J T hagi MTÜ Loomade Hoiupaik vastu ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes
Tsiviilasja hind
300 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
koera
nende Hageja: J T (isikukood xxx), lepinguline esindaja Danil Lipatov (e-post xxx) Kostja: MTÜ Loomade Hoiupaik (registrikood 80209553), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J T hagi MTÜ Loomade Hoiupaik vastu koera ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes.
3.Jätta menetluskulud kostja MTÜ Loomade Hoiupaik kanda
4.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista MTÜ-lt Loomade Hoiupaik (registrikood 80209553) J T (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulud summas 890 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-7689 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.J T (hageja) esitas 26.05.2023 hagi MTÜ Loomade Hoiupaik (kostja) vastu koera ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes.
2.Hagi ja hagi tagamise avalduse kohaselt on hageja koera Siberi Husky Heylee omanik alates 16.02.2019. Hageja sattus 06.03.2023 haiglasse. Koer võeti samal ajal hageja korterist ja viidi kostja hoiupaika.
3.Hageja soovis 08.03.2023 pärast haiglast väljakirjutamist koera tagasi saada, kuid kostja keeldus koera väljaandmisest.
4.Hageja selgitab, et ta armastab väga oma koera, hoolitseb koera eest, koer on vaktsineeritud ja õigeaegselt vajadusel ravitud.
5.Hageja selgitab, et põhjuseks, miks koer viibis varjupaigas kauem kui 14 päeva, oli kostjapoolne hageja omandiõiguse rikkumine. Kui hageja lahkus haiglast, pöördus ta kostja poole viivitamatult, kuid kostja ei anna koera välja seaduslikule omanikule.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Koer on viibinud hoiupaigas korduvalt, käesoleval juhul sattus koer varjupaika, sest hageja oli haiglas ja koer oli jäänud kahe alaealise lapsega.
7.Kostja osundab, et 03.05.2023 edastas politsei kostjale vastuse, mille kohaselt oli kriminaalmenetlus hageja suhtes alustamata jäetud. Samas kirjas hagejale mainib uurija Ree Klooster, et koera õiguslik omanik on peale 14 päeva varjupaigas viibimist MTÜ Loomade Hoiupaik ning seoses sellega, et J. T ei suuda tagada koera heaolu, ei tagastata koera talle.
8.Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2-23-7689
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hetkel, kui koer sattus 06.3.2023 varjupaika, oli koera omanikuks hageja. Nimetatut tõendab ühtlasi nii koera pass (dtl 7).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai kehtivalt koera omanikuks pärast koera sattumist kostja juurde varjupaika. Kostja väidab, et tema on saanud omanikuks, kuivõrd möödunud on Loomakaitseseaduse (LoKS) § 5 lg-s 2 sätestatud 14 päevane tähtaeg omaniku otsimiseks ja eutanaasia läbiviimiseks. Samuti väidab kostja, et tema omandiõigust tõendab Politsei- ja Piirivalveameti vastus kostjale
14.Koerale kui loomale kohaldatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 järgi asjade suhtes kehtivaid sätteid. Kuivõrd loom ei ole kinnisasi, kohaldatakse loomadele vallasasjade kohta kehtivaid sätteid (TsÜS § 50 lg 2).
15.Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab vallasomandi tekkimise viiside kinnise loetelu, st omand saab tekkida üksnes ainult ühel seaduses sätestatud viisidest.
16.Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas LoKS § 5 lg-s 2 alusel sai kostjal tekkida omand vaidlusalusele koerale.
17.Kohus märgib, et LoKS § 5 käsitleb hulkuivaid loomi, st omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud looma. Vaidlus puudub, et koer Siberi Husky Heylee ei olnud varjupaika toomise hetkel 06.03.2023 omanikuta, vaid kuulus hagejale. Vaidlus puudub ka selles, et koer ei hulkunud, vaid koer võeti hageja korterist. Hulkuvaks loomaks on Veterinaarseaduse § 37 lg 2 kohaselt lahti pääsenud loom ehk selline loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale või lemmikloomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Koer viibis hageja elukohana kasutatavas korteris ehk ei olnud lahti pääsenud. Veterinaarseaduse § 37 lg 4 tähenduses ei ole tegemist ka omanikuta loomaga, kuivõrd omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Vaidlusalune koer Siberi Husky Heylee on esiteks identifitseeritud, teiseks oli võimalik märtsis 2023 tuvastada koera omanikku ehk hagejat.
18.Seega ainuüksi eeltoodud põhjendustel ei ole LoKS § 5 kohaldumine olukorras, kus koer Siberi Husky Heylee eemaldati hageja elukohast hageja haiglasse sattumise tõttu, võimalik, sest sätte kohaldamise vältimatuks eelduseks olev hulkuva looma kriteerium ei ole täidetud. Niisamuti ei saa LoKS § 5 lg 2 kuuluda kohaldamisele, sest kostjale oli looma omanik teada.
19.Järelikult ei saanud kostjale vaidlusaluse koera Siberi Husky Heylee omand LoKS § 5 lg 2 alusel üle minna. Kostja omandit ei tekita ka Politsei- ja Piirivalveameti üldsõnaline vastu (dtl 49), sest Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ei ole omandisuhete määratlemine ega omandi üleandmisele õigusliku hinnangu andmine. Veel enam, tõenditest nähtub, et 16.03.2023 tegi Politsei- ja Piirivalveamet kostjale nõudekirja (dtl 37), 23.03.2023 vastas kostja nimetatud nõudekirjale, märkides muuhulgas vastuseks küsimusele, kas koer hagejale tagastatakse, et „seaduslikud 14 päevad on varjupaigas oli möödas 20.03.2023. koer oli püütud 07.03.2023. täna on 23.03.2023, ning 3 päeva seaduse järgi see koer kuulub juba MTÜ LOOMADE HOIUPAIK“. Seejärel nähtub uurija R K vastusest kostjale (dtl 47), et uurija koostas 23.03.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise, milles mainis, et koera õiguslik omanik on peale 14 päeva varjupaigas viibimist MTÜ Loomade Hoiupaik ning seoses sellega, et J. T ei suuda tagada koera heaolu, ei tagastata koera talle.
20.On üheselt ilmne, et vastav uurija järeldus tugineb kostja enda 23.03.2023 vastusele ja kinnitusele. Õiguslikult on eksinud aga nii kostja kui uurija, jõudes järeldusele, et koera omand läks 14 päeva möödumisel üle kostjale. Kostja omandit uurija kinnitus ei tekitanud, sest asjaõigusseadus sellist vallasomandi ülemineku viisi ette ei näe.
21.Kohus kontrollib, kas kostjale võis looma omand üle minna mõnel muul õiguslikul alusel.
2-23-7689
22.Vaidlus puudub, et võõrandamistehingut koera suhtes ei ole toimunud, järelikult on olemuslikult välistatud omandi tekkimine AÕS § 92, 93, 94 ja ka 95 alusel, milliste kõikide eelduseks on võõrandamistehingu toimumine.
23.Tegemist ei saa olla ka hõivamisega, kuivõrd AÕS § 96 lg 1 kohaselt on hõivamine võimalik peremehetu vallasasja puhul, sama sättes lg 3 kohaselt on asi peremehetu kui see ei ole olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Käesoleval juhul oli koer hageja omandis ning haiglasse sattumisega ei lõpetanud hageja valdust koerale.
24.Tegemist ei saa olla ka leiuga AÕS § 98 tähenduses, sest vaidlusalune koer ei olnud kaotatud.
25.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus tuvastab, et hageja on vaidlusaluse koera omanik ja kostja ei ole koera omanikuks saanud.
26.Seega kuulub hageja nõue koera väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest rahuldamisele püsivalt, mitte üksnes õigussuhte esialgse reguleerimise raames hagi tagamise abinõuna.
27.Kuivõrd hagi tagamise määrus on täidetud ja koer ajutiselt kohtuvaidluse ajaks juba hageja valduses, jätkub hageja valdus seaduslikult pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Seetõttu tühistab kohus ühtlasi alates kohtuotsuse jõustumisest hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 148) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 170 eurot hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel. Nimetatud summas on tegemist menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 11,5 tunni ulatuses kogumaksumusega 2 070 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hagejale osutas õigusteenust lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
32.Kohus on esiteks seisukohal, et osutatud õigusteenuse tunnihind on põhjendamatult kõrge, eriti arvestades, et hagejale osutas õigusteenust mitte advokaadist esindaja. Käesolev tsiviilasi ei ole ka keskmisest oluliselt keerukam, et pidada põhjendatuks nimetatud hinnast kõrgemat tunnihinda. Kohus peab põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtueelse nõude koostamisele kulunud 2,5 tundi. Tegemist ei ole hüvitatava menetluskuluga TsMS § 175 järgi, kuivõrd kulu kandmist kohtumenetluse ajal ei nähtu.
34.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kulud 4 tundi. Hagiavalduse dokument on kokku 4 lk pikk, mh sisaldades vormistuslike elemente esilehel ja lisade loetelu. Hagiavaldus ei sisalda keerukat õiguslikku käsitlust ega mahukat tõendite analüüsi. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse sisu arvestades ei saanud selle koostamisele kuluda üle 2 tunni õigusabi.
2-23-7689
35.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud 1,5 tundi. Arvestades vastuse lakoonilisust ei saanud selle menetlusdokumendi koostamisele kuluda üle 0,5 tunni.
36.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja vastusele vastuse koostamisele kulunud 1,5 tundi. Kohus peab menetluskulu põhjendatuks.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kompromissettepanekule vastuse koostamisele kulunud 2 tundi. Arvestades vastuse sisu, ning võttes arvesse, et aega pidi kuluma ka kliendiga aruteludele, saab kompromissläbirääkimistega seotud põhjendatud menetluskuluks pidada 1 tund.
38.Hagejale osutatud õigusteenuse maht on põhjendatud ja vajalik 5 tunni (2 + 0,5 + 1,5 + 1) ulatuses. Tunnitasuga 120 eurot tunnist on põhjendatud kulu õigusabile 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on hageja põhjendatud õigusabikulud 720 eurot.
39.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 890 eurot (170 + 720), millised tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
40.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.