lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-121263/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-121263/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasja hind

2-23-121263 4 698,94 eurot

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V C H vastu 4698,94 euro nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post xxx; Kostja: V C H (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata hageja OK Incure OÜ hagi V C H vastu 4698,94 euro nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Harju Maakohtus võttis menetlusse tsiviilasja nr 2-23-121263 OK Incure OÜ (hageja) hagis V C H (kostja) vastu 4698,94 euro nõudes.
2.Pärast hagi menetlusse võtmist, kuid enne kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist, sai kohtule teatavaks, et hagi on ekslikult menetlusse võetud. Hagi menetlusse võtmisest tulnuks keelduda, sest tsiviilasi ei allu Eesti kohtule.
3.Kostja on rahvastikuregistri andmete kohaselt xxx kodanik ning tal puudub Eestis kehtiv elukoha aadress. Kostja rahvastikuregistri kehtiv elukoha aadress on xxx. Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuna on kostjal õigus, et tema suhtes algatatud tsiviilasja alluvuse otsustab Saksa kohus (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud- edaspidi Määrus) art 4 p 2).
4.Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara. Maksu- ja Tolliamet andmebaasi andmete kohaselt sai kostja Eestis viimati tulu 2023 aasta mais ning deklaratsioonis on kostja märkinud enda elukohaks samuti xxx.
5.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et kostja elaks Eestis. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et kostja elukoht on xxx.
6.Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).
7.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lõike 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.
8.Määruse art 6 p 1 sätestab, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.
9.Määruse artikli 25 punkti 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Järelikult tuleb kohtul kontrollida, kas pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ning kas selline kokkulepe on Eesti õiguse järgi kehtiv.
10.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus-või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.

11.Hageja nõue tuleneb E AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud 10.03.2023 kokkuleppega. Poolte vahel sõlmitud lepingu teenusetingimuste punktis 11.3 on kokku lepitud järgmist: „Esimese astme kohtuks vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul õiguse imperatiivsete sätetega keelatud.“. E AS, kes on hagejale nõude loovutanud, sõlmis lepingu oma majandustegevuses kostjaga, kes on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Selline kokkulepe ei vasta TsMS § 104 lg 1 eeldustele ning järelikult on kohtualluvuse kokkulepe tühine TsMS § 106 lg 1 p-i 1 alusel. Tühist kokkulepet ei saa kehtivalt loovutada. Kuid käesoleval juhul puudub ka kokkulepe, millest nähtuks kohtualluvuskokkuleppe loovutamine – loovutatud on ainult nõue. Seega tuleb praeguses asjas Määruse artikkel 6 punkti 1 kohaselt kohtualluvus määrata kindlaks Eesti õiguse kohaselt.
12.TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks xxx. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hageja märkinud kostja elukohaks sama aadressi. Antud aadress on rahvastikuregistri andmetel kehtetu alates 30.07.2023 ning omanik on kinnitanud, et kostja ei ela enam nimetatud aadressil, vaid kolis välismaale.
13.Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxx. See selgub nii rahvastikuregistrist, Maksu-ja Tolliameti deklaratsioonist ning viimati kehtinud elukoha kinnistu omaniku kinnitustest.
14.Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus.
15.Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused
16.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad (kostja pole menetluses osalenud).
17.Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras.
18.TsMS § 426 lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
19.Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja esitada TsMS § 427 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja