Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4777
Tsiviilasi
Solarbalt OÜ hagi Randburg Runners OÜ vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, alternatiivselt tuvastusnõuetes, ning Lamesa Kapital OÜ vastu osanike 22.02.2019 koosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Solarbalt OÜ 7. juuli 2021 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Randburg Runners OÜ vastu 1 650 000 eurot Lamesa Kapital OÜ vastu 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) Solarbalt OÜ (registrikood 11258693), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria-Mägi Rohtmets ja Hendrik Mühls Kostja I (vastustaja) Randburg Runners OÜ (registrikood 12622959) Kostja II (vastustaja) Lamesa Kapital OÜ (registrikood 12249928) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Rahuldada Randburg Runners OÜ ja Lamesa Kapital OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
5.Määrata Randburg Runners OÜ menetluskulude suuruseks 1429,50 eurot, Lamesa Kapital OÜ menetluskulude suuruseks 1191,25 eurot ja mõista need summad välja Solarbalt OÜ-lt kostjate kasuks.
6.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Solarbalt OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Solarbalt OÜ (hageja) esitas 27. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi Randburg Runners OÜ (kostja I) ja Lamesa Kapital OÜ (kostja II) vastu. Kostja I vastu esitatud nõuetena palus hageja järgmist: - kohustada kostjat I tegema tahteavaldus kostja II osa nimiväärtusega 1250 eurot omandiõiguse üleandmiseks hagejale ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega või - alternatiivselt tuvastada 31.01.2019 kostja II osa nimiväärtusega 1250 eurot müügilepingu tühisus ning tuvastada, et hageja on kostja II osa omanik; - kohustada kostjat I tegema tahteavaldus 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu alusel hageja poolt kostjale I loovutatud laenunõude kostja II vastu summas 1 005 000 eurot koos haginõude rahuldamise ajaks akumuleerunud intressiga (9% laenujäägilt aastas) tagasi loovutamiseks hagejale ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega või - alternatiivselt tuvastada 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas laenunõude kostja II vastu summas 1 005 000 eurot koos intressiga 9% laenujäägilt aastas, tühisus ning tuvastada, et hageja on nimetatud laenunõude omanik. Kostja II vastu esitatud nõuetena palus hageja järgmist: - tuvastada kostja II 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus osas, millega: a) tühistati seni kehtinud kostja II põhikiri ja kinnitati uus põhikiri; b) otsustati suurendada kostja II osakapitali 200 000 euro võrra ning kehtestati uueks ühingu osakapitali suuruseks 202 500 eurot; c) loobuti kostja I poolt õigusest osakapitali suurendamises osaleda ning anti vastav õigus üle teisele osanikule;
2(14)
d) peale osakapitali suurendamist määrati kostjale I kuuluva osa nimiväärtuseks 1250 eurot ning OÜ-le King Invest kuuluva osa nimiväärtuseks 201 250 eurot (22.02.2019 osanike otsuse p 4) või - alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks. Hageja tugines järgmistele asjaoludele: - hageja juhatuse liikmeks on alates hageja asutamisest olnud TR; - kostja II osad kuulusid pooles osas hagejale ja pooles osas MK-le kuuluvale OÜ-le King Invest; - kostja II äritegevuse edendamiseks ning investeeringute tegemiseks andsid mõlemad osanikud 11.12.2012 laenulepingu alusel kostjale II laenu summas 1 miljon eurot 9%-lise aastaintressiga, laenulepingut pikendati korduvalt; - kostjale II kuulub kinnisasi asukohaga Keevise tn 14/Lennujaama tee 9 (edaspidi kinnisasi); - hageja võõrandas 31.01.2019 kostja II osad kostjale I nominaalväärtusega 1250 eurot, mis lepingu kohaselt oli enne tehingu sõlmimist tasutud. Seoses 31.01.2019 osa võõrandamise tehingu sõlmimisega selgitas hageja järgmist: - TR usaldas pika tutvuse ja koostöö tulemusel oma advokaati MK; - 2019. aasta alguses soovis TR, et Solarbalti kontsern vormistatakse Revaldus OÜ-le, mille osanikuks on TR tütar; - MK väitel kaasnenuks sellega maksurisk, mille minimeerimiseks pidi hagejale kuulunud osalus kostjast II liikuma mõnele MK-le kuuluvale ühingule, kust see mõne kuu pärast tagasi hagejale antakse; - 31.01.2019 tehingu dokumendid, st osa müügilepingu, nõude loovutamise lepingu ja kolmepoolse protokolli, vormistas vandeadvokaat V. Särgava, nagu ka 02.01.2019 laenulepingu; - protokolli kohaselt oli TR-l 2013. aastast alates nn ostuoptsioon nominaalhinna eest vähemalt 50% Luderitz OÜ kontserni ühingu osade soetamiseks, mida tal tegelikkuses ei olnud; - - kogu protokolli preambula ülesehitus jättis mulje, justkui kaks äripartnerit soovivad ühise äri lõpetada ja ühingud omavahel ära jagada; - protokolli sisulises osas lepiti kokku järgnevas: a) hageja võõrandab nominaalhinnaga oma osaluse kostjas II; b) hageja võõrandab oma 1 milj laenunõude (omanikulaenu) kostjale I hinnaga 1 005 000 eurot, mis kohustuti tasuma hiljemalt 5 aasta jooksul, sh kohustus kostja I tasuma nõude jäägilt 3,5% intressi aastas; c) OÜ Revaldus ja MK vahel sõlmitakse osa müügileping, millega MK võõrandab Luderitz OÜ osa nominaalhinna eest OÜ-le Revaldus. - 31.01.2019 vormistati Luderitz OÜ osa Revaldus OÜ nimele; - TR ei viibinud 31.01.2019 notari tehingu juures rohkem kui lepingut allkirjastamas käies, sh ei tutvustatud talle tehingu sisu, tingimusi ega loetud ette notari poolseid hoiatusi; - veebruaris 2019. a kanti hagejale 600 000 eurot kostjale I nõude loovutamise tasuna, kuid kostja II osa on oluliselt rohkem väärt. Märtsis 2019 nõudis TR MK-lt, et ta korraldaks kostja II osaluse hagejale tagasivormistamise, kuid selgus, et MK ei kavatse seda teha. 22.02.2019 kostja II osanike koosolekul, kus osalesid kostja I (sel hetkel 50% osanik) ning OÜ King Invest, võeti ühehäälselt vastu järgnevad otsused: - tühistada seni kehtinud kostja II põhikiri ning kehtestada uus põhikiri; - suurendada kostja II osakapitali 200 000 euro võrra ja kehtestada uueks osakapitali suuruseks 202 500 eurot; - kostja I loobub osakapitali suurendamises osalemise õigusest ja annab osakapitali suurendamises osalemise õiguse OÜ-le King Invest;
3(14)
-
peale osakapitali suurendamist on kostja I osa nimiväärtus 1250 eurot ning OÜ King Invest osa nimiväärtus 201 250 eurot.
Hageja tegi 31.01.2019 kostja II osa müügitehingu ja sellega seonduva 31.01.2019 nõude loovutamise tehingu olulise eksimuse mõjul. Osanike koosolekul vastu võetud otsused kahjustavad hageja õigusi. TR tegi tehingu üksnes teadmises, et kostja II osa vormistatakse paari kuu järel hagejale tagasi. Juhul, kui MK oleks algusest peale avaldanud, et kostja II osaluse tagasi vormistamist ei tule, siis ei oleks hageja sellise tehinguga nõustunud, või vähemasti teinud selle olulistel tingimustel. Seega võttis kostja I riski, et kui hageja saab teada tehingu tegelikust sisust ja tagajärgedest (sh sellest, et kostja II osalust hageja tegelikkuses tagasi ei saagi), siis on hagejal seadusest tulenevalt õigus nõuda selle tehingu tühistamist. Lisaks eksimusele (TsÜS § 92 lg 1) viitavad 31.01.2019 kostja II osa müügitehinguga seotud asjaolud ka pettusele (TsÜS § 94 lg 1). Hageja hinnangul kavandas MK algusest võimalust, kuidas saada hagejalt kätte 50% osalus kostjas II ja seeläbi saavutada kostjas II ainuosaniku positsioon. Alternatiivselt palub hageja tuvastada 31.01.2019 kostja II osa müügitehingu tühisuse. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidles hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagis toodud asjaolud on tõendamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - nõude loovutamise leping ja osa müügileping olid reaalsed, lõplikud ja poolte tahtele vastavad tehingud, millega kostja I ostis hageja kostjast II välja; - need kaks tehingut ühiselt moodustasidki „kokkuleppe“, mida MK on lubanud täita ja lepinguid täideti reaalselt: a) kostja I tasus 31.01.2019 osa müügilepingu järgse ostuhinna summas 1250 eurot, sellega seotud riigilõivu ja nõude loovutamise lepingu alusel ennetähtaegselt 660 000 eurot; b) kostja I tasus pool hagejale esitatud õigusabiarvest; - hageja andis 11.12.2012, s.o enne kostja II osanikuks saamist (18.12.2012), kostjale II laenu 1 005 000 eurot; - MK-le kuuluvad OÜ King Invest ning Starlight OÜ andsid samuti 11.12.2012 kostjale II laenu kokku 1 005 000 eurot; - laenude eest omandas kostja II kinnisasja; - pärast laenude andmist said hageja ning OÜ King Invest 18.12.2012 kostja II osanikeks ja sellest ajast alates on üksnes MK olnud juhatuses; - mõttevahetused nii OÜ Luderitz osa ümbervormistamise osas kui ka hageja kostjast II väljaostmise osas algasid juba 2018. a kevadel. - tehingute nõustamiseks ning kokkulepete vormistamiseks pöördus vandeadvokaat V. Särgava poole just TR; - valed on väited, justkui TR oleks notaribüroost üksnes läbi jooksnud ning ta ei oleks müügilepingut lugenud ja / või notar ei oleks müügilepingut ette lugenud ega selles sisalduvat selgitanud.
4(14)
31.01.2019 osa müügilepingut ega 31.01.2019 nõude loovutamise lepingut ei ole kehtivalt tühistatud. Lepingud on kehtivad. Hageja ei saa vaidlustada kostja II 22.02.2019 osanike otsuseid, sest ta ei ole kostja II osanik. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 7. juuni 2021. a otsusega hagiavalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskuludena välja 12 672,45 eurot ja kostja II kasuks 10 568,75 eurot, samuti viivise menetluskuludelt.
4.Maakohus tuvastas, et 31.01.2019 sõlmisid hageja ja kostjad osaühingu osa müügilepingu, millega hageja müüs hinnaga 1250 eurot kostjale I kostja II osa nimiväärtusega 1250 eurot. Enne tehingu tegemist olid kostja II osanikeks hageja ja OÜ King Invest, kummalegi kuuluv osa moodustas 50% kostja II osakapitalist. Hageja ja kostja I sõlmisid 31.01.2019 ka nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kostjale I kõik laenulepingust tulenevad nõuded kostja II vastu ning kostja I kohustus tasuma hagejale nõude omandamise eest 1 000 000 eurot hiljemalt 31.01.2024 selliselt, et igal kalendriaastal tasutakse vähemalt 5%, kusjuures nõude hinna jäägile lisandub intress 3,5% aastas. Kohtule on esitatud ka hageja seadusliku esindaja TR, kostjate seadusliku esindaja MK ning RR 31.01.2019 protokoll seoses nendega seotud äriühingute vahel tehtavate tehingutega. Hageja väidab sisuliselt, et 31.01.2019 lepingud ja 29.01.2019 suulised kokkulepped moodustavad ühe tervikliku tehingu, millest ühtegi osa ei oleks tehtud teiste osadeta, mistõttu on tehing tervikuna tühine. Pooled vaidlevad, kas olid sõlminud hageja väidetud suulised kokkulepped või kajastasid 31.01.2019 lepingud poolte tegelikku tahet. Maakohus märkis, et poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlused on nimetatud osas teineteisega vastuolus. Maakohus märkis, et 31.01.2019 protokoll on selle punkti h kohaselt osapoolte vahel koostatud selleks, et omavahelised kokkulepped kirjalikult fikseerida. Maakohus tuvastas, et protokollis on kajastatud kokkulepete sisu (protokolli p 1-2) vastavalt 31.01.2019 vormistatud lepingutele, s.o et hageja võõrandab nominaalhinna eest osaluse kostjas II ning loovutab nõude kostja II vastu kostjale I hinnaga 1 000 000 eurot, millele lisandub intress 3,5% aastas. Protokollis ei ole märgitud, et kostjal I oleks kohustus osa tagasi võõrandada või nõue tagasi loovutada. Vastupidi, p 5 kohaselt pooltel pärast tehingute lõpuleviimist üksteise vastu rohkem nõudeid ei ole. Samas ei ole protokollis avaldatu kohtu hinnangul usaldusväärne. Pooled ei vaidle, et MK kontrolli all olnud OÜ Luderitz hoidis hageja osa TR-ga sõlmitud kokkuleppe alusel ning TRga ostuoptsiooni kokkulepet ei olnud, st protokolli punktides a-f tehtud avaldused ei vasta tõele. TR vande all antud seletuse kohaselt oli protokoll näiline. MK vande all antud seletuse kohaselt on protokollis OÜ Luderitz osa omandi kuuluvuse kohta valeväited eesmärgiga varjata TR vara, samas protokoll tehti selleks, et kõik saaksid asjast ühtmoodi aru. Maakohus leidis, et 31.01.2019 protokoll ei ole usaldusväärne tõend tuvastamaks lepingupoolte tegelikku tahet 31.01.2019 tehingute tegemisel. Tõendit, mis sisaldab olulises osas tõele mittevastavaid avaldusi, ei saa pidada usaldusväärseks. Seetõttu ei tõenda protokoll kostjate väidet hageja väidetud suuliste kokkulepete puudumise kohta. Samas ka asjaolust, et protokollis valeväited sisaldusid, ei ole tuletatav teave hageja väidetud suuliste kokkulepete olemasolu ja sisu kohta. Maakohus märkis, et seaduslike esindajate vande all antud seletused on vastuolus mh asjaolu osas, kas 31.01.2019 kostja II osa võõrandamises ja nõude loovutamises lepiti kokku 29.01.2019
5(14)
kohtumisel või varasemalt. Maakohus tuvastas, et tõenditest ei nähtu, et MK ja TR oleksid arutanud e-kirja teel 2018.a. muid tehinguid kui Luderitzi osa omandi üleandmist TR tütardele. Kummagi poole esitatud dokumentaalsed tõendid läbirääkimiste toimumist või mitte toimumist enne 29.01.2019 seoses kostja II osa võõrandamise ja nõude loovutamisega ei välista ega kinnita. Maakohus tuvastas, et TR on 05.03.2019 nii V. Särgavale kui MK-le väitnud, et on kokkulepe, et hageja ostab nõude kostjalt I kostja II vastu tagasi, mis ei ole kooskõlas hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega selle kohta, et osa ja nõue tagastatakse mõne kuu möödudes selliselt, et raha tegelikult ei liigu. TR on esmakordselt väitnud kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt hageja peaks tagasi saama kostja II osa, 08.03.2019, millise kokkuleppe olemasolule vaidles MK vastu. MK on küll lubanud mingi kokkuleppe täitmist „kas või veri ninast väljas“, aga e-kirjavahetusest ei ole võimalik tuvastada, millist kokkulepet MK selle all silmas pidas, kostja II osa tagastamise kohustusele on MK kirjavahetuses otsesõnu vastu vaielnud. Maakohus tuvastas, et kostja I tasus 31.01.2019 hagejale 1 250 eurot selgitusega „Lamesa Kapital 50% osa eest“, so 31.01.2019 lepingujärgne müügihind. Samuti on kostja I tasunud 20.02.2019 hagejale 100 000 eurot selgitusega „1. osamaks vastavalt nõude loovutamise lepingule“, 27.02.2019 tasunud hagejale 500 000 eurot selgitusega „põhiosa tagasimakse vastavalt nõude loovutamise lepingule“ ning kostja II on 31.12.2019 tasunud hagejale 60 000 eurot selgitusega „Randburg Runners OÜ eest vastavalt nõude loovutamise lepingule, põhiosa tasumine“. Maakohus leidis, et muud tõendid peale TR vande all antud seletuse ei kinnita hageja väidet, et vastupidiselt 31.01.2019 avaldatule raha tegelikult liikuma ei pidanud, so et kohustust tasuda osa müügihind ning tasu nõude loovutamise eest tegelikult ei olnud. Maakohus tuvastas, et kostja I tegi 31.01.2019 hagejale ülekande pärast seda, kui TR oli saatnud MK-le e-kirjaga hageja konto numbri. Seega hageja soovis, et osa eest ka tegelikkuses tasutaks, vaatamata sellele, et osa müügilepingu p 3.1 olid lepingupooled kinnitanud, et müügihind on juba tasutud. Vestluses V. Särgavaga ei ole TR väljendanud üllatust 31.01.2019 ja 20.02.2019 ülekannete osas. TR puudutas vestluses 27.02.2019 ülekannet summas 500 000 eurot kontekstis, et miks ülekanne tehti, kui maksmises oli kokku lepitud 5 või 7 aasta jooksul. Vestluses ei ole väljendatud seisukohta, et tasumise kohustust üldse ei olnud. Samuti ei ole sellist seisukohta väljendatud TR ja MK ekirjavahetuses 2019.a. märtsist. Vastupidi, TR on 11.03.2019 nõudnud kostja II kinnistule hüpoteegi seadmist, st soovinud kohustuse tagamist, mitte väljendanud kohustuse puudumist. Hageja väitel puudus tal mistahes majanduslik vajadus 31.01.2019 tehingute tegemiseks, kostjast II kui ühisest äriprojektist väljumiseks, mis oli seni teeninud intressi 9% laenujäägilt aastas. Pooled vaidlevad kostja II osa väärtuse üle. Hageja väljatoodu kohaselt kaotas hageja asjassepuutuvate tehingutega sisuliselt tulu teenimise võimaluse seoses kostja II osa väärtuse tõusuga seoses kostja II poolt omandatud perspektiivika kinnisasjaga. Maakohus leidis, et ainuüksi asjaolust, et tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud, ei saa järeldada hageja väidetud kokkuleppe olemasolu, et kokku oli lepitud kostja II osa tagasivõõrandamise kohustuses. Maakohus leidis, et asjaolude alusel, et asjassepuutuvad tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud või et hageja seaduslik esindaja asus tehingute tegemist hiljem kahetsema, ei ole võimalik järeldada, et 29.01.2019 sõlmisid hageja ja kostjad hageja poolt väidetud sisuga kokkulepped. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles pooled vastava sisuga kokkuleppeid omavahelises hilisemas suhtluses tunnistaksid. Ka asjaolu, et TR pidas pärast 31.01.2019 kostja II kinnistut enda investeeringuks, ei anna teavet selle kohta, kas ja milles 29.01.2019 kokku lepiti. Võttes arvesse, et asjas esitatu kohaselt on oluline osa TR majandustegevusest olnud korraldatud oma vara ja majanduslikke huvisid varjates, ei ole
6(14)
välistatud, et pooltel või TR-l ja MK-l isiklikult võis olla kokkuleppeid, mille sisu ei ole käesoleva asja menetluses välja toodud, kuid millele pooled asjas tõenditena esitatud e-kirjades või telefonikõnes vihjanud on, või mis on nendes väljendatud arusaamade kujunemist mõjutanud. Maakohus leidis, et sellistes tõendites esitatud hägusa või ebajärjepideva sisuga avalduste alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada mitte ühtegi asjaolu seoses pooltevaheliste kokkulepetega. Maakohus asus seisukohale, et hageja väited pooltevaheliste kokkulepete kohta, mille kohaselt 31.01.2019 osa võõrandamise ja nõude loovutamise lepingute järgi tegelikult tasu maksmise kohustust ei tekkinud ning oli täiendavalt kokku lepitud osa tagasivõõrandamise kohustuses, ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole tehingud täielikult või osaliselt tühised näilikkuse või vorminõude rikkumise tõttu.
5.Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt on 31.01.2019 tehingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 p 1-2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on seisukohal, et „muuks sarnaseks asjaoluks“ TsÜS § 86 lg 2 mõistes saab lugeda seda, kui isik, kellel puuduvad õigusteadmised, usaldab jäägitult oma aastatepikkust advokaati. Hageja väitel tegi hageja 31.01.2019 tehingud põhjusel, et tema juhatuse liige TR usaldas jäägitult kostjate juhatuse liiget MK, ning MK soovitas sellised tehingud teha. Hageja on kinnitanud, et tema käsitluse kohaselt on tehingud tühised ning ta ei väida, et tehingud oleksid tühistatud eksimuse või pettuse tõttu. Maakohus leidis, et kui MK veenis hageja esindajat tehinguid tegema, tekitades temas ebaõige ettekujutuse, et tehingud on hagejale kasulikud maksude vältimiseks vm põhjusel, siis saavad tehingud olla tühistatavad pettuse tõttu vastavalt TsÜS § 94 lg 1 ja 3. Tehingud ei saa samade asjaolude tõttu olla tühised. Seetõttu ei saa hageja väljatoodu olla sisustatav muu asjaoluna TsÜS § 86 lg 2 tähenduses ning kohus ei analüüsinud täiendavalt nimetatud sätte kohaldamise eelduste täidetust, sh pooltele tehingutest tulenenud vastastikuste kohustuste väärtust ning seoses sellega esitatud tõendeid kinnistu väärtuse kohta. Maakohus asus seisukohale, et 31.01.2019 tehingud ei ole tühised ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kuna tehingud tühised ei ole, on kõik nendes väljendatud tahteavaldustele vastavad õiguslikud tagajärjed tekkinud, kostja II osa omand ning nõue kostja II vastu on hagejalt kostjale I kehtivate käsutustega kehtivate kohustuste alusel üle läinud. Seetõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja II vastu lepingute alusel saadu tagastamiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostja I tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks ning alternatiivsed tuvastusnõuded.
6.Kohtule on esitatud 22.02.2019 kostja II osanike koosoleku protokoll, millest nähtuvalt otsustasid osanikud 22.02.2019 vastu võtta uue põhikirja ja suurendada osakapitali. Hageja on esitanud täiendavalt nõude tuvastada kostja II 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda
7(14)
üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole alates 31.01.2019 kostja II osanik ning kohus ei rahulda nõuet kostja I tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et osa hagejale tagastada, ei saa hagejal olla õiguslikku huvi kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja ÄS § 178 lg 3 nimetatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda osanike otsuste kehtetuks tunnistamist. Maakohus jättis hageja nõuded kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata seoses nõudeõiguse puudumisega. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.
7.1.Hageja märgib, et maakohus jättis osad tõendid hindamata. Maakohus jättis sisuliselt hindamata TR ja V. Särgava vahelise 04.03.2019 telefonivestluse salvestise. Hageja leiab, et TR ja V. Särgava 04.03.2019 telefonivestluse salvestis on asjas oluline tõend, mida tuleb arvestada 31.01.2019 tehingute kehtivuse hindamisel. Vaidlus puudub selles, et V. Särgava kinnitab 04.03.2019 telefonivestluses korduvalt suuliste kokkulepete olemasolu TR ja MK vahel. Samuti puudub vaidlus selles, et Viktor Särgava hoiatab 04.03.2019 telefonivestluses korduvalt TR mitte minema MK-ga konflikti, sh mitte allkirjastama MK poolt ettepandavaid dokumente ning nö mitte konflikti enne üles võtta kui on „50 tagasi vormistatud“. Kui kõik 31.01.2019 tehingud oleksid olnud reaalsed ja lõplikud, siis ei oleks kogu eelnevat vestlust ja nõuandeid ka eelduslikult olnud ning V. Särgava oleks teinud koheselt TR-le selgeks, et tal pole midagi nõuda. V. Särgava oli 31.01.19 tehingu detailidega kursis (tema vormistas tehingute dokumendid). Kui vande all antud ütlused (sh selle kohta, kas olid või ei olnud kokkulepped osa ja/või nõude tagasivormistamiseks hagejale) on omavahel vastuolus, tuleb hinnata seda, mida teadis ja ütles V. Särgava. Kohus on põhjendamatult jätnud V. Särgava ütlused, mis nähtuvad 04.03.2019 telefonivestluse salvestiselt, tähelepanuta põhjusel, et V. Särgavat ei olnud kokkulepete sõlmimise ajal ruumis. Kõiki tõendeid, sh kõnesalvestist kogumis hinnates ilmne, et V. Särgava teadis tegelike kokkulepete olemasolu ja sisu kohta. Maakohus jättis tõendina hindamata TR 15.02.19 e-kirja MK-le, millest nähtub, et TR pidas end peale 31.01.2019 tehingute tegemist jätkuvalt 50% osaniku (Solarbalt OÜ) esindajaks kostjast II ning ka käitus sellele vastavalt. Samuti ei ole maakohus sisuliselt hinnanud tõendina esitatud Lamesa Kapital OÜ pangakonto väljavõtteid, kust nähtub MK poolt firma raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Maakohus jättis tõendina hindamata ka Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisakti Keevise tn 14/Lennujaama tee 9 kinnistu kohta. Tehingu heade kommete vastasuse (sh selle, kas tehing oli ühe poole kahjuks ebamõistlikuks tasakaalust väljas) hindamisel tuleb kohtul hinnata seda, milline oli tehingu objekti turuväärtus vs tehinguline väärtus. See tähendab, et kohtul tuleb lahutada tehingu objekti turuväärtusest tehinguline väärtus ja hinnata, kas see vahe on selline, mis viitaks sellele, et see tehing oli ühe poole kahjuks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja poolt osa
8(14)
müügilepingu alusel üleantu (570 000 eurot) ja vastu saadu (1250 eurot) vahe on vähemalt 568 750 eurot. Osa müügileping oli heade kommete vastaselt hageja kahjuks tasakaalust väljas.
7.2.Hageja leiab, et kohus on tõendeid valesti hinnanud. Nõude loovutamise tasu pangaülekandele on kohus omistanud põhjendamatult suurt tähelepanu. TR käitus nii veebruaris kui märtsis 2019 MKga suheldes teadmises, et tema on jätkuvalt hageja kaudu 50% õigustatud omanik ja kasusaaja kostjas II. Maakohus jättis protokolli kui ebausaldusväärse tõendi hindamata, kuid ei ole analüüsinud seda, mis põhjusel ja mis eesmärgil selline teadvalt valeandmeid ja valekinnitusi sisaldav dokument üldse koostati. MK soovitus oli vormistada hagejale kuulunud osa kostja I nimele (koos nõude loovutamisega) ja tehingu tegemist põhjendas MK väidetava maksuriski vältimisega, siis järelikult sellise tehingu tegemise eesmärk TR jaoks saigi olla üksnes õigusnäivuse loomine, sest TR-l ei olnud tahet müüa osa ja nõue MK-ga seotud firmale. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, paluvad kostjad alternatiivselt teha seda tingimuslikult, st rahuldada hagi kostja I vastu tahteavalduste asendamiseks üksnes eeldusel ja tingimusel, et hageja on eelnevalt kostjale I tasunud vastuses toodud summad ning kuni nimetatud summade tasumiseni ei loeta tahteavaldust asendatuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I
10.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, nagu oleks maakohus jätnud suures osas tõendid hindamata ja otsus on vastuoluline.
10.1.Maakohus võttis hageja väidetud poolte suulise kokkuleppe kokku otsuse p-s 5. Selle kohaselt leppisid poolte seaduslikud esindajad 29.01.2019 kohtumisel kokku, et maksuriski vähendamise eesmärgil vormistatakse kostja II osa ja nõue kostja II vastu kostja I nimele, kes annab osa ja nõude mõne kuu pärast tagasi. Hageja on selgitanud, et sooviti küll kokku leppida omandi üleandmises, kuid kostja I pidi osa ja nõude omandi hiljem tagastama. Seega sai olla tõenditest tulenev suuliste kokkulepete sisu selline.
10.2.Maakohus on otsuses tsiteerinud ja hinnanud TR ja V. Särgava telefonivestlust asjakohases ulatuses ja teinud sellest õige järelduse, et V. Särgavale tõendist nähtuvalt teadaolevad andmed ei kinnita hageja väidetud kokkulepete olemasolu. V. Särgava kinnitab telefonivestluse salvestises otsesõnu, et ta ei tea, mis kokkulepped poolte seaduslike esindajate vahel veel olid, mis viisid vaidlusaluse nõude loovutamiseni.
10.3.Nimetatut kinnitab V. Särgava ka 17. - 18.03.2019 e-kirjavahetuses (I kd, tl 68-69), milles TR suunatud küsimustele ja etteheidetele vastuseks teeb V. Särgava järelduse, et TR-l on suuliste
9(14)
kokkulepete tõttu MK-ga konflikt tekkinud, kuid V. Särgava ei ole dokumente halvasti vormistanud, samuti paluti V. Särgaval keset arutelu vahepeal toast lahkuda ja kui ta tagasi tuli, oli pooltel tehingute struktuur kokku lepitud. Samas ei räägi V. Särgava ei telefonivestluses ega kirjavahetuses midagi sellest, kas lisaks kirjalikele kokkulepetele mingid suulised kokkulepped eksisteerisid ja milles need konkreetselt seisnesid. Vastuseks TR küsimusele „Me olime kõik kolm koos, kui M lubas paari-kolme kuu jooksul osaluse tagasi vormistada, miks see nüüd ühtäkki muutunud on?“ vastab V. Särgava, et see on küsimus M-le, olles eelnevalt kinnitanud, et ta ei olnud läbirääkimiste ajal toas. Seega, kuigi V. Särgava ei eita mingite suuliste kokkulepete olemasolu, tuleneb see kliendi (TR) positsioonist, et sellised kokkulepped olid. V. Särgava ei kinnita, et ta teab sellistest kokkulepetest või nende sisust, vaid kordab järele TR poolt väljendatut. Tõenditest nähtuvalt ei teadnud V. Särgava, kas suulised kokkulepped üldse olid ja maakohtul polnud võimalik teha telefonivestluse salvestisest muid järeldusi.
10.4.Asjaolust, et V. Särgava soovitab TR-l mitte minna MK-ga konflikti, vaid asja rahulikult ajada, ei saa teha järeldust, et V. Särgava suuliste kokkulepete olemasolust mujalt kui TR väidetest teadis ja kliendiga häid suhteid hoida püüdes tema väidetest lähtus. Nimelt nähtuvad 17.03.2019 TR e-kirjast V. Särgavale (I kd, tl 69) süüdistused viimase aadressil seoses sellega, et advokaat ei ole TR huvisid tehingute tegemisel piisavalt kindlustanud ja kaitsenud, „sh seadnud mingeid tagatisi või võimalusi tehing lihtsasti tagasi pöörata, kui M enda kokkuleppeid ei täida.“
10.5.V. Särgava 04.02.2019 e-kirjaga saadetud õigsuabiarve koostamise kohta küsimuste saatmisest ei saa samuti teha järeldust, et V. Särgava kokkulepetest teadis. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust, mis põhjusel V. Särgaval läbirääkimistel toast lahkuda paluti ja kas tal paluti lahkuda põhjusel, et arutada, kuidas pooled õigusabiarve peaksid tasuma nagu väidab MK vande all antud seletustes.
11.Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud TR 15.02.2019 e-kirja (II kd, tl 118-119) saamist MK poolt.
11.1.Kostjad vaidlesid 07.09.2020 menetlusdokumendi p-des 67-69 tõendi vastuvõtmisele vastu mh põhjendusel, et MK pole kunagi sellist kirja saanud ja viitasid Riigikohtu praktikale e-kirja saamise tõendamiskoormuse osas (RKTKo 3-2-1-123-07 p 14 ja 3-2-1-8-15 p 13). Hageja ei esitanud tõendit, millelt nähtuks kirja jõudmine MK kasutatavasse serverisse. Maakohtu argumentatsioon tõendi loomise ebausutavuse kohta võib olla küll õige, kuid kirjad võivad jääda saabumata ka tehnilistel põhjustel. Kuna kirja jõudmine MK serverisse pole tõendatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda tõendina hinnata. Samuti puudub vajadus hinnata kostja II pangakonto väljavõtteid. Isegi kui MK kasutas kostja II raha isiklikul otstarbel, ei ole sellest võimalik teha hageja soovitud järeldusi poolte suulise kokkuleppe kohta.
11.2.Millised tehingud 31.10.2019 TR Proplastik kontserniga 31.01.2019 tegi ja asjaolu, et TR pole käitunud selle kontserni omanikuna peale tehingute tegemist, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Hageja tugineb 15.02.2019 e-kirjale ka osas, mis iseloomustab TR subjektiivset arvamust, s.o enda pidamist kuu aega peale osa võõrandamist kostja II tegelikuks omanikuks ja kasusaajaks (apellatsioonkaebuse p 69). Kolleegium jääb 15.02.2019 e-kirja osas eelmises punktis märgitud seisukoha juurde.
11.3.Apellatsioonkaebuse väide, et sama asjaolu nähtub TR 04.03.2019 telefonivestlusest V. Särgavaga, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. TR kirjeldab eelnimetatud
10(14)
telefonivestluses (stenogramm II kd, tl 105-107), kuidas ta MK-ga kinnisasja vaatamas käis ja näidata palus, kuidas raha on kulutatud, samuti palus, et MK teda kostja II juhatusse määraks ja soovi avaldas, et aprillis võiks hageja kostjalt I kostja II osaluse tagasi osta. TR väljendab telefonivestluses V. Säravale, et MK sellega nõus ei olnud. Kostjad ei ole eitanud, et TR võis kahetseda peale hageja poolt tehtud tehingute tegemist kostjaga I osa võõrandamise ja nõude loovutamise tehinguid. Kostjad on oletanud, et selle võis tingida asjaolu, et hageja ei saanud nõude loovutamisest tuleneva lepingu täitmiseks tagatist ja võis karta, et lepingust tulenevat tasu talle ei maksta või õigeaegselt ei maksta. Nimetatut kinnitab iseenesest ka praeguse otsuse p-s 10.4. viidatud 17.03.2019 TR e-kiri V. Särgavale, milles hageja süüdistab advokaati oma huvide mittepiisavas esindamises tagatiste mitteseadmise või võimaluse näol tehing lihtsasti tagasi pöörata, kui tehingu teine pool oma kokkuleppeid ei täida. Hageja rajab oma õigusliku positsiooni asjaolule, et TR ja MK vahel oli tegelikkuses käsundisuhe kostja II osa hoidmiseks kostja I poolt nagu Luderitz osa hoidmisel. Nimetatu ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Isegi kui selline käsundisuhe TR ja MK vahel oli, ei ole hageja ja kostja I sõlminud notariaalset kokkulepet kostja II osa hagejale tagasivõõrandamiseks ja see oleks vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine (ÄS § 194 lg 4 koosmõjus TsÜS § 83 lg-ga 1). Käsundisuhtest tulenevat nõuet ei ole hageja praeguses menetluses esitanud. II
12.Hageja tugines asjaolule, et tehingud on vastuolus heade kommetega seoses sellega, et kostjate seaduslik esindaja MK veenis hagejat sellisel viisil tehinguid tegema ja tekitas temale ebaõige ettekujutuse asjaoludest (maksuriskist). Maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatut. Maakohus ei ole ebaõigesti sisustanud „muud asjaolu“ TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes ja leidnud, et tehingud saavad olla hageja ette toodud asjaoludel tühistatavad (TsSÜS § 94 lg 1 ja 3 mõttes). Kui ka TR kompromissitult MK usaldades tehingud tegi, ei anna see alust väita, et tehingud olid tühised. Maakohus leidis põhjendatult, et tegemist on pettusele viitavate asjaoludega ja kohane õiguskaitsevahend olnuks tehingute tühistamine. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei saa tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu ja hageja esile toodud asjaolud ei saa olla muuks asjaoluks TsÜS § 86 lg 2 lg 2 p 2 mõttes.
12.1.Maakohus ei pidanud seetõttu analüüsima pooltele tehingutest tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse tasakaalu küsimust kui normi kohaldamise teist eeldust ja on põhjendatult jätnud hindamata Uus Maa hindamisakti ja osa väärtust kajastava tõendi. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis seonduvad turuväärtuse hindamisega aktiga (mh et lähteandmed andis hindajale MK), ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Nimetatud põhjusel ei hinda ka ringkonnakohus apellandi väiteid tehingute tasakaalu kohta.
12.2.Hageja viide Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-88-14 ei ole asjakohane, kuna viidatud otsuse kohaselt tuvastasid kohtud, et tehing sõlmiti sundolukorras, mis on TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaldamise esimeseks eelduseks. Praeguses vaidluses leidis maakohus põhjendatult, et hageja väidetud asjaolud ei ole muuks asjaoluks eelnimetatud normi mõttes.
12.3.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus on tõendeid valesti hinnanud ja andnud nõude loovutamise tasu - 560 000 euro - ülekandmisele liiga suure tähenduse. Maakohus on otsuse p-s 20 hinnanud poolte käitumist peale tehingute tegemist selles kontekstis, kas tehingute
11(14)
alusel pidi tegelikult raha liikuma ja otsusest nähtub kohtu siseveendumuse kujunemine. Asjaolu, et hageja kohtu tõenditest tehtud järeldustega ei nõustu, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Hageja 04.03.2019 telefonikõnest esile toodud katked ei anna alust hinnata seda tõendit maakohtus erinevalt ja väita, et tehingute täitmine tegelikult kavas polnud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ilmneb V. Särgava vastustest TR-le, et advokaat kuulis väidetavate suuliste kokkulepete olemasolust TR-lt. V. Särgava reflekteerib sisuliselt TR juttu, soovitab MK-ga hästi läbi saada ja väljendab seda, et ei tea tehingute tagamaadest, kuna tal paluti sel ajal ruumist lahkuda. Kui ka TR ja V. Särgava avaldavad imestust selle üle, et kostja I täitis oma kohustuse maksta nõude loovutamise eest hagejale ennetähtaegselt, ei tulene nende vestlusest, et raha ei pidanud liikuma. Vastupidi - maakohus on asjakohaselt tõendeid kogumis hinnates tuvastanud samas otsuse punktis, et TR nõudis tehingute täitmist.
12.4.Kuigi hageja võis tulenevalt asjaolude muutumisest enne kohtusse pöördumist ja menetluse jooksul oma õiguslikku positsiooni muuta, ei oma see määravat tähendust vaidluse lahendamisel. Maakohtu seisukoht, et hageja väited on ebajärjepidevad, kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist ega ole aluseks otsuse tühistamisele. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et kompromissiläbirääkimiste käigus avaldatud ei ole võimalik samastada kohtumenetluse käigus avaldatud seisukohtadega. Põhjendamatud on samas apellandi etteheited maakohtule seoses 11.03.2019 TR e-kirjas mainitud hüpoteegi seadmisega. Maakohus ei saanud teha tõendist hageja soovitud järeldust, et hüpoteek tagaks osa väärtust ehk olema vähemalt väärtusega 1,1 miljonit eurot, sest seda nimetatut kirjavahetusest ei tulene.
12.4.Maakohus pidas 31.01.2019 protokolli põhjendatult ebausaldusväärseks tõendiks lepingupoolte tegelikku tahte tuvastamisel ehk asjaolu kohta, kas pooltel oli täiendavaid suulisi kokkuleppeid ja millised need olid. Asjaolu, millist tähendust kostjad protokollile omistasid ja kas nad pidasid Luderitz OÜ osaluse tagastamist vähemalt näiliselt seotuks kostja II osa müügi ning nõude loovutamisega, ei oma seetõttu asja lahendamisel tähendust. Nimetatu ei välista, et kohus tuvastas teiste tõendite alusel, et tehingud oli reaalsed ja kehtivad. Maakohus on otsuses sedastanud, et asjas esitatu kohaselt on oluline osa TR majandustegevusest olnud korraldatud oma vara ja majanduslikke huvisid varjates. Nimetatu seletab ka maakohtus kujunenud siseveendumust, et 31.01.2019 protokolli p-des a-f kajastatud väited on ebaõiged ja protokoll ebausaldusväärne tõend. III
13.Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses tehtud tehingute majandusliku sisu puudumist ja heidab maakohtule ette selle hindamata jätmist maakohtu poolt. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et tehingutel nende koosmõjus puudus majanduslik sisu. Kostjad on väitnud ja hageja ei ole seda menetluses ümber lükanud, et hageja oli kostjas II passiivne investor, kes oli andnud kostjale II laenu kinnistu omandamiseks, hageja seaduslik esindaja kostja II igapäevases juhtimises ei osalenud. Loogiline ja eluliselt usutav on kostjate selgitus, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks sai hageja osaluse kostjas II. Kostja kaks osaluse loovutamise eest sai hageja aga nõudeõiguse kostja II vastu. Kuigi laenulepingu edasise pikendamise korral oleks hageja teeninud rohkem (9% intressi aastas laenusummalt nüüdse 3,5% asemel), on ka osa müügil ja nõudeõiguse loovutamisel majanduslik mõte saada laenatud summad tagasi ja loobuda vastutasuks laenu tagasimaksmiseks antud tagatisest ehk osalusest.
14.Õige on hageja seisukoht, et ka õigusnäivuse loomisel peab olema konkreetne põhjus ja selleks saab olla maksuriski vähendamine. Samas on maakohus põhjendatult leidnud, et asjas esitatud
12(14)
tõendid kogumis ei kinnita seda, et kohustust tasuda osa müügihind ja tasu nõude loovutamise eest tegelikult ei olnud ning täiendavalt lepiti kokku osa tagasivõõrandamise kohustuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja väited seoses väidetava maksuriskiga konkretiseerimata, mistõttu ei saa nende põhjal teha järeldust selle kohta, millise varjatava tehingu maksuriskist üldse jutt võis olla ja kas hageja seaduslik esindaja kogenud ärimehena võis sellist juttu tõepärasena võtta.
15.Hageja esitas apellatsioonimenetluses tõendina 23.11.2021 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-20-3160, soovides sellega tõendada MK praeguses ja eelnimetatud kohtuasjas vande all antud seletuste vasturääkivust. Hageja esile toodud vasturääkivused ütlustes puudutavad 03.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt järgmisi asjaolusid: a) kes pöördus V. Särgava poole tehingute vormistamiseks; b) mis liiki või vormis lepinguga anti hagejale 1 005 000 laenu andmise eest tagatiseks kostja II osa; c) miks maksis MK 50% V. Särgava kui esindaja esitatud arvest; d) kas MK-l oli V. Särgavaga viimase poolt praeguses vaidluses nõustatud tehingute tegemise ajal võlasuhteid.
15.1.Kolleegium leiab, et osad tõendist nähtuvad asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kas V. Särgava poole pöördus esmalt TR, MK või nad koos, kas MK pidas põhjendatuks maksta ära õigusabiarvest 50% ja miks ta selle siiski 50% ulatuses tasus, ei oma asjas määravat tähendust. Asjaolu, et MK-l võis olla V. Särgavaga võlasuhteid, ei oma samuti vaidluse lahendamisel sisulist tähendust. Hageja ei tugine hagis etteheidetele V. Särgavale ega käsita teda mingil viisil seostatuna MK-ga tehingute kehtetuse kontekstis. Samuti ei anna sellise võlasuhte olemasolu iseenesest alust seada kahtluse alla MK vande all antud seletuse usaldusväärsust. Isegi kui need asjaolud tähendust omaksid, ei ole MK ütlustes selliseid vastuolusid, mis võimaldaksid hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. On tavapärane, et inimene ei mäleta sündmuste üksikuid detaile aja möödumisel ja tema ütlustes esinevad erinevused. Pigem tekitab vastupidine kahtlust, et sündmuste käigu versioon on detailideni pähe õpitud.
15.2.Kostjad ei ole väitnud, et hagejale anti osa tagatiseks mingit konkreetset liiki ja taasesitamist võimaldavas vormis lepinguga. Kostjate käsitluse järgi sai vaadelda hageja kostja II osanikuks saamist tagatisena kostjale II antud laenu eest. Sellega on kooskõlas tõenditest nähtuvad MK ütlused praeguses asjas, et lepingu vormi küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata ja teises tsiviilasjas, et see lepiti suuliselt kokku.
15.3.03.12.2021 menetlusdokumendis sisalduvaid täiendavaid muid väiteid kolleegium ei analüüsi, kuna need on esitatud peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega (TsMS § 634 lg 1). IV
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate menetluskulude suuruse (TsMS § 175 lg 1).
16.1.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kostja I osas 1350 eurot ja kostja II osas 1125 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 15h eest. Ringkonnakohtu istungil palusid kostjad võtta arvesse ka esindaja osalemise aega
13(14)
kohtuistungil. Nimekirja kohaselt tegi kostjate lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 9,75h, hageja 03.12.2021 taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine 5,25h. Kohtuistungi pikkuseks on protokolli kohaselt olnud 53min. Hageja lepingulise esindaja kulud on taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu, et tegemist on keskmise mahukuse ja keerukusega vaidlusega. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjad on palunud menetluskulud nende kasuks välja mõista võrdsetes osades. Kuivõrd kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, palub kostja I mõista enda kasuks menetluskulud välja käibemaksuga. Kostja I menetluskulude suuruseks on seega ((15h 53min x 150)/2 * 1,2 =) 1429,50 eurot ja kostja II menetluskulude suuruseks ((15h 53min x 150)/2 =) 1191,25 eurot ja nimetatud summad tuleb hagejalt lepingulise esindaja kuludena kostjate kasuks välja mõista.
16.2.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.3.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.