Solarbalt OÜ hagi Randburg Runners OÜ vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, alternatiivselt tuvastusnõuetes, ning Lamesa Kapital OÜ vastu osanike 22.02.2019 koosoleku otsuste vaidlustamiseks
Hagihind
kostja I vastu esitatud nõuete osas 1 650 000 eurot kostja II vastu esitatud nõuete osas 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Solarbalt OÜ (registrikood 11258693) Hageja esindajad: vandeadvokaat Maria-Mägi Rohtmets, vandeadvokaat Hendrik Mühls (e-post [email protected]) Kostja I: Randburg Runners OÜ (registrikood 12622959) Kostja II: Lamesa Kapital OÜ (registrikood 12249928) Kostjate I-II esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
27.04.2021
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ nõue kohustada Randburg Runners OÜ-d tegema tahteavaldus Lamesa Kapital OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot omandiõiguse üleandmiseks Solarbalt OÜ-le ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
3.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ alternatiivne nõue tuvastada, et Solarbalt OÜ on Lamesa Kapital OÜ osanik.
4.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ nõue kohustada Randburg Runners OÜ-d tegema tahteavaldus 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu alusel Solarbalt OÜ poolt Randburg Runners OÜ-le loovutatud laenunõude Lamesa Kapital OÜ vastu summas 1 005 000 eurot koos käesoleva haginõude rahuldamise ajaks
akumuleerunud intressiga (9% laenujäägilt aastas) tagasi loovutamiseks Solarbalt OÜ-le ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
5.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ alternatiivne nõue tuvastada, et kõik nõuded Lamesa Kapital OÜ vastu tulenevalt 11.12.2012 laenulepingust kuuluvad Solarbalt OÜ-le.
6.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ nõue tuvastada Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike otsuste tühisus.
7.Jätta rahuldamata Solarbalt OÜ alternatiivne nõue tunnistada Lamesa Kapital OÜ 22.02.2019 osanike otsused kehtetuks.
8.Randburg Runners OÜ ja Lamesa Kapital OÜ menetluskulud jätta Solarbalt OÜ kanda, Solarbalt OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
9.Määrata kindlaks, et Randburg Runners OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 12 672,45 eurot.
10.Määrata kindlaks, et Lamesa Kapital OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 10 568,75 eurot.
11.Mõista Solarbalt OÜ-lt Randburg Runners OÜ kasuks välja menetluskulu 672,45 eurot.
12.Mõista Solarbalt OÜ-lt Lamesa Kapital OÜ kasuks välja menetluskulu 10 568,75 eurot.
13.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Solarbalt OÜ-l tasuda Randburg Runners OÜ-le ja Lamesa Kapital OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
14.Tühistada 04.04.2019 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-19-4777 (osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus arestis Randburg Runners OÜ-le kuuluva Lamesa Kapital OÜ osa ja kandis käsutamise keelumärke äriregistrisse. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on T Ri kontrolli all olev äriühing. T. R on olnud hageja juhatuse liige ning T. Rile on kuulunud algselt otseselt, hilisemalt kaudselt temaga seotud isikute kaudu hageja osa. T. Rile ning temaga seotud äriühingutele on aastaid õigusteenust osutanud vandeadvokaat M K. Alates 13.02.2013 hoidis M. Ku kontrolli all olev äriühing OÜ L T. Ri käsundi alusel hageja osa.
16.03.2012 asutati kostja II. 2012.a. detsembris andsid nii hageja kui M. Ku kontrolli all olev OÜ K I kostjale II omanikulaenu 1 005 000 eurot. Hagejale kuulus kuni 31.01.2019 kostja II osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas 50% kostja II osakapitalist, teine osa kuulus OÜ-le K I. 2012.a. detsembris soetas kostja II omanikulaenude eest kinnisasja asukohaga xxx. 2018.a. avaldas T. R M. Kule soovi L OÜ ja seeläbi hageja osa tagasi vormistada T. Rile või mõnele temaga seotud isikule. Lepiti kokku, et M. K vormistab OÜ L osa T.Ri tütre R. Ri nimel asutatavale äriühingule R OÜ. 31.01.2019 sõlmisid hageja, keda esindas T. R, ning kostja I, keda esindas M. K, nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kostjale I kostjaga II sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja II vastu (omanikulaen 1 005 000 eurot). 31.01.2019 sõlmisid hageja ja kostja I ka osaühingu osa müügilepingu, millega hageja müüs temale kuulunud kostja II osa kostjale I. 31.01.2019 vormistasid T. R ja M. K ka seoses 31.01.2019 tehingutega kokkuleppeid kajastava protokolli. 31.01.2019 lepingud ei kajasta lepingupoolte tegelikku tahet. Tegelikult oli 29.01.2019 nõupidamisel kokku lepitud, et hageja võõrandab kostja II osa ja loovutab nõude kostja II vastu kostjale I üksnes ajutiselt ning mõne kuu möödudes annab kostja I osa ja nõude hagejale tagasi. Kõik 31.01.2019 lepingud moodustavad ühe tervikliku tehingu, kuigi formaalselt on lepingud sõlmitud eraldi. See tehing on tühine näilikkuse tõttu. Pooltel puudus tegelik tahe osa ja nõude omandi üle andmiseks, sellest taheti jätta üksnes näilik mulje. Nimetatut kinnitavad järgmised asjaolud: enne 29.01.2019 ei olnud toimunud mistahes läbirääkimisi seoses osa võõrandamise või nõude loovutamisega, 31.01.2019 protokolli preambulas on kajastatud tõele mittevastavaid andmeid, T. Ri käitumine enne ja pärast tehingut, kolmandale isikule V S teadaolevad andmed kokkulepete kohta, tehingus majandusliku loogika puudumine. Alternatiivselt on 31.01.2019 tehing tühine vastuolu tõttu heade kommetega. „Muuks sarnaseks asjaoluks“ TsÜS § 86 lg 2 mõistes saab lugeda ka seda, kui isik, kellel puuduvad õigusteadmised, usaldab jäägitult oma aastatepikkust advokaati. Hageja juhatuse liige T. R usaldas kostja I juhatuse liiget M.Kut jäägitult, millest tulenevalt tegi 31.01.2019 tehingu. Tehing oli tehtud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna hageja ei saanud kostja II osaluse ära andmise eest mingit märkimisväärset vastusooritust. Kostja I kohustus tasuma osa eest üksnes nimiväärtuse 1 250 eurot, kuigi tegelikult oli osa väärt 560 000 eurot. Tühised on mh 31.01.2019 käsutused heade kommete vastase eesmärgi tõttu ̶ so kasutada ära teise lepingupoole sõltuvus- ja usaldussuhet, mistõttu osa ega nõue ei ole kostja I omandisse läinud ning kuuluvad jätkuvalt hagejale. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et käsutus on kehtiv ning tühine on üksnes kohustustehing, on kostjal I kohustus osa ja nõue kui õigusliku aluseta saadu tagastada. 22.02.2019 toimus kostja II osanike koosolek, kus võeti vastu otsused uue põhikirja kehtestamiseks ning osakapitali suurendamiseks 200 000 euro võrra. Kostja I loobus osakapitali suurendamises osalemise õigusest ja andis selle OÜ-le K I. Peale osakapitali suurendamist on kostja I osa nimiväärtus 1 250 eurot ja OÜ K I osa nimiväärtus 201 250 eurot. 22.02.2019 kostja II osanike otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad, sest 31.01.2019 tehingu tühisuse tõttu kostja I kostja II osanikuks ei saanud, osanik on endiselt hageja. 22.02.2019 otsuste vastuvõtmiseks puudus piisav häälte arv. Hageja palub:
1.1.kohustada kostjat I tegema tahteavaldus kostja II osa nimiväärtusega 1 250 eurot (mis moodustas 31.01.2019 seisuga 50% kostja II osakapitalist) omandiõiguse üleandmiseks hagejale ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega
1.1.1.või alternatiivselt tuvastada, et hageja on kostja II osanik;
1.2.kohustada kostjat I tegema tahteavaldus 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu alusel hageja poolt kostjale I loovutatud laenunõude kostja II vastu summas 1 005 000 eurot koos käesoleva haginõude rahuldamise ajaks akumuleerunud intressiga (9% laenujäägilt aastas) tagasi loovutamiseks hagejale ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega
1.2.1.või alternatiivselt tuvastada, et kõik nõuded kostja II vastu tulenevalt 11.12.2012 laenulepingust kuuluvad hagejale;
1.3.tuvastada kostja II 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus
1.3.1.või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Kostjate seisukohad
2.Kostjad hagi õigeks ei võta ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja I vahel 31.01.2019 sõlmitud tehingute puhul, samuti 31.01.2019 protokolli sisu punktides 1-5 kajastatud tehingute puhul ei ole tegemist näilike ega ka heade kommete vastaste tehingutega. Need tehingud kehtivad ning kajastavad tehingud teinud isikute tegelikku tahet ja eesmärki tehingute tegemise ajal. Osa müügileping ja nõude loovutamise leping olid lõplikud ning nende kõrval ei eksisteerinud mingeid väidetavaid suulisi täiendavaid kokkuleppeid. Hageja ning kostja I vahel ei ole eksisteerinud ei hageja väidetud usalduslikke suhteid ega ka sõbrasuhteid. Asjaolu, et M. K füüsilise isikuna aitas sõbrasuhte raames T. Rit varasemalt, ei tähenda, et hilisemad tehingud erinevate juriidiliste isikute vahel oleks kaetud varasema nn „usaldusliku suhtega“ või et kostja II oleks võrreldav L OÜ-ga. Vaidlusaluseid tehinguid ei teinud omavahel T. R ja M. K füüsiliste isikutena. Kostja II ei ole kunagi olnud T. Ri äri, T. R oli projekti kaasatud passiivse i. Hagejale kuulus kostja II osa hageja poolt antud laenu tagatisena. Kui kostja I omandas 31.01.2019 laenulepingust tuleneva nõudeõiguse kostja II vastu, ostis kostja I ka kostja II osa, mis seda nõuet tagas. Asjassepuutuvate tehingutega hageja millestki ei loobunud, vaid müüs nii osa kui ka nõudeõiguse, saades vastu omakorda nõudeõigused. Tehinguga kostja I ostis hageja kostjast II välja. Hageja väited kostja II osa väärtuse kohta ei ole õiged, osa väärtus ei ületanud 78 000 eurot. Kostja I poolt tehingukulude tasumine ning lepingute reaalne täitmine kinnitab, et 31.01.2019 tehingud olid reaalsed ja lõplikud ning nendes kajastatu vastas poolte tahtele tehingu tegemise hetkel. Mh on hageja nõudnud hüpoteegi seadmist kostja II kinnistule omandatud nõude tagamiseks, mis kinnitab ostuhinna tasumise kohustuse ehtsust. Samuti kinnitab tehingute reaalsust hageja poolt nende tegemiseks kontsernisiseste otsuste vormistamine, asjaolu, et koos osa müümisega loovutati ka nõue ning asjaolu, et T. R avaldas pärast tehingute tegemist 18.03.2019 soovi kostja II kinnistu ära osta. 31.01.2019 protokoll vormistati eesmärgiga, et kõik saaksid ühte moodi tehingute struktuurist aru ning oleks välistatud nõuete ja pretensioonide esitamine hilisemalt. Protokollis ei ole kirjas, et kokkulepetel oleks ajutine iseloom. Hageja väited tehingu näilikkusest on vastuolus hageja väidetega selle kohta, et suuliselt olevat olnud kokkulepe, et osa ja nõue võõrandatakse hiljem tagasi. Üksnes kohustustehingu näilikkus ei too kaasa käsutustehingu näilikkust ja tühisust. Kostja I sai igal juhul kostja II osanikuks. Hageja esitatud asjaolusid jaatades on selge, et poolte eesmärgiks oli vähemalt ajutiselt kostja II osa omandiõigus anda üle kostjale I. Vaidlus puudub selles, et ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingut selle kohta, mille kohaselt kohustuks kostja I hagejale tagasi andma kostja II osa. Isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et oli muus vormis kokkulepe, siis oleks selline kokkulepe vorminõude rikkumise tõttu tühine. Hageja ei saa vaidlustada kostja II osanike otsuseid, kuna ta ei ole kostja II osanik. Osanike otsus saab heade kommetega vastuolu tõttu olla tühine tulenevalt otsuse enda sisust. Otsuse väidetav eesmärk ei muuda otsuse sisu heade kommete vastaseks. Lisaks 22.02.2019 osanike otsusele on kostja II osanikud täiendavalt suurendanud kostja II osakapitali 18.12.2019 otsusega. Kostja I osa nimiväärtus suurenes varasemalt 1 250 eurolt 1 650 euroni. Varasema olukorra taastamine on välistatud juba ainuüksi 18.12.2019 otsuse tõttu, kuna kostja II osa, mille nimiväärtus on 1 250 eurot, ei eksisteeri enam.
Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõuded kostja I vastu on põhjendatud, palub kostja I teha tingimusliku kohtuotsuse ning lugeda kostja I tahteavaldus(ed) kostja II osa ja/või nõudeõiguse üleandmiseks asendatuks üksnes juhul, kui hageja on tasunud kostjale I põhinõudena 722 764 eurot ning viivised alates rahasummade hagejale ülekandmisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni rahasummade kostjale I tasumiseni või alternatiivselt kohtuotsuse tegemise hetke seisuga, määrates, et kuni nende summade tasumiseni ei loeta kostja I tahteavaldus(i) asendatuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et 31.01.2019 sõlmisid hageja ja kostjad osaühingu osa müügilepingu, millega hageja müüs hinnaga 1 250 eurot kostjale I kostja II osa nimiväärtusega 1 250 eurot (dtl 6973). Enne tehingu tegemist olid kostja II osanikeks hageja ja OÜ K I, kummalegi kuuluv osa moodustas 50% kostja II osakapitalist (registri väljatrükk dtl 51-53). Hageja ja kostja I sõlmisid 31.01.2019 ka nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kostjale I kõik laenulepingust tulenevad nõuded kostja II vastu ning kostja I kohustus tasuma hagejale nõude omandamise eest 1 000 000 eurot hiljemalt 31.01.2024 selliselt, et igal kalendriaastal tasutakse vähemalt 5%, kusjuures nõude hinna jäägile lisandub intress 3,5% aastas (dtl 67-68). Kohtule on esitatud ka hageja seadusliku esindaja T. Ri, kostjate seadusliku esindaja M. Ku ning R Ri 31.01.2019 protokoll (dtl 60-61, kõigi allkirjadega dtl 499-500) seoses nendega seotud äriühingute vahel tehtavate tehingutega.
4.Hageja väitel on 31.01.2019 lepingud tühised. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS (võlaõigusseadus) § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja nõuab kostjalt I 31.01.2019 lepingutega saadu tagastamist või alternatiivselt et kohus tuvastaks, et nende lepingute eseme omand ei ole hagejalt kostjale I üle läinud.
5.Hageja väitel leppisid poolte seaduslikud esindajad 29.01.2019 kohtumisel kokku, et maksuriski vähendamise eesmärgil „vormistatakse“ kostja II osa ja nõue kostja II vastu kostja I „nimele“, kes annab osa ja nõude mõne kuu pärast tagasi. Hageja on selgitanud, et sooviti küll kokku leppida omandi üleandmises, kuid kostja I pidi osa ja nõude omandi hiljem tagastama.
6.TsÜS 89 lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja väljatoodu kohaselt 31.01.2019 avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei pidanud olema osas, mis puudutab kohustust tasuda osa müügihind ning tasu nõude loovutamise eest ning 31.01.2019 avaldatule täiendavalt oli suuliselt kokku lepitud kohustuses osa ja nõue tagasi võõrandada. 29.01.2019 kehtinud ÄS (äriseadustik) § 149 lg 4 järgi pidi mh olema notariaalselt tõestatud osa võõrandamise kohustustehing. TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
7.TsÜS § 85 lg 1 järgi tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hageja väidab sisuliselt, et 31.01.2019 lepingud ja 29.01.2019 suulised kokkulepped moodustavad ühe tervikliku tehingu, millest ühtegi osa ei oleks tehtud teiste osadeta, mistõttu on tehing tervikuna tühine.
Pooled vaidlevad, kas olid sõlminud hageja väidetud suulised kokkulepped või kajastasid 31.01.2019 lepingud poolte tegelikku tahet.
8.Poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlused on nimetatud osas teineteisega vastuolus. Hageja seadusliku esindaja T. Ri ütluste (dtl 1234-1240) kohaselt toimus 29.01.2019 kohtumine, kus M. K tegi ettepaneku vormistada ajutiselt mõneks kuuks hagejale kuulunud kostja II osalus kostja I nimele, mille kostja I mõne kuu pärast hagejale tagastab. Samuti lepiti kokku, et kostja I omandab ajutiselt laenulepingust tuleneva nõude kostja II vastu. Ajutine omandamine tähendas, et raha ei pidanud tegelikult liikuma. Varem kui 29.01.2019 sellistest kokkulepetest juttu ei olnud. Kokkulepete eesmärgiks oli vältida maksukohustuse tekkimist ning näidata justkui ärimehed R ja K jagavad oma vara, kuigi tegelikult ei olnud midagi jagada, sest kogu vara kuulus T. Rile. Kostjate seadusliku esindaja M. Ku ütluste (dtl 1240-1247) kohaselt 29.01.2019 kohtumisel ühtegi kokkulepet ei sõlmitud, 31.01.2019 tehingute tegemises oli juba varem kokku lepitud, läbirääkimised olid toimunud alates 2018.a. märtsist, kokkulepped olid saavutatud sama aasta juuniks. 29.01.2019 kohtumisel võidi arutada ainult tehnilisi küsimusi, et kuidas makstakse advokaat V. S arve. Hageja omas kostja II osalust, kuna hageja oli andnud kostjale II laenu. Hageja eesmärk oli oma laenult intressi saada. Oli suuline kokkulepe, et kui hageja on oma raha tagasi saanud, siis ta läheb osanikuna kostjast II välja, osa tagas laenulepingust tulenevat nõuet. 31.01.2019 tehingud pidid olema lõplikud. Pärast tehingute tegemist soovis T. R kostjale II kuuluvat kinnistut ära osta, M. K ei plaaninud müüa enne 6-7 aastat, kuid lubas müümise korral anda T. Rile ostueesõiguse.
9.31.01.2019 protokoll (dtl 60-61) on selle punkti h kohaselt osapoolte vahel koostatud selleks, et omavahelised kokkulepped kirjalikult fikseerida. Kohus tuvastab, et protokollis on kajastatud kokkulepete sisu (protokolli p 1-2) vastavalt 31.01.2019 vormistatud lepingutele, so et hageja võõrandab nominaalhinna eest osaluse kostjas II ning loovutab nõude kostja II vastu kostjale I hinnaga 1 000 000 eurot, millele lisandub intress 3,5% aastas. Protokollis ei ole märgitud, et kostjal I oleks kohustus osa tagasi võõrandada või nõue tagasi loovutada. Vastupidi, p 5 kohaselt pooltel pärast tehingute lõpuleviimist üksteise vastu rohkem nõudeid ei ole. Samas ei ole protokollis avaldatu kohtu hinnangul usaldusväärne. Pooled ei vaidle, et M. Ku kontrolli all olnud OÜ L hoidis hageja osa T. Riga sõlmitud kokkuleppe alusel ning T. Riga ostuoptsiooni kokkulepet ei olnud, st protokolli punktides a-f tehtud avaldused ei vasta tõele. T. Ri vande all antud seletuse kohaselt oli protokoll näiline. M. Ku vande all antud seletuse kohaselt on protokollis OÜ L osa omandi kuuluvuse kohta valeväited eesmärgiga varjata T. Ri vara, samas protokoll tehti selleks, et kõik saaksid asjast ühtmoodi aru. Kohus leiab, et 31.01.2019 protokoll ei ole usaldusväärne tõend tuvastamaks lepingupoolte tegelikku tahet 31.01.2019 tehingute tegemisel. Tõendit, mis sisaldab olulises osas tõele mittevastavaid avaldusi, ei saa pidada usaldusväärseks. Seetõttu ei tõenda protokoll kostjate väidet hageja väidetud suuliste kokkulepete puudumise kohta. Samas ka asjaolust, et protokollis valeväited sisaldusid, ei ole tuletatav teave hageja väidetud suuliste kokkulepete olemasolu ja sisu kohta.
10.Seaduslike esindajate vande all antud seletused on vastuolus mh asjaolu osas, kas 31.01.2019 kostja II osa võõrandamises ja nõude loovutamises lepiti kokku 29.01.2019 kohtumisel või varasemalt. Hageja on esitanud T. Ri 14.04.2018 e-kirja M. Kule (dtl 614), milles on märgitud, et viimasel kohtumisel oli jutuks ka Li müük, M. K on selle poolt, et see 100% M nimele teha ning avaldab, et on valmis Li koorma M. Kult maha võtma. T. Ri 11.10.2018 e-kirjas M. Kule (dtl 549) märgib T. R, et tahab laste nimele teha, teeme järgmisel nädalal M nimele ja kunagi hiljem M müüb 50% R. 07.12.2018 on T. R kirjutanud V. S (dtl 1043, osal sama dtl 483), et võtame ette omanikuvahetuse Solarbalt OÜ-s (tegelikult L OÜ-s), kas peaks tegema kohtumise koos Mga, et kogu teema üle rääkida; V. S vastab, et teeme enne ühe ühise kohtumise, et kogu struktuur läbi arutada, muidu on ehk notari juures mõned asjad üllatuseks. Kohus tuvastab, et viidatud tõenditest ei nähtu, et M. K ja T. R oleksid arutanud e-kirja teel 2018.a. muid tehinguid kui Li osa omandi üleandmist T. Ri tütardele. Kohus ei nõustu kostjatega, et kostja II osa võõrandamise
tehingule viitab V. S e-kirjas toodu, et tehing tehakse notari juures. V. S e-kiri on vastus T. Ri ekirjale, kus on küsitud tehingu kohta, mis puudutab L OÜ osa võõrandamist. Samas ainuüksi ekirjavahetuse puudumine läbirääkimiste toimumist seoses asjassepuutuvate tehingutega ka ei välista. Kostjate esitatud V. S 04.02.2019 e-kirjas arveldamise kohta seoses osutatud õigusteenusega (dtl 501) on märgitud ajakulu 4 tundi kohtumistele, kuid ei ole täpsustatud, millal mingi kohtumine toimus ja milliseid tehinguid igal kohtumisel arutati. Nimetatud tõend ei võimalda tuvastada, kas ja millal toimusid enne 29.01.2019 kohtumised asjassepuutuvate 31.01.2019 tehingute tegemiseks. Kohus leiab, et kummagi poole esitatud dokumentaalsed tõendid läbirääkimiste toimumist või mitte toimumist enne 29.01.2019 seoses kostja II osa võõrandamise ja nõude loovutamisega ei välista ega kinnita.
11.Hageja väitel viitab poolte tegelikule tahtele 31.01.2019 tehingute tegemisel T. Ri käitumine. Hageja on esitanud T. Ri 15.02.2019 e-kirja M. Kule (dtl 612), milles T. R avaldab, et kostja II on kahe mehe firma ning teeb ettepanekud, et tema saaks ka koos M. Kuga kostja II juhatuse liikmeks ühise esindusõigusega ning et edaspidi ei tehtaks kostja II arvel isiklikke kulutusi, leppides selleks kokku hinnapakkumiste võtmise korras. Kostjate väitel ei ole M. K sellist ekirja saanud, tegemist on kohtumenetluse tarbeks võltsitud tõendiga.
12.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus nõustub kostjatega, et üksnes e-kirja esitamisest ei piisa selle kättesaamise tõendamiseks, kuid üksnes asjaolust, et M. K e-kirja kätte ei saanud, ei saa ka järeldada, et e-kirja tegelikult ei saadetud. Kostjad on välja toonud, et 12.09.2019 saabus T. Ri e-posti aadressilt xxx tühi e-kiri M. Ku e-posti aadressile xxx pealkirjaga „proov email“ (dtl 650). Tõend, mille ehtsus on vaidlustatud, esitati kohtule 08.05.2020. Veenev ei ole, et kui tõendi loomisega tegeleti 12.09.2019, siis menetlusse esitati see alles 8 kuud hiljem. Kokku ei lange ka tühja e-kirja ja 15.02.2019 e-kirja aadress, 15.02 e-kiri on saadetud aadressile xxx. Seetõttu ei näe kohus seost 12.09 ja 15.02 e-kirjade vahel. Asjaolud, et hageja ei esitanud 15.02.2019 e-kirja tõendina kohe koos hagi esitamisega ning et M. K e-kirja kätte ei saanud, ei ole piisav tekitamaks kohtul põhjendatud kahtlust e-kirja ehtsuse osas. Kohus arvestab 12.09.2019 e-kirja tõendina.
13.Vaidlus puudub, et 04.03.2019 toimus T. Ri ja V. S vahel telefonivestlus, mille toimumises lepiti kokku 03.03.2019 (dtl 599) ning mille T. R salvestas (dtl 600). Hageja on esitanud tõendina vestluse helisalvestise (08.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1, stenogramm dtl 593598).
14.Salvestise kohaselt rääkis T. R 04.03.2019 V. Sle: „Okei... vaata kui me Sinuga kohtusime eks, et siis saime mõned päevad hiljem Mga kokku. Ja ma palusin... ma polnud üldse seal xxx juures käinud, kus meil see I on. Ma palusin tal näidata, et kuhu me oleme raha kulutanud... Ja mulle tundub, et ma astusin talle natuke nii-öelda varba peale“ (0.42 – 1.04); „Ja siis jutu jätkuks ma ütlesin, et sa võiksid mind ikkagi siia Lamesa juhatusse panna ja kuskil aprillikuus võiks S R siis nõude tagasi osta, eks..“(1.06 – 1.24); „Nojaa.. vaata ma küsisin seal kui me käisime.. ma polnud seal kinnistu peal käinud viis aastat, eks... mul olid mõned küsimused I kohta... ma ütlesin et edaspidi teeme nii, et kõik avalik, avalikud pakkumised eks...ta rääkis mulle mingist SMSiga saadetud pakkumistest ja nii edasi eks, et seal on mingid...“ (9.32 – 9.53); „jajaa.. mind ei ole üldse sinna ligi lastud, eks... ja lõpuks ma ütlesin talle, et aga teeme... mängime nii ikkagi, et me oleme 50-50 ja me oleme nagu sõbrad ja mängime lahtiste kaartidega, lase mind ka juhatuse liikmeks, võtame koos pakkumisi, milles küsimus... et me ei ole kuskil võlavanglas et on mingi, et firmad tuleb...“ (9.55 – 10.20).
15.Pooled ei vaidle, et xxx on kostjale II kuuluv kinnistu (väljavõte kinnistusraamatust dtl 54-55), mille omandamiseks andsid kostjale II laenu T. Ri ja M. Kuga seotud ühingud, milliste asjaolude tõendamiseks on esitatud väljavõtted registrist OÜ K I ja OÜ S kohta (dtl 435-438, 439-442) ja kandeavaldus (dtl 443). Nähtuvalt 15.02.2019 e-kirjast ning 04.03.2019 vestluse salvestusest, on T. R pärast 31.01.2019 pidanud seda kinnistut jätkuvalt enda xxx.
16.Salvestise kohaselt avaldas T. R V. Sle 04.03.2019 veel järgmist: „Kui ma Hispaanias olin, siis ma hakkasin nagu pangakontot vaatama.. ja vaatan kurat, et Lamesa on kadunud, eks...Ja proovin nagu.. Mul oli Lamesa konto oli nagu..“ (3.23 -3.35); „Jaa.. oota ma räägin veel eks... Ja ta on mulle kandnud pool miljonit nõude loovutamise eest Solarbaldi kontole..“ (3.37 – 3.48); „Nõue oli kokku miljon, eks.. aga me pidime seda maksma mingi kuradi viie või seitsme aasta jooksul..“ (3.53 – 3.57); „Et, et... See... ja siis ma rääkisin temaga, kui ma Hispaanias olin, eks. Ja tema ütles ,et T, selleks et sa rahulik oleks eks ja saaksid rahulikult magada ja rahulikult golfi mängida ma kandsin sulle kuradi pool miljonit üle, et kõik oleks nagu rahulik... kurat kui ta sellist juttu ajab, et ta kannab mulle pool miljonit, siis mul just ei ole rahu... et mul on just sitem tunne“ (4.11 – 4.38); „No ta ütles, et... ma olin Hispaanias ja ta ütles, et tule tagasi, istume maha ja siis räägime, et see ei ole ju telefonijutt, et kõik kokkulepped nagu kehtivad ja nii edasi, eks... Ma nüüd ei saa aru, kas ta mõtleb neid paberi peal tehtud kokkuleppeid või ikkagi seda meie härrasmeeste kokkulepet, mis ka oli, et ikkagi see Solarbalt ostab Randburgi nõude kindlasti tagasi.. et ma ei oleks kindlasti nõus ühe miljoni, nominaali eest sellest loobuma, et see vara maksab nagu oluliselt, oluliselt rohkem.“ (6.11 – 6.38); „Mhmh... ei lihtsalt... ma olen täiesti kindel, et need küsimused mis ma tegin.. mees ärritus, ma ütlesin talle, et ma tahaks ka nagu siia juhatuse liikmeks tulla, et sõbrad teevad asju ühiselt, 50-50 on äri et teeme nagu avalikult... ei, et mul ego... täpselt nii ütles välja, et mu ego ei luba sind siia võtta, et mu...“ (12.36 - 13.00); „Nojah, aga kui ta ostabki (mind välja), kannab pool milli...“ (13.13 – 13.15); „Ei, ei...ma mõtlen... ta ostab lihtsalt praegu selle nõude loovutamisega, ta maksab mulle miljoni ära ja ütleb, et...“(13.18 – 13.26); „...head aega, jah“ (13.27).
17.Kohtule on esitatud ka T. Ri ja M. Ku e-kirjavahetus 2019.a. märtsist. 05.03.2019 e-kirjas (dtl 645) T. R küsib, kas M. K kavatseb taganeda suulisest härrasmeeste kokkuleppest, mis seisnes hageja õiguses osta kostjalt I nõue kostja II vastu teatud ajahetkel tagasi. E-kirjas heidab T. R M. Kule ette veel juurdepääsu eemaldamist kostja II pangakontole ning teeb ettepaneku taastada hageja 50% osalus kostjas II. 07.03.2019 vastab M. K (dtl 496-497), et kokkuleppe plaanib täita kas või veri ninast väljas. Samuti märgib M. K, et keegi ei olnud pahatahtlik, kui nõude loovutamine jäi tagamata, see jäi lihtsalt kahe silma vahele; tehingute ettevalmistamise käigus oli juttu, et T. Ril oleks võimalus omandada kostja II 6-7 aasta pärast. 07.03.2019 vastab T. R (dtl 496), et ootab ettepanekut, kuidas 50:50 kostjas II taastada. 08.03.2019 kirjutab M. K (dtl 496), et kavatseb sõltumata T. Ri tänasest käitumisest kokkulepet täita. 08.03.2019 vastab T. R (dtl 495), et see on tore, kui täidetakse kokkulepet, kus hageja saab tagasi 50% osaluse kostjas II samadel põhimõtetel nagu see oli enne, 10.03.2019 küsib, kuidas M. K kavatseb kokkulepet täita (dtl 646). 11.03.2019 vastas M. K (dtl 495), et selliseid kokkuleppeid kindlasti olnud ei ole, olemasoleva kokkuleppe täidab. T. R küsis vastuseks (dtl 495), et lubasid telefonis hageja kasuks kostja II kinnistule hüpoteegi seadmist, millal saame selle teha. M. K vastas (dtl 495), et seda ta lubas ja seda ta ka teeb, kui T. R seda soovib. 18.03.2019 ekirjaga tegi T. R M. Kule ettepaneku kostja II kinnistu ostmiseks (dtl 687). 23.03.2019 kirjutas M. K T. Rile, et mingeid kokkuleppeid kostja II T. Rile müümiseks ei olnud ega ka ole (dtl 498).
18.Kohus tuvastab, et T. R on 05.03.2019 nii V. Sle kui M. Kule väitnud, et on kokkulepe, et hageja ostab nõude kostjalt I kostja II vastu tagasi, mis ei ole kooskõlas hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega selle kohta, et osa ja nõue tagastatakse mõne kuu möödudes selliselt, et raha tegelikult ei liigu. T. R on esmakordselt väitnud kokkuleppe olemasolu, mille
kohaselt hageja peaks tagasi saama kostja II osa, 08.03.2019, millise kokkuleppe olemasolule vaidles M. K vastu. M. K on küll lubanud mingi kokkuleppe täitmist „kas või veri ninast väljas“, aga e-kirjavahetusest ei ole võimalik tuvastada, millist kokkulepet M. K selle all silmas pidas, kostja II osa tagastamise kohustusele on M. K kirjavahetuses otsesõnu vastu vaielnud.
19.Kohus tuvastab, et kostja I tasus 31.01.2019 hagejale 1 250 eurot selgitusega „Lamesa Kapital 50% osa eest“ (maksekorraldus dtl 428), so 31.01.2019 lepingujärgne müügihind. Samuti on kostja I tasunud 20.02.2019 hagejale 100 000 eurot selgitusega „1. osamaks vastavalt nõude loovutamise lepingule“ (dtl 430), 27.02.2019 tasunud hagejale 500 000 eurot selgitusega „põhiosa tagasimakse vastavalt nõude loovutamise lepingule“ (dtl 431) ning kostja II on 31.12.2019 tasunud hagejale 60 000 eurot selgitusega „Randburg Runners OÜ eest vastavalt nõude loovutamise lepingule, põhiosa tasumine“ (dtl 432).
20.Kohus leiab, et muud tõendid peale T. Ri vande all antud seletuse ei kinnita hageja väidet, et vastupidiselt 31.01.2019 avaldatule raha tegelikult liikuma ei pidanud, so et kohustust tasuda osa müügihind ning tasu nõude loovutamise eest tegelikult ei olnud. Kohus tuvastab, et kostja I tegi 31.01.2019 hagejale ülekande pärast seda, kui T. R oli saatnud M. Kule e-kirjaga hageja konto numbri (e-kiri dtl 491, maksekorralduse allkirjastamise aeg dtl 492). Seega hageja soovis, et osa eest ka tegelikkuses tasutaks, vaatamata sellele, et osa müügilepingu p 3.1 olid lepingupooled kinnitanud, et müügihind on juba tasutud. Vestluses V. Sga ei ole T. R väljendanud üllatust 31.01.2019 ja 20.02.2019 ülekannete osas. T. R puudutas vestluses 27.02.2019 ülekannet summas 500 000 eurot kontekstis, et miks ülekanne tehti, kui maksmises oli kokku lepitud 5 või 7 aasta jooksul. Vestluses ei ole väljendatud seisukohta, et tasumise kohustust üldse ei olnud. Samuti ei ole sellist seisukohta väljendatud T. Ri ja M. Ku ekirjavahetuses 2019.a. märtsist. Vastupidi, T. R on 11.03.2019 nõudnud kostja II kinnistule hüpoteegi seadmist, st soovinud kohustuse tagamist, mitte väljendanud kohustuse puudumist.
21.Hageja esitatud kõnesalvestisel on V. S avaldanud: „ma mitu korda läksin sealt kabinetist välja, selle struktuuri kokku leppimisel... vaata need nõude loovutamised ja asjad olid tema idee.... Aga ta ütles, et vaata V me omavahel räägime, meil on muud arveldused...No mine välja... Mina läksin välja, siis ma tulin tagasi, M oli sulle selle idee maha müünud... Hallo kuuled mind?... Ja oli selle idee sulle maha müünud ja mina ei tea mis kokkulepped teil veel olid, mille valguses tuli niimoodi see nõude loovutamise asi teha“ (5.00 – 6.10). Et V. St ei olnud tehingute struktuuri kokkuleppimise juures on V. S märkinud ka T. Rile 18.03.2019 saadetud e-kirjas (dtl 90) ega ole kinnitanud kokkuleppe juures viibimist mh vastusena T. Ri sms-ile (dtl 96). Samuti on hageja seaduslik esindaja avaldanud vande all, et 29.01.2019 kohtumisel tegi M. K V. Sle ettepaneku toast välja minna, misjärel hakkas T. Rit veenma vajaduses teha 31.01.2019 tehingud kostja II osa võõrandamiseks ja nõude loovutamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd V. St hageja väidetud 29.01.2019 kokkulepete sõlmimise juures ei olnud, siis ei saa anda usaldusväärset teavet poolte tegeliku tahte kohta 31.01.2019 lepingute sõlmimisel ka V. Sle teadaolevad andmed poolte kokkulepete kohta.
22.Hageja väitel puudus tal mistahes majanduslik vajadus 31.01.2019 tehingute tegemiseks, kostjast II kui ühisest äriprojektist väljumiseks, mis oli seni teeninud intressi 9% laenujäägilt aastas (laenulepingu lisakokkulepe, dtl 56). Pooled vaidlevad kostja II osa väärtuse üle. Hageja väljatoodu kohaselt kaotas hageja asjassepuutuvate tehingutega sisuliselt tulu teenimise võimaluse seoses kostja II osa väärtuse tõusuga seoses kostja II poolt omandatud perspektiivika kinnisasjaga. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud, ei saa järeldada hageja väidetud kokkuleppe olemasolu, et kokku oli lepitud kostja II osa tagasivõõrandamise kohustuses.
23.Kostjad on välja toonud, et pooled kandsid seoses 31.01.2019 tehingutega kulusid - kostja I tasus notari tasu seoses osa võõrandamise lepinguga (lepingu p 7.3, maksekorraldus dtl 429) ning kostja I hüvitas hagejale pool õigusteenuse arvest seoses lepingute vormistamisega (arve
dtl 502, maksekorraldus dtl 433). Samuti, et 30.01.2019 võttis hageja ainuosanik OÜ L vastu otsuse hageja juhatusele nõusoleku andmiseks 31.01.2019 tehingute tegemiseks (otsus dtl 490). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud iseenesest hageja väiteid seoses tehingute osalise näilikkuse või osa tagasivõõrandamise kohustusega ei välista.
24.Kohus leiab, et M. Ku vande all antud seletus, et 31.01.2019 tehingud pidid olema lõplikud, on kooskõlas 31.01.2019 notariaalselt tõestatud osa müügilepingus ning poolte poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingus väljendatuga. Samuti on kooskõlas M. Ku seletusega asjaolu, et pooled asusid lepinguid täitma, mh nõudis T. R täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmist. Samasugusele kokkuleppele, nagu vande all väidetud ostueesõigus 6-7 aasta pärast, on viidatud ka M. Ku 07.03.2019 e-kirjas.
25.T. Ri vande all antud seletust seevastu ükski muu tõend ei toeta. Raha liikumise osas väidetu on vastuolus kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvaga. Asjaolu, et T.R on pärast 31.01.2019 pidanud kostjale II kuuluvat kinnistut jätkuvalt enda investeeringuks, ei tähenda, et lepingupoolte vahel pidi olema just kostja II osa tagasivõõrandamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kohtule esitatud lepingutejärgset suhtlust kajastavatest tõenditest nähtuvalt esialgselt väitnud ka T. R: 05.03.2019 väidetu kohaselt olevat olnud kokkulepe, et hageja ostab nõude kostjalt I kostja II vastu tagasi, 08.03.2019 e-kirja kohaselt ootab T. R ettepanekuid osaluse taastamiseks, 11.03.2019 nõuab hüpoteegi seadmist, 18.03.2019 avaldab soovi kostja II kinnistut ära osta. Nimetatud ebajärjepidevus avaldustes ei viita sellele, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud konkreetse sisuga kokkuleppeid seoses kostja II osa, nõude või kinnistuga, mida 31.01.2019 lepingud ei kajasta.
26.Kohus on seisukohal, et asjaolude alusel, et asjassepuutuvad tehingud ei pruukinud olla hagejale majanduslikult kasulikud või et hageja seaduslik esindaja asus tehingute tegemist hiljem kahetsema, ei ole võimalik järeldada, et 29.01.2019 sõlmisid hageja ja kostjad hageja poolt väidetud sisuga kokkulepped. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles pooled vastava sisuga kokkuleppeid omavahelises hilisemas suhtluses tunnistaksid. Ka asjaolu, et T. R pidas pärast 31.01.2019 kostja II kinnistut enda investeeringuks, ei anna teavet selle kohta, kas ja milles 29.01.2019 kokku lepiti. Võttes arvesse, et asjas esitatu kohaselt on oluline osa T. Ri majandustegevusest olnud korraldatud oma vara ja majanduslikke huvisid varjates, ei ole välistatud, et pooltel või T. Ril ja M. Kul isiklikult võis olla kokkuleppeid, mille sisu ei ole käesoleva asja menetluses välja toodud, kuid millele pooled asjas tõenditena esitatud e-kirjades või telefonikõnes vihjanud on, või mis on nendes väljendatud arusaamade kujunemist mõjutanud. Kohus leiab, et sellistes tõendites esitatud hägusa või ebajärjepideva sisuga avalduste alusel ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada mitte ühtegi asjaolu seoses pooltevaheliste kokkulepetega.
27.Kohus asub seisukohale, et hageja väited pooltevaheliste kokkulepete kohta, mille kohaselt 31.01.2019 osa võõrandamise ja nõude loovutamise lepingute järgi tegelikult tasu maksmise kohustust ei tekkinud ning oli täiendavalt kokku lepitud osa tagasivõõrandamise kohustuses, ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole tehingud täielikult või osaliselt tühised näilikkuse või vorminõude rikkumise tõttu.
28.Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt on 31.01.2019 tehingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 p 1-2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on seisukohal, et „muuks sarnaseks asjaoluks“ TsÜS § 86 lg 2 mõistes saab lugeda seda, kui isik, kellel puuduvad õigusteadmised, usaldab jäägitult oma aastatepikkust advokaati. Hageja väitel tegi hageja 31.01.2019 tehingud põhjusel, et tema juhatuse liige T. R usaldas jäägitult kostjate
juhatuse liiget M.Kut, ning M. K soovitas sellised tehingud teha. Hageja on kinnitanud, et tema käsitluse kohaselt on tehingud tühised ning ta ei väida, et tehingud oleksid tühistatud eksimuse või pettuse tõttu (26.01.2021 istungi protokoll, dtl 1019).
29.Riigikohus on selgitanud, et TsÜS tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94 ja 96) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (nt 3-2-1-9-16, p 28). Kohus leiab, et kui M. K veenis hageja esindajat tehinguid tegema, tekitades temas ebaõige ettekujutuse, et tehingud on hagejale kasulikud maksude vältimiseks vm põhjusel, siis saavad tehingud olla tühistatavad pettuse tõttu vastavalt TsÜS § 94 lg 1 ja 3. Tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast ei saa tehingud samade asjaolude tõttu olla tühised. Seetõttu ei saa hageja väljatoodu olla sisustatav muu asjaoluna TsÜS § 86 lg 2 tähenduses ning kohus ei analüüsi täiendavalt nimetatud sätte kohaldamise eelduste täidetust, sh pooltele tehingutest tulenenud vastastikuste kohustuste väärtust ning seoses sellega esitatud tõendeid kinnistu väärtuse kohta, so xxx 14.02.2020 arvamus (dtl 576-581), M. Ku 29.04.2014 e-kiri (dtl 582), xxx hindamisakt (dtl 1044-1078), xxx xxx hindamisakt (dtl 651-686); ning tõendeid kostja II osa väärtuse kohta, so xxx hinnang (dtl 688-703), kostja II majandusaasta aruanded (dtl 960-973, 974-987). Seoses hageja poolt läbivalt rõhutatuga seoses väidetava erilise usaldusega nimelt advokaadi või advokaatide vastu, märgib kohus, et õigusteenuse osutamine saab toimuda käsunduslepingu alusel, mille rikkumisega võib kaasneda kahju hüvitamise kohustus. Nimetatu ei puuduta aga tehingute kehtivust, mille tegemiseks käsundussuhte raames nõu anti.
30.Kohus asub seisukohale, et 31.01.2019 tehingud ei ole tühised ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kuna tehingud tühised ei ole, on kõik nendes väljendatud tahteavaldustele vastavad õiguslikud tagajärjed tekkinud, kostja II osa omand ning nõue kostja II vastu on hagejalt kostjale I kehtivate käsutustega kehtivate kohustuste alusel üle läinud. Seetõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja II vastu lepingute alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded kostja I tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks ning alternatiivsed tuvastusnõuded.
31.Kohtule on esitatud 22.02.2019 kostja II osanike koosoleku protokoll (dtl 97-99), millest nähtuvalt otsustasid osanikud 22.02.2019 vastu võtta uue põhikirja ja suurendada osakapitali. Hageja on esitanud täiendavalt nõude tuvastada kostja II 22.02.2019 osanike koosolekul vastu võetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
32.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole alates 31.01.2019 kostja II osanik ning kohus ei rahulda nõuet kostja I tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et osa hagejale tagastada, ei saa hagejal olla õiguslikku huvi kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja ÄS § 178 lg 3 nimetatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda osanike otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus jätab hageja nõuded kostja II 22.02.2019 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata seoses nõudeõiguse puudumisega.
33.Hagi jääb täielikult rahuldamata. 04.04.2019 määrusega kohus tagas hagi, Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.06.2019 määrusega kohaldatud abinõud osaliselt. Hagi tagamise
määrus jõustus osas, millega kohus arestis kostja II osa ning määras selle käsutamise keelamise kohta äriregistrisse keelumärke kandmise. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel.
34.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta hageja, xxx, xxx, OÜ L ja R OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk registrist (dtl 132-135, 136141, 551-555, 11-13, 58-59), xxx ja hageja ülekanded advokaadibüroole (dtl 556-559, 560563), hageja osa võõrandamisleping (dtl 14-17), 03.12.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-183872 (dtl 422-425), K. A kinnitus (dtl 426), kinnitused pretensioonide puudumisest seoses Li juhtimisega (dtl 427), L OÜ bilanss (dtl 434), hagiavaldus tsiviilasjas 2-20-3160 (dtl 444-480), kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-15351 (dtl 481-482), poolte 29.-30.01.2019 ekirjavahetus V. Sga (dtl 484-488, 647-649), T. Ri 01.02.2019 sms (dtl 493) ja 19.03.2013 e-kiri (dtl 494), V. S 17.04.2019 e-kiri (dtl 503-504), 31.01.2019 sms-id (dtl 988), artikkel L. I kohta (dtl 989). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
35.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjatel kokku kulu 20 422,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad on kokku leppinud kulude kandmises võrdsetes osades. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, kostja II on.
38.Nähtuvalt asja materjalidest on mõlemad kostjad esitanud 22.04.2019 määruskaebuse hagi tagamise määrusele, kumbki kostja tasus oma kaebuselt 50 eurot.
39.TsMS § 143 lg 1 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostjate 05.03.2021 menetlusdokumendi lisadeks on xxx hinnang (al dtl 688) ja xxx hinnang (al dtl 651), mille saamiseks kulus vastavalt ilma km-ta 1 000 eurot (arve dtl 1209) ja 1 100 eurot (arved dtl 1211, 1213), so kokku 2 100 eurot, mitte 1 385 eurot, nagu on ebaõigesti märgitud kostjate nimekirjas. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 8 ei ole kohus menetluskulude kindlaks määramisel seotud poole taotlusega ning tuvastab tõendite saamise kulu esitatud arvete alusel.
40.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjad on välja toonud, et kostjate esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
04.04.2019.a. hagi tagamise määruse ja asjaolude esialgne analüüs ja 22.04.2019.a. määruskaebuse koostamine – 12,5 h Nõupidamised kliendiga, hagiavaldusega esmane tutvumine ja 03.05.2019.a. taotluse koostamine eeldatavate menetluskulude katteks – 10,0 h Hagi ja tõendite analüüs ning hagile 08.04.2020.a. vastuse koostamine – 38,25 h
Hageja 08.05.2020.a. menetlusdokumendi ja lisadega tutvumine ja analüüs ning kostjate 07.09.2020.a. seisukoha koostamine – 9,5 h
40.5.Hageja 10.09.2020.a. menetlusdokumendi analüüs – 1,5 h
40.6.Ettevalmistus ja osalemine 15.09.2020.a. kohtuistungil – 2,25 h
40.7.22.09.2020.a. menetlusdokumendi koostamine – 4,5 h 40.8. Hageja 07.10.2020.a. menetlusdokumendi analüüs ja 14.10.2020.a. menetlusdokumendi koostamine – 2,0 h
40.9.Hageja 02.11.2020.a. menetlusdokumendiga (hagi terviktekst) tutvumine ja analüüs ning kostjate 21.12.2020.a. koondvastuse koostamine – 23,0 h
40.10.Ettevalmistus ja osalemine 26.01.2021.a. kohtuistungil – 4,0 h
40.11.05.03.2021.a. menetlusdokumendi koostamine – 2,5 h
40.12.Hageja 05.03.2021.a. menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs ning 19.03.2021.a. menetlusdokumendi koostamine – 8,75 h
40.13.Ettevalmistus 27.04.2021.a. kohtuistungiks – 3,0 h
40.14.Menetluskulude nimekirja koostamine – 1,0 h
40.15.Esindus 27.04.2021.a. kohtuistungil – 3,5 h
Märgitud ajakulu kokku on 126,25 tundi.
41.Kohus leiab, et kostjate poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Tegemist on olnud asjaolude poolest keskmisest mahukama menetlusega, mõlemad pooled on esitanud mahukaid menetlusdokumente, mille koostamisele ja millega tutvumisele kulub paratamatult keskmisest enam aega. Võrdlusena on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kogu ajakuluks (ilma põhiistungita) 295,5 töötundi, so 147,75 tundi arvestatuna ühe esindaja kohta. Kohus ei nõustu hagejaga, et põhjendatud ajakulu ulatuse hindamisel saaks arvestada, et kostjate seaduslik esindaja on ise õigusteadmistega isik. Nimetatu ei võta kostjatelt õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu.
42.Kostjad on märkinud, et neile osutati õigusteenust hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 18 937,50 eurot (126,25 x 150).
43.Kostjate menetluskulu tõendi saamiseks ja lepingulisele esindajale kokku ilma käibemaksuta on 21 037,50 eurot (2 100 + 18 937,5).
44.Kuna kostjad on kokku leppinud kulude võrdses kandmises, on kummagi kostja kulu ilma käibemaksuta 10 568,75 eurot (21 037,5 : 2 + 50).
45.Kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb tulenevalt TsMS § 174 lg 10 tema kulude kindlaks määramisel arvestada lisanduvat käibemaksu.
46.Kostja II hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 10 568,75 eurot ning kostja I kulu 12 672,45 eurot ((21 037,5 : 2 x 20%) + 10 568,75), kohus mõistab kostjate menetluskulud hagejalt välja vastavalt.
47.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.