingust tulenevad nõuded Lamesa Kapital OÜ vastu ning kostja III kohustus tasuma hagejale nõude omandamise eest 1 000 000 eurot hiljemalt 31.01.2024 selliselt, et igal kalendriaastal tasutakse vähemalt 5%, kusjuures nõude hinna jäägile lisandub intress 3,5% aastas.
9.Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike koosolekul osalesid kostja II ja III ning võtsid vastu järgmised otsused: 1) tühistada seni kehtinud Lamesa Kapital OÜ põhikiri ning kehtestada uus põhikiri; 2) suurendada Lamesa Kapital OÜ osakapitali 200 000 euro võrra ja kehtestada uueks osakapitali suuruseks 202 500 eurot; 3) kostja III loobub osakapitali suurendamises osalemise õigusest ja annab osakapitali suurendamises osalemise õiguse kostjale II; 4) pärast osakapitali suurendamist on kostja III osa nimiväärtus 1250 eurot ning kostja II osa nimiväärtus 201 250 eurot. Nimetatud kannete tulemusena moodustas hagejale kuni 31.01.2019 kuulunud Lamesa Kapital OÜ osa 50% asemel üksnes 0,06% Lamesa Kapital OÜ osakapitalist.
10.2019. aasta märtsis hakkas Y nõudma kostjalt I, et ta täidaks kokkuleppeid ja korraldaks Lamesa Kapital OÜ 50% osaluse hagejale tagasivormistamise, millest kostja I keeldus. Y pöördus lahenduse leidmiseks ka vandeadvokaat W poole, kuid see tulemusi ei andnud.
11.Hageja esitas 27.03.2019 kohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-19-4777) kostja III ning Lamesa Kapital OÜ vastu nõude loovutamise lepingu ja osa müügilepingu tühisuse
2-20-3160 tuvastamiseks ning tühiste lepingute alusel saadu tagasitäitmiseks ning Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
12.18.12.2019 osanike otsusega suurendati Lamesa Kapital OÜ osakapitali veelgi 262 500 euroni. Ühingusse tegi rahalise sissemakse 59 600 eurot OÜ Starlight, kelle juhatuse liikmeks, ainuosanikuks ja ainukeseks kasusaajaks on kostja I. Osanike otsusega on suurendatud ka kostja III osa nimiväärtust 1650 euroni. Samuti kuulub 30.12.2019 seisuga juhatusse kostja I abikaasa Q.
13.Seoses Lamesa Kapital OÜ osanike ringis toimunud muudatustega ei ole faktiliselt tänaseks võimalik 31.01.2019 tehingutele eelnenud olukorda taastada, kostja I ei kavatse võetud kokkuleppeid täita ja teeb kõik selleks, et muuta ühingut perefirmaks.
14.Hagejal on tekkinud kahju seoses Lamesa Kapital OÜ 50% osa omandiõiguse kaotamisega. Osa turuväärtus oli 31.01.2019 seisuga 500 000 eurot. Kuivõrd osa müügilepingu alusel kanti hagejale kostja III poolt üle osa nimiväärtusele vastav summa ehk 1250 eurot, siis see tuleb hageja osa kaotusega seotud kahjunõudest maha arvata. Seega on hageja kahjunõue osa kaotuse eest 498 750 eurot (500 000 eurot – 1250 eurot).
15.Kostja I vastutab hageja ees VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 620 lg 2 alusel. Y ja kostja I sõlmisid 31.01.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 mõttes käsunduslepingu, mille kohaselt võttis kostja I endale kohustuse hoida endale kuuluvas äriühingus (kostja III) hagejale kuuluvat 50% osalust Lamesa Kapital OÜ-s kuni Y nõudmiseni see tagasi vormistada. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja I vormistama mõne kuu möödudes temale hageja poolt hoiule antud osaluse hagejale tagasi. Tasu maksmises ei ole hageja või Y ega kostja I või kostja III kokku leppinud. Osaluse hoidmise mõtteks oli eelkõige see, et tegelik kasusaaja ei paistaks välja ning et näiliselt oleks tegelikuks kasusaajaks advokaat ja advokaadibüroo, kuid tegelik kontroll säiliks kliendil. Ehkki kostja I oli 31.01.2019 seisuga oma liikmelisuse advokatuuris peatanud, siis ei välista see hageja hinnangul osaluse hoidmise kokkuleppe sõlmimist. Kostja I võttis 2013. aastal endale Y ülesandel hoida OÜ Luderitz osalust ja seeläbi kogu OÜ Proplastik kontserni ning tol ajal oli kostja I ka aktiivne advokatuuri liige. Kuna kostja I ei ole hoolimata Y korduvatest palvetest Lamesa Kapital OÜ osa tagastamist korraldanud, siis järelikult on kostja I oma käsunduslepinguga võetud kohustusi (tagastada Lamesa Kapital OÜ osa) rikkunud.
16.Lisaks on 31.01.2019 tehingud näilikud ja seeläbi tühised. Pooltel puudus tegelik tahe osa ja nõude omandi üle andmiseks, sellest taheti jätta üksnes näilik mulje (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg-d 1 ja 2).
17.Alternatiivselt on 31.01.2019 tehingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Muuks sarnaseks asjaoluks TsÜS § 86 lg 2 mõistes saab lugeda ka seda, kui isik, kellel puuduvad õigusteadmised, usaldab jäägitult oma aastatepikkust advokaati. Hageja juhatuse liige Y usaldas kostjat I jäägitult, millest tulenevalt tegi 31.01.2019 tehingud. Tehingud olid tehtud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 86 lg 2 p 1), kuna hageja ei saanud kostja II osaluse äraandmise eest mingit vastusooritust. Samuti olid poolte vastastikused kohustused 31.01.2019 tehingutega, sh osa müügilepingutega, ebamõistlikult tasakaalust väljas.
17.1.Kostja I veenis Yt tegema hagejale majanduslikult ülimalt kahjulikke tehinguid, mille tulemusena jäi hageja 1250 euro eest ilma 500 000 eurot maksvast osast ning sõlmis senisest oluliselt kahjulikemal tingimustel (oluliselt madalama intressimääraga) nõude loovutamise lepingu. Sellistel tehingutel puudus mistahes majanduslik loogika.
2-20-3160
17.2.Kostjate väited, et Y ja kostja I olid väidetavalt juba varem nende tehingute tegemises kokku leppinud, on paljasõnalised ja tõendamata. W ja Y vahel 04.03.2019 toimunud telefonivestluse helisalvestisega tõendatud, et kuni 29.01.2019 kuupäevani ei olnud sõnagi juttu Lamesa Kapital OÜ-ga seotud tehingutest (sh ei osa võõrandamisest ega nõude loovutamisest). Veelgi enam, W on selles telefonivestluses korduvalt kinnitanud, et kostja I oli see, kes käis välja osa ja nõuet puudutavad tehingud ja soovitas Yle niivõrd kahjulikke tehinguid sõlmida, väitega, et need olevad vajalikud väidetava maksuriski maandamiseks ja seetõttu hageja majanduslikes huvides.
18.Alternatiivselt vastutab kostja I hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1043 ja § 1048 alusel. Antud juhul on hageja teinud osa müügitehingu ja nõude loovutamise tehingu näol endale majanduslikult äärmiselt kahjulikud tehingud, tuginedes ebaõigele arvamusele, mida Yle andis kostja I. Kostja I oli Y jaoks õiguslikes küsimustes asjatundja VÕS § 1048 tähenduses.
19.Alternatiivselt vastutab kostja I hageja ees VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2, § 1037 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8, § 1043 ja § 1045 lg 4 ning § 1043 ja § 1054 lg 3 alusel.
20.Kostja II vastustab hageja ees alternatiivsetel õiguslikel alusel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 5 ja 8; VÕS § 1043 ja § 1045 lg 4). Kostja II hääletas nii 22.02.2019 kui ka 18.12.2019 Lamesa Kapital OÜ osanike otsuste poolt, mille tulemusena muudeti kostjale III müügilepinguga üleantud osa (nimiväärtusega 1250 eurot, hiljem 1650 eurot) osakaal Lamesa Kapital OÜ osakapitalis kaduvväikeseks (50% osakaalu asemel alla 0,1%). Kostja II hääletas 22.02.2019 osanike koosolekul osakapitali tõstmise poolt ja ka selle poolt, et kostja III õigus osakapitali suurendamisel välistatakse. Kuna kostjad II ja III on kostja I 100%-lises omanduses ja tema poolt kontrollitavad, siis vastutavad kostjad II ja III solidaarselt kostjaga I hagejale tekkinud kahju eest vähemasti kahju tekitamisele kaasaaitajatena. Hageja leidis 06.07.2022 menetlusdokumendis, et pärast tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtud otsuste jõustumist langeb tõenäoliselt kostja II vastutus tervikuna ära.
21.Kostja III vastustab hageja ees alternatiivsetel õiguslikel alusel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2, § 1037 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8, § 1043 ja § 1045 lg 4). Kostja III kui äriühing sai mistahes õigusliku aluseta hageja arvelt 1250 euro eest enda omandisse vähemalt 500 000 eurot väärt osa. Samuti sai kostja III nõude loovutamise lepingu tulemusena endale hagejale kuulunud laenunõude ja iga-aastase intressinõude 9% laenujäägilt aastas (ehk iga aastaselt 90 450 eurot).
22.Hageja nõuab kostjatelt hüvitist ka 31.01.2019 nõude loovutamise lepinguga hageja poolt saamata jäänud ja vähem saadud intressi eest. Nimelt sõlmiti 31.01.2019 leping 5-aastase tähtajaga, mille järgi tuli kostjal III tasuda hagejale seni 9%-lise aastase intressi asemel nõude summas 1 000 000 eurot jäägilt 3,5% intressi. Kui nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud, siis hageja oleks 5 aasta jooksul teeninud Lamesa Kapital OÜ-st 9%-list iga-aastast intressi, st 90 450 eurot aastas. Viie aasta peale oleks hageja teeninud intressi 452 250 eurot (5 x 90 450). Nõude loovutamise lepingu alusel saaks hageja maksimaalselt teenida viie aasta peale intressi 175 000 eurot. Seega jäi hagejal viie aasta peale tänu nõude loovutamise lepingu sõlmimisele saamata intressi 277 250 eurot (452 250-175 000). Kuivõrd hageja ei oleks olnud nõus niivõrd tulusast investeeringust sellistel tingimustel loobuma, siis tuleb kostjatel hüvitada hagejale vähem saadud intress, mille hageja oleks muidu teeninud, kui nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud.
2-20-3160 Kostjate vastuväited
23.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.31.01.2019 nõude loovutamise leping ja osa müügileping olid reaalsed tehingud, millega kostja III ostis hageja Lamesa Kapital OÜ-st välja. Kokkulepe, mille hageja ja kostja III sõlmisid, kajastub 31.01.2019 osa müügilepingus ja nõude loovutamise lepingus. Mis tahes muid kokkuleppeid seoses Lamesa Kapital OÜ osaga ega nõudega ei ole hageja ega kostja III vahel olnud. Lamesa Kapital OÜ osa omandamist arutasid Y ja kostja I esmalt juba 2018. aasta kevadel. Asjaolu, et tehingu lõplik struktuur võis paika saada alles 29.01.2019, ei tähenda, et Lamesa Kapital OÜ osa omandamisest ei oleks varem räägitud.
25.Hageja väited osa ajutise omandamise, eksitamise, petmise, näilikkuse ja tühisuse kohta ei vasta tegelikkusele. Kostja III ei ole kunagi pidanud Lamesa Kapital OÜ osa omandama ajutiselt (hoidmiseks). Kui hageja siiski oli eksimuses või viidi eksimusse nende tehingute sõlmimisel, oleks hageja pidanud need tehingud seaduses ettenähtud tähtaja kestel tühistama.
26.Kostjad ei eita ega vaidlusta faktilist asjaolu, et kostja I oli varem OÜ Luderitz omanik Y palvel. Samas vaidlusaluseid tehinguid (31.01.2019 osa müügileping ja nõude loovutamise leping) ei teinud omavahel füüsiliste isikutena Y ning kostja I, vaid kolmanda isiku (W) nõustamisel erinevad äriühingud (hageja ja kostja III), kellele ei ole omistatavad ja kelle vahel puuduvad hageja väidetud usalduslikud suhted. OÜ Luderitz osa võõrandamisega OÜ-le Revaldus lõppes kostja I poolt Y palvel osa omanikuks olemine. Ei OÜ Luderitz osa võõrandamisega OÜ-le Revaldus samaaegselt ega ka pärast seda ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet osade „hoidmise“ kohta.
27.Kostjad ei nõustunud hageja väidetega käsundisuhte olemasolu kohta ühelt poolt Y või hageja ja teiselt poolt kostja I vahel, sh sellega, et kostja I tegutses advokaadina väidetavas käsundisuhtes. Asjaolu, et käsundisaajaks on isik, kellel on vandeadvokaadi kutsenimetus, ei tähenda, et tegemist oleks alati ja automaatselt advokaadi ja kliendi vahelise suhtega. Hageja väited väidetava maksuriski tõttu tehingute tegemise kohta on ebaõiged ning tõendamata. Kostjad ei nõustunud, et nõude loovutamine oleks olnud majanduslikult kahjumlik. Igal juhul oleks väidetav suuline käsundusleping vormivea tõttu tühine.
28.Hageja intressinõue on alusetu. Kuna nõude loovutamise leping on sõlmitud, siis ei saanud hageja enam intressitulu teenida. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ehk intressitulu saamata jäämist. Juhul, kui OÜ Lamesa Kapital oleks laenu ennetähtaegselt tagastanud, ei oleks hagejal intressitulu saamise õigust saanud üldse tekkida ning hagejal puuduks mistahes kahjunõue. Isegi kui hagejal oleks nimetatud nõudeõigus kostjate vastu, oleks see aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
29.Harju Maakohtu 23.12.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 27.02.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
30.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et: 1) hageja asutati 31.05.2006 ja selle juhatuse liikmeteks on olnud 13.09.2012 – 13.11.2013 C, 13.11.2013 – 31.01.2019 kostja I ja alates 16.06.2006 Y ning osanikuks 18.12.2006 – 28.12.2006 Y, 08.06 – 27.02.2009 M, 16.06.2006 – 13.02.2013 C, 28.12.2006 – 23.07.2009 Laomaja OÜ, alates 13.02.2013 Luderitz OÜ (kustutatud seoses OÜ-ga Revaldus ühinemisega 24.10.2019);
2-20-3160 2) hagejale kuulus kuni 2019. aasta veebruarini mh OÜ Proplastik ja selle Läti ja Leedu tütarühingud; 3) pooled ja pooltega seotud isikud vormistasid järgnevad tehingud: a) Y ja C sõlmisid 09.06.2006 laenulepingu, millega Y laenas Cle 10 000 000 krooni (639 116,50 eurot) 0% intressiga kuni 31.12.2012; b) 12.02.2013 asutas kostja I OÜ Luderitz; c) 12.02.2013 sõlmisid Y ja OÜ Luderitz nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Y 09.06.2006 laenulepingust tuleneva nõude C vastu OÜ-le Luderitz; d) 12.02.2013 sõlmisid C ja OÜ Luderitz notariaalse osa müügilepingu, millega C võõrandas tema nimel oleva hageja osa OÜ-le Luderitz hinnaga 639 116,50 eurot. Lepinguga tasaarvestati C ostuhinna nõue OÜ-l Luderiz C vastu oleva võlanõudega; 4) 01.11.2013 sõlmisid hageja ja OÜ Luderitz juhtimisteenuse lepingu, millega OÜ Luderitz osutas 1000 euro eest kuus hagejale juhtimisteenust; 5) kostjal I ei ole kunagi olnud hageja ja Proplastik OÜ arvelduskontodele juurdepääsu; 6) 16.03.2012 asutas kostja I kolleeg vandeadvokaadi abi B Lamesa Kapital OÜ ja jagas 18.12.2012 osa kaheks võrdseks osaks (kummagi nimiväärtus 1250 eurot); uuteks osanikeks said hageja ning kostjale I kuuluv kostja II; 7) 20.12.2012 ostis Lamesa Kapital OÜ Keevise tn 14/Lennujaama tee 9 asuva kinnistu; 8) 02.01.2019 allkirjastasid hageja ja OÜ Lamesa Kapital laenulepingu, millega hageja andis OÜ-le Lamesa Kapital laenu 1 000 000 eurot intressiga 9% aastas tähtajaga 01.01.2027; 9) 16.01.2019 asutati Revaldus OÜ, kelle ainuosanikuks oli asutamise hetkel G ning juhatuse liikmeks Y; 10) 31.01.2019 allkirjastasid Y ja kostja I erinevate tehingute tegemiseks protokolli; 11) 31.01.2019 loovutas hageja kostjale III 02.01.2019 laenulepingust tuleneva nõude OÜ Lamesa Kapital vastu; 12) 31.01.2019 võõrandas hageja kostjale III Lamesa Kapital OÜ 50% osaluse nimiväärtusega 1250 eurot; 13) 2019. aasta veebruari alguses võõrandas hageja OÜ Proplastik (koos Läti ja Leedu tütarühingutega) osaluse Taani äriühingule Vink Nordic Holding Aps; 14) 27.02.2019 kandis kostja III hageja arvele 500 000 eurot selgitusega „põhiosa tagasimakse vastavalt nõude loovutamise lepingule“; 15) 22.02.2019 Lamesa Kapital OÜ osanike koosolekul võtsid kostja II ja III vastu otsused: a) tühistada seni kehtinud Lamesa Kapital OÜ põhikiri ning kehtestada uus põhikiri;
2-20-3160 b) suurendada Lamesa Kapital OÜ osakapitali 200 000 euro võrra ja kehtestada uueks osakapitali suuruseks 202 500 eurot; c) kostja III loobub osakapitali suurendamises osalemise õigusest ja annab osakapitali suurendamises osalemise õiguse kostjale II; d) pärast osakapitali suurendamist on kostja III osa nimiväärtus 1250 eurot ning kostja II osa nimiväärtus 201 250 eurot; 16) 27.03.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja III ning Lamesa Kapital OÜ vastu nõude loovutamise lepingu ja osa müügilepingu tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ning tühistatud või tühiste lepingute alusel saadu tagasitäitmiseks ja Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 07.06.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4777 jättis maakohus hagi rahuldamata. 12.01.2022 otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi. 23.05.2022 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata; 17) 18.12.2019 osanike otsusega suurendati Lamesa Kapital OÜ osakapitali 262 500 euroni. Ühingusse tegi rahalise sissemakse 59 600 eurot OÜ Starlight, kelle juhatuse liikmeks, ainuosanikuks ja ainukeseks kasusaajaks on kostja I. Osanike otsusega on suurendatud kostja III osa nimiväärtust 1650 euroni. 30.12.2019 seisuga kuulub juhatusse kostja I abikaasa Q.
31.Seoses Lamesa Kapital OÜ osa kaotusega märkis maakohus järgmist.
31.1.Tsiviilasjas nr 2-19-4777 tuvastas maakohus: 1) tõendatud ei ole hageja väidetud suuline kokkulepe hageja ja kostja III vahel OÜ Lamesa Kapital osa (tagasi) võõrandamise kohta hagejale; 2) 31.01.2019 leping OÜ Lamesa Kapital osa võõrandamise kohta hagejalt kostjale III ei ole osaliselt ega tervikuna näilik ega heade kommetega vastuolus ega seetõttu ka tühine.
31.2.12.01.2022 otsusega täiendas ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga: 1) tõendatud ei ole täiendavate suuliste kokkulepete olemasolu, sh suuline kokkulepe OÜ Lamesa Kapital osa hagejale tagasivõõrandamiseks; 2) tõendatud ei ole 15.02.2019 e-kirja saatmine Y poolt Xle; 3) OÜ Lamesa Kapital osa müük ega ükski muu hageja vaidlustatud tehing ei ole tühine.
31.3.Hageja on käesolevas menetluses esitanud samad tõendid, mis tsiviilasjas nr 2-19-4777 ning lisaks on kohus vande all kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja I. Kohtul puudub alus ja põhjus käesolevas menetluses asuda tsiviilasjas nr 2-19-4777 maakohtu ja ringkonnakohtu poolt leitust erinevale seisukohale. Samuti ei andnud Y või kostja I käesolevas menetluses ütlusi, mis annaksid alust asuda tsiviilasjas nr 2-19-4777 otsuse lõppjäreldustes toodust teistsugusele järeldusele.
31.4.Kuivõrd hageja ei ole sarnaselt tsiviilasjaga nr 2-19-4777 ka käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et kaotas Lamesa Kapital OÜ osa, siis puudub alus hagejale osa omandiõiguse kaotamise eest kostjatelt rahalise hüvitise väljamõistmiseks ning kohus ei hinda osa väärtuse
2-20-3160 tõendamiseks esitatud tõendeid. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata osa kaotusest tuleneva kahju hüvitamise nõude, siis puudub alus ka viivise väljamõistmiseks.
32.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamine toimus hageja tahte vastaselt ja kostjatel oleks olnud kohustus nõude loovutamise lepingu sõlmimisest hoiduda, siis puudub alus saamata jäänud või vähem saadud intressi eest hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole väitnud, et nõude loovutamise leping oleks tühine, ega tõendanud, et tühistas osa või nõude loovutamise lepingu. Kohtu hinnangul ei ole nõude loovutamise leping tühine. Laenulepingu p 1.3 kohaselt on laenusaajal õigus laen tagastada ennetähtaegselt. Seega juhul, kui laen tagastatakse ennetähtaegselt, ei teki laenuandjal intressi saamise õigust alates laenu tagastamisest. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalik intressitulu teenida. Isegi kui hagejal oleks nimetatud nõudeõigus kostjate vastu, oleks see aegunud. Hageja väitel toimus nõude aluseks olev rikkumine 31.01.2019, kui sõlmiti nõude loovutamise leping. Seega pidi rikkumine aset leidma hiljemalt sellel kuupäeval ja 3-aastane aegumise tähtaeg möödus 31.01.2022, s.o. 3 aasta möödumisel väidetava rikkumise hetkest (TsÜS § 146, § 150 lg 1 ja § 151 lg 1). Juhul kui nõude loovutamise leping oleks tühine, oleks tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudeõiguse aegumise tähtaeg samuti möödunud 31.01.2022. Hageja on nõude esitanud 31.03.2022, st pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja on väitnud, et sai kostjate rikkumisest teada 2019. aasta veebruaris ja esitas samadele rikkumistele tuginedes kohtusse hagi 27.03.2019 (tsiviilasi nr 2-19-4777).
33.Hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks oma tegevusega (muu rikkumisega) kahju põhjustanud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud käsundusleping Lamesa Kapital OÜ osa hoidmiseks või muude toimingute tegemiseks. Y ja kostja I ütlused on viidatud kokkulepete osas vastuolulised ja kirjalikud tõendid puuduvad. Juhul kui kostja I osutas hagejale mingil ajahetkel advokaadina õigusteenuseid, siis ei ole tõendatud, et kostja tegi seda Lamesa Kapital OÜ osa hoidmisel, osa võõrandamisel või nõudeõiguse loovutamisel ning oleks pidanud andma hagejale juhiseid viidatud tehingute tegemisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks talle käsundus- või muust suhtest kahju tekitanud ja et Y ei soovinud viidatud tehingute tegemist. Asjaolu, et 31.01.2019 tehingutele ei eelnenud kirjalikke läbirääkimisi või dokumente, ei tõenda, et hageja 31.01.2019 tehingute tegemist ei soovinud või kostja I selleks hagejat veenis. Kostja I ei ole hagejale andnud ebaõiget arvamust, hageja ei ole ebaõige arvamuse andmist sisustanud ja tõendanud.
34.Kuna hageja ei ole 22.04.2022 ja 06.07.2022 seisukohtades enam viidanud ÄS § 187 lg 1 kohaldamisele ega toonud esile viidatud nõude aluseks olevaid eelduseid, siis jättis kohus nimetatud hagi aluse tähelepanuta.
35.Hagi jääb kostja II vastu rahuldamata, kuna kostja II ei ole hagejale kahju põhjustanud või selle põhjustamisele kaasa aidanud. Hageja on sisuliselt 06.07.2022 menetlusdokumendis loobunud kostja II vastu esitatud nõudest, kuid ei ole loobumist sõnaselgelt väljendanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta jäi Lamesa Kapital OÜ-st osast ilma või sõlmis mistahes lepinguid kostjaga II, mis ei olnud tema enda tegevuse tulemus või tema soovidest ajendatud.
36.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta osa müügilepingut või nõude loovutamise lepingut tegelikult sõlmida ei soovinud, siis puudub tegu, mida kostjale III ette heita ja põhjus kostjalt III kahju mistahes alusel väljamõistmiseks.
37.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
2-20-3160 Apellatsioonkaebus
38.Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täpsustades apellatsioonkaebuse taotlust 13.02.2023), milles palub:
38.1.maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega: 1) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis Lamesa Kapital OÜ osa omandiõiguse kaotuse eest 498 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 116 895,03 eurot (perioodi 26.02.2020-23.01.2023 eest) ja edasiulatuvalt põhivõlalt (498 750 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja saamata jäänud intress 277 250 eurot (hageja laiendas seda nõuet kostja II suhtes 13.02.2023 taotluses); 3) jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; 4) alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks;
38.2.alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostjate endi kanda kostjate menetluskulud 10 388,20 eurot, mis seonduvad kostjate poolt esitatud ning Harju Maakohtu poolt rahuldamata jäetud taotluste ja kaebustega (TsMS § 169 lg 3).
39.Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning on eelistanud tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtud kohtulahendeid teistele asjas esitatud tõenditele. Otsus on üllatuslik ja vastuolus kohtu seniste menetluslike otsustustega, kuna kohus uuris istungitel koos pooltega kõiki asjas esitatud tõendeid, pidas neid lubatavaks ja võttis tõendid vastu, kuid jättis need otsuses täielikult käsitlemata. Kohus on pooli ebavõrdselt kohelnud, kuna heitis hagejale ette dokumentaalsete tõendite puudumist, kuid samaaegselt pidas usutavaks kostjate paljasõnalisi väiteid, et läbirääkimised Y ja kostja I vahel osa ja nõude müügiks toimusid väidetavalt juba 2018. aastast. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, kuna kohus oleks pidanud hagejale selgitama, et hageja poolt seni kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei ole piisavad, ning tegema hagejale vajaduse korral ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.
40.Tsiviilasjas nr 2-19-4777 ei antud hinnangut käsundisuhtele, vaid arutluse all oli üksnes küsimus, et kas 31.01.2019 osa müügileping ja nõude loovutamise leping olid kehtivad. Seega oleks käsundisuhte olemasolu või puudumist pidanuks hindama käesolevat asja menetlev kohus.
41.Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja I ei ole rikkunud käsundi täitmisest tulenevat kokkulepet. Käsundisuhe lõi kostjale I kohustuse ka hageja ees, kuna käsundisaaja kohustused laienevad kogu käsundiahelas olevale kontsernile, sh kohustus kostja I hoidma ära kahju tekkimise hagejale. Hageja tegi osa ja nõude varakäsutuse kostjale III kostja I soovitusel ja teadmises, et see on tema varalistes huvides. Kostja I on otseselt kallutanud hageja juhatuse liiget Y sõlmima hagejale kui äriühingule majanduslikult kahjulikke tehinguid.
42.Hageja ja kostja I vaheline suhtlus enne 31.01.2019 tehingute sõlmimist viitab üheselt käsundi täitmisele kostja I poolt. Kohus ei ole hinnanud 14.03.2018, 11.10.2018, 07.12.2018, 29.01.2019, 31.01.2019 ja 15.02.2019 e-kirju. 15.02.2019 Y kostjale I saadetud e-kirjas ei viita miski sellele, et kaks nädalat varem oleks hageja reaalsete ja lõplike tehingute alusel andnud osa ja nõude omandi jäädavalt üle kostjale III.
2-20-3160
43.Y ja kostja I vahel oli varem suulises vormis osa hoidmisele suunatud käsundisuhe, mida faktiliselt täideti (kostja I hoidis Luderitz OÜ osaluse kaudu aastaid Yle kuuluvat varakogumit). Sarnane käsundisuhe eksisteeris ka osa ja nõude suhtes. Olukorras, kus kostjad ei eitanud Luderitz OÜ kaudu Y käsundi täitmist, laienes see ka hagejale kuuluvale osale ja nõudele. Seega on kostja I varem aastaid täitnud kokkulepet (hoidnud suulise kokkuleppe alusel enda nimel Yle kuuluvaid äriühinguid), mis oleks pidanud olema vormivea tõttu tühine. Lisaks ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kostja I tuginemine vormivea tühisusele, kuivõrd sellise olukorra on tekitanud kostja I ise. Kostja I oleks pidanud hoolsa käsundisaajana sõlmima kokkuleppe notariaalses vormis. VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt on kostja I kaotanud õiguse eeltoodud vastuväitele tugineda.
44.Y huvi oli üksnes Luderitz OÜ varakogum kostjalt I tagasi saada. Muid tehinguid Y teha ei soovinud. Yle teadaolevalt arutati kuni 29.01.2019 nõupidamiseni üksnes seda, kuidas tehniliselt läbi viia Luderitz OÜ osaluse tagastamine. 14.03.2018 ning 11.10.2018 e-kirjadega on Y andnud konkreetsed suunised lõpetada käsund ehk Luderitz OÜ osa hoidmine. Alles 29.01.2019 nõupidamisel tuli kostja I välja jutuga, et Y huvides oleks hagejale kuuluva Lamesa Kapital OÜ osa ja nõude omandiõiguse ajutine ümbervormistamine kostjale III.
45.Kostjad peavad tõendamata oma väiteid selle kohta, et vaidlusaluste tehingute tegemine võeti üles juba 2018. aastal ning et W juures vormistati juba varem väidetavalt Y ja kostja I vahel kokku lepitu kirjalikult. Kõik kirjalikud tõendid kinnitavad, et Y sooviks oli üksnes saada oma vara (Luderitz OÜ) tagasi, mingeid muid tehinguid Y teha ei soovinud.
46.Kohtud on tsiviilasjas nr 2-19-4777 andnud ebaõige hinnangu 04.03.2019 telefonikõnele Y ja W vahel. Tõendist nähtub, et kostja I veenis Yt esmakordselt 29.01.2019 nõupidamisel osa ja nõudega seotud tehinguid tegema.
47.Kohus ei hinnanud seda, kas ja milline majanduslik loogika oli osa ja nõude võõrandamisel hageja poolt kostjale III. Kohus ei hinnanud, miks pidanuks hageja loobuma Luderitz OÜ osaluse hoidmise käsundi lõppemisel väga väärtuslikust varast kostja I kasuks. Kohus oleks pidanud hindama, millisel ärilisel eesmärgil müüs hageja kostjale III 1250 euroga ära 500 000 eurot väärt osa ning loovutas nõude, mis teenis seni 9%-list iga-aastast intressi, nominaalhinna ja 3,5%-lise iga-aastase intressi vastu. Lisaks ei ole kohus mitte mingit tähtsust omistanud faktile, et osa ja nõude omandajaks oli ilma aktiivse majandustegevuseta kostja III.
48.Kohus on hageja alternatiivse materiaalõigusliku nõude aluse (VÕS § 1043 ja § 1048) jätnud täielikult käsitlemata ja hindamata. Nõude eeldused on täidetud.
49.Hageja nõue saamata jäänud intressi saamiseks ei ole aegunud ega perspektiivitu. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et tal oli võimalus ja kavatsus senist väljakujunenud praktikat ning Lamesa Kapital OÜ ärimudelit arvesse võttes intressitulu edasi teenida. Senise praktika pinnalt võis hageja õigustatult eeldada, et laenu ennetähtaegselt tagasi ei maksta ning hageja jätkab intressitulu saamist. Vastustajate seisukoht
50.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata osas, milles hageja taotleb otsuse tegemist kostjalt II saamata jäänud intressi 277 250 euro väljamõistmiseks.
2-20-3160
51.TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant muuta ja täiendada apellatsioonkaebust kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. 13.02.2023 menetlusdokumendis on hageja muutnud apellatsioonkaebust, laiendades oma taotlust (intressinõuet) ka kostjale II, kuigi hageja ei olnud kostja II suhtes 23.01.2023 apellatsioonkaebuses ja apellatsioonitähtaja jooksul taolist nõuet ega taotlust esitanud. Seega tuleb apellatsioonkaebus nimetatud osas jätta läbi vaatamata.
52.Hageja etteheited tõendite hindamata jätmise kohta on põhjendamatud ja üldsõnalised. Hageja ei osunda ühelegi konkreetsele tõendile, mille kohus jättis hageja hinnangul tähelepanuta. Käsunduslepingu osas ei ole kohus tuginenud teises asjas tehtud kohtuotsusele. Siiski olid tsiviilasjas nr 2-19-4777 vaidluse esemeks samad sündmused, lepingud ja õigussuhted, hageja ja kostja III on mõlemas menetluses sama. Viidatud asjas tehtud lahendid on õiguslikult siduvad hageja ja kostja III vahelises suhtes (TsMS § 457 lg 1).
53.Maakohtu otsus ei olnud üllatuslik. Asjaolu, et maakohus võttis dokumentaalse tõendina vastu 15.02.2019 e-kirja ning leidis, et selle edastamine kostjale I ei ole tõendatud, ei ole üllatuslik asjaolu, vaid tõendite hindamise küsimus. Hageja etteheited, et maakohus ei ole teinud W ja Y vahelisest telefonikõne salvestisest hageja soovitud järeldusi, ei anna alust järeldada, et kohtuotsus oleks üllatuslik.
54.Hageja ja kostja I vahel puudus hageja väidetud käsundusleping. Käsunduslepingu sõlmimine on tõendamata. Kuna Y ei ole käesolevas asjas hageja, siis ei saaks käsundisuhe Y ja kostja I vahel omada hagi lahendamisel tähendust. 15.02.2019 Y e-kiri kostjale I on võltsitud ning seda ei ole kunagi kostjale I saadetud. Kuna W ei ole olnud väidetava Y ja kostja I vahel sõlmitud kokkuleppe sõlmimise juures, siis ei saa ka W avaldused anda tõenduslikku teavet kokkuleppe sõlmimise ja selle sisu kohta. Y avaldused ei saa samuti anda objektiivset tõenduslikku teavet kokkuleppe sisu kohta, kuna need on vastuolus kostjate väidetega. Y, kostja I ja W 31.01.2019 eelne ja järgnev käitumine ei anna alust järeldusteks käendussuhte olemasolu kohta kostjaga I.
55.Kõnesalvestisest ning W 18.03.2019 ja 12.03.2019 e-kirjadest järeldub, et Y sai aru, mis tehinguid ta sõlmima hakkab. Kuivõrd Y oli tehingute tegemisega nõus, sh projektidega korduvalt tutvunud, ei ole asjasse puutuvad hageja väited selle kohta, et Y ei ole süvenenud tehingutesse või ta oli eksimuses või teda peteti vms. Kui hageja või Y olid eksimuses tehingute sõlmimisel, oleks hageja pidanud tehingud seaduses ettenähtud tähtaja kestel tühistama. Hageja ei ole tühistamise väitele tuginenud. Seaduses sätestatud tühistamise tähtajad on möödunud.
56.Hageja väidete alusetust kinnitavad ka asjaolu, et (i) hageja nõudis kostjalt III ostuhinna 1250 euro tasumist ning see tasuti, (ii) hageja ei ole kordagi huvi tundnud ega küsinud, miks kostja III tasub talle nõude loovutuse tasu osade kaupa suurtes summades (kokku tänaseks 840 000 eurot), (iii) hageja ise edastas kostjale I e-kirjaga hageja kontonumbri, et kostja III tasuks eelnimetatud summad, (iv) hageja nõudis hüpoteegi seadmist nõude loovutuse tasu maksmise kohustuse tagamiseks ja (v) hageja avaldas soovi osta OÜ-le Lamesa Kapital kuuluv kinnistu (2,3 miljoni euro eest). On ilmne, et kui poolte eesmärk oleks olnud tehingute ajutine iseloom (paariks kuuks omandamine kostja III poolt), ei oleks vastavate summade tasumist ja tagamist nõutud ega neid tasutud, sest vara tagasivõõrandamisel oleks tulnud asuda vastavaid summasid tagastama.
57.Asjaolust, et Y saatis 27.02.2019 kostjale I üllatusliku ja arusaamatu sisuga SMS-i, milles küsis pangakontole juurdepääsu kustutamise kohta, ei tulene, et tegelikult pidanuks Yl ligipääs säilima. Kostja I unustas lõpetada Y juurdepääsu pangakontole.
2-20-3160
58.2013. aastal kokku lepitud OÜ Luderitz osaluse hoidmise tingimused ei omanud mistahes tähendust 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu ja osa müügilepingu suhtes. Tõendamata on hageja väited, et kostja I hoidis OÜ Luderitz osalust advokaadina ja/või tasu eest. Asjakohatud on hageja viited hea usu põhimõtte rikkumisele. Igal juhul oleks väidetav käsundusleping vormivea tõttu tühine.
59.Hageja etteheited seoses intressinõudega on alusetud. Lisaks on vastav nõue aegunud.
60.Hageja ei esitanud maakohtu menetluses taotlust TsMS § 169 lg 3 kohaldamiseks. Kohus ei pea põhjendama TsMS § 169 lg 3 kohaldamata jätmist, vaid peab põhjendama üksnes selle erandi kohaldamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
61.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1).
62.Esiteks käsitleb ringkonnakohus maakohtu 23.12.2022 otsuse vaidlustamise ulatust. 23.01.2023 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid palus taotluse p-s 2.2 mõista Xlt (kostja I) ja Randburg Runners OÜ-lt (kostja III) solidaarselt hageja kasuks välja saamata jäänud intressi viie aasta eest 277 250 eurot (V kd, tl 74 ja pöördel). Maakohus oli jätnud hagi selles osas rahuldamata kõigi kolme kostja vastu, kuna hageja 31.03.2022 hagi nõuete täpsustuses oli see nõue esitatud kõigi kostjate vastu (IV kd, tl 188 pöördel). 13.02.2023 täpsustas hageja vastuseks kohtu nõudele oma apellatsioonkaebuse taotlust ning taotles asjaomase nõude rahuldamist ka kostja II suhtes, selgitades, et tegemist oli tehnilise eksitusega (V kd, tl 87–88). Kostjad leidsid, et nõue tuleb täpsustatud osas, st kostja II suhtes, jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja apellatsioonkaebuse taotlust tühistada maakohtu otsus täielikult, sh apellatsioonkaebuse taotluse alternatiivset nõuet saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule (taotluse p 3), ning 13.02.2023 nõude täpsustust, tuleb aru saada nii, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, sh saamata jäänud intressi nõude kostja II vastu rahuldamata jätmise. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu 23.12.2022 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
63.Maakohus on oma otsuse p-s 58 tuvastanud faktilised asjaolud (äriühingute asutamisajad, nende osanikud ja juhatuse liikmed erinevatel ajahetkedel, erinevate tehingute kuupäevad, asjasse puutuvate äriühingute juhtorganite otsused), milles poolte vahel vaidlus puudus. Kuna neid asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid uuesti korrata, vaid viitab eespool p-le 30, kus maakohtu tuvastatud asjaolud on kajastatud.
64.Hageja apellatsioonkaebus tugineb eelkõige sellele, et maakohus ei hinnanud asjas kogutud tõendeid õigesti. Hageja leiab, et hoolimata muudest asjas kogutud tõenditest on maakohus tuginenud vaid tsiviilasjas nr 2-19-4777 jõustunud kohtulahendites tuvastatud asjaoludele, mis on viinud väära lõpplahendini, kuna tsiviilasja nr 2-19-4777 ese oli teine ega puudutanud käsunduslepingul põhinevat suhet. Hageja leiab, et maakohus on tõendeid ühekülgselt hinnates vääralt leidnud, et hageja ja kostja I vahel ei olnud käsunduslepingut ning et kostja I ei ole rikkunud käsundi täitmisest tulenevat kokkulepet. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud hindama hageja väiteid VÕS § 1043 ja § 1048 alusel, mille maakohus jättis üldse tegemata. Ringkonnakohus leiab, et see, et hageja ei nõustu maakohtupoolse tõendite hindamisega ja
2-20-3160 lõppjäreldusega, ei tähenda, et maakohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud konkreetsete tõendite väidetavalt arvesse võtmata jätmise, samuti selle, et tema alternatiivset nõuet kostja I vastu VÕS § 1043 ja § 1048 alusel ei ole sisuliselt hinnatud, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt neid hageja etteheiteid täpsemalt.
65.Esiteks hindab ringkonnakohus, kas hageja ja kostja I vahel oli käsundusleping seoses 31.01.2019 Lamesa Kapital OÜ osa müügilepingu ja nõude loovutamise lepinguga ning hindab seejärel hageja solidaarnõuet kostjate II ja III vastu. Teiseks hindab kohus hageja VÕS §-dele 1043 ja 1048 tuginevat alternatiivnõuet kostja I vastu. Viimasena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. 31.01.2019 tehingutega seonduva käsundisuhte tuvastamine hageja ja kostja I vahel; kostjate II ja III vastutus
I
66.Hageja primaarnõue tugineb sellele, et Y ja kostja I vahel oli käsundisuhe (VÕS § 619, § 620), mida kostja I on rikkunud. Hageja on selgitanud käsundussuhet sellega, et kostja I (X) on juba aastaid osutanud erinevaid õigusteenuseid hageja seaduslikule esindajale Yle ning Yga seotud äriühingutele. Hageja viitas 2012. – 2013. aastal Y abielus olnud probleemidele ning sellele, kuidas kostja I soovitas Yl maandada riske kogu kontserni liigutamisega „vahekehadesse“. Nende tehingute hulka kuulus 2013. aastal OÜ Luderitz asutamine (vt eespool p 30.3 tehingud). Kuna 2018. aasta alguseks olid Y abielulised probleemid lahenenud ja lahutus ei olnud enam päevakorral, soovis Y kanda OÜ Luderitz, mis oli kostja I nimel, 100% ulatuses oma tütre C nimele. Sellest tehingust oli juttu 2018. aasta märtsis ja oktoobris (I kd, tl 84, 83). OÜ Luderitz (millele kuulus ka OÜ Proplastik ja Solarbalt OÜ) otsustati vormistada kostja I nimelt ümber uuele kehandile, 16.01.2019 asutatud Revaldus OÜ-le, mille ainuosanikuks oli asutamise hetkel G ja juhatuse liikmeks (Y) (I kd, tl 26 ja pöördel). OÜ-ga Luderitz plaanitud tehing (st osa üleandmine Xlt OÜ-le Revaldus) tehti 05.02.2019 (I kd, tl 25). Hageja väidab, et OÜ Luderitz omanike muutmine oli ainus tehing, mida ta teha soovis (lisaks sellele, et OÜ Proplastik koos selle Läti ja Leedu tütarühingutega müüdi Taani äriühingule veebruaris 2019, eespool p 30.13), kuid kostja I soovitusel allkirjastasid Y ja kostja I 31.01.2019 protokolli (I kd, tl 87 ja pöördel) veel erinevate tehingute tegemiseks, millest hageja peab endale kahjulikuks kahte tehingut: -
31.01.2019 võõrandas hageja kostjale III notariaalselt tõestatud osa müügilepinguga Lamesa Kapital OÜ 50% osaluse nimiväärtusega 1250 eurot (I kd, tl 91–94, eespool p 30.12);
-
31.01.2019 loovutas hageja kostjale III 02.01.2019 laenulepingust tuleneva nõude OÜ Lamesa Kapital vastu 1 000 000 euro eest (I kd, tl 89 ja pöördel, eespool p 30.11).
67.Hageja väidab, et ta sõlmis eelnevalt nimetatud 31.01.2019 lepingud üksnes seetõttu, et tema pikaaegne õigusnõustaja, kostja I, talle seda maksuriski vältimiseks soovitas. Need olid tegelikult näilikud tehingud, mis tuli tagasi pöörata, kuna sellistena ei olnud need hageja huvides. Hageja väitel pidi kostja I (kostja III kuulus 100% kostjale I) Lamesa Kapital OÜ osa tagastama mõne kuu pärast. Kostja I seda aga ei teinud. Kostja I käsundi rikkumine seisnebki selles, et ta ei tagastanud hagejale Lamesa Kapital OÜ osa. Samuti seisneb rikkumine selles, et kostjad II ja III (kes mõlemad kuulusid kostjale I) on võtnud Lamesa Kapital OÜ-s seejärel vastu osakapitali suurendamise otsused, mille tagajärjel on hagejale kuulunud Lamesa Kapital OÜ osa 50% asemel üksnes 0,06% Lamesa Kapital OÜ osakapitalist (kostjale III kuulub osa
2-20-3160 nimiväärtusega 1650 eurot, osakapitali suurendati 262 500 euroni). Seega Lamesa Kapital OÜ osanike ringis toimunud muudatuste tõttu ei ole hagejal enam võimalik 50% osalust selles äriühingus tagasi saada. Hageja väitel pidi kostja I tagasi pöörama ka 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu, milles lepiti kokku laenu tagastamises viie aasta jooksul tingimusega, et nõude hinna jäägile lisandub intress 3,5% aastas. 02.01.2019 olid hageja ja OÜ Lamesa Kapital sõlminud laenulepingu, millega hageja andis OÜ-le Lamesa Kapital laenu 1 000 000 eurot intressiga 9% aastas tähtajaga 01.01.2027 (I kd, tl 88). Hageja peab enda õigusi rikkuvaks 31.01.2019 kehvematel tingimustel sõlmitud lepingut. Hageja väitel jäi tal suur osa laenuintressist selliselt saamata.
68.Hageja tugines nõude esitamisel eelkõige VÕS § 115 lg-le 1 ja käsundit reguleerivatele sätetele (VÕS § 619, § 620, § 626), leides, et kostja I hoidis õigusteenuse osutamise raames tema varakogumit, mille hulka kuulus Lamesa Kapital OÜ osa, kuid ei teinud seda nõutud hoolega ega hageja huvidest lähtudes, kui jättis osa ja nõude tagastamata ja hakkas nõude loovutamise lepingu alusel kohe laenu tagastama. Hageja leidis, et käsundisaaja kohustused laienesid kogu käsundiahelas olevale kontsernile, sh kohustus kostja I ära hoidma kahju tekkimise Solarbalt OÜ-le, st hagejale. Kostjate tegevusega on tekitatud hagejale oluline kahju, mille ta soovib eelkõige sisse nõuda kostjalt I. Kuna kostjad II ja III olid täielikult kostja I kontrolli all, siis vastutavad nemad solidaarselt.
69.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping Lamesa Kapital OÜ osa hoidmiseks või muude toimingute tegemiseks seoses 31.01.2019 tehingutega. Maakohtu hinnangul olid hageja väited vastuolulised, kui ta ühelt poolt väitis, et käsund oli Y ja kostja I vahel, kuid teisalt leidis, et see laienes kogu kontsernile. Maakohus leidis, et isegi kui kostja I osutas hagejale mingil hetkel advokaadina õigusteenuseid, siis ei ole tõendatud, et ta tegi seda 31.01.2019 Lamesa Kapital OÜ osa võõrandamisel või nõudeõiguse loovutamisel või oleks pidanud andma hagejale juhiseid nende tehingute tegemisel. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei soovinud 31.01.2019 tehingute tegemist.
70.Kuna käsundi rikkumise eelduseks on käsundi olemasolu, siis peab ringkonnakohus esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja I vahel oli käsunduslepingul põhinev suhe. Esiteks ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus tegi üllatusliku otsuse. Hageja tugines menetluses VÕS §-dele 619, 620 ja 626, st sellele, et poolte vahel oli käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja I Lamesa Kapital OÜ osa tagastama, kuid kostja I ei ole käsundit täitnud ega osa tagastanud. Hageja, keda esindasid vandeadvokaadid, pidi aru saama, et tema peab tõendama esmalt sellise käsunduslepingu olemasolu. Kuna kostjad vaidlesid käsundi olemasolule vastu, oli hagejale ka selge, et selles küsimuses on vaidlus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (vt nt RKTKo 29.04.2015, 32-1-41-15, p 19).
71.Edasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud sellist käsundit, mille kohaselt oleks kostja I pidanud hiljem 31.01.2019 tehingud tagasi pöörama, seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu järelduse muutmiseks. Kuna hageja heidab maakohtule ette, et maakohus kogus asjas hulgaliselt tõendeid, kuid lähtus sisuliselt vaid tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtud jõustunud lahenditest, siis vastab ringkonnakohus maakohtu etteheidetele tsiviilasjale nr 2-19-4777 tuginemise kohta ning hindab seejärel ise neid tõendeid, mida hageja hinnangul on vääralt tõlgendatud.
2-20-3160 (a) Tsiviilasi nr 2-19-4777
72.Käesoleva menetluse ajal jõustusid kohtulahendid hageja poolt 27.03.2019 algatatud tsiviilasjas, kus hageja oli esitanud hagiavalduse Randburg Runners OÜ (käesolevas asjas kostja III) ning Lamesa Kapital OÜ vastu (I kd, tl 125–140). Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat III tegema tahteavalduse Lamesa Kapital OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot (mis moodustas 31.01.2019 seisuga 50% Lamesa Kapital OÜ osakapitalist) omandiõiguse üleandmiseks hagejale, või et kohus alternatiivselt tuvastaks, et hageja on Lamesa Kapital OÜ osanik. Samuti taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat III tegema tahteavalduse 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu alusel hageja poolt kostjale III loovutatud laenunõude Lamesa Kapital OÜ vastu summas 1 005 000 eurot koos käesoleva haginõude rahuldamise ajaks akumuleerunud intressiga (9% laenujäägilt aastas) tagasi loovutamiseks hagejale. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kõik nõuded Lamesa Kapital OÜ vastu tulenevalt 11.12.2012 laenulepingust kuuluvad hagejale. Lisaks taotles hageja, et tuvastataks Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistataks need kehtetuks. Hagiavaldust vaadati läbi tsiviilasja nr 2-19-4777 menetluses.
73.07.06.2021 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4777 jättis maakohus kõik hageja eelmises punktis loetletud nõuded rahuldamata (III kd, tl 181–188). 12.01.2022 jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldused muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (IV kd, tl 139–152). 23.05.2022 jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (V kd, tl 9).
74.Kuna tsiviilasja nr 2-19-4777 osalisteks olid käesoleva menetluse hageja ja kostja III, siis on asjas nr 2-19-4777 tehtud lahendid neile isikutele siduvad (TsMS § 457 lg 1). Seega on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et 31.01.2019 Lamesa Kapital OÜ osa müük hagejalt kostjale III ega 31.01.2019 nõude loovutamise leping ei ole tühised ega kehtetud, mh tuvastati, et nimetatud tehingud ei ole näilikud või heade kommete vastased. Kostja III omandas seega 31.01.2019 tehingutega hagejalt kehtivalt Lamesa Kapital OÜ osa ning 1 000 000 euro eest nõude Lamesa Kapital OÜ vastu.
75.Käesolevas asjas on maakohus märkinud, et hageja esitas tsiviilasjas nr 2-19-4777 kohtule samad tõendid kui käesolevas menetluses: muu hulgas oli selleks 2018. aasta e-kirjavahetus Y ja kostja I vahel, Y 15.02.2019 e-kiri kostjale I, 04.03.2019 Y ja W telefonivestluse stenogramm. Samuti olid tsiviilasja nr 2-19-4777 toimikus vaidlusalused 31.01.2019 lepingud. Ringkonnakohus märgib, et teises asjas tehtud kohtuotsusel ei ole selles tuvastatud faktiliste asjaolude osas teiste menetlusosalistega tsiviilasjas kohustuslikku jõudu ning hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 272 kommentaar 3.3.2 a; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-29-16, p 20 koos viitega varasemale praktikale). Eeltoodu ei tähenda, et kohus ei või uue asja läbivaatamisel anda samadele (teises asjas uuritud) tõenditele sama hinnangut. Seega võis maakohus anda käesolevas asjas esitatud tõenditele sama hinnangu, nagu kohtud andsid samadele tõenditele tsiviilasjas nr 2-19-4777, kui ta hindas neid koos teiste käesolevas asjas esitatud tõenditega. (b) Tõendite hindamine käesolevas asjas
76.Hageja leidis, et maakohus on valesti tõlgendanud nii poolte 31.01.2019 tehingutele eelnenud kui ka järgnevat käitumist ega ole võtnud arvesse poolte tegelikku tahet.
2-20-3160 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole jõudnud lõppastmes tõendeid hinnates valele järeldusele, kuid on otsuses konkreetseid käesolevas menetluses kogutud ja hageja viidatud tõendeid ebapiisavalt hinnanud ja oma otsust nende osas ebapiisavalt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Hageja apellatsioonkaebuse väidetest lähtudes täiendab ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsust vaidlusaluste tõendite hindamise osas enda põhjendustega.
77.Hageja tugines maakohtus ja tugineb ringkonnakohtus sellele, et kuna 14.03.2018 ning 11.10.2018 e-kirjavahetuses Y ja kostja I vahel käsitleti vaid Luderitz OÜ osalusega seonduvat, mitte Lamesa Kapital OÜ-d, siis tõendab see, et hageja ei soovinud 31.01.2019 tehinguid teha. Ringkonnakohus leiab, et 2018. aasta kirjavahetus ei tõenda, et hageja ei soovinud teha tehinguid muude äriühingutega. Puudub vaidlus, et veebruari 2019 alguses võõrandas hageja osaluse ka nt OÜ-s Proplastik (kuid see tehing ei ole käesoleva menetluse ese), seega on hageja teinud erinevate äriühingutega samal ajajärgul mitmeid tehinguid (vt ka käesoleva otsuse p 30.13).
78.Isegi kui kostja I tegutses hageja suhtes Luderitz OÜ-ga tehtud tehingutes (või varem muude tehingute tegemisel) Y käsundit täites, ei tõenda see seda, et hageja (Solarbalt OÜ) ja kostja I vahel oli 31.01.2019 tehingute puhul sõlmitud täiendav kokkulepe nende tehingute hilisemaks tagasipööramiseks kostja I poolt. Mis tahes varasemaid kokkuleppeid Luderitz OÜ osa hoidmise kohta ei saa laieneda ilma selle kohta tõendeid esitamata Lamesa Kapital OÜ-ga tehtud tehingutele. Hageja mõttekäiku, et Lamesa Kapital OÜ anti kostjale I hoiule samamoodi nagu varem Luderitz OÜ, ei toeta ka asjaolu, et Luderitz OÜ osa tagastamise tingis just see, et hageja oli oma peresuhted korda saanud. Hageja ei ole tõendanud, miks ta pidi sel juhul teise äriühingu osa kostjale I n-ö „hoiule“ andma. Hageja on küll väitnud, et konkreetne samm tehti „maksuriski“ vältimiseks, kuid hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes maksurisk, mille tõttu sai põhjendatud olla 31.01.2019 tehingute tegemine nende tagasipööramise tingimusega. Hageja seaduslik esindaja on 27.04.2021 istungil vande all selgitanud, et väidetav maksurisk seondus samal ajal tehtud muude tehingutega (nt ajamärked 00:16:27, 00:20:03, III kd, tl 190 ja pöördel), kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks talle neid tehinguid maksuriski tõttu soovitanud ega ka maksuriski sisu täpsustanud. Vastupidi, kohus tuvastab toimiku materjalide põhjal, et 31.01.2019 tehingutes nõustas hagejat vandeadvokaat W. Hageja märkis 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil (ajamärge 00:29:18, V kd, tl 110 pöördel), et kuigi 31.01.2019 tehingute tegemisel oli hagejal kaks õigusnõustajat, kostja I ja W, oli tal usaldussuhe eelkõige kostjaga I. Samuti märkis hageja, et W toodi juurde selleks, et kostja I saaks hiljem „tule enda pealt maha võtta“ (ajamärge 00:28:17, V kd, tl 110 pöördel). Need väited jäävad paljasõnalisteks ega tõendada, et kostja I pidi käsundi alusel 31.01.2019 tehingud hiljem Y nõudmisel tagasi pöörama.
79.07.12.2018 e-kirjavahetusest Y ja advokaat W vahel nähtub, et kokku on lepitud, et tehingute struktuur tuleb läbi arutada koos kostjaga I (I kd, tl 85). Kuigi hageja mainib oma kirjas Solarbalt OÜ-d ja Luderitz OÜ-d, viitab W „kogu struktuurile“. Seejärel toimusid kolm kohtumist (viimane neist 29.01.2019) W büroos, kus hageja väitel arutati vaid Luderitz OÜ-ga seonduvat. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et „kogu struktuuri“ arutamine ei hõlmanud ka muid hagejaga (või tema lähedastega) seotud äriühinguid, arvestades, kui tihedalt olid äriühingud omavahel seotud (vt eespool p 30). See, et kohtumiste juures oli ka kostja I, on arusaadav, kuna tema oli kostja III (st osa ja nõude omandaja) üle kontrolli omav isik. Igal juhul tõendab ringkonnakohtu hinnangul see, et kohtumised on toimunud vandeadvokaat W büroos, samuti, et W saatis 30.01.2019 hagejale 31.01.2019 sõlmitavate tehingute projektid (IV kd, tl 43 – 55 pöördel), et hageja õigusnõustajaks oli nende tehingute puhul W.
2-20-3160
80.29.01.2019 kohtumisel valmis ka tehingute skeem (I kd, tl 86). Hageja on selgitanud, et selle joonistas 29.01.2019 kohtumisel W (mh hageja 26.02.2020 hagiavalduse p 5, I kd, tl 5; 28.11.2022 menetlusdokumendi p 31, V kd, tl 47; apellatsioonkaebuse lk 7, V kd, tl 77). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sisulist tähtsust sellel, kes skeemi joonistas, kuna ringkonnakohus nõustub kostjatega, et sellelt skeemilt ei nähtu Lamesa Kapital OÜ 50% osa tagastamise või laenulepingust tuleneva nõude tagastamise kohustust hagejale, seega ei tõenda see asjas olulist asjaolu, et kostjal I oleks olnud käsund tehingud tagasi pöörata. Hageja on esitanud menetluses skeemi kohta vastuolulisi väiteid. Peamiselt on hageja väitnud, et skeem kajastas 31.01.2019 X, G ja Y vahel sõlmitud protokollis märgitut (protokoll, I kd, tl 87 ja pöördel; vt hageja selgitused hagiavalduse p 16, I kd, tl 5 ja pöördel; 27.04.2021 kohtuistungi protokolli ajamärge 00:16:27, III kd, tl 190). Samal, 27.04.2021 istungil, on Y vande all seletust andes väitnud lisaks, et tema sai skeemist aru nii, et 50% tuleb 3-4 kuu pärast tagasi (ajamärge 00:24:12, III kd, tl 191). 23.09.2021 istungil on kostjate esindaja väitnud, et skeemilt ei nähtu, et osalus peaks tagasi liikuma (vt 03:19:53 – 03:22:27, IV kd, tl 41 pöördel). 23.11.2021 istungil on veelkord arutatud skeemiga seonduvat. Y kinnitas, et selle joonistas 29.01.2019 kohtumisel W. Y sõnul nähtub lõpptulemus skeemi alt vasakult ning seda selgitas talle W hiljem WhatsApi vestluses (ajamärked 00:32:32 – 00:37:24, IV kd, tl 125). Samal istungil selgitas X vande all, et „skeem on lihtne. Vasakul all liiguvad nooled täpselt nii nagu on praegune olukord. Solarbaltil on nõue Randburg Runnersi vastu ja Randburg Runnersil on 1 miljoniline nõue Lamesa vastu. Kui nooled näitavad liikumisi, siis kuidas saab öelda, et nad näitavad vastupidist“ (ajamärge 02:13:40, IV kd, tl 129 pöördel). Ringkonnakohus leiab tõendit hinnates, et esitatud skeem ei tõenda kokkulepet Lamesa Kapital OÜ tagastamises hagejale ega nõude tagastamist hagejale. Ka 31.01.2019 protokoll ei kajasta osa tagastamise kohustust.
81.Hageja on viidanud W büroos 29.01.2019 toimunud nõupidamisele ning hilisemale 04.03.2019 Y ja W telefonivestlusele selle kohtumise kohta ning heitnud ette, et maakohus ei hinnanud telefonivestlust sisuliselt. 04.03.2019 telefonivestluse stenogrammist (II kd, tl 132 – 134 pöördel) nähtub küll, et Y ja kostja I vahel on erimeelsused, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda W ütlused seda, et kostja I pidi 31.01.2019 tehingud tagasi pöörama. W on öelnud, et „need loovutamised ja asjad olid tema (st kostja I) idee,,,“, aga samas möönnud, et tema läks struktuuri arutamise ajaks kabinetist välja ning tema ei tea, mis kokkulepped veel olid (II kd, tl 132 pöördel – 133). Nõude loovutamise kohta märkis W, et „... selles suhtes ma kehitasin lihtsalt õlgu...“ (samas). W mitte midagi ütlevad väited ei tõenda hageja käsundit kostjale I 31.01.2019 tehingute tagasipööramiseks.
82.31.01.2019 toimusid hageja väitel paralleelselt Proplastik OÜ kontserni müük TGS Baltic Advokaadibüroos ning Lamesa Kapital OÜ osa müügilepingu sõlmimine notar Ants Ainsoni juures. Hageja väidab, et pärast tehinguid ei jäänud talle mingit muljet, et ta tegelikult Lamesa Kapital OÜ omanike ringist oleks väljunud. Hageja väitel tõendab seda tema 15.02.2019 e-kiri kostjale I, milles ta tegi ettepanekud edasiseks toimetamiseks Lamesa Kapital OÜ-ga. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus pidas 15.02.2019 Y e-kirja mitte kättesaaduks, lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022 samasisulisest seisukohast tsiviilasjas nr 2-19-4777 (I kd, tl 110). Nimelt asus Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-4777 12.01.2022 tehtud otsuse p-s 11 seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et Y 15.02.2019 e-kiri jõudis X arvuti serverisse.
82.1.Ringkonnakohus nõustub tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtud ringkonnakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud 15.02.2019 e-kirja jõudmist kostja I serverisse, kuigi see oli vaidluse korral tema tõendamiskoormis. Seega, kuna hageja ei ole tõendanud 15.02.2019
2-20-3160 e-kirja kättesaamist kostja I poolt, siis ei saa seda kirja tõendina hinnata. Hageja 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil antud seletus, et 15.02.2019 e-kiri oli vastuseks kostja I saadetud ekirjale (ajamärked 00:16:00 – 00:19:22, 00:23:00, V kd, tl 110), ei tõenda 15.02.2019 Y e-kirja kättesaamist kostja I poolt.
82.2.Ringkonnakohus siiski rõhutab, et isegi, kui kostja I oleks vaidlusaluse e-kirja kätte saanud, oli tegemist üksnes Y e-kirjaga kostjale I, millele kostja I ei vastanud. Isegi kui Y hageja seadusliku esindajana kahetses 31.01.2019 tehinguid, siis ei tõendaks 15.02.2019 e-kiri, milles Y väljendab ennast kui Lamesa Kapital OÜ omanik, et tal oli kostjaga I kokkulepe osa tagastamise kohta või et hagejal säilis mis tahes õigus osaleda Lamesa Kapital OÜ tegevuses. Nagu hageja esindaja 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil kohaselt märkis, eeldaks selline tõlgendus poolte sellesisulise tahte tuvastamist. Asjas kogutud tõendid, mida ringkonnakohus käesolevas otsuses on eelpool käsitlenud, ei tõenda, et kostjate I ja III tahe oleks olnud 31.01.2019 tehingud tagasi pöörata. Hageja ühepoolne sellekohane tahteavaldus pärast tehingute tegemist ei tõenda poolte tahet 31.01.2019 tehingute tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-194777 on juba tuvastatud, et 31.01.2019 tehingud ei ole tühised näilikkuse või heade kommete vastasuse tõttu, samuti ei ole hageja neid tehinguid tähtaegselt pettuse või eksimuse tõttu tühistanud (TsÜS § 90 lg 1 p 2, § 99).
83.Hageja on apellatsioonkaebuses heitnud ette ka seda, et maakohus ei võtnud arvesse tema seadusliku esindaja vande all antud seletusi. Kuna hageja seadusliku esindaja ja kostja I vande all antud seletused olid üksteisele vastukäivad, tuli kohtul arvestada kõigi tõenditega kogumis, kuna isikuliste seletuste puhul puudus käesoleval juhul põhjendus eelistada üht teisele.
84.Lisaks märgib ringkonnakohus vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele, et Y ja kostja I on ka varem mitte vormikohase kokkuleppe alusel koostööd teinud, järgmist. Hageja viitas mh Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08, kus lahendati asja, kus vandeadvokaat oli kinnitanud, et piisab lihtkirjalikust kokkuleppest, kuigi tegelikult oleks tulnud see vormistada notariaalselt. Ringkonnakohus leiab, et viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesolevas asjas asjakohane. Isegi kui ühelt poolt Y või hageja ning teiselt poolt kostja I on varem leppinud suuliselt kokku tehingute tegemises, millele kehtib notariaalne vorm, ning nad on suulisi kokkuleppeid järginud, siis käesoleval juhul ei ole tõendatud ka suulist kokkulepet Lamesa Kapital OÜ tagastamiseks hagejale. Lisaks sellele, et hageja ja kostja III ei ole sõlminud notariaalset kokkulepet Lamesa Kapital OÜ osa tagastamiseks ning muus vormis kokkulepe oleks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine (ÄS § 149 lg 4 koosmõjus TsÜS § 83 lg 1), ei ole tõendatud ka suulist ehk tühist tehingut.
85.Edasi märgib ringkonnakohus 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu ja hageja intressinõude kohta järgmist. Hageja esitas 31.03.2022 hagiavalduse täpsustuses kostjate vastu solidaarselt ka nõude saamata jäänud intressi saamiseks 277 250 euro ulatuses. Hageja selgitas, et 31.01.2019 sõlmiti hageja ja kostja III vahel leping, millega hageja loovutas kostjale III 1 000 000 euro suuruse nõude Lamesa Kapital OÜ vastu (I kd, tl 89 ja pöördel). Loovutatav nõue tulenes hageja ja Lamesa Kapital OÜ vahel 02.01.2019 sõlmitud laenulepingust, mille järgi pidi Lamesa Kapital OÜ tasuma hagejale võlgu olevalt summalt 9% intressi aastas (I kd, tl 88). 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu järgi pidi kostja III tasuma 1 000 000 eurot hiljemalt 31.01.2024 ning hinna jäägile lisandus aastas 3,5% intressi. Hageja leidis, et kui nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud, siis hageja oleks viie aasta jooksul teeninud Lamesa Kapital OÜ-st 9%-list iga-aastast intressi 90 450 eurot aastas. Viie aasta peale oleks hageja teeninud intressi 452 250 eurot (5 x 90 450). Nõude loovutamise lepingu alusel saaks hageja maksimaalselt teenida viie aasta peale intressi 175 000 eurot. Hagejal jäi seega viie aasta peale
2-20-3160 nõude loovutamise lepingu sõlmimise tõttu saamata intressi 277 250 eurot (452 250 eurot – 175 000 eurot). Hageja väitis, et ta ei oleks mitte mingil juhul olnud nõus niivõrd tulusast investeeringust sellistel tingimustel loobuma – hageja sõlmis ka selle lepingu koos osa müügilepinguga teadmises, et käsundi alusel pööratakse need tehingud kostja I poolt tagasi.
86.Maakohus asus oma otsuse p-s 59.8 seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamine toimus hageja tahte vastaselt ja kostjatel oleks olnud kohustus nõude loovutamise lepingu sõlmisest hoiduda, siis puudub alus nõude loovutamise lepingu järgselt saamata jäänud või vähem saadud intressi eest hagejale hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31.01.2019 nõude loovutamise leping ei ole tühine (see on tuvastatud ka tsiviilasjas nr 2-19-4777, vt eespool p 31.2, 73, 74) ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selle tühistanud või et hageja ja kostjate vahel oleks olnud kokkulepe tehingu tagasipööramiseks.
87.Ringkonnakohus lisab, et mis puudutab intressitulu teenimist 02.01.2019 laenulepingult, millest tuleneva nõue hageja kostjale III loovutas, siis selle lepingu p 1.3 järgi võis laenusaaja (st Lamesa Kapital OÜ) laenu kas täielikult või osaliselt ennetähtaegselt tagastada (I kd, tl 88). Seega ei saanud hagejal olla 02.01.2019 lepingu sõlmimise järgi õiguspärast ootust, et ta üldse intressi saab. Hageja nõue, et ta oleks teeninud 02.01.2019 laenulepingult laenutulu järgmised viis aastat, ei ole põhjendatud. Samuti võis kostja III tagastada hagejale laenu varem ning see, et kostja III tagastas 500 000 eurot laenust juba 27.02.2019, ei riku hageja õigusi. Nimelt oli 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu p-s 2.2 sätestatud, et kostja III tasub hagejale nõude hinna (1 000 000 eurot) hiljemalt 31.01.2024. Seega võis kostja III tasuda hagejale nõude hinna osaliselt või tervikuna ka varem.
88.Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja I vahel oli käsundusleping, mille kohaselt kostja I oleks pidanud nõude loovutamise tehingu tagasi pöörama või loovutatud nõude eest tegelikult mitte tasu maksma, ei saa kostja I olla sellist käsundit rikkunud.
89.Kuna hageja viie aasta eest saamata jäänud intressi nõue on põhjendamatu, siis puudub kohtul vajadus tuvastada, kas nõue on aegunud.
90.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi hageja on heitnud maakohtule ette eelnevalt käsitletud tõendite hindamata jätmist, siis kõiki tõendeid kogumis hinnates ei ole ka ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hageja ja kostja I vahel oli käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja I võtma Lamesa Kapital OÜ 50% osa vaid ajutiselt kostjale III hoiule ning tagastama selle Y nõudmisel ja/või et käsundi kohaselt kuulus tagasipööramisele 31.01.2019 nõude loovutamise leping. Ringkonnakohus leiab, et hageja viited sellele, et 31.01.2019 tehingud ei olnud talle majanduslikult soodsad, ei tõenda hageja väidetud käsundi olemasolu. Isikud võivad sõlmida erinevaid kokkuleppeid, mis kogumis võivad olla poolte jaoks mõistikud – käesoleval juhul on hageja toimetanud erinevate äriühingutega ning see, kui eraldivõetult mingi tehing ei tundu majanduslikult otstarbekas, ei tähenda, et koos teiste tehingutega ei võiks see olla majanduslikult tasakaalus. Ka tsiviilasjas nr 2-19-4777 on ringkonnakohus leidnud, et tehingutel koosmõjus võis olla majanduslik sisu.
91.Arvestades, et hageja ei ole tõendanud käsundi olemasolu 31.01.2019 tehingute tagasipööramiseks, ei saa kostja I väidetava käsundisaajana olla käsundit rikkunud. Kui puudub rikkumine, siis puudub menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajadus muid kahju hüvitamise nõude elemente uurida. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud VÕS § 619 tugineva nõue kostja I vastu õigesti rahuldamata.
2-20-3160
92.Hageja on apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses märkinud, et kostjad II ja III vastutavad solidaarselt kostjaga I VÕS § 1045 lg 4 (kaasaaitaja) alusel. Kuna kostja I vastustust ei ole tõendatud, ei saa kostja II ega kostja III vastutada kaasaaitajatena. 31.01.2019 tehingud kehtivad ning kostja III ei ole alusetult rikastunud. Kostja II ei saa olla tekitanud hagejale kahju Lamesa Kapital OÜ osanike koosolekutel otsuste poolt hääletamisega, kuna ei ole tõendatud, et hagejal oleks pärast 31.01.2019 tehingute tegemist olnud mingeid õigusi Lamesa Kapital OÜ suhtes. Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, miks tuleks maakohtu otsus kostjate II ja III suhtes tühistada, vaid on üksnes pidanud neid kostjaga I solidaarselt vastutavaks, ei peatu ringkonnakohus kostjate II ja III vastu esitatud nõuetel pikemalt, vaid nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
93.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi põhinõude 498 750 eurot rahuldamata jätmise kohta, siis puudub alus põhinõudega seotud viivisenõude osas maakohtust erineva otsuse tegemiseks. II
Alternatiivnõue kostja I vastu VÕS § 1043 ja § 1048 alusel
94.Hageja esitas alternatiivselt taotluse tuvastada kostja I vastutus VÕS § 1043 ja § 1048 alusel, kui kohus ei tuvasta lepingulist käsundisuhet hageja ja kostja I vahel. VÕS § 1048 järgi teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Hageja tugineb sellele, et kostja I, keda ta oli aastaid enda õigusnõustajana usaldanud, andis talle 31.01.2019 tehingute tegemiseks kahjulikku õigusnõu. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole tema nõuet sel alusel hinnanud.
95.Ringkonnakohus viitab, et maakohus on oma otsuse p-s 60.2 märkinud, et maakohus leiab, et kostja I ei ole andnud hagejale ebaõiget arvamust ning et hageja ei ole ebaõige arvamuse andmist sisustanud ja tõendanud. Ringkonnakohus jääb samale seisukohale, kuid täiendab maakohtu põhjendusi järgmiselt.
96.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et asjatundjana VÕS § 1048 tähenduses tulevad kõne alla advokaadid ja muud õigusnõustajad. VÕS § 1048 kohaldamise eelduseks on see, et kõnealuse suhte poolte vahel (asjatundja kui arvamuse või teabe andja ja arvamuse või teabe saaja) ei ole lepingulist suhet, mille (vähemalt üheks) kohustuseks oleks kõnealust liiki teabe või arvamuse andmine. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel ei olnud 31.01.2019 tehingute tegemisel käsundit, mille alusel oleks pidanud kostja I tehingud mõne kuu pärast tagasi pöörama, siis see eeldus on täidetud.
97.Edasi tuleb võtta arvesse järgmist. Arvamuse andja ja arvamuse saaja vahel tekib lepinguväline võlasuhe erilise usaldusseisundi tõttu, millest tulenevad asjatundja käibekohustused arvamusele tugineda võiva isiku suhtes, sealhulgas kohustus olla arvamuse sisu tõele vastavuse kontrollimisel hoolas isiku huvides, kes vaatamata lepingulise suhte puudumisele võib sellele arvamusele tugineda ning kellele võib arvamuse ebaõigsuse tõttu tekkida varaline kahju. Õiguskirjanduses on mööndud, et välistatud ei ole tõlgendus, et asjatundjaks võib olla ka lepingueelsete läbirääkimiste käigus ühte poolt esindav isik, kes annab teisele poolele, kellega ta ei ole lepingulises suhtes, sõlmitava lepingu objekti kohta ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse (P. Varul. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne,
2-20-3160 § 1018 p 3.2). Õiguskirjanduses on selgitatud, et asjatundja arvamus on faktiliste andmetena või soovitustena esitatud väited või asjaolud, millele tuginedes saab kolmas isik teha teatava varalise otsuse, nt omandada või võõrandada teatav vara, sõlmida teatav leping, teha muu arvamusele tugineva isiku varalist olukorda mõjutav tehing või toiming. Seega on asjatundja antud teabe või arvamuse õigsus ehk selle tõele vastavus üldjuhul kontrollitav. Erilise usaldusseisundi tekkimiseks peab teave või arvamus olema esitatud teatud vormis, üldjuhul vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (samas, p 3.3).
98.Käesoleval juhul on küll tõendatud, et Y kui hageja seaduslik esindaja ja kostja I on aastaid koos tegutsenud, kuid nii, nagu ei ole tõendatud, et kostja I oleks võtnud 31.01.2019 tehingute tegemisel hagejalt vastu käsundi tehingute hilisemaks tagasipööramiseks, ei ole tõendatud ka see, et kostja I oleks üldse andnud hagejale 31.01.2019 tehingute tegemiseks nõu, veelgi vähem, et ta andis hagejale ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul oli hageja õigusnõustajaks 31.01.2019 osa müügi ja nõudeõiguse loovutamise tehingu tegemisel advokaat W. Kuigi hageja selgitas 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil, et tal oli nende tehingute tegemisel kaks õigusnõustajat erinevatest büroodest ning et eelkõige usaldas ta kostjat I (vt eespool p 78), siis ei ole tõendatud, et kostja I andis talle nõu sõlmida Lamesa Kapital OÜ osa müügileping ja nõude loovutamise leping. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et kostja I, keda hageja peab asjatundjaks VÕS § 1048 tähenduses, oli tehingute teise poole seaduslik esindaja, st lepingupooltel võisid olla ka erinevad huvid, mille vahendamiseks oligi hageja õigusnõustajaks vandeadvokaat W.
99.Ent isegi, kui kostja I andis hagejale nõu Lamesa Kapital OÜ osa müügiks ja nõude loovutamiseks, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milles seisnes „asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus“. Kohus on eelnevalt märkinud, et Y tegi 2019. aasta alguses oma äriühingutega erinevaid tehinguid, sh „võttis tagasi“ tema enda väitel kostja I hoida olnud Luderitz OÜ. Seetõttu ei pruukinud 31.01.2019 tehingud olla ka majanduslikult tasakaalust väljas, vaid võisid olla osa suuremast plaanist. Ringkonnakohus ei saa käesolevas asjas hinnata Y äritegevuse suuremat plaani, vaid üksnes seda, kas konkreetne Solarbalt OÜ haginõue on põhjendatud. Kuigi ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja I oli kuni 02.10.2018 Eesti Advokatuuri andmetel vandeadvokaat ja tema õigusalased teadmised ei saanud kaduda kohe pärast advokatuuri liikmesuse peatamist, ei tõenda see asjaolu seda, et kostja I andis käesoleval juhul hagejale 31.01.2019 tehingute tegemisel VÕS § 1048 tähenduses süüliselt ebaõige arvamuse.
100.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja hagi ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1043 ja § 1048 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
101.Maakohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu kostjate menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
102.Hageja alternatiivne nõue on, et kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust sisuliselt ei rahulda, st ei rahulda hagi, siis peaks ringkonnakohus ikkagi tühistama maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jätma kostjate endi kanda rahuldamata jäetud taotluste ja kaebustega seotud kostjate menetluskulud 10 388,20 euro ulatuses (TsMS § 169 lg 3). Hageja viitas seejuures maakohtule 01.12.2022 esitatud menetlusdokumendile, kus hageja on vaielnud vastu kostjate menetluskulude nimekirjale nii sellest aspektist, milliste toimingute kulu tuleks
2-20-3160 jätta kostjate kanda, kui ka sellest aspektist, milline on ülemäärane ajakulu, mille võrra tuleks kindlaksmääratavaid menetluskulusid vähendada.
103.Ringkonnakohus märgib esiteks, et käesolevas asjas ei ole maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, seega ei saa ringkonnakohus lähtuda kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulust ega seonduvast maksumusest. Menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas. Kuigi ringkonnakohus andis hagejale 19.09.2023 ringkonnakohtu istungil võimaluse täpsustada, milliste konkreetsete toimingute tõttu tuleks menetluskulude jaotust muuta ning milline peaks hageja hinnangul olema menetluskulude protsentuaalne jaotus (ajamärge 00:30:22, V kd, tl 110 pöördel), jäi hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse juurde jätta menetluskulud kostjate kanda 10 388,20 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei pea ise hageja esitatud dokumentidest otsima, milliste rahuldamata jäetud taotluste tõttu – ja sellest lähtuvalt millises suhtes – tuleks pooltevahelist menetluskulude jaotust maakohtus muuta. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, et määra neid ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4), seega ei saa ringkonnakohus lähtuda menetluskulude jaotamisel menetluskulude rahalisest suurusest, mida ei ole kindlaks määratud.
104.Lisaks leiab ringkonnakohus, et TsMS § 169 lg 3 kohaldamisel ei saa võtta arvesse pelgalt seda, et kostjate mõni taotlus või määruskaebus jäi rahuldamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et praktilistel kaalutlustel ja kulude kindlaksmääramise liigse killustatuse vältimiseks on kohane TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 169 lg 3, p 3.4 d). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et käesoleval juhul oleks alust TsMS § 169 lg 3 kohaldamiseks. Isegi kui kostjate taotlused menetluse peatamiseks tsiviilasja nr 2-19-4777 menetluse ajaks või määruskaebus hagi tagamise peale jäid neid lahendanud kohtute poolt rahuldamata, olid need menetlusosalise huvide kaitsel asjakohased ja põhjendatud toimingud ega venitanud maakohtu menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt. Mis puudutab muid menetlusdokumente, mis sisaldasid mh ka taotlusi, mis jäid rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et TsMS § 169 lg 3 eesmärk (sätte pealkiri on „Menetluse venimisest tingitud menetluskulud“) ei ole jagada menetluskulusid tulenevalt sellest, kas asjas lõppastmes edukaks osutunud menetlusosaline on esitanud ka väiteid, mis jäävad arvesse võtmata, või menetluslikke taotlusi, mis jäävad rahuldamata. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta menetluskulude jaotust maakohtus.
105.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.