East-West Shipping Agency OÜ hagi DSV Estonia AS-i vastu kahjunõudes
Tsiviilasja hind
6179,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja East-West Shipping Agency OÜ (registrikood 11610084), lepinguline esindaja Alexander Sergeev Kostja DSV Estonia AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks põhivõlgnevus 5331,60 eurot.
3.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot.
4.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (5331,60 eurot) viivis 5% aastas alates 23.02.2022 tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta DSV Estonia AS 06.02.2023 taotlus kindlustuslepingute väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud DSV Estonia AS kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2021 veolepingu, mille järgi kohustus kostja vedama L30 purjejahi Eestist Saksamaale. 25.02.2021 Saksamaale saabumisel selgus, et purjejaht oli kahjustatud, kuna veose vedaja ei kinnitanud veost nõuetekohaselt. Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni. Hagejale tekkis kahju 5331,60 eurot (purjejahi taastamise kulud).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena kahju 5331,60 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 421,85 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis 0.021918 % päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas 06.02.2023 viivisenõuet ja palub välja mõista seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel viivis 5% aastas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Veose laadimisega tegeles küll hageja, kuid selle kinnitamisega tegeles kostja oma agendi VKM transport UAB vahendusel. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et veos laaditakse haagisele selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Kui kostjal tekkisid kahtlused, et purjelaev pidi olema täielikult kilesse pakitud, siis pidi ta sellest hagejale teatama kauba peale laadimisel. Kui vedaja ei osanud purjelaeva kinnitada, siis pidi ta lepingust loobuma, kuid võttis veose ikkagi vastu. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oli kindlustatud.
4.Veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot (8,33 SDR x 0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja edastas veotellimuse oma alltöövõtjale VKM transport UAB-le. 23.02.2021 laadis ja kinnitas saatja purjelaeva vedaja haagisesse. Purjelaevade tõstmine ja kinnitamine eeldab eriteadmisi ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd purjelaeva saatja. Vedaja teostas kauba veo ja kaup saabus 25.02.2021 kokkulepitud sihtkohta Saksamaal. Purjelaeva tõstis haagiselt maha purjelaeva saaja. Purjelaeva kontrollimisel ilmnes, et laeval olid erinevad vigastused (laevakerel asuvad kleebised osaliselt kahjustunud, kahjustunud vöörikantsel). Vedaja esindaja selgitas, et kahju kaubale tekkis sihtkohas Saksamaal kauba mahalaadimisel veoki haagisest. Vedaja ei vastuta kahju eest, mis tekkis kauba peale- või mahalaadimise tõttu. Sõltumata asjaolust, kas kauba kahjustused tekkisid vedamisel või mahalaadimisel, ei vastuta nimetatud kahju eest vedaja, sest kauba vigastamine oli tingitud kauba puuduliku pakkimise tõttu.
6.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest, tuleb kahjuhüvitist vähendada. Isegi olukorras kus hagejal oleks kostja vastu nõue viiviste saamiseks, ei saa see CMR-i järgi olla suurem kui 5% aastas.
7.Kaup oli laetud ja kinnitatud selliselt, et autojuhil ei olnud põhjust kahelda selles, et tegemist ei olnud õige laadimis- aga kinnitamismeetodiga. Tõendamata on ka hageja väide, et veos oli kinnitamata ja liikus transpordil vabalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et väidetav kahju tekkis kaubale selle laadimisel. Kostja palub kahjuhüvitist vähendada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi.
9.Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude veoteenuse osutamisel L30 purjejahile tekitatud kahju 5331,60 euro ja viivise nõudes. Hageja on 20.04.2022 seisukohas avaldanud, et veose laadimisega tegeles hageja, kuid veose kinnitamisega tegeles vedaja ning kahju tekkis kauba nõuetekohase transpordihaagisele kinnitamata jätmise tagajärjel. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta vastutav kahju eest, mis on tekkinud kauba pakendamisel, pealevõi mahalaadimisel. Poolte vahel on vaidlus, kas kaubale tekkis kahju transpordi käigus või kauba sihtkohas mahalaadimisel, samuti asjaolus, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest.
10.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 22.02.2021 veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose (purjelaeva) Eestist Saksamaale (tl 7-7 pöördel). Kauba saatja oli L30 One Design OÜ ja saatja Bootscenter Keser GmbH (tl (4545 pöördel). Saatja ja saaja on merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted (tl 48-49). Veotellimuse täitis kostja alltöövõtja VMK transport UAB (tegelik vedaja). Veos saabus Saksamaale 25.02.2021. Veose mahalaadimisel selgus, et purjelaev on kahjustatud (tl 8-12). Purjelaeva vigastused fikseeriti rahvusvahelises saatelehes (tl 13-14). Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata (tl 15). Kahjunõude suuruseks on 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kostja teatas 17.03.2021 hagejale, et tulenevalt CMR artikkel 17 p 4 (c) ei rahulda kostja hageja esitatud reklamatsiooni (tl 47, tõlge 47 pöördel). Tegeliku vedaja sõnul tekkis kahju veose mahalaadimisel Saksamaal (tl 46, tõlge tl 46 pöördel).
11.Kohus täitis 24.01.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 57-58 pöördel).
12.CMR konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elu- või asukohast (CMR konventsioon, art 1 lg 1). Hageja väitel kohustus kostja vedama kauba (L30 purjejahi) Eestist Saksamaale. Nii Eesti kui ka Saksamaa on CMR konventsiooni osalisriikideks. Seega kohaldub vaidlusele CMR konventsioon. CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d 12-13).
13.Kohtu hinnangul on hageja nõude aluseks CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. CMR art 17 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja.
14.Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1). Veokirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon art 9 lg 1). Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Pooltevaheline õigussuhe vastab veolepingu tunnustele. Poolte vahel puudub ka vaidlus veolepingu sõlmimise üle.
15.Kostja on selgitanud, et edastas veotellimuse täitmiseks oma alltöövõtjale VKM transport UAB-le. CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Seega vastutab kostja tekitatud kahju osas hageja ees.
16.Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest,
millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.
17.Eeltoodust tulenevalt peab kohus tsiviilasja lahendamiseks välja selgitama, kas kostja on veoteenuse osutamisel lähtunud kõrgendatud hoolsust rakendades. Kui kostja käitumine ei vastanud professionaalselt vedajalt oodatavale kõrgendatud hoolsusmastaabile, ei ole alust kostjat CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vabastada. Kostjal tuleb CMR art 17 lg 2 kohaselt tõendada, et kaup sai kahjustada hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust.
18.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et purjejaht sai kahjustada hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei olnud ajendanud kostja ebaõige tegevus või hooletus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esinesid asjaolud, millest kostja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Vaidlus puudub, et kauba laadis hageja. Kostja pidi professionaalse teenusepakkujana veenduma, et veos on kinnitatud ja laaditud selliselt, et see ei saa vedamisel kahjustada. Kostja ei ole tõendanud, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kostjal tuli vedajana võtta tarvitusele asjakohased abivahendid kahju ära hoidmiseks, so kinnitama veose näiteks koormarihmadega või kasutama muid abivahendeid. Seega ei vastanud kostja käitumine professionaalselt vedajalt oodatavale kõrgendatud hoolsusmastaabile ning kostja ei vabane vastutusest.
19.Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi noteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel (CMR konventsioon art 25 lg 1, art 23 lg 1-2). Hüvituse suurus ei või siiski ületada: a) kogu saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta kogu kauba kaotsimineku puhul; b) ainult osa saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta vigastatud kauba osa kaotsimineku puhul (CMR art 25 lg 2). Peale selle kuuluvad kauba kaotsiminekul hüvitamisele veomaksed ja tollimaksud proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Muid kahjusid ei hüvitata (CMR konventsioon art 23 lg 4).
20.Hageja esitas kahjunõude suuruse osas tõendina purjejahi taastamise kalkulatsiooni summas 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kohus selgitas, et hagejal lasub kahju tekkimise aluseks olevate asjaolude (sh nõudesumma suuruse) tõendamiskoormis. Hageja selgitas, et veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot (8,33 SDR x 0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.
21.Kostja palus kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 ja 140 alusel. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu
(VÕS § 140 lg 1). Kahjuhüvitise vähendamiseks alus puudub, kuna antud juhul ei esine VÕS § 139 lg-s 1 ja § 140 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid. Seega tuleb tekitatud kahju 5331,60 eurot kostjalt välja mõista.
22.Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hüvitamisele kuuluvalt summalt arvutatakse viivist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast (CMR konventsioon art 27 lg 1). CMR regulatsioon on eriregulatsiooniks VÕS-i suhtes. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 5331,60 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele rahuldatud kahjunõudelt 5331,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 22.02.2022 eest summas 264,39 eurot. Kostja viivise perioodile ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 23.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata summalt.
23.Kohus võtab seisukoha veel lahendamata kostja taotluse osas. Kostja esitas 06.02.2023 kohtule taotluse nõuda hagejalt välja hageja poolt kindlustusvõtjana sõlmitud kindlustuslepingud, mille esemeks on kindlustusvõtja vastutuskindlustus OÜ East-West Shipping Agency majandustegevuses. Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Hageja palub jätta kostja taotlus rahuldamata. Hagejal puudus vaidlusalusel ajavahemikul vastutuskindlustuse leping. Samuti oleks kindlustusandja esitanud kostja vastu kahjunõude, kui kahju oleks tegelikult kindlustusandja poolt hüvitatud. Kohus leiab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub hageja põhjendustega. Hageja kinnitas, et tal puudus vastutuskindlustuse leping.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
25.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023.a otsusega nr. 2-222822
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.