Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

11.12.2018 (perioodi 01.12.2017-30.11.2018), 10.12.2019 (perioodi 01.12.2018-30.11.2019), 08.12.2020 (perioodi 01.12.2019-30.11.2020) ja 07.12.2021 (perioodi 01.12.2020-30.11.2021 kohta). Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud võldausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgnik esitas kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks 9.12.2021. 17.01.2022 seisukohas jättis Coop Pank AS kohtu otsustada, kas võlgnik on teinud piisavalt selleks, et võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kas võlgnik tuleb kohustustest vabastada või vabastamata jätta. 03.02.2022 esitatud seisukohas tõi võlausaldaja Luminor Liising AS välja, et võlgnik on pahatahtlikult jätnud PankrS tulenevad kohustused täitmata ning ei ole menetluse vältel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Luminor Liising AS leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. 06.02.2022 esitas seisukoha Y, tuues välja, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja/või on varjanud saadud tulusid ning ei vääri kohustustest vabastamist. 30.03.2022 esitas võlgnik omapoolse selgituse võlausaldajate seisukohtadele. 19.05.2022 toimunud ärakuulamisel kuulas kohus võlgniku ja võlausaldaja Y ära ning teatas kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul olnud töösuhtes. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on olnud hooldajatoetus võlgniku ema hooldamise eest. Täiendavalt on võlgnik varasemalt osalenud ka nt filmivõtetel saades selle eest honorari. Võlgniku iga-aastased tulud kohustustest vabastamise perioodi vältel on olnud järgnevad: 01.12.2016-30.11.2017 249,51 eurot 01.12.2017-30.11.2018 490,62 eurot 01.12.2018-30.11.2019 1844,3 eurot 01.12.2019-30.11.2020 672,28 eurot 01.12.2020-30.11.2021 600 eurot

Nimetatud summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. Võlgnik on välja toonud, et tal ei ole olnud võimalik ema hooldamise kõrvalt töötada ning lähtuvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsusest, millega seati hooldus, määrati hooldaja ja hooldajatoetus ei saa olla hooldajaks isik, kes töötab, õpib päevases õppevormis, kasvatab alla kolme aastast last, on raske või sügava puudega. Võlgnikul puuduvad õed või vennad, kes saaksid võlgniku ema hooldada võlgniku asemel. Võlgnik katab oma igakuiseid kulusid olulises osas hooldatava ema igakuisest sissetulekust (pension ja puudetoetus). Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik täidab küll perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, kuid ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik selgitanud, miks tal ei ole võimalik alternatiivselt talle määratud hooldajatoetuse asemel tegeleda igakuiselt suurema sissetuleku teenimisega ka hooldatava perekonnaliikme kõrvalt, eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (sh nt ka kodunt töötades). Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik tulu teeninda. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Võlgnikul oli võimalus tegelda ka tulutoova tegevusega, mis ei segaks hooldaja kohustuste täitmist, kuna eriti viimasel ajal on levinud kodustöötamise ja kaugtöö võimalused. Samuti ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et võlgnikul oli piisavalt aega, et tegeleda oma poliitiliste vaadete arendamisega ja osaleda pikettides Riigikogu juures (osales nn IT „nügimises“ Riigikogu ees). Seega oleks saanud seda aega sisustada ka töötegemisega. Materjalidest ei ilmne aga, et võlgnik oleks kasvõi proovinud otsida tulutoovat tööd, mille vajalikkusest kohus on võlgnikule korduvalt rääkinud. Selle asemel on võlgnik valinud ülalpeetava saatuse, olles oma ema ülalpidamisel. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2023. a määrusega nr 212-28013.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.