Artekom OÜ hagi CF&S Estonia AS vastu võla, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Artekom OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
46 691,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Artekom OÜ (registrikood 11699428), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Kostja CF&S Estonia AS (registrikood 10139213), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Männik ja Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Artekom OÜ apellatsioonkaebusega esitatud tõend (20.04.2022 maksekorraldus).
2.Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja mõistis välja vähem kui 43 518,93 eurot, jättis rahuldamata osaliselt viivise nõude ning jaotas menetluskulud. Rahuldada hagi vastavalt ringkonnakohtu otsuse tervikresolutsioonile.
Rahuldada Artekom OÜ hagi CF&S Estonia AS vastu osaliselt.
3.2.Välja mõista CF&S Estonia AS-lt Artekom OÜ kasuks 43 518,93 eurot.
3.3.Välja mõista CF&S Estonia AS-lt Artekom OÜ kasuks perioodi 27.01.2021– 19.09.2023 eest viivis 10 139,91 eurot ja alates 20.09.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (43 518,93 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 43 518,93 eurot.
2-21-398
3.4.Jätta rahuldamata Artekom OÜ hagi CF&S Estonia AS vastu 1808,21 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks.
4.Artekom OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Maakohtu menetluskuludest jätta 4% Artekom OÜ kanda ja 96% CF&S Estonia AS kanda. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 5% Artekom OÜ kanda ja 95% CF&S Estonia AS kanda.
6.1.Protokolli leheküljel 2, kell 00:3:30 toodu asendada: lause „Selle kohaselt tegelikud andmed vastaksid saatelehtedele“ järgmise lausega „Selle kohaselt tegelikud andmed kauba kohta vastasid saatelehtedele.“, lause „Juhime kohtu tähelepanu sellele, et vedaja kohustus on pakendi nõuetekohasus“ lausega „Juhime kohtu tähelepanu sellele, et vedaja kohustus on kauba kinnitamine haagises.“, lause „Kui on pakitud sedasi nagu nõutakse, siis tuleb teha märge CMR-is“ lausega „Kui kaup on pakitud mittenõuetekohaselt, siis tuleb teha märge CMR-is.“, lause „Pöördusime vahepeal Türgi tootja poole, kas on pakendiga seoses mingisuguseid probleeme, siis seal kinnitati, et kõik on korras ning seda tehakse kogu aeg.“ lausega. „Pöördusime vahepeal Türgi tootja poole, kas on pakendiga seoses mingisuguseid probleeme, siis seal kinnitati, et kõik on korras ning selliselt seda tehakse kogu aeg.“, lause „Erinevus Rootsis ja Leedus tehtud ekspertiisil on selles, et Leedus võeti kõik pandid lahti ja tuvastati vead, Rootsis vaadati üldiselt.“ lausega „Erinevus Rootsis ja Leedus tehtud ekspertiisil on selles, et Leedus võeti kõik pakendid lahti ja tuvastati vead, Rootsis vaadati üldiselt.“, lause „Lisaks on esitatud nõue, mis oli seotud ekspertiisi, purunenud klaaside parandamisega.“, lausega „Lisaks on esitatud nõue, mis oli seotud ekspertiisi, purunenud klaaside pakendite parandamisega.“, lause „Tollimaakleri tasu, selle peab hüvitama vastavalt kokkuleppele kostja“ lausega „Tollimaakleri tasu, selle peab hüvitama vastavalt CMR konventsioonile.“, lause „Meil pole soovi rikastuda, meil on seetõttu nõue kostja vastu ikkagi olemas.“ lausega „Meil pole soovi rikastuda, meil on nõue kostja vastu ikkagi olemas.“,
6.2.protokolli leheküljel 3, kell 00:24:24 toodut järgmiselt: lause „Kompromissiga oli kindlustatud kaup, kostja väitis, et tasunõue oli kindlustatud, mis polnud nii.“ asendada lausega „Kindlustatud oli kaup, kuid kostja väitis, et tasunõue oli kindlustatud, mis polnud nii.“, lause „Mis puudutab Rootsis ladustatud kauba kulusid, siis see sõltub, kas kaup purunes vedaja tõttu või millisel põhjusel.“ asendada lausega „ Mis puudutab Rootsis ladustatud kauba kulusid, siis selle kulu hüvitamine sõltub, kas kaup purunes vedaja tõttu või millisel põhjusel.“,
2-21-398 lause „CMR-is oleks välja toodud antud asjaolu ja vedajal poleks võimalust seda nõuda.“ jätta välja, lause „Lähtume täna sellest, et nõue on meil olemas ja seda nõuame kahju hüvitamises.“ asendada lausega „Lähtume täna sellest, et nõue on meil olemas ja seda nõuame kahju hüvitamise raames.“,
6.3.protokolli leheküljel 2 peale „CMR-is oli kirjas“ - „not order“ asendada sõnadega „not our order“,
6.4.protokolli leheküljel 3 asendada sõna „kallaktoad“ sõnaga „kallaktoed“, sõna „kallatugineda“ sõnaga „kallaktugedega“ ning sõnad „veoraha kindlustus“ sõnadega „vastutuskindlustus“. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Artekom OÜ (hageja) esitas 11.01.2021 Harju Maakohtule CF&S Estonia AS (kostja, vedaja) vastu hagi kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2020 kaubaveolepingu (veoleping) klaastoodete veoks Istanbulist (Türgi) Göteborgi (Rootsi). Veotasu suurus oli 7800 eurot, millele lisandus lahti tollimise protseduuri kulu 100 eurot. Veetava kauba kogus oli 25 kaubaalust, s.o tellimus nr 71751 (21 kaubaalust), tellimus nr 41138 (3 kaubaalust) ja tellimus nr 41150 (1 kaubaalus). Kostja võttis lähtekohast Türgist 05.06.2020 kauba peale ja jõudis kaubaga sihtkohta Rootsi, kus selgus, et kaup oli veo käigus saanud ulatuslikke kahjustusi.
3.Kauba saaja Deventa AB ja vedaja saavutasid kokkuleppe, et saaja laeb maha kahjustamata kauba – 4 kaubaalust, s.o tellimused nr 41138 ja nr 41150. Kahjustunud kaup – tellimus nr 71751 „88.2 SR lamineeritud klaasid“ (21 kaubaalust) jäi veokitele. Kostja ladustas kahjustunud kauba omaalgatuslikult NTG East AB terminali (NTG terminal). Kostja kindlustusandja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (Compensa) tellimusel kontrolliti 23.06.2020 kaupa. Kostja 25.06.2020 e-kirjas on välja toodud, et kuna pakendid olid
2-21-398 üksteise otsa vajunud ei olnud võimalik neid eraldada klaaside inspekteerimiseks ning kindlustusandja kahjuhindaja Lars Krogius Baltic Ltd (Krogius) asus seisukohale, et kaup on osaliselt kahjustunud. Kostja hinnangul oli kahjustunud kauba maksumus 4033 eurot ning vähendamisele kuuluv veotasu 994 eurot, millega hageja ei nõustu.
4.Hageja pöördus tootjatehase CAMGLASS, CAM. SAN. Ve TİC. A.Ş (CAMGLASS) poole, kes teatas 06.07.2020, et tellimuse nr 71751 alusel toodetud kaup on kasutuskõlbmatu ja tuleb toota täies ulatuses uuesti. Tootjatehas leidis, arvestades kahjustatud kauba paiknemist veokis sihtkohta saabumisel, on 88.2 lamineeritud klaasidel kapillaaride murrud ning aja möödudes tekivad klaasidele nähtavad mõrad ning klaasidel on kriimustused, mille on tinginud üksteise otsa kukkunud kaubaaluste omavaheline hõõrdumine.
5.Kostja teatas 28.08.2020 e-kirjas, et on saanud kahjujuhtumi raames kindlustusandjalt Compensa hüvitise 15 000 eurot ja et tal on õigus kauba kahjustamise eest tasutud kindlustushüvitis tasaarvestada oma väidetavate nõuetega hageja vastu. Kostja hinnangul oli tal hageja vastu veotasu ja tolliformaalsuste kulude hüvitamise nõue 7900 eurot ning nõue kahjustatud kauba ümberlaadimise, hoiustamise ja seisuaja eest 6650 eurot. Hageja leiab, et kostjal ei ole hageja vastu veotasunõuet väidetud summas ning kostjal ei ole võimalik nõuda hagejalt hävinenud kauba hoiustamise ja laadimise kulude hüvitamist, kuivõrd kauba hävimise eest vastutab rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 17 p 1 alusel kostja.
6.Hageja transportis kauba Rootsist Leetu, kus kahjukäsitlusele spetsialiseerunud ettevõtte Baltic Insurance Claims Management (BICM) tegi ekspertiisi. BICM tuvastas 06.10.20 aktiga, et kõikides kaubaalustes paiknenud klaasid olid ühel või teisel viisil saanud kahjustada, s.t kaup on täielikult kasutuskõlbmatu.
7.Hagejal on kostja vastu nõue kahjustatud kauba maksumuse hüvitamiseks 27 055,04 eurot. Veolepingu esemeks olnud kahjustatud kauba maksumus oli 28 595,24 eurot ja kohale toimetatud kauba maksumus oli 4596,77 eurot. CMR art 23 p 4 alusel kuulub kostjale veolepingu alusel tasumisele 1090,20 eurot. Hageja tasaarvestab oma kahjustatud kauba maksumuse hüvitamise nõude kostja veotasu nõudega kattuvas ulatuses (28 595,24 - 1090,20). Kostja tasus hagejale 01.09.2020 450 eurot, mille hageja arvestab kauba maksumuse hüvitamise nõudest maha ning hageja nõude suuruseks jääb 27 055,04 eurot. Hageja palub kahjuhüvitiselt välja mõista ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates hagiavalduse kostja poolt kättesaamisest.
8.Hagejal on kostja vastu nõue kahju kindlakstegemise kulude hüvitamiseks 7908,47 eurot. Hagejal tekkis kulu seoses kahjustatud kauba transpordiga Rootsist Leetu, sh veo maksumus 1700 eurot, uute kaubaaluste valmistamise maksumus 1200 eurot, BICM ekspertiisi maksumus 600 eurot, kahjustatud kauba mahalaadimine, inspekteerimine, utiliseerimine ja hoiustamine Leedus 4408,47 eurot. Hageja palub kahjuhüvitiselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale.
9.Hagejal on kostja vastu nõue tollimaksu ja tolliformaalsuste osaliseks hüvitamiseks 9625,93 eurot. Kauba eest tasumisele kuuluva tollimaksu ja tolliformaalsuste summa on 112 371 SEK, s.o 11 166,97 eurot. Veolepingu esemeks olevast kaubast jõudis nõuetekohaselt saajani 13,8%. Seega CMR art 23 lg 4 alusel kuuluvad kostja poolt hüvitamisele tollimaksud ja -formaalsused summas 9625,93 eurot. Hageja palub kahjuhüvitiselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale.
2-21-398
10.Hagejal on kostja vastu nõue kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamiseks 737,50 eurot. Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi pärast seda, kui ekspertiis tuvastas, et kaup oli täielikult hävinenud, kuid kostja ei nõustunud kahjustatud kauba maksumust ja sellega seonduvaid kulusid hüvitama. Vandeadvokaat T. Juurmann tegi tööd, esitas nõudekirju kostjale, edastas tõendid, tutvus vastaspoole seisukohtadega ja edastas need kliendile. Kokku kulus aega 9 tundi 50 minutit, tunnitasu määr oli 75 eurot tund, kulud kokku olid 737,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub hüvitiselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Vastavalt veolepingule kohustus hageja tasuma kostjale veoraha 7800 eurot, milline summa ei sisaldanud tollivormistuse ega maksudega seotud kulusid, vaid vastavalt kokkulepitule kohustus hageja lisaks veorahale tasuma täiendavalt tollivormistusega seotud kulud Rootsis 100 eurot ning arveldama kõik kohalduvad tollimaksud ja kohaliku käibemaksu kostja agendi kaudu.
13.Kostja toimetas kauba sihtkohta vastavalt veolepingu tingimustele tähtaegselt. 15.06.2020 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, väites, et kauba saaja keeldub kauba mahalaadimisest tingituna kauba kahjustumisest. See on vale, sest kaubasaaja võttis kauba vastu (4 alust) ja keeldus 21 aluse vastuvõtmisest, sest tarnitud kaup ei vastanud esitatud tellimusele.
14.Kostja ei laadinud omaalgatuslikult kaupa laopinnale Rootsis. Hageja esitas vaid reklamatsiooni seoses kauba väidetava kahjustamisega, kuid mistahes suuniseid kauba edasiseks käitlemiseks hageja ei andnud. Kostja hoiustas kauba CMR art 16 p 2, art 14 p 1, art 15 järgi hageja huvides. Vahetult pärast kauba mahalaadimist tuvastati kahjustusi üksnes väikesel osal kaubast, kusjuures ülevaatuse teinud sõltumatu eksperdi hinnangul oli enamus kaubast kahjustusteta ning jätkuvalt sihtotstarbeliselt kasutatav.
15.Tootjatehase esindajad ei ole kahjustada saanud kaupa vahetult üle vaadanud, vaid on oma seisukohad kujundanud tuginedes edastatud informatsioonile ja piltidele.
16.BICM 06.10.2020 raport ei ole asjakohane, kuna on koostatud kolm kuud pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist ja pärast seda, kui hageja korraldas omal riisikol vaidlusaluse kauba transpordi Rootsist Leetu. BICM raportis kirjeldatud (täiendavad) vigastused võisid tekkida ja suure tõenäosusega tekkisidki hageja poolse kauba käitlemise käigus (VÕS § 101 lg 3). Kaubale tekkinud kahju osas omab tähtsust vaid kauba seisukord selle jõudmisel Rootsi.
17.Kauba maksumuse hüvitamine summas 27 055,04 eurot on välistatud ainuüksi põhjusel, et tõendatud ei ole kauba sedavõrd ulatuslik kahjustada saamine või kauba hävimine. Faktiliselt on kahjustatud kauba väärtus 4033 eurot, mis on hagejale juba hüvitatud. Ka selle kauba kahjustamine oli tingitud valest pakendist ja kostja ei vastuta. Lisaks ei ole kauba väärtuse arvestus õige, sest kaupa keelduti vastu võtmast, kuna saadeti vale kaup. Tegelik kauba väärtus on tõendamata. Olukorras, kus hageja ei ole teinud omapoolseid toiminguid kahju tuvastamiseks Rootsis, vaid on kauba viinud Leetu, kohaldub kaubale tekkinud kahju hüvitamisele VÕS § 139 lg 1 ja 2 regulatsioon. Väidetavalt tekkinud kahju eest väljamakstavat hüvitist tuleb vähendada.
2-21-398
18.Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja väidetav hageja kahju on tõendamata, on toimetu hageja tasaarvestuse avaldus.
19.Kahju hüvitamise seisukohalt ei oma tähtsust, mida kindlustusandja kostjale maksis. See on kostja ja kindlustusseltsi vaheline kompromiss VÕS § 578 lg 1 järgi. Kostja ei ole selle summa võrra rikastunud.
20.Puudub põhjuslik seos hageja poolt Alpi Eesti OÜ-lt tellitud veoteenuse maksumuse ning vaidlusaluse kahjujuhtumi vahel. Klient ei võtnud kaupa vastu, kuna see ei olnud tellitud kaup, sõltumata kahjustumisest. Lisaks nähtub Alpi Eesti OÜ esitatud 19.08.2020 arvest nr 2014103, et arve on väljastatud mh seoses hageja poolt tühistatud laadimisega. Teiseks oleks hagejal kaasnenud igal juhul kulud seoses kauba transpordiks ettevalmistamisega, kuna tootjatehase poolt kauba pakendamiseks kasutatud kaubaalused osutusid ebakvaliteetseteks ning nende korduvkasutamine kauba tagasiveoks ei oleks olnud võimalik ka juhul, kui kaubal kahjustusi ei oleks ilmnenud. Samadel põhjustel puudub hagejal õigus nõuda ka kauba Leedus mahalaadimise, hoiustamise ja utiliseerimisega seotud kulude hüvitamist. Kauba korduv inspekteerimine pärast selle tagasivedu Leetu on eesmärgipäratu, kuna selle tulemusena ei olnud võimalik enam tuvastada seda, kas ja millised kahjustused esinesid kaubal esmakordselt algsesse sihtkohta saabumisel ning kas ja millised kahjustused on kaubale tekkinud selle edaspidise käitlemise käigus. Lisaks on tegemist tõendi saamisega seotud kuludega (VÕS § 128 lg 3), millise kulu hüvitamist saab edaspidi võimaliku kohtuvaidluse korral nõuda üksnes menetluskulude koosseisus.
21.Kuna klient keeldus kauba vastuvõtmisest selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, puudub tasumisele kuulunud tollimaksude ja kauba väidetava kahjustamise vahel mistahes põhjuslik seos. Seoses tollimaksude ja kohaliku käibemaksuga ei ole hageja suhtes pooleks mitte kostja, vaid kostja Rootsi agent.
22.Kuna hageja muud nõuded ei kuulu rahuldamisele, ei saa hageja nõuda ka õigusabikulude kui kahju hüvitamist. Maakohtu otsus
23.Maakohus rahuldas 08.04.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tollimaksude hüvitamiseks 1356,78 eurot, viivise 08.04.2022 seisuga 129,95 eurot ja alates 09.04.2022 võlgnetavalt hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni selle hüvitamiseni, kuid kokku mitte enam kui 1356,78 eurot, ning õigusabikulude hüvitamiseks 737,70 eurot, viivise 08.04.2022 seisuga 70,66 eurot ja alates 09.04.2022 võlgnetavalt hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni selle hüvitamiseni, kuid kokku mitte enam kui 737,70 eurot. Maakohus jättis hageja kantud riigilõivu 4,6% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja muud menetluskulud tema enda kanda.
24.Vaidlusele kohalduvad CMR konventsiooni sätted ja tegemist on rahvusvahelise kaubaveolepinguga CMR art 1 järgi. Asjaoludele, mida konventsioon ei reguleeri, kehtib võlaõigusseadus.
25.Maakohus tuvastas esitatud fotode, kauba saatelehtede ja CAMGLASS 24.01.2022 kirja alusel, et kaup võeti vedamiseks vastu tervetes ja veoks sobivates pakendites, kostjal ei olnud märkusi kauba pakendi kohta (CMR art 8b ja art 10) ning kaup ei olnud õigesti peale laaditud ega kinnitatud, kuigi tegemist oli vedaja kohustusega. Kohus leidis, et kostja vastutust
2-21-398 välistavaid asjaolusid CMR art 17 p 2 alusel ei esine ning asus seisukohale, et kostja on vastutav CMR art 17 p 1 alusel kauba kahjustamise eest.
26.Kohtul puudus alus kahelda selles, et BICM aruandes viidatud 21 alust kaupa poleks sama kaup, mille vedas kostja Türgist Rootsi ja paigutas NTG terminali. BICM aktist järeldus, et 167 klaaspaketti oli kahjustunud (48+119), sest üks oli tootmisdefektiga ja 52 ei kontrollitud. Puudus vaidlus, et kostja ei teostanud ega korraldanud selle kauba vedu Rootsist Leetu. Asjaolusid, mida tuvastas BICM 22.09.2020 ja 28.09.2020, ei saa võtta vedaja vastutuse aluseks olevaks kahju ulatuse kindlakstegemisel, kuna kostja vedajana saab vastutada CMR art 17 p 1 järgi vaid selle kahju eest, mis tekkis kauba vedamisel Türgist Rootsi. Hageja ei saa tugineda BICM aktile ja väita, et kahjud olid tegelikult suuremad kui need kahjud, mille Krogius tegi vahetult pärast kauba saabumist kindlaks Rootsis. Õige ei ole hageja väide, et BICM akti kohaselt oleks justkui kogu kaup 21 kastis olnud kasutuskõlbmatu, sest nii ei ole seda aktis märgitud.
27.Maakohus leidis hageja esitatud tootjatehase CAMGLASS 06.07.2020 vastust koos BICM akti ja Krogiuse ülevaatuse aktiga hinnates, et tegelikult ei nähtu kirjast, kellele kiri on suunatud ja mida tehas üldse tegelikult vaatles, sest kauba faktilise vaatluse tegid BICM ülevaataja ja Krogiuse ülevaataja. Seega ei tõenda kiri seda, et kogu 21 alusel olnud kaup on kahjustatud või kasutamatu. Asjaolu, et tehase arvamuse kohaselt võib erinevatel klaasipartiidel olla erinev visuaalne pool, ei ole asjaolu, mille eest vastutaks vedaja CMR art 17 p 1 järgi juhul, kui partiist saab vaid osa kaupa kahjustada.
28.Eeltoodu alusel asus maakohus järeldusele, et põhjendatud ja tõendatud on kostja väide, et kahjustada sai kaup tellimuse nr 71751 järgi vaid osaliselt (33 lehte, nagu märgitud Krogiuse aktis) ja kahju, mille eest kostja vastutab CMR art 17 p 1 järgi hageja ees, oli 4033 eurot. Seda summat ja kahju ulatust on kostja aktsepteerinud kohtueelselt, olles hüvitanud hagejale läbi tasaarvestuse 450 eurot.
29.Vaidlus puudus selles, et veotasu oli 7800 eurot ja kostjal on õigus VÕS § 774 lg 1 järgi tasu saada. Hageja tõendas, et saajale toimetati kohale tellimused nr 14438 ja nr 41150 ning kauba maksumus oli 18 eurot/m2, kokku 4596,77 eurot. Kohtul puudus alus kahelda selles, et tegemist on CMR art 23 p 1 alusel selle kauba väärtusega vastuvõtmise kohas.
30.Kostja tõendas, et ta toimetas saatelehtedel märgitud kauba kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta, kuid tellija ei võtnud vastu 21 alust, mille kostja vedas Rootsi, põhjusel, et see oli tellimata kaup. Põhjendatud on kostja väide, et veotasu proportsionaalselt kahjustatud kauba (mis oli selle 21 aluse hulgas) eest on 994 eurot, mitte 1090,20 eurot, nagu hageja leidis.
31.Tõendatud ei ole kostja väide, et pooltel oli kokkulepe VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 mõttes, et hageja tasub tolliformaalsused ja tollimaksud kostja agendile, ja hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu ka omaks võtnud.
32.Maakohus tuvastas, et kahjustatud kauba maksumus oli 4033 eurot, s.o kogu kauba maksumusest 12,15 %. Kohtu hinnangul saabus tegelikult kohale 87,82 % kaubast. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostjal tuleb maksta hüvitist tollimaksude eest 86,2%, vaid 12,15%, ja seda põhjusel, et tõendamata on kostja väide, et pooltel oli teistsugune tollimaksude maksmise kokkulepe. Vastavalt ECUS proforma arvele 11.06.2020 on tasu 11 166,97 eurot. Asjaolu, kas see on tasutud või mitte, ei oma hageja nõude suhtes kostja vastu tähendust, sest selline tollimaksu tasumise kohustus on hagejal tekkinud. Seega on põhjendatud tollimaksu osa,
2-21-398 mille kostja peab hagejale hüvitama CMR art 23 p 4 järgi 1356,78 eurot, mitte 9625,93 eurot, nagu hageja väitis.
33.Seoses kostja tasaarvestuse ja hagejale tasutud 450 euroga asus maakohus seisukohale, et kostja võis tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 järgi oma veotasu ja tolliformaalsuse kulu nõude VÕS § 774 lg 1, § 8 lg-te 1 ja 2, § 76 lg-te 1 ja 2 ja muude kulude nõude CMR art 16 järgi hageja kauba kahju hüvitamise nõudega 4033 eurot ja veotasu hüvitamise nõudega 994 eurot. Seega oleks tasaarvestuse tulem 9524 eurot. See tähendab, et VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 järgi lõppes hageja kauba kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna kostja nõue oli hageja vastu suurem. Vaidlust polnud selles, et kostja maksis hagejale 450 eurot kahjude hüvitamiseks, mille arvestas hageja oma kauba kahju hüvitamise nõudelt maha ja nõue jäi 27 055,04 eurot. Kuna kostja nõue oli hageja vastu suurem ja hageja kauba kahju hüvitamise nõue lõppes tasaarvestuse tulemusel, siis ei saanud kohus seda tasutud summat arvestada mingite muude hageja nõuete katteks (õigusabikulud, tollimaksud jms nõuded).
34.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et hageja kauba kahju hüvitamise nõue on lõppenud kostja poolt tasaarvestuse tegemisega ja hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostjal on kohustus maksta hagejale kahjustatud kauba osale vastav tollimaksu osa 1356,78 eurot ja viivis.
35.Maakohus leidis, et kostja ei vastuta nende hageja kantud kulude eest, mis tekkisid seoses sellega, et kostja kahju ei hüvitanud ja hageja pidi kauba viima Leetu, et kindaks teha kahjud. Maakohus tuvastas, et hageja klient ei võtnud kaupa vastu, kuna tegemist ei olnud tellitud kaubaga, sõltumata kahjustumisest. Kostja vastutus kahju tekkimise eest sai piirduda vaid selle veoga, mis toimus Türgist Rootsi, mitte Rootsist Leetu. Kostja asus kohe pärast kauba Rootsisse saabumist ja terminalis hoiustamist kindlaks tegema kahjusid ning Krogius tegi kindlaks kahju. Selle alusel tuvastas kohus kostja vastutuse ja ulatuse. Seega ei vastuta kostja nende kulude eest, mida hageja tegi selleks, et kaup uuesti pakendada, seda laadida, transportida Leetu ja hoiustada Leedus, et seda Leedus uuesti kontrollida ning BICM poolt ekspertiisi tegemiseks Leedus. Kohus tuvastas, et viimast tõendit ei saa arvestada ka kahju suuruse/ulatuse kindlakstegemiseks. Seega võttis hageja ise selliste kulude kandmise riski mitte seetõttu, et kostja ei osalenud kahjude kindlakstegemisel, vaid seetõttu et ta ei nõustunud sellega, mida tegi kindlaks Krogius või mida oli kostja nõus hüvitama. Järelikult ei vastuta kostja VÕS § 794 lg 3 järgi nende kulude eest, mida hageja kandis, sest kostja asus Rootsis kahjusid kindlaks tegema ise, pakkus hüvitist hagejale. Kohtu hinnangul ei rikkunud kostja kahjude kindlakstegemise ja kahju hüvitamise kohustust.
36.Hageja tõendas, et kasutas enne kohtumenetlust õigusabi teenust 737,50 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Õigusabikulude tekkimine nõude maksma panemiseks enne kohtumenetlust on põhjendatud, kuna hageja nõue kuulus osaliselt kohtumenetluses rahuldamisele. Kulude tekkimine ise oli kostjale nõude mitterahuldamise ehk kohustuse rikkumise tagajärjena ettenähtav VÕS § 127 lg-te 1 ja 3 järgi. Kostja taotluse hüvitise vähendamiseks jättis maakohus rahuldamata. Apellatsioonkaebus
37.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
38.Maakohus tuvastas õigesti, et kaup võeti vedamiseks vastu tervetes ja veoks sobivates pakendites ning vedaja on vastutav kauba kahjustamise eest.
2-21-398
39.Asjaolude ebapiisava tuvastamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu asus maakohus ekslikult seisukohale, et kaup sai kahjustada ainult osaliselt. Maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et kogu kaup on kahjustunud kostja teostatud veo käigus, on vastuoluline ja ebaõige.
40.Hageja tõi maakohtus esile ja tõendas, et kauba saaja keeldus 21 kaubaaluse maha laadimisest põhjusel, et purunenud klaaspaketid ei vastanud tellitud kvaliteedile. Kauba saaja keeldumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et talle oleks tarnitud vale kaup. Hageja on tõendanud, et kogu kaup, mida sihtkohas maha ei laaditud, oli kahjustunud ja majanduslikus mõttes hävinenud.
41.Krogiuse raportist nähtub, et kaup on kasutuskõlbmatu, kuivõrd seda ei olnud võimalik isegi liigutada põhjalikuks inspekteerimiseks. Raporti kohaselt ei leitud mõrasid 17 kastis, kuid ei ole ka väidetud, et need on terved ega kontrollitud, kas klaaspaketid on kahjustustega või mitte. Tootjatehas selgitas, et arvestades kahjustatud kauba paiknemist veokis sihtkohta saabumisel, on 88.2 lamineeritud klaasidel kapillaaride murrud ning aja möödudes tekivad klaasidele nähtavad mõrad, vedamisel ümber paiskunud lamineeritud klaasidele tekivad transpordi käigus kahjustused (nt kriimustused), kuna klaasid hõõrduvad üksteise vastu. BICM ekspertiisiga on tuvastatud, et klaaspakettidel esineb eri liiki kahjustusi, s.h kriimustusi, purunenud nurki ja servi, täkkeid ning mõrasid. Seega isegi juhul kui mõni klaaspakett olnuks kahjustusteta, siis olnuks see ikkagi kasutuskõlbmatu.
42.Maakohus asus seisukohale, et kostja vastutust välistavaid asjaolusid CMR art 17 p 2 alusel ei esine ning vedaja on vastutav CMR art 17 lg 1 alusel kauba kahjustamise eest. Üllatuslik on maakohtu järeldus, et kuna kostja ei teostanud ega korraldanud kauba vedu Rootsist Leetu, ei saa lähtuda BCIM aruandes tuvastatud kahju ulatusest. BICM ekspertiis teostati üksnes selleks, et hinnata kaubale marsruudil Türgist Rootsi tekkinud kahjusid. Asjas ei ole esile toodud ega esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et vaidlusalune kaup oleks veol Rootsist Leetu saanud täiendavalt kahjustada. Puudub õigusnorm, mis välistaks ekspertiisi teostamise kaubale algsest ekspertiisi asukohast erinevas asukohas. Maakohus oleks pidanud hindama ja võtma seisukoha Leedus läbiviidud ekspertiisi kohta. Asjaolu, et kahju ulatus ei ole tuvastatud algse veo sihtriigis (Rootsis), ei saa olla põhjuseks, miks hageja esitatud ekspertiis tähelepanuta jäetakse.
44.Maakohtu järeldus, et kostjal oli õigus nõuda hoiustamise ja kahju tuvastamise kulusid hagejalt, on ebaõige. Õige on maakohtu järeldus, et sõltumata sellest, kas tegemist oli tellitud või tellimata kaubaga, vedaja pidi veetava kauba ilma kahjustusteta kohale toimetama. Olukorras, kus kõik 21 alust kaupa olid kahjustunud, ei ole tegemist üleandmistakistusega. CMR art 16 p 1 järgi olukorras, kus üleandmistakistus on tingitud kostjast, ei ole kostjal õigus nõuda ka kahjustatud kauba ümberlaadimise, hoiustamise ja seisuaja eest tekkinud kulude hüvitamist. Kostjal ei ole ka CMR art 17 p 1 alusel õigus nõuda nimetatud kulude hüvitamist, kuivõrd eelviidatud kulutused on põhjustatud kostja enda tegevusest ja veolepingust tuleneva kohustuse rikkumisest.
45.Maakohus tuvastas õigesti, et kogu veetava kauba maksumuseks CMR art 23 lg 1 järgi oli 33 192,01 eurot, kuid tuvastas ekslikult kauba kahju ulatuse, mistõttu asus ebaõigele järeldusele hüvitise suuruse osas. Hageja kordab kaebuses kahjustatud kauba hüvitise arvutuskäiku.
2-21-398
46.Arvestades, et kohus tuvastas kahju ulatuse valesti, on ebaõige ka maakohtu järeldus tollimaksu- ja tolliformaalsuste kulude hüvitamise osas. Hageja nõustub maakohtuga, et ei oma tähtsust, kas tollimaks on tasutud, sest selline tollimaksu tasumise kohustus on hagejal tekkinud.
47.Hagejal on õigus nõuda kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist, kuna hageja on põhistanud, et maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et kogu kaup on kahjustunud kostja teostatud veo käigus, on ebaõige. Maakohus tuvastas, et kostja esitatud Krogiuse ülevaatuse aktist nähtuvalt soovitati kutsuda päästemeeskond, et parandada ja tugevdada kaste ning saata kastid saajale lõplikuks sorteerimiseks ja kahju hindamiseks. Kohus tõi esile, et aktist ei nähtu, et kogu kaup 21 kastis oleks kahjustatud, vaid kaup tuleb ettevaatlikult üle vaadata. Seega oli täiendav ekspertiis ja sellega seoses kantud kulu vajalik.
48.Juhul, kui maakohus oleks õigesti tuvastanud tekitatud kahju ulatuse ning sellest lähtuvalt rahuldanud hagiavalduse täies ulatuses, pidanuks maakohus jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
49.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjendused osas, milles kohus tuvastas, et kauba osalise hävimise põhjustas kostja, ja osas, milles maakohus leidis, et kaup võeti vedamiseks terves ja sobivas pakendis. Samuti ei ole maakohus tuvastanud õigesti kauba maksumust ja ebaõige on järeldus, et poolte vahel ei olnud sõlmitud tollimaksu tasumise kohta kokkulepet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja ringkonnakohtu otsusega rahuldada hagi 43 518,93 euro ulatuses ning välja mõista ka sellelt summalt viivis. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 654 lg 22 järgi esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
51.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – 20.04.2022 välismaksekorralduse nr 1310, millest nähtuvalt on hageja tasunud Ecus Elektronic Custom Support AB-le 112 371 SEK. Hageja selgituse kohaselt on tõend tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist ja tõendab tollimaksu ja –toimingute eest tasumist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuleb esitatud tõend vastu võtta, kuna see on tekkinud pärast maakohtu menetluse lõppemist.
52.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Seega TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude tollimaksude hüvitamisest tekkinud kahju ja täielikult kohtueelsete õigusabikulude kandmisest tekkinud kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja parandas kohtuistungi protokolli.
53.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle. Hageja ja kostja vedajana sõlmisid 02.06.2020 kaubaveolepingu klaaspakettide transportimiseks Türgist (Istanbul) Rootsi (Göteborg). Kaup laaditi 05.06.2020 Istanbulis kahele veoautole ja sihtkohta saabus kaup 15.06.2020. Veetava kauba kogus oli 25 kaubaalust/pakendit (tellimus nr 71751 oli 21 kaubaalust, tellimus nr 41138
2-21-398 3 kaubaalust ja tellimus nr 41150 1 kaubaalus). Sihtkohas laaditi saaja poolt maha 4 kaubaalust (tellimus nr 41138 3 kaubaalust ja tellimus nr 41150). Ülejäänud 21-l alusel olevat kaupa, milleks oli 88.2 SR lamineeritud klaas, keeldus saaja maha laadimast ja kostja korraldusel viidi kaup NTG terminali, kus seda kontrollis Krogius (I kd, tl 122-124, tõlge 158-161). Hageja korraldas augustis 2020 saaja poolt vastuvõtmata kauba veo Rootsist Leetu, kus BICM teostas kauba ülevaatuse.
54.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse lahendamisel kohaldub rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) ja asjaoludele, mida konventsioon ei reguleeri kohaldub VÕS. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni.
55.Pooled vaidlesid selle üle, millisel põhjusel keeldus saaja 21-s kastis olnud kaupa vastu võtmast, kas seetõttu, et kaup ei vastanud tema tellimusele, või seetõttu, et kaup oli veol saanud kahjustusi. Juhul, kui kaup vastas tellitule, siis kas 21-s kastis olnud kogu kaup (lamineeritud klaas 88.2SR) oli transpordil kahjustatud või oli kahjustatud osa kaubast.
56.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu otsuse põhjendustest võimalik teha selgesõnalist järeldust selle kohta, kas maakohus pidas kaupa saaja tellimusele vastavaks või keeldus saaja kaupa vastu võtmast seetõttu, et kaup oli saanud kahjustusi. Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, millisel põhjusel keeldus saaja kaupa vastu võtmast. Kostja rõhutab, et oluline on see, et CMR saatelehtedel oli saaja teinud märkuse „not our order“. Ringkonnakohus leiab, et CMR saatelehti tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Saaja on 16.06.2020 e-kirjas selgitanud, et lamineeritud klaas 88,2 on saanud kahjustusi ja selle mahalaadimine on ohtlik ning saaja tühistas tellimuse kvaliteedi, pakkimise ja transpordiprobleemide tõttu (I kd, tl 15). Kostja esitatud Norther Global Logistics kirja kohaselt on kirja saatnud isik olnud ühenduses veoautojuhtidega ja nende selgituse kohaselt ütles MK, et klaasid ei ole sellised, mida telliti, mistõttu ei võtnud saaja kaupa vastu (I kd, tl 156). Kuigi CMR saatelehtedele on saaja kirjutanud „not our order“, ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates sellest järeldada, et tegemist ei olnud saaja poolt tellitud kaubaga. Saaja on 16.06.2020 e-kirjas täpsustanud 21-s pakendis olnud kauba vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid ja koosmõjus kirjas avaldatuga tuleb CMR saatelehele märgitut tõlgendada viisil, et saaja keeldus 21-s pakendis olnud kaupa vastu võtmast, kuna see oli transpordil saanud kahjustusi ja ei vastanud seetõttu kvaliteedi osas tellimusele. Kostja esitatud Norther Global Logistics kirja saatnud isik ei viibinud ise kauba vastuvõtmise juures, mistõttu tema umbmäärane viide autojuhtidelt, kelle nime ta pole kirjas avaldanud, saadud teabe kohta ei lükka ümber saaja 16.06.2020 e-kirjas avaldatud kauba vastuvõtmisest keeldumise põhjusi. Lisaks on esitatud kohtule tootja kauba spetsifikatsioonid ja saatedokumendid, millest nähtub, et dokumentide järgi on autodele laaditud 21 pakendit klaasi 88,2.
57.Vedaja vastutab kauba vigastamisega tekitatud kahju eest ainult siis, kui kahju tekkis veo teostamisel, s.o kauba veoks vastuvõtmisest kuni selle üleandmiseni saajale (CMR art 17 lg 1). Seega tuli kohtul tuvastada, kas kaup oli Rootsis saajale üleandmise hetkeks kahjustatud. Maakohus tuvastas Krogiuse ülevaatusakti põhjal, et ainult neljas pakendis olnud kaup oli Rootsi jõudmisel kahjustatud. Hageja on maakohtu järelduse vaidlustanud, väites, et maakohus ei ole hinnanud kõiki esitatud tõendeid. Hageja väitel oli kõik 21-s pakendis olnud klaas kahjustatud ja majanduslikus mõttes hävinud. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järelduse paikapidavust.
2-21-398
58.Krogius inspekteeris kaupa kostja kindlustusandja tellimusel NTG terminalis. Koostatud akti kohaselt oli kahjustatud neljas kastis olnud klaas kas täielikult või osaliselt, ülejäänud kaste ei avatud, kuid nende külgedelt ja põhjast nähtuvalt klaasidel pragusid ei tuvastatud. Kuna kastid nõjatusid üksteise vastu ja nende nõrk põhi ei võimaldanud neid ümber pöörata, siis ülejäänud pakendeid avada ei saanud. Inspekteerimise teostanud isik soovitas kutsuda päästemeekonna, et parandada ja tugevdada kaste ning saata kaup saajale lõplikuks sorteerimiseks ja kahju hindamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei tulene Krogiuse aktist, et purunenud või kahjustatud olid ainult neljas kastis olnud klaasid. Aktist järeldub, et kahju lõplikuks selgitamiseks tuleb teha toiminguid, et pakendid ohutult avada ja selgitada lõplik kahju. Rootsis avatud koormate olukorrast tehtud piltidest nähtub, et kastid olid vajunud osaliselt kas pikali või olid need vajunud kaldu ja toetusid üksteisele. Ringkonnakohtu arvates ei ole oluline, et täpne kahju ulatus oleks kindlaks tehtud Rootsis. Vaidlust ei ole, et saaja ei soovinud kaupa enda juurde viia, kuna talle oli juulis toodud asendusklaas, ja hageja korraldas augustis 2020 kauba pakendite kindlustamise ning tellis 21-s pakendis olnud kauba transpordi Kaunasesse, kus UAB STIKLITA ruumides kontrollis septembris 2020 hageja palvel kaupa BICM. CMR art 15 lg 1 teine lause sätestab, et kui saaja keeldub veetud kaupa vastuvõtmast, siis on saatjal õigus kaupa käsutada. Seega pärast saaja poolt osaliselt kauba vastuvõtmisest loobumist võis saatja korraldada kahju kindlakstegemise ja selleks ka kahjustatud kaupa vajadusel transportida.
59.Kahju suuruse kindlakstegemisel ei ole oluline see, et Rootsist Leetu ei transportinud kaupa kostja. Maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige. Hagejal oli õigus kaupa käsutada ja selle Leetu transportimisel teise vedaja kasutamisega ei kaotanud ta õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja väitel võis klaas saada kahjustusi Leetu transportimisel, mistõttu ei ole seal tehtud akt usaldusväärne. Kostja väide on ringkonnakohtu arvates paljasõnaline ja oletuslik. Hageja tõi esile, et ta lasi kauba pakendeid tugevdada ja alles pärast seda korraldas kauba veo Leetu. Ringkonnakohtu arvates tõendavad kauba pakendite kindlustamist BICM aruandele lisatud pildid, millelt on näha, et kastidele olid paigaldatud kallaktoed ja kastid olid Leetu jõudes terved.
60.BICM 06.10.2020 aruande järgi on kauba Leetu transpordi kohta koostatud CMR saatelehel märge, et 5 kasti on purunenud klaasiga. Lisaks on UAB Transpeda, kes transportis kauba UAB-sse STIKLITA, CMR saatelehel märge, et kahes pakendis on 2 purunenud tahvlit ja nähtav on klaasi purunemine kahes kastis, ning märkused „üks kahjustatud klaas“ ja „valesti pakendatud klaasi kastid“. Akti kohaselt on BICM töötaja avanud kastid 2, 3, 7, 10, 15, 17, 19 ja 21 ning igat klaasi kontrolliti, nagu see oli nähtav ja ligipääsetav, 8 kasti kontrolliti 29.09.2020 ja 5 kasti ei kontrollitud, need olid õues ja nende olev klaas loeti täies ulatuses hävinenuks. Igas avatud kastis oli osa klaasidest vigastustega. Aruande järelduste kohaselt oli 48 klaasi vigastusteta, 9 klaasi oli arvukate kahjustustega ja 1 klaas oli tootmisdefektidega, 119 klaasil leiti erinevat tüüpi kahjustusi ja 52 klaasi, mis olid pikali asetatud, loeti BICM arvamuse järgi täielikuks kahjuks. Klaasi tootja CAMGLASS 06.07.2020 kirja kohaselt tuleb kogu partii teha uuesti, et tagada toote visuaalne pool ja kvaliteedi säilimine. Esitatud fotode ja teabe põhjal järeldas tootja, et ka teistel veokis olnud klaasidel on täkkeid, mis võivad ajaga silmnähtavaks muutuda, lamineeritud klaaside viltune asend kastides on klaasile hõõrdumise tõttu tekitanud pinnakahjustusi, nt kriimustusi. Kuna klaasid ei ole karastatud, siis on transpordil saadud löögid neid kahjustanud (I kd, tl 17, tõlge 18). Ringkonnakohtu arvates klaasi tootja omab teadmisi valmistatud klaasi omaduste kohta ja sai talle kauba pakendite olukorrast saadetud fotode põhjal hinnata pakendite sees oleva klaasi olukorda. Hageja väitel tuleb kahjustatuks lugeda kogu kaup, kuna seda ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt. Hageja selgitas, et klaaspaneelid olid ette nähtud kasutamiseks Göteborgis elamuehitusel ja ka väikesed vigastused ja
2-21-398 hõõrdumine võib põhjustada nende hilisema purunemise. Sellele, et klaaspaketid olid ettenähtud kasutamiseks elamuehitusel, ei ole kostja vastu vaielnud. Ringkonnakohus märgib, et kui ka mõni klaas oli ilma nähtavate vigastusteta, ei tähenda see, et selles osas tuleks leida, et kahju on väiksem, kuna CAMGLASS selgitas, et saajale oli oluline, et tagatud oleks klaaside ühtlane visuaalne pool ja kvaliteet, ning kirjast järeldub, et selleks peavad klaasid olema toodetud ühes tootmistsüklis. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et CAMGLASSI kiri ei ole usaldusväärne. Tootja on näinud fotosid sellest, kuidas paiknesid autodes pakendid kauba saabumisel Rootsi, mistõttu sai ta kui vastava ala spetsialist kujundada oma järelduse kauba olukorra kohta.
61.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud, et 21-s kastis olnud kaup oli vedamisel saanud vigastusi, mis välistas selle kasutamise sihtotstarbeliselt. Osaliselt oli kaup füüsiliselt hävinud ja kahjustatud ja üksikud terveid klaase ei olnud võimalik saajal kasutada, kuna oluline oli klaaspaneelide visuaalne pool, mis ei ole saavutatav erinevate partiidena toodetud klaaside kasutamisel.
62.CMR art 17 lg-ga 1 sätestatud riskivastutusega sarnanevast vastutusest vabanemiseks on vedajal võimalik mh CMR art 17 lg 2 viimase alternatiivi ja art 18 lg 1 kohaselt tõendada, et kauba kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise (kahju tekkimise) põhjus oli asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR art 17 lg 2 järgi vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamise põhjustas asjaolu, mis tulenes kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kostja väitis, et kuna kaubaks olid klaaspaneelid, mis on kergelt purunevad, siis ei saanud kostja vältida nende purunemist. Eeltoodud kostja väide on ringkonnakohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Kostjale oli teada, et veetav kaup olid klaaspaneelid, tegemist ei ole kaubaga, mille transportimine oleks üldteada asjaoluna raskendatud. Ringkonnakohus möönab, et klaasi transportimisel tuleb olla hoolikam kui mõne teise kauba puhul, kuid see ei tähenda, et kostja ei saanud hoiduda selle kahjustada saamisest transpordil. Kostjal oli kohustus koorma laadimisel kontrollida selle pakendit ja kinnitada koorem viisil, mis oleks taganud selle lepingukohase vedamise. Koorma ebaõigele kinnitamisele kostja poolt on viidatud Krogiuse arvamuses ja kostja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole.
63.CMR art 17 lg 4 p b sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest art 18 p-de 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud pakendi puudumise või defektidega juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud.
64.Kostja väidab, et kaup oli pakendatud viisil, mis ei taganud selle säilimist. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja väide on tõendatud Krogiuse aktiga. Aktist nähtub, et arvamuse koostaja arvates olid kastid liiga nõrgad ja neil puudusid kallaktoed, kuid arvamusest ei tulene, et see oli kahju tekkimise põhjuseks. Krogiuse akti kohaselt oleks kostja saanud kahju vältida, kinnitades kauba silmusvöödega. Kauba kinnitab autos vedaja. CMR art 8 lg 1 p b järgi peab vedaja veose vastuvõtmisel kontrollima kauba ja selle pakendi välist seisundit. Ringkonnakohtu arvates peab vedaja veenduma, et veos laaditakse autole pakendites, mis tagab, et see ei saa transpordil kahjustada. Vedajal on võimalik anda veose laadimisel korraldusi isikule, kes veose autole paigutab ja vajadusel võib vedaja nõuda kallaktugede paigutamist või muude abinõude rakendamist. Seda eriti olukorras, kus vedajale oli nähtav kauba väline pakend ja kastide konstruktsioon. CMR saatelehele ei ole vedaja teinud märkusi pakendi kohta. CMR art 9 lg 2 sätestab, et kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise
2-21-398 tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis. CAMGLASS on selgitanud, et kaup oli paigaldatud tavapärastesse pakenditesse, mis tagab transpordi nõudmised (I kd, 219, tõlge tl 213). Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kauba pakend ei olnud vastav.
65.Maakohus on hagi lahendamisel lähtunud sellest, et kahjustatud kauba väärtus oli 28 595,24 eurot. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele maakohtu sellekohase järelduse vaidlustanud, väites, et hageja pole kauba väärtust tõendanud. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. CMR art 23 lg 1 sätestab, et kui vedaja on vastavalt CMR sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Hageja esitas kauba väärtuse tõendamiseks CAMGLASS arved kahjustada saanud kauba kohta. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et arvetel olev hind ei vastaks Türgis kauba pealelaadimise ajal kehtivale turuhinnale. Kogu veetud kauba väärtus oli 33 192,01 eurot, tervelt kohaletoimetatud kauba väärtus oli 4596,77 eurot, mis moodustab 13,8% kogu saadetisest, ja kahjustatud klaasi väärtus oli 28 595,24 eurot, mis moodustab 86,2% kogu saadetisest. Ringkonnakohus märgib, et kostja on kohtueelsest kirjavahetusest nähtuvast kahju suuruse arvutuses lähtunud ka ise samast kauba väärtusest, millest lähtub hageja.
66.Eeltoodut arvestades on tõendatud, et veol Türgist Rootsi oli kahjustusi saanud kahekümne ühes kastis olnud klaas ja CMR art 17 lg 1 järgi vastutab klaasi purunemise eest kostja. Samuti on tõendatud, et kahjustatud klaasi väärtuseks oli 28 595,24 eurot, mis on hageja kahju. Hageja arvestas hüvitisest maha tasumisele kuuluva veotasu 1090,20 eurot (7900 x 13,8%, s.o kohaselt kohaletoimetatud kauba osa kogu saadetisest) ja kostja poolt tasutud 450 eurot ning nõutava hüvitise suuruseks jäi 27 055,04 eurot.
67.Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude tollimaksu ja sellega seonduvate tolliformaalsuste täitmiseks tehtavate kulutuste hüvitamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1356,78 eurot ja viivise. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et pooled olid veolepingus tollimaksude ja kohaliku käibemaksu tasumise kohustuse osas kokku leppinud, et selle suhte pooleks ei ole mitte kostja, vaid kostja Rootsi agent.
68.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tollimaksude ja kohaliku käibemaksu tasumise kohustuse pooleks ei olnud kostja. Kostja viidatud 01.06.2020 ja 02.06.2020 e-kirjades on kostja hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel teatanud, et tollimaks ja kohalik VAT makstakse vastavalt kostja Rootsi agendi esitatud arvele (I kd, tl 7). Eeltoodust ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et tolli- ja käibemaksu tasumise osas oli hagejal leping muu isikuga kui kostja. Pigem järeldub e-kirjadest, et kostjaga kokkuleppel teostab vastavad formaalsused kostja Rootsi agent ja hageja tasub isikule, kes kostjalt saadud käsundi alusel toimingud teeb ja maksud tasub.
69.CMR § 23 lg 4 sätestab, et peale kahjustatud kauba maksumuse kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral, muid kahjusid ei hüvitata. Vastavalt ECUS 11.06.2020 arvele pidi hageja tasuma käibemaksu ja selle tasumisega seonduvate teenuste eest 112 371 SEK ehk 11 166,97 eurot (I kd, tl 88, 89). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et oluline ei ole see, kas hageja oli maakohtu menetluse ajal vastavad kulud kandnud või mitte, kuna vastav kohustus oli hagejal olemas ka maakohtu menetluse ajal. Ringkonnakohus märgib, et pärast maakohtu otsuse tegemist on hageja ECUS-e poolt nõutud
2-21-398 summa tasunud. Kuna hageja on kulutusi käibemaksu tasumiseks teinud, siis tuleb kostjal hagejale tekkinud kahju 9625,93 eurot (11 166,97 x 86,2%) hüvitada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks maakohtu otsusega väljamõistetud 1356,78 eurole veel 8269,15 eurot ja hageja nõue eeltoodud osas täies ulatuses rahuldada.
70.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju kindlakstegemise kulude 7908,47 eurot saamiseks. Hageja tõi esile, et kahju suuruse kindlakstegemiseks ja kahjustatud kauba utiliseerimiseks on ta teinud järgmisi kulutusi: kauba transpordiks ettevalmistamine ja uute kaubaaluste tegemine 1200 eurot; transport Leetu 1700 eurot; BICM ekspertiisi maksumus 600 eurot; Leedus mahalaadimine, inspekteerimise teostamiseks pakendite avamine ja kauba sorteerimine, hoiustamine ja utiliseerimine 4408,47 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu, väites, et kuna tegemist oli tellimata kaubaga, siis ei lasunud tal kohustust kahju hüvitada. Lisaks ei ole millegagi põhjendatud kauba viimine Leetu.
71.Praegusel juhul oli tegemist rahvusvahelise kaubaveoga Türgist Rootsi ja pooltevahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada CMR-i ning CMR-ga reguleerimata küsimustes rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatud seadust. REÕS § 32 lg 1 järgi kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud ning sama seaduse § 33 lg 1 järgi kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. REÕS § 33 lg 5 järgi veolepingu puhul eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub lepingu sõlmimise ajal vedaja peamine tegevuskoht, kui selles riigis asub ka reisi lähte- või sihtkoht või kaubaveolepingute puhul saatja peamine tegevuskoht, peale- või mahalaadimiskoht. Pooled ei ole lepingule kohalduvat õigust kindlaks määranud. Tegemist on kaubaveolepinguga ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja (saatja) peamine tegevuskoht oleks mujal. Seega kohaldub Eesti õigus ja pooled ei ole maakohtu poolt seaduse kohaldamist vaidlustanud.
72.VÕS § 794 lg 3 sätestab, et veose kaotsimineku või kahjustumise korral peab vedaja kandma ka kahju kindlakstegemisega seotud kulud. Ebaõige on kostja käsitus, et hageja poolt nõutud kulude näol on tegemist menetluskuludega, mis hüvitatakse pärast otsuse jõustumist vastavalt menetluskulude jaotusele.
73.Ringkonnakohus leiab, et kahju kindlakstegemise kuluks on BICM ekspertiisi kulu 600 eurot. Ebaõige on kostja käsitus, et täiendav ekspertiis ei olnud vajalik, kuna Krogius oli juba kahjustuste ulatuse tuvastanud. Krogius aktist tuleneb, et lõplikke kahjustusi ei olnud kastide ümbervajumise tõttu võimalik kindlaks teha ja ekspert soovitas kaste tugevdada ja saata need saajale sorteerimiseks ja kahju hindamiseks. Seega ei olnud Krogiuse ekspertiisiga lõplik kahjude suurus tuvastatud ja BICM poolt ekspertiisi tegemine oli vajalik.
74.Ülejäänud kulude väljamõistmisele vaidles kostja vastu põhjendusega, et tegemist ei ole kahju kindlakstegemise kuludega, mistõttu ei kuulu need VÕS § 794 lg 3 järgi hüvitamisele. Ringkonnakohus leiab, et kahju kindlakstegemise kuludena on käsitatavad ka kulud, mis seonduvad ekspertiisi tegemisega Leedus ja sellisteks kuludeks on käesoleval juhul transpordikulud ja pakendite kindlustamiseks tehtud kulud.
75.Krogiuse arvamusest saab järeldada, et kahju lõplikku suurust ei olnud võimalik NTG terminalis kindlaks teha ja kahjude kindlaks tegemiseks tuli kaup transportida kohta, kus oleks seda võimalik teha. Kauba transportimiseks oli arvamuse kohaselt vajalik kaste tugevdada ja parandada. Hagejal oli kohustus tasuda pakendite parandamise eest 1200 eurot (I kd, tl 82, tõlge tl 83). Ringkonnakohtu arvates on tegemist kuluga, mis konkreetsel juhul oli vajalik kahju
2-21-398 suuruse kindlakstegemiseks, kuna ilma seda kulu tegemata ei olnud võimalik kaupa transportida kohta, kus saaks kahjud määratleda.
76.Hageja väitel kauba Rootsist Leetu transportimise kulu oli 1700 eurot (I kd, tl 80-81). Kostja vaidles kulule vastu põhjendusega, et see polnud vajalik, kuna kahju oli Rootsis kindlaks tehtud ja lisaks on ülemäärane ühe laadimise tühistamise kulu. Ühe veo tühistamist on hageja põhjendanud sellega, et kaupa peale laadima hakates selgus, et kauba alused ja pakend ei kannatanud laadimist ja vajasid parandamist, mistõttu hageja tühistas laadimise ja kandis seetõttu ka kulu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli õigus kaupa käsutada, sh ka kaup NTG terminalist mujale viia. Kostja on küll väitnud, et kahjusid oleks saanud hinnata Rootsis, mis on iseenesest õige, kuid seda, kas Rootsis kahju täiendav tuvastamine oleks olnud vähem kulukas või mitte, pole kostja esile toonud. Eeltoodut arvestades saab kauba transpordile Rootsist Leetu tehtud kulud lugeda kahju suuruse kindlaks tegemisega kaasnevateks kuludeks ja need on hüvitatavad. Kulude kandmine oli kostjale ettenähtav, kuna ta oli teadlik sellest, et kahjude lõplik suurus tuli kindlaks teha ja hagejale eelduslikult kaasnesid sellega kulutused. Kuna kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et kauba transportimisel Leetu oleks sellele täiendavalt tekkinud kahjustusi, ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et tema vastutus on VÕS § 101 lg 3 alusel kauba Leetu transportimise kulude osas välistatud. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et hageja ei teadnud 06.08.2020 kohta, kus kaup asub ja kostja põhjendas kauba väljaandmisega viivitamist sellega, et Türgi kindlustusel võib olla soov kaup üle vaadata. Pooled on arutanud ka selle üle, kes veab kauba Leetu, kuid kirjavahetusest nähtuvalt nad selles osas, et kostja selle veo teostaks, kokkulepet ei saanud. Hageja on 05.08.2020 kostjale teatanud, et kostja pakutud tingimustel klaasi transporti ta ei soovi ja soovib klaasi ise Leetu transportida (I kd, tl 132-137). Eeltoodust saab järeldada, et esimesel laadimisel, mis toimus 11.08.2020, võis hagejale ja vedajale olla pakendite täpne olukord teadmata, mis põhjustas veo tühistamise ja sellega seotud kulude 200 eurot kandmise. Kostja ei ole väitnud, et ta pakkus hagejale võimalust, et see enne laadimist kauba üle vaataks. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates alust transpordikulude vähendamiseks.
77.Hageja nõudis kostjalt 4408,47 euro hüvitamist, mis oli kulutatud Leedus kauba inspekteerimisele, pakendite avamisele, kauba sorteerimisele, hoiustamisele ja utiliseerimisele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulutuste hüvitamise nõue tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 794 lg 5 kohaselt muu kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud kahju hüvitamist ei saa vedajalt kauba kaotsimineku või kahjustumise korral nõuda. Seega tuleb tuvastada, kas hageja tehtud kulud olid vajalikud kahju hüvitamiseks või mitte. Ringkonnakohus leiab, et pakendite avamine, kauba sorteerimine ja hoidmine olid vajalikud seonduvalt kahju suuruse kindlaks tegemisega, küll aga ei seondu kahju suuruse kindlakstegemisega klaaside utiliseerimine, mille maksumus oli 1808,21 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks tekitanud kahju tahtlikult või raskelt hooletult, mistõttu on kostja vastutus piiratud ja hageja nõue 1808,21 euro saamiseks ei kuulu rahuldamisele (VÕS § 798).
78.Kostja leidis, et olukorras, kus hageja ei ole teinud omapoolseid toiminguid kauba kahju tuvastamiseks Rootsis, vaid on selle viinud Leetu, kohalduvad kaubale tekkinud kahju hüvitamisele VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 ja hüvitis kuulub vähendamisele. VÕS § 139 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 täpsustab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda
2-21-398 mõistlikult oodata. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust hüvitist vähendada. Ainuüksi see, et hageja viis kauba Leetu, selleks alust ei anna. Ringkonnakohus on eelnevalt nõustunud, et hagejal oli õigus kaup Leetu viia. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kaup oleks saanud Leetu viimisel kahjustusi või oleks kahju suuruse kindlakstegemine Rootsis olnud odavam kui Leedus.
79.Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et tal on hageja vastu veoraha 7800 euro ja tolliformaalsuste eest 100 euro nõue, millest on kostja maha arvutanud 994 eurot (vigastatud kauba eest veohinna osa arvestatuna, et kahjustada oli saanud neli kasti, mille veo eest ei pea tasuma hageja) ja lisaks on kostja kandnud kauba hoiustamisega Rootsis kulusid 6650 eurot ja samuti tuleb tasaarvestada 450 eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Tasaarvestus on esitatud kostja poolt hagejale 28.08.2020 e-kirjas (I kd, tl 19) ja 04.12.2020 saadetud kirjas (I kd, tl 125128). Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu, kuna kostja on arvestanud veoraha proportsiooni määramisel ainult Krogiuse poolt tuvastatud kahju suurusega ja mitte kogu kahjuga. Kauba hoiustamise eest Rootsis ei ole hageja kohustatud kostjale tasuma, kuna kaup sai kahjustada kostja teostatud veol.
80.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
81.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Veostasu osas on hageja arvestanud esitatud kahju hüvitisest maha veotasu 1090,20 eurot, s.o 13,8% veotasust, mille on hageja kohustatud kostjale tasuma. Kuna veetud kaubast oli kahjustada saanud 86,2%, siis ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt veoraha tasumist suuremas summas. Samuti on hageja arvestanud kostja poolt tasutud 450 eurot oma nõudest maha.
82.Vaidlust ei ole, et kostja hoiustas pärast veose Rootsi saabumist selle NTG terminalis, kuid ebaõige on kostja käsitus, et hageja peab kostjale sellega seonduva kulu hüvitama. CMR art 16 p 1 järgi on vedajal õigus saada hüvitust kulude eest, mis on tekkinud juhiste küsimise või saadud juhiste täitmisega, välja arvatud juhul, kui need kulud on põhjustatud ebaõige teo või hooletuse tõttu. Eeltoodust tuleneb, et vedajal ei ole õigust saada üleandmistakistuse korral tehtud kulutuste eest hüvitust juhul, kui vedaja on ise lepingut rikkunud ja põhjustanud üleandmistakistuse. Praegusel juhul on kostja kulud tekkinud sellest, et kaup oli saanud veo teostamisel osaliselt kahjustusi määral, mis andis saajale põhjuse keelduda seda vastuvõtmast, ja kahjustatud kauba hoidmisest on kostjale tekkinud kulu.
83.Eeltoodut arvestades ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Hageja hagi kostja vastu kuulub osaliselt rahuldamisele, arvestades ka maakohtu poolt hagi osalist rahuldamist, summas 43 518,93 eurot (27 055,04+6100,26+9625,93+737,70). Hagi jääb rahuldamata 1808,21 euro osas.
84.Hageja palus väljamõistetud hüvitiselt välja mõista viivise alates kostja poolt hagiavalduse kättesaamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhivõlg. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2021. Vastavalt viivisekalkulaatorile on viivise suuruseks 10 139,91 eurot. Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuulub TsMS § 367 järgi
2-21-398 viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 43 518,93 eurot.
85.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega ja hagi rahuldamisega suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ja TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb maakohtu menetluskuludest jätta 96% kostja kanda ja 4% hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme menetluskuludest jätta 95% kostja kanda ja 5% hageja kanda.
86.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
87.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.