East-West Shipping Agency OÜ hagi DSV Estonia AS-i vastu kahjunõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5862,57 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DSV Estonia AS 11.07.2023. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): East-West Shipping Agency OÜ (registrikood 11610084, aadress VäikePaala 2, Tallinn, 11415), lepingulised esindajad Alexander Sergeev ja Aleksandr Anissimov (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): DSV Estonia AS (registrikood 10342368, aadress Pärnu mnt 535, Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, 76401), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann (e-post:XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2023.a otsus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem kui 2 221,5 eurot kahju hüvitist ja sellelt summalt ületavalt osalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.DSV Estonia AS-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt. 3.2.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 221,5 eurot. 3.3.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 110,16 eurot. 3.4.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (2 221,5 eurot) viivis 5% aastas alates 23.02.2022 tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2021 veolepingu, mille järgi kohustus kostja vedama L30 purjejahi Eestist Saksamaale. 25.02.2021 Saksamaale saabumisel selgus, et purjejaht oli kahjustatud, kuna veose vedaja ei kinnitanud veost nõuetekohaselt. Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni. Hagejale tekkis kahju 5331,60 eurot (purjejahi taastamise kulud).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena kahju 5331,60 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 421,85 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis 0.021918 % päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas 06.02.2023 viivisenõuet ja palub välja mõista seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel viivis 5% aastas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Veose laadimisega tegeles küll hageja, kuid selle kinnitamisega tegeles kostja oma agendi VKM transport UAB vahendusel. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et veos laaditakse haagisele selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Kui kostjal tekkisid kahtlused, et purjelaev pidi olema täielikult kilesse pakitud, siis pidi ta sellest hagejale teatama kauba peale laadimisel. Kui vedaja ei osanud purjelaeva kinnitada, siis pidi ta lepingust loobuma, kuid võttis veose ikkagi vastu. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oli kindlustatud.
4.Veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot 2(8)
(8,33 SDR x 0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja edastas veotellimuse oma alltöövõtjale VKM transport UAB-le. 23.02.2021 laadis ja kinnitas saatja purjelaeva vedaja haagisesse. Purjelaevade tõstmine ja kinnitamine eeldab eriteadmisi ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd purjelaeva saatja. Vedaja teostas kauba veo ja kaup saabus 25.02.2021 kokkulepitud sihtkohta Saksamaal. Purjelaeva tõstis haagiselt maha purjelaeva saaja. Purjelaeva kontrollimisel ilmnes, et laeval olid erinevad vigastused (laevakerel asuvad kleebised osaliselt kahjustunud, kahjustunud vöörikantsel). Vedaja esindaja selgitas, et kahju kaubale tekkis sihtkohas Saksamaal kauba mahalaadimisel veoki haagisest. Vedaja ei vastuta kahju eest, mis tekkis kauba peale- või mahalaadimise tõttu. Sõltumata asjaolust, kas kauba kahjustused tekkisid vedamisel või mahalaadimisel, ei vastuta nimetatud kahju eest vedaja, sest kauba vigastamine oli tingitud kauba puuduliku pakkimise tõttu.
6.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest, tuleb kahjuhüvitist vähendada. Isegi olukorras kus hagejal oleks kostja vastu nõue viiviste saamiseks, ei saa see CMR-i järgi olla suurem kui 5% aastas.
7.Kaup oli laetud ja kinnitatud selliselt, et autojuhil ei olnud põhjust kahelda selles, et tegemist ei olnud õige laadimis- aga kinnitamismeetodiga. Tõendamata on ka hageja väide, et veos oli kinnitamata ja liikus transpordil vabalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et väidetav kahju tekkis kaubale selle laadimisel. Kostja palub kahjuhüvitist vähendada. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhignevuse 5331,60 eurot, seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 264,39 eurot, tasumata põhivõlgnevuselt (5331,60 eurot) viivise 5% aastas alates 23.02.2022 tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud jäid kostja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt kohab vaidlusele CMR konventsioon. CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d 12-13).
10.Kohtu hinnangul on hageja nõude aluseks CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. CMR art 17 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja.
11.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ei ole tõendanud, et purjejaht sai kahjustada hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei olnud ajendanud kostja ebaõige tegevus või hooletus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esinesid asjaolud, millest kostja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Vaidlus puudub, et kauba laadis hageja. Kostja pidi professionaalse teenusepakkujana veenduma, et veos on kinnitatud ja laaditud selliselt, et see ei saa vedamisel kahjustada. Kostja ei ole tõendanud, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust.
12.Hageja esitas kahjunõude suuruse osas tõendina purjejahi taastamise kalkulatsiooni summas 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kohus selgitas, et hagejal lasub kahju tekkimise aluseks olevate asjaolude (sh nõudesumma suuruse) tõendamiskoormis. Hageja selgitas, et veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot (8,33 SDR x
3(8)
0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.
13.Kahjuhüvitise vähendamiseks alus puudub, kuna antud juhul ei esine VÕS § 139 lg-s 1 ja § 140 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid. Seega tuleb tekitatud kahju 5331,60 eurot kostjalt välja mõista.
14.Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hüvitamisele kuuluvalt summalt arvutatakse viivist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast (CMR konventsioon art 27 lg 1). Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 5331,60 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele rahuldatud kahjunõudelt 5331,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 22.02.2022 eest summas 264,39 eurot. Kostja viivise perioodile ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 23.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata summalt.
15.Kohus võtab seisukoha veel lahendamata kostja taotluse osas. Kostja esitas 06.02.2023 kohtule taotluse nõuda hagejalt välja hageja poolt kindlustusvõtjana sõlmitud kindlustuslepingud, mille esemeks on kindlustusvõtja vastutuskindlustus OÜ East-West Shipping Agency majandustegevuses. Hagejal puudus vaidlusalusel ajavahemikul vastutuskindlustuse leping. Samuti oleks kindlustusandja esitanud kostja vastu kahjunõude, kui kahju oleks tegelikult kindlustusandja poolt hüvitatud. Kohus leiab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tuvastamata, kus tekkis kaubale kahju. Tegeliku vedaja esindaja on kostjale selgitanud, et kahju tekkis Kauba mahalaadimisel veoki haagisest. Apellandi hinnangul puudus ja puudub jätkuvalt alus kahelda tegeliku vedaja selgitustes. Seda enam, et hagiavaldusele lisatud videolt, mis on väidetavalt tehtud kauba sihtkohta jõudmisel, ei nähtu Kaubal hageja väidetud vigastusi. Laevakerel olevate kleebiste vigastused on küll nähtavad kohtule esitatud fotodelt, kuid puudub selgus, millal kõnealused fotod tehti ning kas enne seda oli purjelaeva juba laadija poolt tõstetud/liigutatud või mitte.
17.Tõendamata oli/on ka hageja väide, et veos oli kinnitamata ning liikus transpordil vabalt. Hageja fotod Kaubast seda ei kinnita. Kui kahju tekkis Kauba mahalaadimisel, siis vastutab selle eest hageja, mitte kostja.
18.Isegi juhul, kui nõustuda hageja väitega, et kahju tekkis Kauba puuduliku kinnitamise tõttu haagises (millega apellant ei nõustu), siis ka sellises olukorras vastutab tekkinud kahju eest hageja ise. Nimelt, poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja laadis kauba. Hageja oli maakohtus aga seisukohal, et sõltumata sellest, kes Kauba veokile laadis, oli kauba kinnitamine vedaja kohustus. Hageja ei tellinud vedajalt kauba peale- ega mahalaadimist – hageja korraldas laadimised ja kinnitamise ise. Kauba laadimine ja kinnitamine selliselt, et tagatud oleks kauba täielik säilimine, on kauba saatjal, kes tunneb oma kaupa kõige paremini. Saatja (vt kostja 29.03.2022 vastuse lisa 4) ja saaja (vt kostja 29.03.2022 vastuse lisa 5) on professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted, kes on vaieldamatult teadlikud, kuidas ette valmistada merelaeva transportimiseks ning kuidas merelaeva laadida ja kinnitada. Ka veoks sobiliku haagise määrab saatja, mitte vedaja. Purjelaeva laadimine nõuab eritehnikat (s.h kraanat), millist tavapärasel kaugsõidu poolhaagisega veokil ei ole. Sellise eritehnika olemasolu ei kuulu veoki tavapärase varustuse hulka.
19.Käesoleval juhul pole võimalik veenduda, kas kaup oli kinnitatud sedavõrd hoolikalt, et oleks välistatud nö laevakere kriimustumine. Vastavad teadmised ja oskused on kauba saatjal. 4(8)
Seega kui hageja leiab, et Kaup sai kahjustada puuduliku kinnitamise tõttu haagises, siis ka nimetatud juhul vastutab tekkinud kahju eest kauba saatjana hageja, sest temal oli kauba pakkimise ja haagises kinnitamise kohustus.
20.Kaup sai kahjustada üksnes vähesel määral. Asjaolude kohaselt olid laevakerel asuvad kleebised osaliselt kahjustunud ning kahjustusi oli saanud ka vöörikantsel (vt hagiavalduse lisa 2 ja lisa 4). See tähendab, et Kaup oli kinnitatud piisavalt korralikult, et mingeid ulatuslikke kahjustusi Kaubale ei tekkinud. Seetõttu ei olnud ka autojuhil enne sõidu alustamist põhjust kahelda selles, et tegemist ei olnud õige laadimis- ega kinnitamismeetodiga.
21.Juhul, kui maakohus oleks nõuetekohaselt hinnanud poolte seisukohti, siis oleks ka maakohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja tuleb CMR art 17.2 alusel vastutusest vabastada. Veelgi enam, kostja tugines vastuses maakohtule täiendavalt ka CMR art 17.4.c. ja VÕS § 793 lg 2 p-le 3, milliste kohaldamise eeldusi maakohus otsuses ei analüüsinudki. Samas olnuks see vaidluse õige lahendamise seisukohalt vajalik ja oluline. Nimelt sätestab CMR art 17.4, et vedaja vabaneb vastutusest art 18 punktide 2-5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: saatja poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest, kinnitamisest või mahalaadimisest (CMR 17.4.c). Niisiis CMR-i ja VÕS-i veolepingute regulatsioon kinnitavad erinevalt kohtuotsuses järeldatut, et olukorras kus hageja laadis ja kinnitas Kauba, vastutab hageja sellest lähtuva kahju eest Kaubale.
22.Maakohus jättis täielikult käsitlemata vedaja vastuväite, mille kohaselt oli Kauba vigastamine võimalik ja tingitud Kauba puuduliku pakkimise tõttu. Apellant rõhutas maakohtus korduvalt, et vedaja hinnangul on Kaubale tekkinud kahju sellist laadi, mida saanuks õige pakendi kasutamisel kindlasti vältida. Kostja osundas ka asjaolule, et hagiavaldusele lisatud fotodelt ja videost nähtub, et ümberkaudsed purjelaevad on pakitud täielikult kilesse. Kostja pidas ja peab jätkuvalt tõenäoliseks, et kui vaidlusalune purjelaev oleks olnud pakitud samuti kilesse, ei oleks purjelaevale kahju tekkinud.
23.Maakohus on kahju suuruse osas märkinud, et hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust. Hageja nõudesumma ulatust ega suurust vastavalt maakohtu juhistele ei tõendanud. Sellest hoolimata luges maakohus tõendatuks, et hagejale tekkis kahju summas 5331,60 eurot. Hagiavaldusele lisatud väidetavate parandustööde arvelt nähtub, et kere pinna puhastus maksis 130 eurot, kleebiste komplekt 250 eurot, kleebiste pealekandmine 260 eurot ning voorikantsel 780 eurot. Muus osas on kahju tekkimine ja suurus hageja poolt aga jätkuvalt sisustamata ja tõendamata. Veelgi enam, maakohtu poolt väljamõistetud summa sisaldas käibemaksu summas 888,06 eurot. Valitseva kohtupraktika kohaselt käibemaks kahju koosseisu aga ei kuulu. Lisaks ei kinnitanud hageja kordagi kohtule, et ta ei saa L30 One Design OÜ arvelt käibemaksu tagasi arvestada.
24.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja alternatiivse taotluse hageja kahjuhüvitise piiramiseks. Kostja osutas maakohtus, et purjelaevade tõstmine ja kinnitamine eeldab eriteadmisi- ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd purjelaeva saatja. Samuti selgitas kostja maakohtus, et kaup oli pakitud veoks puudulikult. Samas on saatja ja saaja professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted, kes on vaieldamatult teadlikud, kuidas ette valmistada merelaeva transportimiseks ning kuidas merelaeva peale ja -maha laadida. Eelöeldust hoolimata asetas maakohus kogu vastutuse kahju eest täielikult vedajale.
5(8)
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem kui 2 221,5 eurot kahju hüvitist ja sellelt summalt ületavalt osalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas Muus osas tuleb otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27.Asja materjalidest nähtub: -Pooled sõlmisid 22.02.2021 veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose (purjelaeva) Eestist Saksamaale (tlk 7-7 pöördel). -Kauba saatja oli L30 One Design OÜ ja saatja Bootscenter Keser GmbH (tlk 45-45 pöördel). -Saatja ja saaja on merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted (tlk 48-49). -Veose peale- ja mahalaadimist ei teostanud kostja. -Veotellimuse täitis kostja alltöövõtja VMK transport UAB (tegelik vedaja). -Veos saabus Saksamaale 25.02.2021. -Veose mahalaadimisel selgus, et purjelaev on kahjustatud (tlk 8-12). -Purjelaeva vigastused fikseeriti rahvusvahelises saatelehes (tlk 13-14). -Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata (tlk 15). -Kahjunõude suuruseks on 5331,60 eurot (tlk 16-16 pöördel). -Kostja teatas 17.03.2021 hagejale, et tulenevalt CMR artikkel 17 p 4 (c) ei rahulda kostja hageja esitatud reklamatsiooni (tlk 47, tõlge 47 pöördel). -Tegeliku vedaja väidetel tekkis kahju veose mahalaadimisel Saksamaal (tlk 46, tõlge tl 46 pöördel).
28.Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et vaidlusele kohaldub CMR konventsioon. Õige on maakohtu viide ka sellele, et CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d 12-13).
29.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja vastutab veosele tekkinud kahju eest. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõude aluseks on CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. Kostja tugineb asjas sellele, et kohaldada tuleb CMR vastutusest vabanemise sätteid, kuna veos oli nõuetekohaselt pakkimata, veose laadis ja kinnitas hageja ning seda teenust ei olnud kostjalt tellitud, samuti tugineb kostja sellele, et veos sai kahjustusi mahalaadimisel. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada järgnevaid sätteid.
30.CMR art 17.4 (b) sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud.
6(8)
31.CMR art 17.4 (c) sätestab,et et vedaja vabaneb vastutusest art 18 punktide 2-5 järgi, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel, poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest või mahalaadimisest.
32.CMR art 17 lg-ga 1 sätestatud riskivastutusega sarnanevast vastutusest vabanemiseks on vedajal võimalik mh CMR art 17 lg 2 viimase alternatiivi ja art 18 lg 1 kohaselt tõendada, mh et veose vigastamise (kahju tekkimise) põhjus oli asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Riigikohus on asunud seisukohale, et vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Pigem on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust (Riigikohtu 7. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05, p-d 13 ja 14). Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Selleks, et selgitada, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Seega määrab kõrgendatud hoolsuse ulatuse kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis ja vedajal lasub CMR art 18 lg 1 järgi kohustus tõendada, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust kahju tekkimise ärahoidmiseks.
33.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tuvastamata, kus tekkisid veosele (edaspidi ka laev) kahjustused. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas veosele tekkisid kahjustused transpordi käigus või kauba sihtkohas mahalaadimisel. Nõustuda tuleb sellega, et maakohus poolte neile väidetele seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse. Kostja tõi esile, et laeva laadis haagiselt maha saaja. Asjas on esitatud tegeliku vedaja esindaja kiri, et temale teadaolevalt tekkisid laevale vigastused selle mahalaadimisel veoki haagisest (tlk 46). Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt tekkisid laevale kahjustused mahalaadimisel on tõendamata. Nõustuda tuleb küll kostja väitega, et hagiavaldusele lisatud videolt ei nähtu laeval vigastuste olemasolu. Sellest videost on näha, kuidas oli laev sõidukile paigaldatud ning katete eemaldamine treilerilt. Samas on hagiavaldusele lisatud fotod, millelt nähtub, et laev on jätkuvalt treileril, st mahalaadimata, kuid fotografeeritud on laeval tekkinud vigastusi. Seega on tõendamata kostja väide, et laevale tekkisid vigastused mahalaadimisel. Kuna tegeliku vedaja selgitused, et laev sai vigastada mahalaadimisel on vastuolus asjas esitatud eelnimetatud fotodega, siis ei ole tegeliku vedaja selgitused veenvad. Arvestades poolte väiteid ja eeltoodut, tekkisid kahjustused seega veo käigus.
34.Kostja väidete järgi vabaneb ta vastutusest ka seetõttu, et transportimiseks antud laev oli nõuetekohaselt pakendamata. Kostja väidete järgi tulnuks laev pakendada kilesse. Ringkonnakohtu arvates on asjas tõendamata, et laeva transportimisel puudus nõuetekohane pakend, mis välistab vedaja vastutuse. Kostja ei ole tõendanud, et laeva transportimiseks tulnuks ta kilesse pakkida. Veenvaks tõendiks selle väite tõendamiseks oleks olnud asjatundja hinnang või eksperdi arvamus. Õige on küll kostja viide sellele, et hageja esitatud videost ja fotodelt võib aru, et laeva saabumiskohas olid vähemalt osaliselt mingid laevad kilesse pakitud, kuid see ei tõenda ringkonnakohu arvates, et sellisel viisil nagu toimus laeva transportimine kostja poolt (kinnine treiler), tulnuks samuti laev kilesse pakkida.
35.Kostja väidete järgi vabaneb ta vastutusest ka seetõttu, et laeva laadis ja kinnitas transpordiks saatja. Ringkonnakohus osutab, et veolepingu tingimuste kohaselt vastutab vedaja üldreeglina kauba eest alates pealelaadimisest kuni mahalaadimiseni. See tingimus viitab sellele, et kostja seisukoht, millest tulenevalt oli kauba kinnitamise korrektsuse kontrolli kohustus vaid pealelaadijal ei ole õige. Nõustuda saab kostjaga küll selles, et kauba saatja ja 7(8)
saaja olid professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted, mistõttu neil on eriteadmised laevade veoks ettevalmistamiseks, kuid see ei välista ka kostja kui vedaja kohustust kontrollida, kas veoks antud kaup on kinnitatud selliselt, et see ei saaks veol vigastada. Käesolevast asjast nähtub, et tõenäoliselt usaldas vedaja saatja poolt veose kinnitamise korrektsust, sest kostja poolt on täielikult tõendamata veose vedamiskindluse kontrollimine (veose kinnitamine selliselt, et veos ei saaks vedamisel kahjustada) enne veose vedamist. Nimetatud asjaolu viitab aga sellele, et vedaja ei rakendanud kõrgendatud hoolsust vältimaks veosele kahjustuste tekkimist, seega ka kahju tekkimise ärahoidmiseks.
36.Art 17.5 järgi, kui vedaja käesoleva artikli alusel ei kanna mingit vastutust asjaolude eest, mis mõningatel juhtudel põhjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitust üleandmisel, siis ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab käesoleva artikli alusel, soodustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitamist.
37.Nimetatud säte reguleerib riskide jaotust olukorras, kus vedaja võib vastutada osaliselt tekkinud kahju eest. Kostja palus kahju suurust vähendada, kuid ringkonnakohtu arvates jättis maakohus kostja taotluse ebaõigesti rahuldamata. Käesolevast asjast nähtub, et kahju tekkis selle tõttu, et nii kauba pealelaadija kui ka vedaja, kes professionaalidena oleks pidanud nägema, et veos on ebapiisavalt kinnitatud, ei kinnitanud veost vedamiskindlalt/ ei nõudnud veose kinnitamisel tekkinud puuduse kõrvaldamist. Seega tuleb nii saatja, kui veose pealelaadija ning vedaja vastutus käesolevas asjas jagada veolepingu poolte vahel. Kostja on ringkonnakohtu arvates põhjendatult viidanud ka VÕS § 779 lg-le 1, mille järgi peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Kuigi saatja kohustus on veose pealelaadimine vedamiskindlalt, tuleb arvestada ka vedaja kõrgendatud hoolsuskohustusega kontrollida veose vedamiskindlust.
38.Apellatsioonimenetluses on jätkuvaöt vaidlus ka selles, kas hageja on tõendanud kahju suuruse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja esitatud vigastuste kõrvaldamise spetsifikatsioon koos nende kõrvaldamiseks kuluvate summadega (tlk 16) tõendab veenvalt hageja kahju suurust, sest vigastuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja materjalid seostuvad tekkinud vigastustega. Maakohus on siiski ebaõigesti kostjalt välja mõistnud 5331,60 eurot. Esiteks on maakohus eksinud selles, et väljamõistetud kahju hüvitis sisaldas käibemaksu 888,06 eurot. Kuna hageja ei tõendanud kahju suurust selliselt, et kostjalt saaks ka käibemaksu välja mõista, tuleb asuda seisukohale, et hagejale tekkinud tõendatud kahju suurus on 5331,60-888,06 eurot=4443,54 eurot.
39.Eeltoodust nähtuvalt leidis ringkonnakohus, et maakohus asetas ebaõigesti kogu vastutuse kahju eest täielikult vedajale. Kuna hagejale tekkis kahju ka hageja enda osaluse tõttu tuleb veolepingu poolte vahel realiseerinud kahju tekkimise risk jaotada võrdselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis 2 221,5 eurot.
40.Väljamõistmisele kuulub ka rahuldatud kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 22.02.2022 eest 110,16 eurot, sest kostja viivise perioodile ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 23.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata summalt. Menetluskulude jaotus
41.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi ja kaebuse rahuldatud ulatust jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.