Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 11.07.2023 hagi CoolFox Invest OÜ vastu 80 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, nimelt 02.12.2021 Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal ja 04.10.2022 Tondi Ärikeskus, Tallinn asuval parkimisalal. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas kostjale lepptrahvinõuded (leppetrahvinumber 0780 2122 1132 7541, maksetähtaeg 16.12.2021, 10 eurot; leppetrahvinumber 1350 4102 2104 8083, maksetähtaeg 18.10.2022, 30 eurot). Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-posti vahendusel nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 80 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Parkimisnõuded on täidetud korrektselt. Kristiine keskuse parklas sai sõiduki parkimine fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asus keskuse sees sissepääsu kõrval. Kostja on palunud hagejal saata turvakaameta videost lõik, mis tõendaks, et parkimise aega ei fikseeritud elektroonilisel tablool. Tondi parkas parkides kasutas kostja nõuetekohaselt parkimiskella parkimisaja alguse fikseerimiseks sõiduki esiaknal. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale kuulus vaidlusalusel ajal (ajal, mil parkimistingimusi rikuti) sõiduk numbrimärgiga XXXXXX. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja autot pargiti 02.12.2021 Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal ja 04.10.2022 Tondi Ärikeskus, Tallinn asuval parkimisalal. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes või mitte. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 02.12.2021 Kristiine keskuse parklasse on pargitud kostjale kuuluv auto numbrimärgiga XXXXXX (dtl 36 – 42), mille esiklaasil puudub parkimiskell. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et Kristiine parkimisalale sisenemisel on teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist on Europarklaga, kus parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga 4 tundi või territooriumi valdaja loal ning, et parkimistingimused asuvad parklas (dtl 66 – 69). Selleks, et 4 tundi Kristiine keskuses tasuta parkida, tuli vastavalt parkimistingimustele märkida parkimise algusaeg parkimiskellal või aktiveerida parkimisluba parkimiskioskis (dtl 76). Kostja väitel sai sõiduki parkimine fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asub keskuse sees sissepääsu kõrval. Kohus selgitas 18.08.2023 kirjaga pooltele tõendamiskoormist, muuhulgas et kui kostja väitel fikseeris ta parkimisloa nõuetekohaselt parkimiskioskis, siis tuleb kostjal antud väidet tõendada. Kohus selgitas ka, et kui kostjal ei ole võimalik endal vastavat tõendit esitada, kuna see asub hageja valduses, siis saab kostja taotleda asjas tõendite kogumist. Vaatamata kohtu selgitusele kostja enda väite tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. Seega on kostja väide, et sõiduki parkimine sai fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asub keskuse sees sissepääsu kõrval, tõendamata. Kostja väitel kasutas kostja Tondi parklas parkides nõuetekohaselt parkimiskella parkimisaja alguse fikseerimiseks sõiduki esiaknal. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 04.10.2022 Tondi Ärikeskuse parkimisalal on pargitud kostjale kuuluv auto numbrimärgiga XXXXXX, auto esiklaasil/armatuurlaual puudub parkimiskell (dtl 46 – 52). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud fotodel kostjale kuuluva sõiduki Tondi parklas parkimise osas alust kahelda, et sõiduki armatuurlauast tehtud pilt on tehtud kostja sõidukist, kuivõrd fotodelt on näha kostja sõiduki värv ja detailid (praht auto esiklaasi ja kapoti vahel). Ka fotode meta-andmetest on näha, et need on kõik tehtud samadel koordinaatidel ja samal ajal. Nähtuvalt hageja esitatud fotodelt, oli Tondi Ärikeskuse parklas õigus tasuta parkimine 2 tundi parkimiskellaga. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema auto armatuurlaual oli parkimise ajal parkimiskell ning hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja auto armatuurlaual parkimiskella, siis asub kohus seisukohale, et kostja parkis autot parkimistingimusi rikkudes. Poolte vahel puudub vaidlus parkimislepingu sõlmimise üle ja selle üle, millised parkimistingimused kehtisid parkimisaladel vaidlusalusel ajal ning leppetrahvinõuete suuruse üle. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et

kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on leppetrahvinõuded (dtl 34, 44) kätte saanud. Fotodelt (dtl 43, 53-54, 63-64) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõude tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-posti vahendusel nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 40 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 80 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 2 tunni ja 15 minuti eest 110 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 367,50 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.