Muud › CMR

kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 7908,47 eurot.

lause „Meil pole soovi rikastuda, meil on seetõttu nõue kostja vastu ikkagi olemas.“ lausega „Meil pole soovi rikastuda, meil on nõue kostja vastu ikkagi olemas.“,

3 (21)

kauba peale ning jõudis kaubaga sihtkohta Rootsi, kus selgus, et kaup on veo käigus saanud ulatuslikke kahjustusi (lisa 3). Kauba saaja soovis sihtkohas maha laadida 4 kaubaalust – tellimused nr 41138 ja nr 41150, mis ei olnud kahjustatud, kuid vedaja veokijuht teatas, et saaja laeb maha kas kogu kauba või ei laeta maha midagi. Kauba saaja ja vedaja suutsid saavutada kokkuleppe, et saaja laeb maha kahjustamata kauba - 4 kaubaalust vastavalt tellimused nr 41138 ja nr 41150. Kahjustunud kaup tellimuse nr 71751 järgi„88.2 SR lamineeritud klaasid“ (kogus 21 kaubaalust) jäi veokitele lisa 5). Vedaja ladustas kahjustunud kauba omaalgatuslikult NTG East AB laopinnale. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi ka Compensa) kontrollis kostja tellimusel 23.06.2020 kaupa. Seda kontrolliti vedaja sõnul visuaalselt ja neljas pakendis leiti kahjustatud klaasid. Vedaja 25.06.2020 e-kirjas on välja toodud, et kuivõrd pakendid olid üksteise otsa vajunud, ei olnud võimalik neid eraldada klaaside inspekteerimiseks. Vedaja esindaja 25.06.2020 e-kirja kohaselt on kindlustusandja kahjuhindaja asunud seisukohale, et kaup on osaliselt kahjustunud. Hindaja ei ole kontrollinud 17 kaubaaluse jagu kaupa ega ole kinnitanud, et need jäid terveks. Võttes aluseks kindlustusandja esindaja arvamuse, oli vedaja hinnangul kahjustunud kauba maksumus 4033 eurot ning vedaja poolt vähendamisele kuuluva veotasu suurus 994 euro. Hageja pöördus tootjatehase (CAMGLASS, CAM. SAN. Ve TİC. A.Ş, edaspidi ka CAMGLASS) poole, kes teatas 06.07.2020, et tellimuse nr 71751 alusel toodetud kaup on kasutuskõlbmatu ja tuleb toota täies ulatuses uuesti, selleks, et tagada klaaside ühetaoline välimus ja kvaliteet. Tootjatehas leidis, arvestades kahjustatud kauba paiknemist veokis sihtkohta saabumisel (kaubaalused olid üksteise otsa kukkunud), on 88.2 lamineeritud klaasidel kapillaaride murrud ning aja möödudes tekivad klaasidele nähtavad mõrad. Täiendavalt osutas tootjatehas, et klaasidel on kriimustused, mille on tinginud üksteise otsa kukkunud kaubaaluste omavaheline hõõrdumine. Seega ei ole õige, et kahjustatud on vaid 4 pakendis kaup 4033 € ulatuses. Kostja saatis 28.08.20 hagejale kirja, kus teatas, et on eelviidatud kahjujuhtumi raames kindlustusandjalt Compensa hüvitise 15 000 eurot. Kostja tunnistas, et veolepingu esemeks olnud kaup on osaliselt hävinenud. Kostja asus seisukohale, et kuivõrd kogu kaup kohale ei jõudnud, tuleb vedaja veotasu nõuet vähendada (lisa 7). Vedaja asus seisukohale, et tal on õigus eelviidatud kauba kahjustamise eest tasutud kindlustushüvitis tasaarvestada oma väidetavate nõuetega Artekom OÜ vastu. Vedaja hinnangul oli tal Artekom OÜ vastu veotasu ja tolliformaalsuste nõue summas 7900 eurot ning nõue kahjustatud kauba ümberlaadimise, hoiustamise ja seisuaja eest summas 6650 eurot. CF&S Estonia AS tasus 01.09.2020 Artekom OÜ-le 450 eurot. Hageja transportis kauba Rootsist Leetu lattu, kus tehti ekspertiis (kahjukäsitlusele spetsialiseerunud ettevõtte Baltic Insurance Claims Managemen, BICM). BICM tuvastas 06.10.20 aktiga, et (lisad 8, 9), et kõikides kaubaalustes paiknenud klaasid olid ühel või teisel viisil saanud kahjustada (kriimud, vigastatud nurgad, vigastatud servad, mõrad). Ekspertiisi kohaselt olid 5 kaubaalust kukkunud ümber selliselt, et nende püsti tõstmine ilma klaase lõhkumata võimalik ei ole. BICM edastas 08.10.2020 ekspertiisi juurde ka fotod (lisa 10). Kokkuvõtvalt kinnitab Baltic Insurance Claims Management 06.10.2020 raport, et kaup on täielikult kasutuskõlbmatu. Hageja edastas kostjale 30.10.2020 nõudekirja ja ettepaneku tekkinud erimeelsuste lahendamiseks poolte kokkuleppel kohtuväliselt (lisa 11). Hageja märkis, et kui kostja ei soovi tekkinud erimeelsusi lahendada nõudekirjas märgitud viisil kokkuleppel, on hageja sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kostja ei tunnistanud oma 04.12.2020 vastuses hageja nõuet ega soovinud kompromissi kaaluda. 4 (21)

Nõue kauba maksumuse hüvitamiseks summas 27 055,04 eurot Veolepingu esemeks olnud kahjustatud kauba maksumuseks oli 28 595,24 eurot (lisa 12). Arve nr IHR2020000000249 (tellimus nr 71751) hõlmab täies ulatuses kahjustatud kaupa (8.8/2 Clear Aqustic Pvb Laminated Glass) ja arve nr IHR2020000000250 (tellimus nr 41138; 71751) kajastab kahjustatud kaupa positsioonidel 13-19 (8.8/2 Clear Aqustic Pvb Laminated Glass) ühikuhinnaga 38 eurot/m2. Kahjustatud kauba maksumuseks oli seega 28 595,24 eurot (19 143,13 + 9452,11). Kahjustatud kaup on kasutuskõlbmatu täies ulatuses, mida kinnitab klaase tootnud CAMGLASS (lisa 6) kui ka Baltic Insurance Claims Management (lisad 8-10). Seega on põhjendamatu vedaja arusaam, et kaup sai kahjustada üksnes osaliselt vähesel määral (s.o summas 4033 eurot). Seda, et vedaja väide kahju suurusest on ebaõige, kinnitab vedaja enda kindlustusandja otsus maksta kauba kahjustumise tõttu hüvitist summas 15 000 eurot, so üle kolme korra suurem hüvitise summa kui vedaja poolt väidetud kahju suurus (lisa 7). Saajale toimetati kohale tellimus nr 41138 (3 kaubaalust) ja tellimus nr 41150 (1 kaubaalus) (vt lisad 2, 5). Kohale toimetatud kauba maksumuseks oli 4596,77 eurot (lisa 12, lk 2 ja lisa 13). Arve nr IHR2020000000249 (tellimus nr 41150) hõlmab täies ulatuses kohale toimetatud kaupa (8mm Clear Enamelled Tempered Glass) ja arve nr IHR2020000000250 (tellimus nr 41138, 71751) kajastab kohale toimetatud kaupa positsioonidel 1-12) (6 mm UltraClear RAL9016 Enamelled Tempered Glass) ühikuhinnaga 18 eurot/m2. Kohale toimetatud kauba maksumuseks oli seega 4596,77 eurot (4225,92 + 370,85). Kuivõrd kogu veolepingu esemeks olnud kauba maksumuseks oli 33192,01 eurot (lisa 12,13), siis toimetati kohale 13,8% kaubast (4596,77 / 33192,01). Seega kuulub CMR art 23 lg 4 alusel kostjale veolepingu alusel tasumisele 1090,20 eurot (7900 * 13,8 %). Käesolevaga tasaarvestab Artekom OÜ oma kahjustatud kauba maksumuse hüvitamise nõude CF&S Estonia AS veotasu nõudega kattuvas ulatuses (28 595,24 - 1090,20 = 27 505,04). CF&S Estonia AS edastas Artekom OÜ-le 28.08.2020 e-kirja, mille kohaselt tegi kostja 27.08.2020 tasaarvestuse hageja nõuetega (lisa 7). Kostja väitel oli tal hageja vastu veotasu ja lahti tollimise protseduuride kulu nõue summas 7900 eurot ning kauba hoiustamise ja laadimise kulude nõue summas 6650 eurot. Kostjal ei ole hageja vastu veotasunõuet väidetud summas ning kostjal ei ole võimalik nõuda hagejalt hävinenud kauba hoiustamise ja laadimise kulude hüvitamist, kuivõrd kauba hävimise eest vastutab CMR art 17 lg 1 alusel kostja. Kostja on ise esile toonud, et tema kindlustusandja Compensa on arve nr 20409875 summas 6650 eurot (kahjustatud kauba hoiustamine ja laadimine) kostjale hüvitanud (vt lisa 7), mistõttu ei ole kostjal võimalik eelviidatud summa tasumist hagejalt nõuda ega selle summa osas teha tasaarvestust, kuivõrd see tooks kaasa kostja alusetu rikastumise. Olukorras, kus kostjal ei ole 28.08.2020 e-kirjas esile toodud nõudeid hageja vastu, on kostja tasaarvestusavaldus toimetu. Kostja tasus hagejale 01.09.2020 450 eurot, mistõttu arvestab hageja eeltoodud summa oma kauba maksumuse hüvitamise nõudest maha ning hageja nõude suuruseks jääb 27 055,04 eurot (27 505,04 - 450). Eeltoodust tulenevalt esitab Artekom OÜ CF&S Estonia AS vastu kahju hüvitamise nõude kahjustatud kauba maksumuse hüvitamiseks summas 27 055,04 eurot. 5 (21)

Kauba maksumuse hüvitamata jätmisest tulenev viivisenõue Kostjal on kohustus hagejale hüvitada hävinenud kauba maksumus summas 27 055,04 eurot, kuid kostja kauba maksumust hüvitanud ei ole. Hageja palub kahjuhüvitiselt viivised välja mõista alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni täitmiseni TsMS § 367 järgi kuid mitte enam kui 27055,04 €. Nõue kahju kindlaks tegemise kulude hüvitamiseks Pärast seda, kui vedaja keeldus kogu kasutuskõlbmatuks muutunud kauba maksumust hüvitamast, tellis hageja kahjustatud kauba veo Rootsist Leetu ekspertiisi teostamiseks. Kui vedaja Alpi Eesti OÜ asus kahjustatud kaupa veokitele laadima, selgus, et kauba kastid olid varasema veo käigus saanud sedavõrd ulatuslikke kahjustusi, et neid ei olnud võimalik ohutult peale laadida ning laadimine peatati. Eeltoodu tõttu tekkis hagejale kulu tühistatud laadimise eest. Pärast kahjustatud kauba transpordiks ette valmistamist ja uute kaubaaluste valmistamist oli võimalik kahjustatud kaup transportida Leetu. Nimetatud veo maksumuseks oli 1700 eurot (lisa 14). Lisaks oli hageja sunnitud kandma kulusid, mis olid vajalikud kahjustatud kauba transpordiks ette valmistamiseks ja selleks, et kahjustatud kauba seisukord järgmisel veol ei halveneks. Kahjustatud kauba transpordiks ette valmistamise, s.h uute kaubaaluste valmistamise maksumuseks oli 1200 eurot (vt lisa 15). Kahjustatud kaubale BICM poolt teostatud ekspertiisi maksumuseks oli 600 eurot (vt lisa 16). Kahjustatud kauba mahalaadimine, inspekteerimine2, utiliseerimine ja hoiustamine Leedus läks Artekom OÜ-le maksma 4408,47 eurot (vt lisa 17). Kokku moodustavad Artekom OÜ kulud CF&S Estonia AS poolt põhjustatud kahju kindlaks tegemiseks 7908,47 eurot (1700 + 1200 + 600 + 4408,47). Eeltoodu kokkuvõttes esitab Artekom OÜ CF&S Estonia AS vastu kahju tekitamisega seoses kantud kulude hüvitamise nõude summas 7908,47 eurot. Kahju kindlaks tegemise kulude hüvitamata jätmisest tulenev viivisenõue Hageja palub VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised kahjuhüvitiselt alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni täitmiseni TsMS § 367 järgi kuid mitte enam kui 7908,47 €. Nõue tollimaksu ja tolliformaalsuste osaliseks hüvitamiseks summas 9625,93 eurot CMR art 23 lg 4 alusel peab kostja hüvitama hagejale tollimaksud. Veolepingu esemeks olnud kauba lähtekoht oli Türgi Vabariik ning sihtkohaks Rootsi Kuningriik (vt lisa 1). Kuivõrd Türgi on kolmas riik, tuleb kauba importimisel Euroopa Liitu tasuda tollimaksu (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.10.2013 määrus nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik). Kauba importimisel on isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, kohustus tasuda imporditollimaks. Kauba eest tasumisele kuuluva tollimaksu ja tolliformaalsuste summa on 112 371,00 SEK, s.o 11 166,97 eurot (vt lisa 18). Veolepingu esemeks olevast kaubast jõudis nõuetekohaselt saajani 13,8% kaubas, seega CMR art 23 lg 4 alusel kuuluvad kostja poolt hüvitamisele tollimaksud ja -formaalsused summas 9625,93 eurot (11 166,97 * 86,2%). Eeltoodu kokkuvõttes esitab Artekom OÜ CF&S Estonia AS vastu nõude tollimaksu ja tolliformaalsuste osaliseks hüvitamiseks summas 9625,93 eurot.

6 (21)

Tollimaksu hüvitamata jätmisest tulenev viivisenõue Hageja palub VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised kahjuhüvitiselt alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõudelt summas 9625,93 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 9625,93 eurot. Hageja kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõue summas 737,50 eurot Hagejal on õigus nõuda kostjale õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1, 128 lg 3 järgi. Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi pärast seda, kui ekspertiis tuvastas, et kõikides kaubaalustes paiknenud klaasid olid ühel või teisel viisil saanud kahjustada, s.t kaup oli täielikult hävinenud, kuid kostja ei nõustunud kahjustatud kauba maksumust ja sellega seonduvaid kulusid hüvitama. Vandeadvokaat T. Juurmann tegi tööd, esitas nõudekirju kotjale, edastas tõendid, tutvus vastaspoole seisukohtadega ja edastas need kliendile. Kokku kulus aega 9 h ja 50 min, tunnitasu määr 75 €/h, kulud kokku 737,50 € (ilma käibemaksuta) (lisa 19, 20, 21). Juhul, kui kostja ei oleks põhjendamatult eiranud asjakohaseid tõendeid, mis kinnitavad kauba täielikku hävinemist ning oleks olnud valmis lahendama olukorra kohtuväliselt kokkuleppel, ei oleks pidanud hageja esitama nõudekirja hoiatusega kohtusse pöördumisest. Eeltoodu kokkuvõttes nõuab Artekom OÜ CF&S Estonia AS-lt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 737,50 eurot. Viivisenõue õigusabikulude hüvitisnõudelt Kooskõla VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 palub hageja kohtueelselt kantud õigusabikulude summalt (737,50 eurot) kostjalt välja mõista viivised alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõudelt summas 737,50 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 737,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks: -

kahjuhüvitis hävinenud kauba eest summas 27 055,04 eurot, põhinõude summalt (27 055,04 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 27 055,04 eurot,

-

kahjuhüvitis kahju tekitamisega seoses kantud kulude hüvitamiseks summas 7908,47 eurot, viivis selle nõude summalt (7908,47 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 7908,47 eurot,

-

kahjuhüvitis tollimaksu ja tolliformaalsuste osaliseks hüvitamiseks summas 9625,93 eurot, viivis nõude summalt (9625,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 9625,93 eurot, 7 (21)

-

kahjuhüvitis õigusabikulude kandmisest summas 737,50 euro, viivis nõude summalt (737,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 737,50 eurot

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus (05.03.21, lk 107) Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Tootjatehase esindajad ei ole kahjustada saanud kaupa vahetult üle vaadanud, vaid on oma seisukohad kujundanud tuginedes „edastatud informatsioonile ja piltidele. Oluline on, et tegelikkuses ei vastanud kaup lõppostjaga kokkulepitud tingimustele, st kauba vastuvõtmisest ei keeldutud mitte selle kahjustumise tõttu, vaid tingituna kauba mittevastavusest esitatud tellimusele. Juba seetõttu ei ole tehase seisukohad usaldusväärsed (lisa 3). Vastutus ebakvaliteetse või tellimusele mittevastava toodangu eest lasub tootjatehasel, kes on arusaadavalt huvitatud kauba võimalike kahjustuste ulatuse ja tähtsuse kunstlikust suurendamisest ning kauba kvaliteediprobleemide varjamisest. BICM 06.10.20 raport ei ole asjakohane, kuna on koostatud kolm kuud pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist ja pärast seda, kui Hageja korraldas omal riisikol vaidlusaluse Kauba transpordi Rootsist Leetu STIKLITA UAB lattu. BICM Raportis kirjeldatud (täiendavad) vigastused võisid tekkida ja suure tõenäosusega tekkisidki hageja poolse kauba käitlemise käigus (VÕS § 101 lg 3). Krogius eksperdid juhtisid kauba esmasel ülevaatusele tähelepanu asjaolule, et kauba pakendite (kaubaaluste) ebakvaliteetsusest tingituna oli problemaatiline kauba inspekteerimine ning kaubaaluste ümbertõstmine oleks toonud kaasa ohu täiendavate kahjustuste tekkimiseks. Seega oli kauba transportimine hageja poolt Leetu ilmselgelt vastutustundetu ning seetõttu ei saa BICM raport tõendada kauba kahjustuste ulatust, mis sellel oli kauba jõudmisel Rootsi. Kostja ei vastuta hageja ees kaubale täiendavalt tekkinud kahju eest kauba vedamisel Leetu. Kaubale tekkinud kahju osas omab tähtsust vaid kauba seisukord selle jõudmisel Rootsi. Krogius ́e raporti leheküljel 7 järeldati, et „klaasilehtede saadetis sai kahju haagises kastide ebapiisava laadimise ja kinnitamise tõttu. Meie arvates olid kastid liiga nõrgad ja vastavalt fotodele kauba kohta, mis tehti selle saabumisel, ei olnud ühtegi viltust tuge kastide ümbermineku vältimiseks. Lisaks paistab, et peale haagise põranda sulustuste on lasti kinnitatud ainult ülemise kinnitusega. Leiame, et silmusrihmad oleksid seda tüüpi lasti jaoks sobivamad olnud.“ Kauba kahjustumise võis põhjustada ning tõenäoliselt põhjustaski kauba ebarahuldav pakendamine hageja poolt. Viidatud riskide eest vastutab CMR konventsiooni artikli 10 kohaselt hageja kui kauba saatja, mitte kostja kui vedaja. Ulatus, milles kaup tegelikult kahjustusi sai, on tuvastatud Krogius ́e poolt läbiviidud inspekteerimise tulemusena, kahju tegelik põhjus oli selle ebapiisav pakendamine hageja poolt, kuid sellest hoolimata on kostja põhjendatud ulatuses hagejale tekitatud hagejale hüvitanud. Kostja on oma 04. detsembri 2020. a. vastuses hagejale (lisa 7) selgitanud nõude alusetust. Vastuväited kahju hüvitamise nõudele ja viivisnõudele Kauba maksumuse hüvitamiseks summas 27055,04 eurot on välistatud ainuüksi põhjusel, et tõendatud ei ole kauba sedavõrd ulatuslik kahjustada saamine või kauba hävimine. Faktiliselt on kahjustatud kaba väärtuse 4 033 eurot ja see on hagejale juba hüvitanud. Ka selle kauba kahjustamine oli tingitud valest pakendist ja kostja ei vastuta. Lisaks ei ole kauba väärtuse arevestus õige, sest kaupa keelduti vastu võtmast, kuna saadeti vale kaup. Tegelik kauba väärtus on tõendamata. Kauba koosseisu kuulusid erineva ühikhinnaga tooted. Seega ei saa kauba väärtuse tuvastamisel lähtuda üksnes kauba koguse suhtes kogu saadetise kogusesse (nõuda kahju hüvitamist 13,8% kaubast), vaid vajalik on tuvastada see, milline kaup konkreetselt ja millise konkreetse maksumusega kaup kahjustada sai. Seega ei saa lähtuda tellimuses nr 71751 märgitud kaubast ja tellimuse ne 41138 positsioonidel 13-19 märgitud hinnast 28595,24 €, kuivõrd tegelik kauba 9 (21)

kahjustuste ulatus on välja selgitatud Rootsis Krogius ́e poolt ja hagejale hüvitatud ning kauba tootja arvel märgitud summad ei ühti kauba turuhinnaga. Isegi juhul, kui peaks tuvastamist leidma kauba kahjustada saamine Krogius ́e poolt läbiviidud inspekteerimise käigus tuvastatust suuremas ulatuses, ei oleks hageja kahju nõude rahuldamine ikkagi võimalik tulenevalt selle tõendamatusest. Olukorras, kus hageja ei ole teinud omapoolseid toiminguid kauba kahju tuvastamiseks Rootsis, vaid on selle viinud Leetu, kohaldub kaubale tekkinud kahju hüvitamisele VÕS § 139 lg 1 ja 2 regulatsioon. Käesoleval juhul on alus vähendada väidetavalt tekkinud kahju eest väljamakstavat hüvitist. Hagejalt oleks võinud mõistlikult oodata toimimist Krogius ́e eksperdi soovituste kohaselt, kaasates Rootsis kahju vähendamiseks päästemeeskonna, et parandada ja kindlustada kastid ja saata kastid ehitusettevõtjatele hindamaks, mida saab kasutada, et kahju mitte suurendada. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu üldse kahju hüvitamise nõue ning väidetav hageja kahju on tõendamata, on toimetu hageja hagiavalduse punktis 2.1.4.1. kostjale esitatud tasaarvestuse avaldus. Kostja on välja arvestanud kahjustada saanud kauba maksumuse ja sellest tuleneva kahjustada saanud kauba veohinna osa summas 994 eurot ning hagejale tasaarvestuse tegemisel selle summaga arvestanud (hagiavalduse lisa 7). Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud hagiavalduse lisana 7 nimetatud arveid, mida kostja kasutas tasaarvestuse tegemisel, esitab kostja arved hagejale nr 20407034 (lisa 8) ning nr 20409875 (lisa 9), mis hõlmavad ka kostja kulusid (mille eest vastutab hageja) seoses kauba (ümber)ladustamisega, kauba hoiustamisega ning seoses hageja poolt juhiste andmata jätmisest tulenenud seisuajaga. Kahju hüvitamise seisukohalt ei oma tähtsust, mida kindlustusandja kostjale maksis. Kindlustusseltsi poolt läbirääkimiste käigus väljendatud hinnang väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurusele ei determineeri kostja vastutust ega ole tõendiks hagejale kahju tekitamise või väidetavalt tekitatud kahju suuruse kohta. Hageja on jätnud arvestamata, et lisaks kauba kahjustada saamisele omistatavale kahjule hõlmas Pohla & Hallmägi kostja kindlustusandja poolt makstud kompromissisumma ka neid kulusid, mida kostja tegi kauba hoiustamisega seoses ning samuti võimalikke tulevasi kulusid tekkinud vaidluse lahendamiseks. See on kostja ja kindlustusseltsi vaheline kompromiss VÕS § 578 lg 1 järgi. Kostja ei ole selle summa võrra rikastunud; vastupidi, on osas, milles saadud kompromissisumma ületas kostja nõudeid, teinud makse hagejale (summas 450 eurot). Kostja kindlustusandja üritas korduvalt selgitada hagejale, et kompromiss ületab 2 korda hageja kahjunõuet, ent hageja keeldus seda vastu võtmast (lisa10). Kostja on selgesõnaliselt hoiatanud hagejat 06. augustil 2020. a. enne hageja poolt kauba transportimist Rootsist selle eest, et kui ta ei kontrolli väidetavat kahju suurust Rootsis, on see kostjale aluseks jätta hageja väidetav kahju hüvitamata. Hageja võttis ise riski ning pärast kostja poolt kahju tuvastamist transportis selle edasi ja vastutab mistõttu kaubale täiendavalt tekkinud kahju eest. Olukorras, kus hagejal ei ole kostja vastu kauba maksumuse hüvitamise nõuet, ei saa hageja nõuda ka viivist. Vastuväited kahju kindlaks tegemise kulude hüvitamise nõudele ja viivisnõudele Puudub põhjuslik seos hageja poolt Alpi Eesti OÜ-lt tellitud veoteenuse maksumuse ning vaidlusaluse kahjujuhtumi vahel. Klient ei võtnud kaupa vastu, kuna ei olnud tellitud kaup, sõltumata kahjustumisest. Lisaks nähtub Alpi Eesti OÜ poolt esitatud 19. augusti 2020. a. arvest nr 2014103 (hagiavalduse lisa 14), et arve on väljastatud mh seoses (hageja enda poolt) tühistatud laadimisega. Selliste ebavajalike kulude eest vastutuse asetamine kostjale ei ole võimalik. Teiseks 10 (21)

oleks sarnaselt kauba tagasiveoga seotud kuludega kaasnenud hagejal igal juhul ka kulud seoses kauba transpordiks ettevalmistamisega, kuna olemasolevad (tootjatehase poolt kauba pakendamiseks kasutatud) kaubaalused osutusid ebakvaliteetseteks ning nende korduvkasutamine kauba tagasiveoks ei oleks olnud võimalik ka juhul, kui kaubal kahjustusi ei oleks ilmnenud. Samadel põhjustel puudub hagejal õigus nõuda ka kauba Leedus mahalaadimise, hoiustamise ja utiliseerimisega seotud kulude hüvitamist. BICM Raportil puudub tõenduslik väärtus ning see ei võimalda tõendada kaubal väidetavalt esinenud kahjustusi kauba algsesse sihtkohta jõudmise aja, 15. juuni 2020. a. seisuga. Kui hageja need kulud tegi, ei tähenda, et kostja peab neid kandma. Hageja poolt kauba väidetav korduv inspekteerimine, kuivõrd vastava kuluartikli osas on hageja esitanud nii UAB Stiklita kui SIA „BICM“ kuluarved. Kauba korduv inspekteerimine pärast selle tagasivedu Leetu on eesmärgipäratu, kuna selle tulemusena ei olnud teoreetiliseltki võimalik enam tuvastada seda, kas ja millised kahjustused esinesid kaubal esmakordselt algsesse sihtkohta saabumisel ning kas ja millised kahjustused on kaubale tekkinud selle edaspidise käitlemise käigus. Sõltumata inspekteerimise otstarbekusest ei oleks ka sellega seotud kulude nõudmine hagejalt õiguslikult võimalik VÕS § 128 lg 3 alusel, kuna tegemist on tõendi saamisega seotud kuluga ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-11-16 punktides 39 ja 40 toodud selgituste kohaselt saaks selliste kulude hüvitamist edaspidi võimaliku kohtuvaidluse korral nõuda üksnes menetluskulude koosseisus. Seega ei saa hageja nõuda ka viivist. Vastuväited tollimaksu ja tolliformaalsuste osalise hüvitamise nõudele ja viivisnõudele Hageja nõudeõigus on välistatud ainuüksi sel põhjusel, et klient keeldus kauba vastuvõtmisest selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ning seega puudub tasumisele kuulunud tollimaksude ja kauba väidetava kahjustamise vahel mistahes põhjuslik seos. Veolepingu sõlmimisel erinevalt CMR regulatsioonist selgelt kokku leppinud sellele, et seoses tollimaksudega ja kohaliku käibemaksuga ei ole hageja suhtes pooleks mitte kostja, vaid kostja Rootsi agent (hagiavalduse lisa 1), mistõttu tollimaksu ja tolliformaalsustega seonduvaid nõudeid saaks hageja teoreetiliselt esitada vaid selle võlasuhte raames. Hageja ei ole kostjale teadaolevalt vaidlusaluse kaubaga seotud tollimakse ega muid maksukohustusi nõuetekohaselt tasunud (lisa 11) ning näib, et ei kavatsegi neid tasuda, mistõttu jääb tervikuna arusaamatuks nõue tollimaksu summas 112 371 SEK osaliseks hüvitamiseks. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. Vastuväited kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõudele ja viivisnõudele Kuna hageja muud nõudeid ei kuulu rahuldamisele, ei saa hageja nõuda ka õigusabikulude kui kahju hüvitamist. Hageja poolt kostjale esitatud nõue oli igal juhul oluliste puudustega (lisa 7), mistõttu on hageja seda mõistes hagi esitamisel kostja vastu paljudest alusetult esitatud nõuetest loobunud või neid parandanud (kuid esitanud siiski alusetu hagi). Olukorras, kus hageja on kostja vastusest (lisa 7) tulenevalt pidanud esitatud nõuet olulises ulatuses parandama ning on kohtule esitanud seetõttu kostja vastu haginõude vähendatud ulatuses, ei saa kostja igal juhul hageja ees vastutada kantud kulude eest täies ulatuses, vaid väidetavat hageja nõuet tuleb VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel igal juhul vähendada. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. Kohtu põhjendused Vaidlust polnud järgnevas: Artekom OÜ ja CF ja S Estonia AS (edaspidi kostja/vedaja) sõlmisid 02.06.20 kaubaveolepingu klaaside veoks lähtekohast Istanbul, Türgi sihtkohta Göteborg, Rootsi. 11 (21)

Pooled leppisid kokku, et hageja maksab kostjale veotasu 7800 eurot, millele lisandus lahti tollimise protseduuri kulud 100 eurot, kokku 7900 eurot. Vedaja võttis Türgist 05.06.2020 kauba peale ning jõudis kaubaga sihtkohta Rootsi 17.06.20. Veetava kauba kogus oli 25 kaubaalust, tellimus nr 71751 oli 21 kaubaalust), tellimus nr 41138 3 kaubaalust ja tellimus nr 41150 1 kaubaalus (hagi lisa 2, lk 9-10). Vedaja viis kauba kohale, kus laaditi maha 4 kaubaalust vastavalt tellimusele nr 41138 ja nr 41150. Osa kaupa, milleks oli 88.2 SR lamineeritud klaas, oli kahjustunud tellimuses nr 71751, neid maha ei laaditud saaja juures ja viidi kostja (vedaja) korraldusel NTG terminali Segloravägen, Boras ja paiguti sinna. Hageja korraldas sama kauba veo augustis 2020.a Rootsist Leetu, kostja ei olnud vedaja ega korraldanud seda vedu. 33 kahjustatud klaasi väärtus on 4 033 €. Kostja on maksnud hagejale 450 €. Vaidlus CMR art 1 lg 1 sätestab, et konventsiooni kohaldatakse, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kuna kaubavedu toimus Türgist Rootsi, siis asus kauba lähtekoht ja sihtkoht asusid erinevates riikides ning nii Türgi kui ka Rootsi on konventsiooniga ühinenud, kohalduvad käesoleval juhul CMR konventsiooni sätted ja tegemist on rahvusvahelise kaubaveolepinguga CMR art 1 järgi. Asjaoludele, mida konventsioon ei reguleeri, kehtib võlaõigusseadus, pooled on Eestis tegutsevad äriühingud. Kauba kahjustumine Hageja leidis, et kogu kaup, mis oli tellimuses nr 71751, sai kahjustada täies ulatuses, millega kostja ei nõustunud, kuna kostja arvates sai kahjustada vaid osa kaupa. Hageja on esitanud kohtule e-kirja kostjale 17.06.20 (lisa 6, lk 5), mille kohaselt oli kokku 25 kasti, millest 4 võeti maha, peale jäi 21 kasti ja millest ühes koormas oli 6 kasti purunenud, teises oli 4 kasti purunenud. Seega on hageja avaldanud kostjale, et kokku on 10 kasti purunenud. CMR art 8 b järgi peab vedaja kauba vastuvõtmisel kontrollima kauba ja selle pakendi välist seisundit. CMR konventsiooni artikkel 10 sätestab, et saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele ning seadmetele ja teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli silmanähtav või teada vedajale kauba vastuvõtmise hetkel ja ta ei teinud selle kohta märkust. Hageja on kohtule esitanud fotod kaubast veokil, millest nähtuvalt on osa aluseid ümber kukkunud, pakend (kile vm materjal) on kahjustada saanud (lk 11-13, lisa 3). Fotodelt nähtub, et kaup on 12 (21)

pakendatud puust ümbrisesse (puidust karkass). Kohtule esitatud kauba saatelehest (lk 26-27, lk 115-116, lk 175p-176) ei nähtu, et vedaja oleks teinud mingeid märkeid kaubapakendi defektide kohta või et see oleks ebapiisav kauba vedamiseks. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Camglass 24.01.22 kirjaga, et tehas pakendab puitkarkassiga tooted hoolikalt (lk 214, 219 hageja 16.02.22 dokumendi lisa 2). Seega asub kohus järeldusele, et kaup võeti vedamiseks vastu terves pakendis ning mingeid andmeid, miks ei sobi puidust karkass kauba veoks, ei ole. Nimetatud põhjustel saab järeldada, et kostjal vedajana ei olnud märkusi kauba pakendi kohta CMR art 8b, art 10 viimase lause järgi (mis välistaks nn hageja vastutuse kostja võimalike kahjude eest). CMR art 17 p 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Seega on kohtu hinnangul oluline, millises seisundis oli kaup, kui suures ulatuses oli see kahjustunud siis, kui vedaja kauba üle andis ja tema poolt valitud NTG terminalis (Boras) hoidis. Kostja esitas kohtule Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali 25.06.2020 I. Petteri e-kirja (119, lk tõlge 156p), kes on registreerinud kahjujuhtumi nr 9150966 ning kes kaasas kauba ülevaatuse läbiviimiseks ja kahjustuste hindamiseks asjatundja Krogius Scandinavia ApS-i (edaspidi Krogius), et hinnata kahjusid Boras NTG terminalis kõige lähemal ajal sellele ajale, mil see kaup Rootsi jõudis. E-kirja kohaselt jõudis ülevaataja kohale 23.06.20, kohtus terminali juhatajaga, vaatas üle 21 kasti ja leidis 4 kasti, milles olid kahjustatud klaaslehed. Sellest kirjast nähtub, ülevaataja tegi kindlaks, et kastide põhi oli nigel ja neid ei olnud võimalik ülevaatusel eraldada, kastid oleksid end ümber keeranud ja klaas purunenud. Kirja kohaselt vaatas ülevaataja üle lehtede küljed, põhjad ega leidnud pragusid. Kuna enamus klaaslehte tundusid ülevaatajale kahjustuseta, soovitas ta kutsuda päästemeeskonna, et parandada ja tugevdada katted ja saata kastid saajale hindamaks, mida võiks veel kasutada. Samas on ta märkinud, et kaup ei olnud õigesti peale laaditud ega kinnitatud, mistõttu keerasid kastid end transportimisel ümber ning kokkuvõtvalt oli 229 klaaslehest kahjustunud/ pragunenud 33 lehte. Kostja esitatutud Krogius ́e ülevaatuse akti (lk 122, tõlge lk 158) kohaselt vaadati kaup üle Rootsis kohapeal pärast kauba kohaletoimetamist. Sellest aktist nähtub, et ülevaataja käis kohal 23.06.20 NTG terminalis. Aktist nähtuvalt ei tuvastanud ta inspekteerimise käigus 17-l kastil pragusid, kuid 4-l kastil olid praod ning aktist nähtuvalt leidis ta, et kuna enamus klaaslehte tundusid kahjustustea, soovitas ta kutsuda päästemeeskonna, et parandada ja tugevdada kaste ja saata kastid saajale lõplikuks sorteerimiseks, kahju hindamiseks. Arvamuse kohaselt said kastid vigastada treileril ebapiisava laadimise ja kinnitamise tõttu; kastid olid liiga nõrgad, puudusid saabumise ajal kallaktoed, mis oleksid takistanud kastide ümberkukkumist. Lisaks leidis ta, et peale tõkiste põrandal, tundus olevat kaup kinnitatud vaid ümbertõmmatud vöödega, kuid silmusvööd oleks olnud sellise laadungi jaoks mõistlikud. Seega ei nähtu aktist, et kogu kaup 21 –s kastis oleks kahjustatud, vaid kaup tuleb ettevaatlikult üle vaadata, sest kastide põhi oli nigel. Lisaks on esitatud kohtule Krogius ́e esindaja S. Lubi ja kindlustusandja e-kirjavahetus 13.07.20, mille järgi oli tegu ebapiisava laadimise, kinnitamisega ja tegemist oli nõrkade/nigelate raamidega (lk 161, tõlge). Viidatud tõendeid (25.06.2020 I. Petteri e-kiri, Krogius ́e ülevaatuse akt, hageja esitatud fotod, S. Lubiga ekirjavahetus 13.07.20 ) kogumis hinnates, leiab kohus, et asjas ei ole võimalik järeldada, et kaup oli laaditud sõidukitele viisil, mis oleks välistanud kauba purunemist veol, kuid millele ebapiisavale laadimisele pidanuks professionaalne vedaja (kostja) saatja tähelepanu juhtima kauba veoks vastuvõtmisel või tegema märkusi saatelehele võimaliku kauba pakendi puuduste kohta. Mingeid märkusi pakendi kohta ei ole saatelehele tehtud CMR art 8 b, art 17 p 2 lause lõpuosa järgi, mis välistaks nn kostja vastutuse selle eest, et vedamisel ei kukuks kaup sõidukis ümber, ja mis võiks põhjustada kauba purunemise. Nii asub kohus järeldusele, et vedaja on vastutav CMR art 17 p 1 järgi kauba kahjustamise eest. Seda, kas kauba pakendist lähtuvalt võis see aidata kaasa kauba kahjustamisele ja mis võiks välistada art 17 p 4 järgi kostja vastutuse kasvõi osaliselt, vaatleb kohus edaspidi, kui on 13 (21)

tuvastanud, kui suures ulatuses on kaup kahjustunud, kas kostja on kahju hüvitanud ja kas kostjal on jätkuvalt kahju hüvitamise kohustus. Nagu kohus märkis, omab kauba kahjustuste ja vedaja vastutuse kindlaksmääramisel tähtsust art CMR art 17 p 1 ehk et vedaja vastutus on kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Hageja esitas kohtule Baltic Insurance Claims Management (BICM) aruande (lk 23-72, osa tõlkest lk 175 - 187p), millest nähtuvalt toimetati vaidlusalune kaup Rootsist (Boras) Leetu (saatelehed, lk 176-177). Saatelehed on aruande lisad. Saatelehtedel on märge, et „5 kasti lõhutud klaasi, 16 kaubaalust, nähtavalt on 2 pakis lõhutud klaastahvlid, 2 kasti nähtavalt katki ja märge on mittetavapäraselt pakendatud klaasi kaubaalused“. Kaup väljastati saatelehe andmete kohaselt Rootsis 11.08.20 ja saabus 12.08.20 Leetu. Seda on konstateeritud ka BICM-i aruandes 06.10.20 (lk 23). Aruande lisade kohaselt veeti Leetu 21 alust ehk sisuliselt sama hulk kaupa, mille kostja vedas Türgist Rootsi ja mis paigutati NTG terminali ja mida kostja lasi Krogius ́el inspekteerida. Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud 21 alust kaupa poleks sama kaup, mille vedas kostja Türgist Rootsi ja paigutas NTG terminali. Seda kinnitavad hageja esitatud tehase saatelehed, pakkenimekirjad (lk 169-173 koos tõlgetega, hageja 06.09.21 dokumendi lisad 1, 2) aga ka kostja esitatud kaubaarve IHR 2020000000249 ja IHR 2020000000250 ning laadungi nimekiri, mis olid ka Krogiusel akti koostamisel (lk 204-207, kostja 17.01.22 vastuse lisad 1-3). BICM-i aruandest nähtuvalt tehti vaatlus 22.09.20 ja 28.09.20, avati ja kontrolliti 8 kasti, 13 jäi kontrollimata, 5 asetati pikali (st vastupidiselt korrektsele püstasendisse seismisele), sest kauba vastuvõtja kinnitas, et ümberpööramisel ja püstasendisse pannes võib kogu klaas puruneda. Maha pandud kaste kontrolliti 28.09.20. Kontrolliti 8 kasti (nr 1, 4, 5, 11, 16, 18, 6, 20) nii nagu need oli ligipääsetavad. Ülejäänud 5 kasti (8,9,12,13) leiti maha asetatuna UAB Stiklita avatud väliavalt ja neid kontrolliti visuaalsel vaatlusel ilma tõstmata ja avamata vastavalt avaldaja juhistele, sj oli 1 kast asetatud teise kasti peale ja seetõttu ei olnud alumist võimalik vaadata. Aktist nähtub, et visuaalsel kontrollimisel ja ulatuses, mis oli nähtav ja juurdepääsetav, leiti, et 48 tk klaasi oli visuaalselt korras, 9 tk oli kahjustustega, 1 tk oli tootmisdefektiga, 119 klaasil oli eri tüüpi kahjustusi (kriimud, vigastatud nurgad, servad, mõlgid, praod), 52 tükki nendest, mis olid pikali asetatud, ei pakitud kastidest lahti ja seda hulka pidas UAB Stiklita (Leedus) kahjuks. Nii järeldub kohtu arvates BICM-i aktist, et 167 tükki oli kahjustunud (48+119), sest üks oli tootmisdefektiga ja 52 ei kontrollitud. Kostja ei teostanud ega korraldanud selle kauba vedu Rootsist Leetu ja selles puudus ka vaidlust. Samas leiab kohus, et asjaolu, mida tuvastas BICM 22.09.20 ja 28.09.20, ei saa võtta vedaja vastutuse aluseks olevaks kahju ulatuse kindlakstegemisel, kuna vedaja kostjana saab vastutada CMR art 17 p 1 järgi vaid selle kahju eest, mis tekkis kauba vedamisel Türgist Rootsi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei saa tugineda BICM –i aktile ja väita, et kahjud olid tegelikult suuremad kui need kahjud, mille tegi vahetult pärast kauba saabumist kindlaks kohepeal Rootsis Krogius. Selle tõttu ei ole õiged hageja väited, et kahjustatud kaup oli see, mis oli märgitud BICM-i aktis ja vastupidiselt on õiged kostja vastuväited, et tähtsust omab milline oli kauba seisund Rootsi jõudes ja mille tegi kindlaks Krogius. Lisaks ei ole õige hageja väide, et BICM-i akti kohaselt oleks justkui kogu kaup 21 kastis olnud kasutuskõlbmatu, sest nii ei ole seda aktis märgitud. Hageja poolt kohtule esitatud tootjatehase GamGlass vastuses 06.07.20 (lk 17, tõlge 18) on kirjeldatud, et kogu tellimuse nr 71751 järgne kaup (lamineeritud klaas), mis sai kahjustada, tuleb projekti lõpule viimiseks uuesti teha, st tootmisprotsessi ajal laadida ühe korraga, et toote visuaalne pool ja kvaliteet jääks samaks; esitatud fotode järgi on tehas märkinud, et klaaside viltune asend transportimisel tekitas hõõrdumist ja seetõttu kriimustusi, pinnakahjustusi. Kohus leiab seda tõendit koos BICM-i akti ja Krogius ́e ülevaatuse aktiga hinnates seda, et tegelikult ei nähtu kirjast kellele kiri on suunatud ja mida tehas üldse tegelikult vaatles, sest kauba faktilise vaatluse tegid BICM-i ülevaataja (millel pole küll kostja vastutuse seisukohalt põhjendatud tähtsust) ja Krogius ́e 14 (21)

ülevaataja. Seega ei tõenda kiri seda, et kõik 21 alusel olnud kaup on kahjustatud või kasutamatu. Asjaolu, et tehase arvamuse kohaselt võib erinevatel klaasipartiidel olla erinev visuaalne pool, ei ole asjaolu, mille eest vastutaks vedaja CMR art 17 p 1 järgi juhul kui partiist saab vaid osa kaupa kahjustada. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et tõendamata on hageja väide, et veol Türgist Rootsi sai kahjustada kogu kaup tellimuse nr 71751 järgi (21 alusel olnud klaas kahjustada) väärtuses 28595,24 € (hageja nõuab 27055,04 €) ning leiab, et põhjendatud ja tõendatud on kostja väide, et kahjustada sai kaup tellimuse nr 71751 järgi vaid osaliselt (33 lehte, nagu märgitud Krogius ́e aktis) summas 4 033 € (selle summa üle vaidlus puudus). Kostja on sellises ulatuses kauba kahju aktsepteerinud. Siinkohal märgib kohus, et kuigi kostja on väitnud, et tellija ei võtnud kaupa Rootsis vastu põhjusel, et 21 kasti oli tellimata kaup, ei tähenda too seda, et kaupa, mida kostja vedas, võis kahjustustega kohale toimetada (pidi siiski ilma kahjustustega kohale vedama). Isegi kui see oli tellimata kaup, vastutab kostja vedajana CMR art 17 p 1 alusel kahju eest, mis tekkis hagejal vedamisel vedaja tõttu. Seda summat ja kahju ulatust on kostja 4033 € ulatuses aktsepteerinud kohtueelselt, olles on hüvitanud hagejale läbi tasaarvestuse 405 €. Seda, kas tasaarvestus on põhjendatud või ei, vaatleb kohus hiljem. Asjaolu, milles kostja leppis kokku oma kindlustusandjaga ja et kokkulepe oli 15000 €, ei tähenda, et tegelikult oleks hageja kahju selline nagu hageja väidab. Seda, et hageja ei soovinud kompromissis ise osaleda, nähtub kostja esitatud e-kirjavahetusest kindlustusandja ja hagejaga (lk 132-144, kostja vastuse lisa 10). Muuhulgas hõlmab kompromiss kostja tasaarvestuse avalduse 28.08.20 (lk 19 hagi lisa 7) koheselt kahjut, kostja kulusid ja kindlustusandja heaks kiidetud muud summat, mitte hageja väidetavat kahju hüvitamise kogunõuet. Kuna tõendamata on, et kahjustada sai kogu kaup tellimuse nr 71751 järgi ja kostja ei vastuta CMR art 17 p 1 järgi selle eest, mis leidis aset või võis aset leida kaupaga veol Rootsist Leetu, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka väidetavalt ülejäänud ulatuses tekkinud kahju hüvitamist CMR art 17 art 1 järgi. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et asjas on tõendatud, et kahju oli 4033 €, mille eest kostja vastutab CMR art 17 p 1 järgi hageja ees. Nimetatud põhjustel ei ole vaja kohtul hinnata, kas kauba pakendist lähtuvalt võis see aidata kaasa kauba kahjustamisele ja kas see võiks välistada art 17 p 4 järgi kostja vastutuse, kasvõi osaliselt. Seda, kas märgitud summas 4033 € on hagejale hüvitatud tasarvestusega ja kas see oli lubatav, ja kas kostjal on kohustus veel hagejale midagi maksta vaatleb kohus edaspidi. Kostja väide, et klaas on omaduste tõttu purunev ja seetõttu ei vastuta ta CMR art 17 p 4 d, art 18 p 2, järgi kahju eest, on alusetu, sest kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et klaas ja sellest tehtud tooted (aknad, muud kaasist esemed) on tegelikult transporditav kaup, vastasel korral ei oleks võimalik klaasi, klaasist tooteid kuskile tehastest ostjateni, tellijateni, tarbijateni viia selles hirmus, et see puruneb teel ja vedaja justkui ei vastutaski millegi eest. Veotasu, tollimaksud, vedaja muud kulud Vaidlus puudus selles, et veotasu oli 7800 €, millel kostjal on õigus VÕS § 774 lg 1 järgi tasu saada. CMR art 23 lg 4 sätestab, et peale selle kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hüvitata. CMR art 16 p 2 järgi võib vedaja art 14 punktis 1 ja artiklis 15 nimetatud juhtudel kauba viivitamatult maha laadida isiku arvel, kellel on õigus kaupa käsutada, ning pärast mahalaadimist loetakse vedu lõpetatuks. Sel juhul hoiab vedaja kauba alal isiku jaoks, kellel on õigus kaupa käsutada. Kuid ta võib usaldada kauba alalhoidmise kolmandale isikule ja sel juhul ei kanna ta 15 (21)

vastutust, välja arvatud normaalse hoiu teostamisel kolmanda isiku valikul. Saatedokumendiga ettenähtud maksed ja kõik muud kulud kuuluvad tasumisele väljaantava kauba vastu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega nr IHR 2020000000249, IHR 2020000000250 (lk 76-79), et saajale toimetati kohale tellimus nr 14438, nr 41150 kokku summas 4596,77 € ja kauba maksumus oli 18€/m2. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et tegemist on CMR art 23 p 1 alusel selle kauba väärtusega vastuvõtmise kohas. Hageja leidis, et kogu veolepingu esemeks olnud kauba maksmas oli kokku 33192,01 € ja seega moodustas tema arvetes kohale toimetud osa 13,8% kaubast ehk 1090,20 €, mis on hageja arvates proportsionaalne tasu kostjale veo 7800 € ja tolliprotseduuride eest 100 € eest (7900 korda 13,8%) CMR art 23 p 4 järgi. Hageja on 1090,20 € hageja arvestanud maha oma nõudest kostja vastu. Samas tuleb arvestada sellega, et kostja on tõendanud, et tegelikult ei võtnud tellija vastu 21 alust, mille kostja vedas Rootsi, ja seda põhjusel, et see oli tellimata kaup. Nimelt nähtub saatelehtedelt (lk 26-27, lk 115-116, lk 175p-176), et saaja võttis vastu 4 kaubaalust ja keeldus vastu võtmast ülejäänud 21 alust põhjusel, et pole nende tellitud kaup, mitte sellepärast, et kaup oli kahjustunud. Seda kinnitab ka vedaja juhi kiri kostjale (lk 117, lisa 4), mis ühtib saatekirjadel märgituga. Seega ei kinnita hageja poolt kohtule esitatud L. E. O. e-kiri 16.06.20 (lk 14-15) kuidagi seda, et vedaja oleks keeldunud osa kaupa maha laadimast, sest tegelikult laaditi maha just osa kaupa ja 21 alust keelduti vastu võtmast saatekirjade järgi põhjusel, et sellist kaupa pole tellitud. Ka ei kinnita kohtu hinnangul seda, et tegemist oli ikkagi tellitud kaubaga, hageja esitatud Deventa tellimuskirjad ja e-kiri (lk 211-212, 215-218, hageja 16.02.22 lisad 1), sest saatelehel on märgitud kauba vastuvõtmisest keeldumise kohta teisiti ehk et ei ole sellist kaupa tellitud „not our order“. Kui vedajale märgitakse saatja poolt selgelt saatelehel kauba saabumisel, et tegemist pole tellitud kaubaga, ei saa vedaja seda mõista muud moodi. Nii ei ole tegemist nende 21 aluse puhul kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga. Seega toimetas kostja saatelehtedel märgitud kauba kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta, mida aga saaja ei võtnud vastu põhjusel, et tegemist oli tellimata kaubaga, mille eest ei vastuta kostja. Eeltoodu tõttu pole põhjendatud hageja väide, et kohale toimetud osa oli vaid 13,8% kaubast ning kostja vastav tasu oleks 1090,20 €. Seega on põhjendatud kostja väide, et veotasu proportsionaalselt kahjustatud kauba (mis oli selle 21 aluse hulgas) eest on 994 € (vastuse p 2.2.7, 3.2.4). Hageja poolt kohtule esitatud kostja 02.06.2020 e-kirjast (millele tugines ka kostja, vastuse p 5.2, lk 111, kiri ise lk 7, hagi lisa 1), et veotasu on 7800 € ja tolli vormistamine Rootsis 75-100 €, mis makstakse Rootsi agendi esitatud arvele ja hiljem saab hageja selle tagasi maksuameti kaudu. See nähtub ka kostja endas poolt esitatud e-kirjavahetusest 01.06.20-02.06.20 (lk 113, vastuse lisa 1). Hageja on esitanud kohtule kostja 28.08.20 e-kirja, milles kostja on teinud hageja nõudega tasaarvestuse, millele tugines ka kostja. Sellest nähtuvalt on pidanud kostja oma nõudeks hageja vastu 14550 €, mis tulenevad arveist nr 20407043 7900 € ja nr 20409875 6650 €. Seega on kostja siiski ise pidanud tolliformaalsustega seotud tasusid ikkagi nõudeks, mis tal on hageja vastu, vastasel korral ei oleks ta 28.08.20 e-kirjas veotasu rea peale märkinud summaks 7900 €. Viidatu nähtub ka kostja esitatud arvest nr 20407043 7900 € (lk 130), milles otse viidatakse tolliformaalsutega seotud kuludele 100 €. Nii asub kohus järeldusele, et kostja väide, et pooltel oli kokkuleppe VÕS § 8 lg 1, 2 mõttes, et hageja tasub tolliformaalsused ja tollimaksud kostja agendile, ei ole selle 02.06.20 e-kirjaga, millele kostja tugines, tõendatud ja hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu ka omaks võtnud. Kuna tellija ei võtnud kaupa vastu ja asjas ei ole tõendeid, et hageja oleks kostjale andnud edaspidiseid juhiseid, mida teha selle 21 alusega, mida tellija vastu ei võtnud, siis oli kostjal õigus CMR art 16 järgi hageja kulul see 21 alust hoiustada ja tellida ka hinnang kauba kahjustuse kohta (Krogius ́e akt). Nii on tal on õigus saada CMR art 16 p 1 järgi hagejalt hüvitist vastavate kulude eest. Seda, et kaup oli paigutatud NTG terminali, vaidlus polnud. Nii on vastavad kostja kulud 16 (21)

tõendatud esitatud arvega nr 20409875 27.08.20 (lk 131) summas 6650 € ja kooskõlas CMR art 16 p 1. Kohus tuvastas, et kahjustatud kauba maksumus oli 4033 €, seega moodustab see kogu kauba maksumusest 33192,01 €-st 12,15 %. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et 33192,01 € poleks CMR art 23 p 1 järgi kauba maksumus veoks vastuvõtmise kohas ja ajal. Lisaks tuvastas kohus, et tellija keeldus seda kaupa, mille hulgas oli kahjustatud kaup, vastu võtmast, kuna polnud tellitud. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et kohale jõudis vaid 13,8 % kaubast (see osa, mille tellija vastu võttis) ning kohtu hinnangul tuleb lugeda, et tegelikult saabus kohale 87,82 % kaubast. Nii ei ole põhjendatud hageja väide, et kostjal tuleb maksta hüvitist tollimaksude eest 86,2% (nagu hageja on arvestanud), vaid hoopis 12,15% ja seda põhjusel, et tõendamata on kostja väide, et pooltel oli teistsugune tollimaksude maksmise kokkulepe. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt CMR art 23 lg 4 alusel 12,15% ulatuses hüvitist tollimaksust. Vastavalt ECUS proforma arvele 11.06.20 on tasu 112371 SEK (lk 88, 89, hagi lisa 18) ehk 11166,97 € Asjaolu, kas see on tasutud või ei ((kostja esitatud ECUS vastus, mille kohaselt on see tasumata (lk 145 )), ei oma hageja nõude suhtes kostja vastu tähendust, sest selline tollimaksu tasumise kohustus on hagejal tekkinud. Nii on põhjendatud tollimaksu osa, mille kostja peab hagejale hüvitama CMR art 23 lg 4 järgi, 1356,78 €, mitte 9625,93 € nagu hageja on väitnud. Kohus ei nõustu kostjaga, et tal pole üldse sellist kohustust, kuna klient keeldus kaupa vastu võtmast. Nimelt, sõltumata sellest, kas klient keeldus kaupa vastu võtmast põhjusel, et oli vale kaup, pidanuks kostja kauba tervena kohale toimetama, mida ei olnud, sest kaup oli kahjustatud. Seega on põhjendatud ka hageja CMR art 23 lg 4 järgne nõue 1356,78 € ulatuses, mis on proportsionaalne kahjustatud kauba osale vastava tollimaksu osa. Hageja esitas kohtule 28.08.20 kostja e-kirja, millega kostja tasaarvestas oma nõuded hageja vastu ja maksis hagejale 450 € (lk 19). Sellele tugines ka kostja. Hageja ei ole nõustunud sellise kostja tasarvestusega. Esmalt nähtub sellest avaldusest, et kostja on arvestanud, et tal on hageja ees kohustusi kauba kahjustamise eest 4033 € ja vigastatud kauba hinna veotasu 994 € ulatuses kokku 5026 €. Sisuliselt on kostja pidanud enda kohutuseks hüvitada hagejale 994 € veotasu kahjustatud kauba eest. Kostja on pidanud hageja kohustuseks arvete nr 20407034, nr 20409875 järgi veotasu ja muid kulusid kokku 14550 € (vt otsus eespool) ja leidnud, et tasaarvestuse tulemusel maksab ta hagejale 450 €. Selles e-kirjas on kirjeldanud kostja seda, mis tal oli kokkulepe kindlustusandjaga, kuid menetluses on kostja ise väitnud, et kokkulepped kindlustusandjaga, ei puutu hagejasse. Seega ei oma tegelikult see osa, mida kindlustusandja maksis kostjale mingit tähendust hageja ja kostja vahelistes suhtes ja VÕ§ 197 lg 1, 2, § 198 järgi tasaarvestuse tegemisel (nõuded peavad olema vastastikused) ning kostja ei saanud kindlustusandja poolt tasutud summat kuidagi tasaarvestada VÕS § 197 järgi hageja nõudega kostja vastu. Samas võis kostja tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 järgi oma veotasu ja tolliformaalsuse kulu nõude VÕS § 774 lg 1, § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 ja muude kulude nõude CMR art 16 järgi hageja kauba kahju hüvitamise nõudega 4033 € ja veotasu hüvitamise nõudega 994 € (sisuliselt maksab hageja veotasu kostjale vähem, kuna kaup oli kahjustatud). Seega oleks tasaarvestuse tulem tegelikult 9524 € (14550 /kostja nõue hageja vastu/ - 5026 /hageja nõue kostja vastu/). See tähendab, et VÕS § 197 lg 1, 2 järgi lõppes hageja kauba kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna kostja nõue oli hageja vastu suurem. Kohus märgib, et vaidlust polnud selles, et kostja maksis hagejale 450 € kahjude hüvitamiseks, mille arvestas hageja oma kauba kahju hüvitamise nõudelt maha ja nõue jäi 27055,04 €. Kuna aga kostja nõue oli hageja vastu suurem ja hageja kauba kahju hüvitamise nõue lõppes tasaarvestuse tulemusel, nagu kohus tuvastas, siis ei saa kohus seda tasutud summat ise arvestada mingite muude hageja nõuete katteks (õigusabikulud, tollimaksud jms nõuded). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja kauba kahju hüvitamise nõue on lõppenud kostja poolt tasaarvestuse tegemisega ning kostja ei ole VÕS § 100, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 ja CMR art 17 p 1 järgi kauba kahju hüvitamise nõude rikkumises. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3, § 100, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, CMR art 17 p 1 järgi ega ka 17 (21)

viivist VÕS § 113 lg 1 II lause, TsMS § 367 järgi kauba kahju hüvitamise nõudelt. Hageja nõue kauba kahju hüvitamiseks 27055,04 € ja viivise saamiseks hagiavalduse kättetoimetamise järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi võlalt kuni tasumiseni, jääb rahuldamata. Kohus tuvastas eespool, et kostjal on kohustus maksta hagejale CMR art 23 lg 4 järgi 1356,78 €, mis on kahjustatud kauba osale vastav tollimaksu osa. Kostja ei ole nõus seda tasuma, rikkudes seega VÕS § 100 mõttes viidatud kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 II lause ja 94, TsMS § 367 ja CMR art 23 lg 4 järgi 1356,78 € ulatuses kohustuse täitmist ning viivist hagiavalduse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi võlalt kuni tasumiseni. Hagiavalduse sai kostja kätte 26.01.21 (e-toimiku kaudu). Seega on seadusjärgne viivis perioodi 27.01.21- 08.04.22 eest võlalt 1356,78 eurolt vastavalt 129,95 € (2021.a. ja 2022.a. on seadusjärgne viivis aastas 8%). Hageja nõue kuulub selles osas osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista tollimaksude hüvitamiseks 1356,78 €, viivist perioodi 27.01.21 - 08.04.22 eest 129,95 € ja alates 09.04.22 võlgnetavalt hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle hüvitamiseni kuid kõiki viivised kokku mitte enam kui 1356,78 €. Tõendid saamise kulud, laadimise ja vedamise kulud Hageja leidis, et kostja peab hüvitama kulud, mis hagejal tekkis seetõttu, et kostja kahju ei hüvitanud ja hageja pidi kauba viima Leetu, et kindaks teha kahjud. Sellega seoses kandis ta laadimise kulusid, tühistatud laadimise kulusid, transpordi kulusid 1700 eurot, BICM-i ekspertiisikulusid 600 €, kahjustatud kauba transpordiks ettevalmistamise, sh uute kaubaaluste valmistamise kulusid 1200 €. Kahjustatud kauba maha laadimise, inspekteerimise, utiliseerimise ja hoiustamise kulud olid Leedus 4408,47 eurot. Kõik kulud on kokku 7908,47 eurot (1700 + 1200 + 600 + 4408,47). Kohus tuvastas, et hageja klient ei võtnud kaupa vastu, kuna tegemist ei olnud tellitud kaupaga, sõltumata kahjustumisest. Kohus leidis, et kostja vastutus kahju tekkimise eest sai piirduda vaid selle veoga, mis toimus Türgist Rootsi mitte Rootsist Leetu. Kohus tuvastas, et kostja asus kohe pärast kauba Rootsisse saabumist ja terminalis hoiustamist kindlaks tegema kahjusid ja Krogius tegi kindlaks kahju ja mille alusel tuvastas kohus kostja vastutuse ja ulatuse. Seega ei vastuta kostja nende kulude ees, mida hageja tegi selleks, et kaup uuesti pakendada, seda laadida, transportida Leetu ja hoiustada Leedus, et seda Leedus uuesti kontrollida ning BICM-i poolt ekspertiisi tegemiseks Leedus. Kohus tuvastas, et viimast tõendit ei saa arvestada ka kahju suuruse/ulatuse kindlakstegemiseks. Seega võttis hageja ise selliste kulude kandmise riski mitte seetõttu, et kostja ei osalenud kahjude kindlakstegemisel, vaid seetõttu et ta ei nõustunud sellega, mida tegi kindlaks Krogius või mida oli kostja nõus hüvitama. Järelikult ei vastuta kostja VÕS § 794 lg 3 järgi nende kulude eest, mida hageja kandis, sest kostja asus Rootsis kahjusid kindlaks tegema ise, pakkus hüvitist hagejale (vt kompromissi läbirääkimised, e-kirjavahetus). Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud kahjude kindlakstegemise ja kahju hüvitamise kohustust, mis tooks kaasa VÕS § 794 lg 3 järgi kostjale kohustuse hüvitada hagejale kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1,3, § 128 lg 2, 3 järgi nende hageja enda poolt tekitatud kulude hüvitamise kohustuse. Seega jääb hageja nõue nende kulude hüvitamiseks kokku 7908,47 eurot ja viivise saamiseks VÕS § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, TsMS § 367 järgi alates järgnevast päevast, mil kostja sai hagiavalduse kätte kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi võlalt kuni tasumiseni, rahuldamata. Kohtul puudub vajadus hinnata nende kulude tõendatust ja suurust (Alpi Express arve, NTG East arved, BICM arve, USB Stiklita arve, lk 80-87). Mis puudutab kostjat väidet, et BICM-i kulu saaks hageja nõuda menetluskuluna, siis pole selline väide õige, sest tegemist on kuluga, mida hageja väidetavalt kandis enne kohtumenetlust mitte käesolevas menetluses. Seega on tegemist põhimõtteliselt tõendi saamise kui kahju 18 (21)

kindlakstegemise kuluga, mis on vaadeldav varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes. Küll aga jäi hageja nõue selles osas rahuldamata. Hageja õigusabikulud kui kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks kulud, mida võlausaldaja kannab seoses sellega, et soovib oma nõuet kohtueelselt võlgniku vastu maksma panna. Hageja on tõendanud, et AB Talts ja Partnerid arvete ja spetsifikatsioonidega (lisad 19-21, lk 90-92p), et enne kohtumenetlust on hageja kasutanud õigusabi teenust 737,50 € 9 h ja 50 min ulatuses (ilma käibemaksuta); tasu määr on 75 €/h. Hageja on tõendatud kohtule, et on esitanud kostjale nõude avalduse kahjude hüvitamiseks (30.10.202 nr 1/90 nõudekiri – kompromissi ettepanek). Asjaolu, millises ulatuses on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud kohtumenetluses, ei tähenda, et hageja ei võinuks kasutada õigusabi teenust vaidluse kohtueelseks lahendamiseks. Selliste kulude tekkimine pidi olema kostjale ka ettenähtav, et kui ta hageja nõudeid ei rahulda, siis võib hageja kasutada õigusabi teenust, millega hagejal tekkivad kulud. Ka kostja on kastutanud nõudele vastamiseks advokaaditeenust (vastus 04.12.20, lk 125). Mõlemad pooled on pidanud vaidlust keerukaks, milleks kasutasid õigusabi teenust. Käesolevas juhul on kohus tuvastanud, et hageja nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Seega on õigusabikulude tekkimine nõude maksma panemiseks enne kohtumenetlust põhjendatud, kuna hageja nõue kuulus osaliselt kohtumenetluses rahuldamisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kulude tekkimine ise oli kostjale nõude mitterahuldamise ehk kohustuse rikkumise tagajärjena ettenähtav VÕS § 127 lg 1, 3 järgi. Esindaja tööaeg ja kulu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja õigusabikulude nõue kui varaline kahju VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi põhjendatud ja tõendatud 737,70 €. Asjaolu, et hageja võis oma nõudeid hagiavalduses vähendada võrreldes sellega, mida ta nõudis enne kohtumenetlust, ei tee seda hageja esindaja tööd ja kulu olematuks või põhjendamatuks ega ole aluseks VÕS § 139 lg 1, 2 järgi kahju hüvitise vähendamiseks nagu soovis kostja. Õigusabikulude kui kahju näol ei ole tegemist sellise hageja käitumisega, mida saaks pidada VÕS § 139 lg 1, 2 järgi nn ohu tõrjumata jätmiseks või kahju suuruse soodustamiseks, mis annaks aluse seda hüvitist vähendada. Kostja taotlus hüvitise vähendamiseks jääb rahuldamata. Kuna kostja ei ole nõus seda kahju hüvitama, on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi 735,70 €. Hagejal on õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause ja 94, TsMS § 367 järgi viivist hagiavalduse kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi võlalt kuni tasumiseni. Hagiavalduse sai kostja kätte 26.01.21. Seega on seadusjärgne viivis perioodi 27.01.22 - 08.04.22 eest kahju hüvitiselt 737,70 eurolt vastavalt 70,66 €. Hageja nõue kuulub selles osas rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja õigusabikulude hüvitamiseks 737,70 €, viivist 08.04.22 seisuga 70,66 € ja alates 09.04.22 võlgnetavalt hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle hüvitamiseni kuid kõiki viivised kokku mitte enam kui 737,70 €. Menetluskulude jaotus Hageja soovis saada (arvestamata viiviseid) kokku 45326,94 €, kuid kohus mõistis hageja kasuks välja 2094,28 € (viiviseid arvestamata). Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele 4,6 % protsendi ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19 (21)

TsMS § 138 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja § 143 p 1 järgi tõlgikulud. Kohus leiab, et sellise hagi osalise rahuldamise korral on mõistlik jätta TsMS § 163 lg 1 järgi hageja poolt kantud lõiv 4,6% ulatuses kostja kanda, kuid kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning hageja muud menetluskulud kulud hageja enda kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas 09.03.22 kohtuistungi ja koostas selle kohta protokolli, millele pooled esitasid parandusettepanekud (14.03.22). Hageja palus parandada protokolli järgmiselt: Protokolli leheküljelt 2, kell 00:3:30 toodu asendada: lause „Selle kohaselt tegelikud andmed vastaksid saatelehtedele.“ järgmise lausega „Selle kohaselt tegelikud andmed kauba kohta vastasid saatelehtedele.“, lause „Juhime kohtu tähelepanu sellele, et vedaja kohustus on pakendi nõuetekohasus.“ lausega „Juhime kohtu tähelepanu sellele, et vedaja kohustus on kauba kinnitamine haagises.“, lause „Kui on pakitud sedasi nagu nõutakse, siis tuleb teha märge CMR-is.“ lausega „Kui kaup on pakitud mittenõuetekohaselt, siis tuleb teha märge CMR-is.“, lause „Pöördusime vahepeal Türgi tootja poole, kas on pakendiga seoses mingisuguseid probleeme, siis seal kinnitati, et kõik on korras ning seda tehakse kogu aeg.“ lausega. „Pöördusime vahepeal Türgi tootja poole, kas on pakendiga seoses mingisuguseid probleeme, siis seal kinnitati, et kõik on korras ning selliselt seda tehakse kogu aeg.“, lause „Erinevus Rootsis ja Leedus tehtud ekspertiisil on selles, et Leedus võeti kõik pandid lahti ja tuvastati vead, Rootsis vaadati üldiselt.“ lausega „Erinevus Rootsis ja Leedus tehtud ekspertiisil on selles, et Leedus võeti kõik pakendid lahti ja tuvastati vead, Rootsis vaadati üldiselt.“, lause „Lisaks on esitatud nõue, mis oli seotud ekspertiisi, purunenud klaaside parandamisega.“ Lausega „Lisaks on esitatud nõue, mis oli seotud ekspertiisi, purunenud klaaside pakendite parandamisega.“, lause „Tollimaakleri tasu, selle peab hüvitama vastavalt kokkuleppele kostja“ lausega „Tollimaakleri tasu, selle peab hüvitama vastavalt CMR konventsioonile.“, lause „Meil pole soovi rikastuda, meil on seetõttu nõue kostja vastu ikkagi olemas.“ lausega „Meil pole soovi rikastuda, meil on nõue kostja vastu ikkagi olemas.“, protokolli leheküljelt 3, kell 00:24:24 toodut järgmiselt: lause „Kompromissiga oli kindlustatud kaup, kostja väitis, et tasunõue oli kindlustatud, mis polnud nii.“ asendada lausega „Kindlustatud oli kaup, kuid kostja väitis, et tasunõue oli kindlustatud, mis polnud nii.“, 20 (21)

lause „Mis puudutab Rootsis ladustatud kauba kulusid, siis see sõltub, kas kaup purunes vedaja tõttu või millisel põhjusel.“ asendada lausega „ Mis puudutab Rootsis ladustatud kauba kulusid, siis selle kulu hüvitamine sõltub, kas kaup purunes vedaja tõttu või millisel põhjusel.“, lause „CMR-is oleks välja toodud antud asjaolu ja vedajal poleks võimalust seda nõuda.“ jätta välja, lause „Lähtume täna sellest, et nõue on meil olemas ja seda nõuame kahju hüvitamises.“ asendada lausega „Lähtume täna sellest, et nõue on meil olemas ja seda nõuame kahju hüvitamise raames.“. Kostja soovis parandada protokolli ja asendada leheküljel 2 sõnad peale „CMR-is oli kirjas“ - „not order“ sõnadega „not our order“, leheküljel 3 asendada sõna „kallaktoad“ sõnaga „kallaktoed“, sõna „kallatugineda“ sõnaga „kallaktugedega“ ning sõnad „veoraha kindlustus“ sõnadega „vastutuskindlus-tus“. Pooltele ei olnud vastuväiteid teineteise protokolli parandamise taotlusele. Kohus, tutvunud istungi protokolli, esitatud taotlustega, leiab, et poolte taotlused kuuluvad TsMS § 53 lg 1 järgi esitatud kujul ja ulatuses rahuldamisele ja seega tuleb protokolli parandada poolte poolt taotletud viisil ja ulatuses.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.04.2022 kohtuotsus.

21 (21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.