2-23-18109/77 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et R.T. avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sama seisukohta väljendab ka lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5, mille punkt 3 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõttest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; PKS § 188 lg 1 p 2, p.10 järgi eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; Käesoleval juhul on alaealised M.B.T., E.G.T. ja F.L.T. koos oma isa R.T.-ga XXXas XXX x asuva kinnisasja (registriosa number 729735) ühisomanikud 1/8 osas kaasomandist. Selle kinnisasja kaasomanikud on veel J-E-K. ja K.-A.M., kellele kuulub 3/8 kaasomandist ja G.F., kellele kuulub 4/8 kaasomandist. Alaealiste M.B.T., E.G.T. ja F.L.T. ema L.F.-T. esitas kohtule avalduse kinnisasja jagamiseks kaasomandiosadeks ja tekkivate kaasomandiosade xxxxxxxxxja xxxxxxxx osas lõpetada ühisomand, müüa tekkiv kaasomandiosa xxxxxxxxx L.F.-T. suri xxxxxxxxxx ja tema asemel on 21.08.2024.a pärimistunnistuse ja kinnistamisavalduse alusel kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud tema alaealised lapsed ja üleelanud abikaasa. Käesolevas kohtuasjas on 4

Esmalt hageja L.F.-T. ja seejärel tema õigusjärglased menetluses soovivad kaasomandis oleva kinnisasja jagada ja neile kuuluva kaasomandiosa müüa. Alaealiste hagejate seadusliku esindaja R.T. selgituste kohaselt otsustati juba L.F.-T. eluajal, et perel ei ole otstarbekas kinnisasja kaasomandit säilitada, kuna selle majandamine ühiselt (koos teiste kaasomanikega) on raskendatud ning tühjalt ja kütmata seistes kinnisasja väärtus ajaga väheneb. Nüüdseks osalevad menetluses L.F.T. pärijad, tema alaealised lapsed oma seadusliku esindaja R.T. (kes on samuti pärija) kaudu. R.T. planeerib kasutada kinnisasja müügi tulemusel saadavat raha laste huvides laste igapäevaste kulude katteks, kuivõrd tehingust saadav tulu ei ole märkimisväärselt suur. Kinnisasja jagamiseks kaasomanditeks, tekkivate kaasomandiosade osas ühisomandi lõpetamiseks, kinnisasja müümiseks alaealiste laste nimel ja vajalike müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks, tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajab alaealiste hagejate seaduslik esindaja R.T. kohtu nõusolekut. Kohus on seisukohal, et arvestades XXXas XXXxx asuva kinnisasja kaasomandiosade ja ühisomandike paljusust, alaealistele hagejatele vähest perspektiivi selle kinnisasja reaalsel kasutamisel ja emotsionaalse sideme puudumist kõnesoleva kinnisasjaga, on põhjendatud lastele kuuluva kaasomandiosa võõrandamine, selle jagamine eelnevalt kaasomanditeks ja tekkivate kaasomandiosade osas ühisomandite lõpetamine. Sellega saab tagatud, et pikka aega kinnistul elanud kaasomanik G.F. jääb tekkiva kaasomandiosa XXX ainuomanikuks ja tekkiv kaasomandiosa xxxxxxxx müüakse. Hagejad ja kostjad on leppinud kokku ka, et kaasomandiosa müük toimub avalikul enampakkumisel ehk alaealiste hagejate jaoks soodsaimal viisil. Kaasomandiosa müügist saadav raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nende omandiosade suurusele kogu kaasomandist. Alaealistele hagejatele ja nende isale kui ühisomanikele kuuluva 1/8 osa kaasomandist müügitehingust saadav tulu jaguneb jaguneb nende vahel võrdselt ehk vastavalt igaühe omandiosa suurusele. Tulu jagunemine kajastatakse hagejate ja kostjate vahel sõlmitud kompromissis (kompromissi p 10). Alaealistele hagejatele kuuluv müügitulu kanda nende seadusliku esindaja R.T. pangakontole. Kohus märgib, et PKS § 186 lg 1 järgi Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Sama paragrahvi lg 3 järgi Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Olles käsitlenud alaealistele pärijatele müügitehingust laekuva raha võimalikku kasutamist, on kohus seisukohal, et müügitehingust saadavat raha on põhjendatud kasutada alaealiste pärijate ülalpidamiskulude katteks ja kohus annab selleks PKS § 186 lg 3 alusel nõusoleku. PKS § 209 lg 1 järgi Isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi lg 2 järgi Erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on kavandatavate toimingute- kaasomandi jagamine, ühisomandi lõpetamine, vastavate tahteavalduste ja nõusolekuavalduste andmine – käsitletud hagimenetluses läbirääkimiste ja kompromissi sõlmimise käigus. Läbi on räägitud ja kompromiss on saavutatud kõigis tehingu tingimustes, s.h. selles, kuidas korraldada müügiprotsess (kompromissi p.9) ja kuidas jagada müügist saadav raha (kompromissi p.10). Neil asjaoludel puudub vajadus erieestkostja määramiseks ja alaealiste pärijate (eestkostetavate) tahteavaldused on võimalik asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata. 5

6 Kohus selgitab, et PKS § 209 lg 4 järgi Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Pooled on saavutanud kompromissi nende kaasomandisse kuuluva vara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kohtuistungitel kohapeal ja kirjalikes avaldustes kohtule kinnitanud kompromissilepingu sobivust neile. Kompromissileping on allkirjastatud hagejate (esindaja advokaat Kristiina Reinson) ja kostjate poolt. Sellele eelnevalt on lahendatud olemasolnud vaidlusküsimused müügitehingust saadava raha jagamise osas ja pooled on pidanud vajalikuks ka kokkuleppe saavutamist kinnisasja õueala kasutuskorra osas ja selle kandmist kinnistusraamatusse. Õueala kasutuskord on kehtinud samataoliselt pikka aega, see on kohapeal looduses märgistatud piiriga (aiaga), olles sellisena visuaalselt nähtav. Kaasomanik G.F. on esitanud selle kohta õueala kasutuskorra plaani, millega käesoleva menetluse osalised (kaasomanikud) on nõustunud. Et kokkulepitud õueala kasutuskord kehtiks ka edaspidi, kantakse see kinnistusraamatusse (AÕS § 79 lg 1, lg 2). Hagejad ja kostjad on saavutanud kokkuleppe nii kinnisasja jagamises kaasomanditeks, kaasomandi lõpetamises ja ühisomandi lõpetamises. Kostjad J-E-K. ja G.F. on andnud tahteavaldused vastavate asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja nõusolekuavaldused kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks ja need tahteavaldused ja nõusolekuavaldused on kajastatud kohtule esitatud ja käesoleva määrusega kinnitatavas kompromissis. Sellise võimaluse näeb ette AÕS § 120 lg 1 teine lause. Seetõttu puudub vajadus kohustada kostjaid andma tahteavaldused ja nõusolekuavaldused ja nende avalduste asendamiseks kohtulahendiga. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 järgi võib hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuses (pooled kannavad oma menetluskulud ise), s.h. selles, et hageja taotleb tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist ehk summa tagastamist Eesti Vabariigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. 6