Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 4. oktoober 2023
Tsiviilasja number
2-22-14202
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Kristiina Auli ja alternatiivselt Tartu linn, XXXXX korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristiina Auli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Kristiina Auli (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
esindajad
Vastustaja (avaldaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
alternatiivse nõude korteriühistu vastu. Korteriühistu rikkus kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrasolek ega tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Maakohus jaotas menetluskulud, jättes puudutatud isiku I kulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku I 6. juuli 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 5172 eurot 48 senti, s.o õigusabikulu 5040 eurot (35 t * 120 eurot / t + käibemaks 840 eurot) ja sõidukulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km * 0,3 eurot / km + käibemaks 22 eurot 8 senti). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja ei ole puudutatud isiku I menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Puudutatud isikut I esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus pidas puudutatud isiku I esindaja ajakulu põhjendatuks vaid osaliselt. Asi oli keskmise keerukuse ja mahukusega. Esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades saab eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja menetlusdokumendi koostamine ei ole keerukas. Eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Kuigi menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, kinnitab ajakulu osalist põhjendamatust seegi, et puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja, kes on ka varasemalt sarnastes menetlustes osalenud (tl 91), ajakulu on avaldaja juristist esindaja omast umbes 2,5 korda suurem. Asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised jm suhtlus on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil. Kui tutvumisele ja analüüsile ei järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja analüüside kulu vastaspoole poolt hüvitamine üldjuhul põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada esindatavale ülevaadete ja selgituste koostamise kulu. Ka Riigikohus ei ole pidanud põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Puudutatud isiku I hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt juba varasemates toodut. Arvestades eeltoodut, tehtud toiminguid, tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu ja kvaliteeti, samuti 30. jaanuari 2023. a kohtuistungi kestust, pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 19 tundi, s.o rahaliselt 2736 eurot (19 t * 120 eurot/t + käibemaks 456 eurot). Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb talle hüvitada ka käibemaks (TsMS § 174 lg 10). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras justiitsiministri 1. augusti 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Advokaadibüroo Talts & Partnerid ning Tartu kohtumaja vaheline kaugus on 184 km, seega on põhjendatud hüvitada korra § 17 lg 2 alusel istungile ja tagasi sõidu kulu 132 eurot 48 senti (2 * 184 km * 0,3 eurot/km + käibemaks). Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 2868 eurot 48 senti (2736 + 132,48).
puudutatud isiku I kasuks välja tsiviilasjas nr 2-22-14202 kantud menetluskulud kogusummas 5172 eurot 48 senti. Puudutatud isik I palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt oli tsiviilasi keskmisest keerukam. Hoolimata tsiviilasja hinna suurusest on käesoleval juhul vaieldamatult tegemist keeruka vaidlusega nii juhtunu asjaolude väljaselgitamise, kui ka õiguse kohaldamise poolest. Pooltel oli vaidlus nii kahjujuhtumi asjaolude, kui ka kohalduva õiguse, sh tõendamiskoormise jaotuse üle. Tartu Maakohus möönis ka ise 30. jaanuaril 2023 toimunud istungil, et tsiviilasja aluseks olevad asjaolud on keerulised ning puudub ühtne kohtupraktika, mis annaks kohtule selge juhise asja lahendamiseks. Kahjujuhtumi asjaolude selgitamise ja tõendamise kohustus jäi täielikult puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ei olnud enne kohtusse pöördumist välja selgitanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik I tegeles tõendite kogumisega, hoolimata, et kanalisatsioonipüstaku puhastusluugi korgi lekkega seonduvad asjaolud on kahju hüvitamise nõude eeldusena kahjunõude avalduse aluseks ning seega avaldaja selgitada ja tõendada. Seetõttu on väär maakohtu seisukoht, et ajakulu kliendile menetlusliku olukorra selgitamiseks ja tõendite kogumiseks olnuks ülemäärane või põhjendamatu. Maakohus välistas kohtumääruses puudutatud isiku I kohustuste rikkumise ja vastutuse avaldaja ees, tuginedes üksnes ja ainult puudutatud isiku I antud selgitustele ning kogutud ja kohtule esitatud tõenditele. Puudutatud isiku I menetluskulude kõrvutamine avaldaja kuludega on põhjendamatu. Ainuüksi avaldaja ja puudutatud isiku I menetlusdokumentide seisukohtade võrdlemisel pidanuks kohus leidma, et need ei ole sisult võrreldavad, mistõttu ei saa võrreldavad olla avaldajal ja puudutatud isikul I nende koostamiseks kulunud aeg. Avaldaja lepinguline esindaja tegeleb erinevalt puudutatud isiku I esindajast üksnes ja ainult avaldaja eest ja nimelt kahjuavalduste esitamisega. Puudutatud isik I täitis menetlusdokumente koostades ja esitades kohtunõuet. Puudutatud isiku I kirjalikud seisukohad on alati esitatud vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele. Kohus ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnanud seda, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht eraldiseisvalt on mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus vähendas puudutatud isiku I menetluskulusid umbes 50% ulatuses, kuid määruses ei ole kohtu seisukoha kujunemine järgitav ega järelduse õigsus kontrollitav.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus kulude vähendamise osas selge ja jälgitav. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Menetluskulude põhjendatust hinnates lähtus maakohus asjaolust, et puudutatud isiku I hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt juba varasemates toodut. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja tõepoolest esitanud kirjalikud seisukohad vastuseks sellele eelnenud kohtunõudele. Kuigi maakohus selgitas, et kui tutvumisele ja analüüsile ei järgne kohtu nõudel seisukoha esitamist, ei ole tutvumiste ja analüüside kulu vastaspoole poolt hüvitamine üldjuhul põhjendatud, ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks ainuüksi sellel alusel jätnud puudutatud isiku I kulu väljamõistmata või selle vähendanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.