(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-12-28013
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post:XXX) Võlausaldajad: 1) ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153) 2) Coop Pank AS (registrikood 10237832, AS Eesti Krediidipank õigusjärglane) 3) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) 4) OÜ Sorensen Invest (registrikood 10502636) 5) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, Luminor Liising AS (registrikood 10237140, AS Nordea Finance Estonia õigusjärglane) eriõigusjärglane)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus tühistada osas, milles kohus keeldus võlgniku tema kohustustest vabastamast (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, samuti usaldusisiku kohustustest ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtu 27.05.2022. a määrus on muus osas jõustunud.
2.Harju Maakohtu 27.05.2022.a kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
2.Rahuldada X taotlus ja vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning usaldusisiku kohustustest ja avaldada teade X kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Kohtumäärus saata menetlusosalistele.
3.X (pankrotis) määruskaebus rahuldada.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik, avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 11.10.2013.a. kohtumäärusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot. Võlgnik esitas Harju Maakohtule 12.02.2012. a avalduse, milles soovis pärast pankrotimenetluse lõppemist täitmata jäänud kohustustest võlgade vabastamise menetlust. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi.
2.Harju Maakohtu 14.11.2016. a määrusega kinnitas kohus X (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Määruse kohaselt jäi võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmises ulatuses: 1) AS Nordea Finance Estonia 2580,13 eurot; 2) Y 22 703,40 eurot; 3) AS Eesti Krediidipank 18 581,62 eurot; 4) ALG Liisingu AS 606 088,06 eurot ja 5) OÜ Sorensen Invest 112 966,96 eurot.
3.Harju Maakohus algatas 15.12.2016. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt alates määruse tegemisest usaldusisiku aruande. Võlgnik esitas usaldusisiku aruanded 12.12.2017. a (perioodi 01.12.2016-30.11.2017), 11.12.2018. a (perioodi 01.12.201730.11.2018), 10.12.2019. a (perioodi 01.12.2018-30.11.2019), 08.12.2020. a (perioodi 01.12.2019-30.11.2020) ja 07.12.2021. a (perioodi 01.12.2020-30.11.2021 kohta). Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgnik esitas Harju Maakohtule 09.12.2021. a avalduse kohustustest vabastamiseks.
4.Võlausaldajate seisukohad võlgniku taotluse osas olid järgnevad:
4.1.AS Eesti Krediidipank õigusjärglane AS Coop Pank jättis 17.01.2022. a seisukohas kohtu otsustada, kas võlgnik on teinud piisavalt selleks, et võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kas võlgnik tuleb kohustustest vabastada või vabastamata jätta. Võlgnikult ei ole mitte ühtki laekumist olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul.
2-12-28013
4.2.Võlausaldaja Luminor Liising AS tõi 03.02.2022. a esitatud seisukohas välja, et võlgnik on pahatahtlikult jätnud PankrS tulenevad kohustused täitmata ning ei ole menetluse vältel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata
4.3.Võlausaldaja Y tõi 06.02.2022. a seisukohas välja, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja/või on varjanud saadud tulusid ning ei vääri kohustustest vabastamist. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Võlgnik ei ole teinud mitte ühtki väljamakset viie aasta jooksul.
5.Võlgnik esitas 30.03.2022. a omapoolse selgituse võlausaldajate seisukohtadele. Võlgnik on raske puudega ema hooldaja ning viibib ema juures, kes elab üürilepingu alusel sotsiaalkorteris. Hoolduslepingu kohaselt on töö otsimine, töötamine ja päevases õppes õppimine keelatud. Võlgnik on teinud mõned tööampsud, millel järgnes kuri kõne hoolduslepingu rikkumise kohta. Võlgnik ei ole oma kohustuste täitmisest kohustustest vabastamise menetluses pahatahtlikult kõrvale hoidnud.
6.Harju Maakohtus toimus 19.05.2022. a võlgniku ja võlausaldaja Y ärakuulamine. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus lõpetas 27.05.2022. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku kohustustest vabastamisest ja määras avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014. a s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
9.PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
10.Kohus oli seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul olnud töösuhtes. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on olnud hooldajatoetus võlgniku ema hooldamise eest. Täiendavalt on võlgnik varasemalt osalenud ka nt filmivõtetel saades selle eest honorari.
11.Võlgniku iga-aastased tulud kohustustest vabastamise perioodi vältel on olnud järgnevad: 01.12.2016. a - 30.11.2017.a 249,51 eurot; 01.12.2017. a - 30.11.2018. a 490,62 eurot; 01.12.2018. a - 30.11.2019. a 1844,3 eurot; 01.12.2019. a - 30.11.2020. a 672,28 eurot; 01.12.2020. a - 30.11.2021. a 600 eurot. Nimetatud summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema.
12.Võlgnik on välja toonud, et tal ei ole olnud võimalik ema hooldamise kõrvalt töötada ning lähtuvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsusest, millega seati hooldus, määrati hooldaja ja hooldajatoetus ei saa olla hooldajaks isik, kes töötab, õpib päevases õppevormis, kasvatab alla
2-12-28013 kolme aastast last, on raske või sügava puudega. Võlgnikul puuduvad õed või vennad, kes saaksid võlgniku ema hooldada võlgniku asemel. Võlgnik katab oma igakuiseid kulusid olulises osas hooldatava ema igakuisest sissetulekust (pension ja puudetoetus).
13.Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik täidab küll perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, kuid ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik selgitanud, miks tal ei ole võimalik alternatiivselt talle määratud hooldajatoetuse asemel tegeleda igakuiselt suurema sissetuleku teenimisega ka hooldatava perekonnaliikme kõrvalt, eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (sh nt ka kodunt töötades). Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik tulu teeninda.
14.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline.
15.Võlgnikul oli võimalus tegelda ka tulutoova tegevusega, mis ei segaks hooldaja kohustuste täitmist, kuna eriti viimasel ajal on levinud kodustöötamise ja kaugtöö võimalused. Samuti ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et võlgnikul oli piisavalt aega, et tegeleda oma poliitiliste vaadete arendamisega ja osaleda pikettides Riigikogu juures (osales nn IT „nügimises“ Riigikogu ees). Seega oleks saanud seda aega sisustada ka töötegemisega. Materjalidest ei ilmne aga, et võlgnik oleks kasvõi proovinud otsida tulutoovat tööd, mille vajalikkusest kohus on võlgnikule korduvalt rääkinud. Selle asemel on võlgnik valinud ülalpeetava saatuse, olles oma ema ülalpidamisel.
16.Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Määruskaebus
18.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
19.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud PankrS § 173 lg-t 1 ja § 175 lg 2 p 2 ning andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Kohtu väited ei ole tõesed ning põhinevad suures osas oletustel.
2-12-28013
20.Maakohus märkis, et “Materjalidest ei ilmne aga, et võlgnik oleks kasvõi proovinud otsida tulutoovat tööd, mille vajalikkusest kohus on võlgnikule korduvalt rääkinud.” Võlgnik selgitab, et 14.11.2016. a tegi kohus määruse, millega jättis võlgadest vabastamise menetluse algatamata, väites, et X ei ole nõuetekohast avaldust võlgadest vabastamiseks esitanud. Sellest tulenevalt ei olnud kohtumääruses juttu ka võlgadest vabastamise tingimustest. Pärast eelnimetatud kohtumääruse kohta 29.11.2016. a koostatud määruskaebuse esitamist leidis kohus toimikust siiski X võlgadest vabastamise avalduse üles, ning algatas 1512.2016. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Selle kohtumääruse viimases lõigus (kogu menetluse jooksul ainus kord) viitab kohtunik võlgniku kohustusele tegelda tulutoova tegevusega või seda otsida. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-11-24696 leidnud (p 27), et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama. Maakohus seda teinud ei ole.
21.Võlgnik on enda aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, edastades koos aruannetega ka ema hooldust puudutavad lepingud. Ühelgi korral ei ole kohus võlgnikule teinud märkusi, või etteheiteid võlausaldajate huvide kahjustamise teemal, ega küsinud lisamaterjale või selgitusi. Tegelikult ei ole kohus ühelegi aruandele reageerinud, ega lisainformatsiooni küsinud.
22.Mis puudutab maakohtu väidet selle kohta, et “Võlgnikul oli võimalus tegelda ka tulutoova tegevusega, mis ei segaks hooldaja kohustuste täitmist, kuna eriti viimasel ajal on levinud kodustöötamise ja kaugtöö võimalused.”, siis on tegu oletusega. Kohus oli teadlik, et tulenevalt hoolduslepingu tingimustest ei tohi võlgnik töötada, tööd otsida, ega päevases õppevormis õppida - seega on välistatud töötukassa kaudu töö otsimine. Küll on võlgnik omal käel uurinud võimalusi tasuvat, samas hooldusega sobivat tööd leida. Kahjuks ei pakuta kaugtööd inimesele, kellel puudub võõrkeelte oskus ja kes ei ole IT valdkonnas kuigi kogenud. Ka ei soovita osalise koormusega inimesi, kes vajavad ravikindlustust – viimane on aga võlgnikule, tulenevalt kroonilistest terviseprobleemidest, eluliselt vajalik. 19.05.2022.a toimunud ärakuulamisel tundis kohus huvi võlgniku hariduse ja eelneva töökogemuse kohta. Võlgnikul on meditsiini alane haridus – seda tööd kaugtööna ei tee. Pealegi on võlgnik nii kaua meditsiinitööst eemal olnud, et kõik diplomid ja ka teadmised on aegunud. Vahetult enne pankrotti tegeles võlgnik kinnisvaraarendusega, mis oli taaskord töö pidevalt ratastel – ka seda ei tee invaliidi hoolduse kõrvalt. Lisaks põhineb kinnisvaraarendus usaldusel, mida märge “pankrot” nime taga ei soosi. Ka eeldab see töö korraliku kapitali või krediidivõimaluste olemasolu. Nagu 19.05.2022. a ärakuulamise protokollist nähtub, ei tundnud kohus huvi, kas, kus ja millist tööd võlgnik on otsinud. Mis puutub massiimmigratsiooni vastasel meeleavaldusel osalemisse, siis ei läinud sinna keegi, nagu ka võlgnik, lihtsalt igavusest, vaid suurest murest Eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise pärast. Vaevalt selleks paariks tunniks oleks keegi tulusat tööotsa pakkunud.
23.Võlgnik on oma raske puudega ema hooldaja, mistõttu viibib ema juures. Ema elab üürilepingu alusel Tallinna linnale kuuluvas sotsiaaleluruumis. Võlgnik on korduvalt soovinud end ema juurde sisse kirjutada, kuid see ei ole õnnestunud. Vastavasisulisele palvele keeldudes viidatakse reeglistikule, mille alusel sotsiaaleluruumi üürnikul lubatakse enda juurde sisse kirjutada vaid abikaasat ja alaealisi lapsi. Seega, juriidiliselt ei saa võlgnik seda oma elukohaks nimetada. Kuna puudub sissekirjutus, ei ole võlgnikul võimalust ka toimetuleku toetust
2-12-28013 taodelda ja peab kuidagi hakkama saama. Võlgnik hooldab oma raske puudega ema ööpäevaringselt, sealhulgas teeb kõik vajaliku, kaasaarvatud ostab (ema pensionist) ja valmistab toidu, mille kõrvalt saab ka ise söönuks. Ei ole kohane nimetada seda tuluks, mida on võlausaldajate eest varjatud ja sellega seadust rikutud. See, et võlgnik on ausalt oma toimetuleku kuludesse hinnanud ka toidu maksumuse, mis reaalselt kulub, kuid mille eest ta ise ei maksa, ei tee temast veel kurjategijat, nagu üritavad võlausaldajad väita.
24.Kohtu etteheide, et võlgnik pole piisavalt kohtuga informatsiooni jaganud, on samuti kohatu. Nt, 23.02.2022. a palus võlgnik enda elektronpostile saata võlausaldajate seisukohad ning küsis, kas peaks neile vastama. 25.02.2022. a kohtu vastuses kinnitati, et need on võlgnikule vaid tutvumiseks/teadmiseks. Omaalgatuslikult saatis võlgnik siiski kohtule 30.03.2022. a seisukoha koos lisadega ning 19.05.2022. a ärakuulamisel andis kohtule veel ühe lisa juurde. Enne ärakuulamist palus võlgnik ka õigusabi.
25.Eeltoodut kokku võttes on ilmne, et võlgniku käitumises puudub tahtlus võlausaldajate huve kahjustada ja kuna võlgniku käitumises ei olnud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamata. Menetlusosaliste seisukohad
26.Võlausaldaja Coop Pank AS jäi oma 17.01.2022. a seisukoha juurde. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pole isegi mitte üritanud leida võimalust, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.
27.Võlausaldaja Y leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Võlgniku käitumisest ei nähtu, et ta tegutseks võlausaldajate huvides, mida kinnitab asjaolu, et viie aasta jooksul ei ole tehtud ühtki väljamakset.
28.Võlausaldaja Luminor Liising AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Maakohtule esitatud selgitustest ega tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks kasvõi proovinud tulutoovat tööd kohustustest vabastamise menetluse jooksul otsida. Võlgniku tegevusest nähtub, et võlgnik on pahatahtlikult asunud tooma ema hooldamist ettekäändena, et mitte täita PankrS-st tulenevaid kohustusi ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Invaliidist ema hooldamine ei välista 100 %-liselt kasvõi osalise töö otsimist. Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Võlausaldaja Luminor Liising AS teatas 29.09.2023. a ringkonnakohtule, et on oma nõude loovutanud Aktiva Finance Group OÜ-le.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lgst ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on vaidlustatud, so osas, milles maakohus keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2-12-28013
31.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast (resolutsiooni punkt 2). Ringkonnakohus saab tühistatud osas ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse tema kohustustest vabastamiseks ning avaldab vastava teate väljaanded Ametlikud Teadaanded, samuti vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest. Muus osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
32.Alates 01.07.2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. a. Kuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on esitatud 18.07.2012. a ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 12.12.2012. a, tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseadust (PankrS).
33.Nagu maakohus vaidlustatud määruse õiguslikes põhjendustes õigesti esile tõi, sätestas PankrS § 175 lg 1, et kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011. a, 3-2-1121-11, p 12).
34.PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenes, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016. a, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve.
35.PankrS § 173 lg 1 kohaselt oli võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 1 eesmärgiks on kaitsta võlausaldajate huve, milleks saab pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud nõuetest. Ühtlasi on tegemist võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamisega kaasneva põhikohustusega, millega seoses on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. (vt RKTKm, 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18).
36.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda
2-12-28013 otsida süüliselt ning kahjustas sellega võlausaldaja huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (vt RKTKm 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 19).
37.Maakohus heidab võlgnikule peamiselt ette menetluse vältel oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt piisavate pingutuste tegemata jätmist, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi arvestatavas ulatuses.
38.Tuvastatud asjaoludel on võlgnik olnud alates 30.05.2016. a oma raske puudega ema hooldajaks tasuga 15,40 eurot kalendrikuus, alates 29.05.2019. a tasuga 50 eurot kalendrikuus tagasiulatuvalt alates 01.05.2019. a ning alates 01.06.2021. a tasuga 50 eurot kalendrikuus tingimusel, et ta ei tööta (V kd, tlk 174-175 ja 189-190, VI kd, tlk 15). Võlgnik on ringkonnakohtule selgitanud, et ema hooldusvajadus on olnud igapäevane ja see on seisnenud järgnevas: kõrvalabi osutamine osaliselt hügieenitoimingutel ja riietumisel, väljas liikumisel, toidu toomisel ja valmistamisel, majapidamistoimingutel ning asjaajamisel, arstiabi korraldamisel (VI kd, tlk 6 ja 8). Sõltuvalt seisundist on olnud päevi, kus emast ei ole olnud võimalik isegi tunniks-paariks eemalduda, samas parematel päevadel võib pooleks päevaks ema omapead jätta Küsimusele, kas oleks võimalik kasvõi osalise koormusega hoolduse kõrvalt tööd teha, sai võlgnik alati eitava vastuse ning seda toonitati nii hooldajaks määramisel kui hoolduslepingu pikendamisel, samuti kodukülastustel. Rõhutati, et reeglitest erandid lubatud ei ole. Pärast kurja kõnet loobus võlgnik ka filmivõtetel osalemisest (VI kd, tlk 3 pöördel).
39.Kuigi PS § 27 lg-s 5 sätestatud perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme eest ei ole kõikehõlmav ning perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule kohustust isiklikult hooldada täisealisi pereliikmeid, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus (vt RKPJKo, 09.12.2019. a, 5-18-7, p 146 ja 147), ei välista see siiski pereliikme hooldamise arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on osundanud, et nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (vt RKTKm 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18).
40.Ringkonnakohus peab usutavaks, et võlgniku elukorralduse puhul ei pruugi võlgnikul olla oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või vähemalt võib tal olla keeruline leida tasustatavat paindliku tööajaga tööd isegi juhul, kui töötamine oleks hooldajaks määramise otsuse alusel lubatav olnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Tulenevalt kohustusest hooldada oma raske puudega ema ning samaaegselt töötamise keelust ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul seega väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve.
41.PankrS § 2 ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016. a, 3-28
2-12-28013 1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013. a, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011. a, 3-2-1-121-11. a, p 12).
42.Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises pankrotimenetluses täitmata jäänud vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ühtlasi tuleb oma kohustustest vabastada ka usaldusisik.
43.Kuna võlgniku määruskaebus rahuldatakse, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt muudele määruskaebuse väidetele.
45.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
46.Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele, jäävad võlausaldajate menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Võlgnikule on antud maakohtu 02.08.2022. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Nimetatud kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega.
47.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt kuni 30.06.2022. a kehtinud PankrS § 175 lgst 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.