2-23-8892/17 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik Axxx Lxxx esitas 19.06.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus ning ta töötab OÜ-s Kxxxxxxx. Igakuine netosissetulek on 970 eurot (töötasu), muid sissetulekuid ei ole. Võlgnevuste tasumiseks jäävat summat pole. Võlgnikule kuulub ka üks sõiduk Opel Omega, mis on lammutatud ja olemas ka vastav dokument, kuid arvelt mahavõtmiseks sellest ei piisa. Muu vara puudub. AxxxxLxxxx võlgnevuste kogusumma on vähemalt 300 000 eurot ning seda 35 võlausaldaja ees, neist 16 on füüsilised isikud. Võlgnevuste tekkepõhjuseks on, et avaldaja küsis laenu eraisikutelt ettevõtluse alustamiseks, kuid äri ei õnnestunud ja laenude tagasimaksmiseks hakkas võtma laenu pankadest ja kiirlaenufirmadelt. Asi kasvas üle pea. Võlgniku võlad eraisikute ees on umbes 239 300 eurot. Täitemenetluses on nõudeid summas 100 625,02 eurot. N.ö. muid nõudeid on umbes 7000 euro ulatuses. Võlgnikul on lapse ülalpidamiskohustus kokkuleppel lapse emaga 400 eurot kuus. Võlgnik ei suuda iseseisvalt tekkinud makseraskusi ületada. Ta on valmis töötama nii palju kui suudab, kuid kohustuste suurust arvestades ei suuda ta neid ka kogu elu jooksul tasuda. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas Axxx Lxxxx ära 05.07.2023. a toimunud kohtuistungil. Võlgnik kinnitas maksejõuetusavalduses kirjapandut. Ta kasutaks mõnd muud maksejõuetusmenetluse liiki, kuid arvestades võlgade suurust, ei ole selleks eriti väljavaateid. Eraisikute ees võetud kohustused põhinevad usaldusel, kirjalikult pole enamasti dokumenteeritud. Kohus selgitas võlgnikule maksejõuetusmenetluste sisu ja kohustusi menetluses. Määrusega 14.07.2023 võttis kohus Axxx Lxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Tiia kalause. Usaldusisik esitas 10.08.2023 kohtule aruande FiMS § 17 lg.1, lg.2 kohaselt. Võlgniku kohustused. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 375 865,09 euro ulatuses. Kohutused tulenevad võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmitud laenulepingutest, vähesel määral kliendilepingutest. Üle poole kohustustest moodustavad täitmata kohustused eraisikutele. Juriidiliste isikute nõuete aluseks on täitmata kohtulahendid, mille kohta algatatud täitemenetlused. Usaldusisik on liigitanud kohustused järgmiselt: -

Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Opel Omega (v.l. 1999), reg. märk xxxxxxx. Sõiduki taustakontrolli kohaselt puudub sõidukil ülevaatus ja kindlustus. Käesoleval ajal on võlgnik registrisse kantud kasutajana Kxxxxxxx OÜ-le (vastutav kasutaja) kuuluvale sõidukile Peugeot Expert ja Exx Lxxxx Äri OÜ-le (vastutav kasutaja) kuuluvale sõidukile Porsche Macan S. Võlgnikule kuulunud pensionikonto osakud on võõrandatud. Võlgnikul on seosed mitme äriühinguga, millest xxxxxProjekt OÜ osa on võõrandatud, xxx OÜ on registrist kustutatud, Pxxxxxxxxxxxx OÜ- võlgniku selgistusel ettevõte ei tegutse, on maksuvõlaga. Võlgniku väitel müüdud TxxxxxKxxxxxxxxx ja on algatatud kriminaalmenetlus seoses Txxxx Kxxxxxxx maksuvõlaga. xxxxOÜ- võlgniku väitel ei ole ta sellega enam seotud. Võlgnik omab töökohta Kxxxxxxx OÜ-s (kuulub tema isale). Töötasu on 970 eurot (neto). MTA andmetel on Axxx Lxxx deklareerinud aastal 2022 oma tulu 3488,19 eurot, s.h. II pensionisamba tulu 2398,25 eurot. Aastal 2021 deklareeritud töötasu 6286 eurot ja 2020 2896,17 eurot. Seega ei ole võlgniku legaalsed sissetulekud viimasel kolmel aastal sellised, mis võimaldaksid tagasimakseid kohustuste eest. Võlgnikul on arvelduskontosid nii Eesti krediidiasutustes kui ka väljaspool Eestit, kokku 9 kontot. Praegu kasutab kontot SEB Pangas, kohtutäitur on andnud kasutamiseks 878,46 eurot. Nii mitme konto omamist põhjendas võlgniku vajadusega teha kontolt ülekandeid ja võtta sularaha suuremas ulatuses, kui ühel arvelduskontol on vastavad limiidid. Usaldusisik on analüüsinud kõikidest kontodest saadud väljavõtteid kolme aasta jooksul. Kontodel on nähtavalt palju laenu liikumisi, ühelt isikult saadud, teisele tagastatud. Loomulikult on kontodel ka võlgniku enda tarbimisest tingitud maksed. Muud vara ei ole võlgnikul tuvastatud.Kuna võlgnikul puudub vara ja oluline sissetulek, ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjused. Võlgniku selgitus on, et esimese laenu 20000 eurot võttis ta OÜ Pxxxxxxxxxxxx tegevuse alustamiseks. Ostis tööriistu ja materjali (kivi), alustas tööd. Ettevõetu ei õnnestunud ja saadud tulust laenu tagastada ei olnud võimalik. Nii sai alguse laenude võtmise skeem, mille kohaselt ühel päeval võttis kelleltki 10 000 eurot kuni järgmise päevani, millest tasus eelmisele võlausaldajale ja nii jätkuvalt edasi. Uue laenuga kustutas eelmisi laene. Kusjuures võlgnik toonitas, et ta maksis laenude eest väga kõrget intressi: võttis 10 000 eurot, tagastas 12 000 eurot. Enamus laenusid sai sularahas, mida siis vastavalt vajadusele pani kontole ja maksis kontolt, kuid tagastas ka sularahas (enamuse). Kontodelt nähtuv osutab, et võlgnik kasutas saadud laenurahasid ka enda igapäevaseks elamiseks. Laenuralli on pidanud (kontodelt nähtuva järgi) alguse saama juba enne aastat 2020. Usaldusisik on veendumusel, et võlgniku laenudel põhinev elustiil on olnud vähemalt viimase viie aasta jooksul. Võlgnik on suutnud oma laenuandjaid panna uskuma erinevaid põhjuseid, miks on raha vaja ning seeläbi on ilmselt loonud laenuandjatele petliku ettekujutuse oma tegelikest võimalustest laenude tagastamisel. Usaldusisik on seisukohal, et tegemist võib olla kelmuse tunnustega, mille tõttu võlgnikul paljude aastate jooksul oli võimalik raha välja petta erinevatel põhjustel. Kokkuvõttes usaldusisik on seisukohal, et Axxx Lxxx on alaliselt maksejõuetu ja see olukord on olnud püsiv juba viimased 3-5 aastat. Võlgnik on andnud selgituse, et soovib edaspidises menetluses täita kõiki kohustusi nii nagu seadus ette näeb, eeskätt tegeleda tulutoova tegevusega.

Usaldusisik jätab kohtu otsustada, kas võlgniku suhtes on võimalik alustada pankroti väljakuulutamisel kohustustest vabastamise menetlust ning kas ei esine FiMS § 45 lõikes 3 toodud aluseid, kus kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus pidas 06.09.2023. a kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Axxx Lxxx on usaldusisiku aruandega tutvunud, on nõus sellega, välja arvatud oletus, et võlgnik on kelmuse toime pannud. Kohtuistungil arutas kohus koos võlgniku ja usaldusisikuga võimalikke menetluse liike ja väljavaateid. Usaldusisiku hinnang on, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtul tuleb otsustada kohustustest vabastamise menetluse üle. Võlgniku sõnul tema eraisikutest laenuandjad teenisid laenudelt küllalt head tulu. Ilmselt nad omavahel ei rääkinud ega teadnud, et laenuvõtja nii paljudele võlgu on. Võlgnik on kaotanud laenude tõttu paljud oma sõbrad. Seetõttu tahab menetluse nõuetekohaselt läbida. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2) või algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p.3); PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 06.09.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Võlgniku sõnul püüab ta niipalju kohustusi tasuda kui suudab. Kuna ta lubas võlausaldajatele laenult head tulu, oldi kergesti nõus talle laenu andma. Lapsele makstavat elatisesummat ilmselt vähendab.

Kohus loeb tuvastatuks, et Axxx Lxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Axxx Lxxxx pankroti välja 15. augustil 2023. kell 15.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 09.10.2023. a algusega kell 14.00 Jõgeva kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse senisele usaldusisikule Tiia Kalausele, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas aruandes tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 12 töötunni 25 minuti eest määraga 66 eurot tund, kokku 835 eurot, millele lisandub käibemaks summas 167 eurot. Kokku 1002 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Civilex arvelduskontole. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, mistõttu taotleb usaldusisik menetlusabi määramist võlgnikule ja usaldusisiku tasu väljamõistmist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr. 2/ 01.02.2021.a. § 2 lg.1 sätestab: Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg.4 sätestab: Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.