Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.09.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-138226
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi X vastu põhivõla 703,50 euro ja viiviste 69,81 euro nõudes
Tsiviilasja hind
829,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: JV, e-post: xxx Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg, osalenud isikud
15.05.2023 toimunud kohtuistungil osalesid hageja esindaja JV, kostja X, kostja esindaja Vadim Vilde
1) Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi rahuldamata. 2) Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Eesti Inkasso OÜ kanda. 3) Rahuldada kostja X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt Eesti Inkasso OÜ-lt kostja X kasuks välja menetluskulude (õigusabikulude) hüvitis summas 1140 eurot (käibemaksuta). 4) Hagejal Eesti Inkasso OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 1140 eurot kostjale Xle viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest 07.09.2023. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1) Hageja esitas kostja vastu põhivõlgnevuse 703,50 euro ja viiviste 69,81 euro nõudes (dtl 32-35; 70-71; 86-89). Kostja töötas Y OÜ-s (esialgne võlausaldaja) abihooldajana perioodil 28.11.2019 kuni 07.10.2020. Y OÜ ja kostja sõlmisid 03.03.2020 Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe (dtl 36). Kokkuleppe punkti 2 kohaselt pidi kostja osalema MTÜ Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldataval koolitusel, mille eest tasus Y OÜ koolituskulu osalustasu 804 eurot (koos käibemaksuga) (kokkuleppe punkt 3). Vastavalt kokkuleppe punktile 4 kohustus kostja töötama Y OÜ juures 24 kuud alates 15.05.2020. Kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled kokku, et kui kostja ütleb töölepingu üles enne märgitud tähtaja möödumist, hüvitab ta tööandjale koolituse osalustasu proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Seoses COVID-19 oli koolituse periood muudetud ning koolitus toimus perioodil 05.03.2020 kuni 03.07.2020, mille kohta kostjale oli väljastatud vastav tunnistus (dtl 37-39). 2) Kostja ja Y OÜ vaheline tööleping lõppes 07.10.2020. Koolituse osaluse tasu oli tasutud Y OÜ-le osaliselt proportsionaalselt töötatud ajale, so 804 eurot/24 kuud x 3 kuud = 100,50 eurot. Seega tasumata jäi 703,50 eurot (804 eurot – 100,50 eurot = 703,50 eurot). 3) 19.10.2020 loovutas Y OÜ võlanõude hagejale Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest (dtl 32-35). 4) Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe punkti 2 kohaselt pidi kostja osalema MTÜ Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldataval hooldustöötaja koolitusel, mille eest tasus Y OÜ koolituskulu osalustasu 804 eurot (koos käibemaksuga) (kokkuleppe punkt 3). Kokkuleppe punktis 1 leppisid pooled kokku, et kokkuleppe eesmärgiks on näha ette tingimused, mille alusel tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulusid, võrreldes töötajaga koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega, ning aeg, mille jooksul töötaja tööandja juures töötama nende kulude hüvitamiseks. Kokkuleppe punktis 2 tegemist on trükiveaga, mis ei muuda kokkuleppe sisu ning hooldustöötaja asemel on märgitud finantsjuht. Eluliselt ei ole usutav, et abihooldajaga oleks tööandja sõlmitud kokkuleppe finantsjuhi täiendkoolituse läbimiseks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning kostja ei vaidle sellele vastu, et kostja läbis vastavalt kokkuleppe tingimustele Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldatud koolituse „Hooldustöötaja“, mille kohta oli kostjale väljastatud vastav tunnistus. Kohtule esitatud tõenditega on samuti tõendatud, et tööandja kandis kostja koolitusega seotud
koolituskulud, mida kostja peab hüvitama kokkuleppe tingimuste alusel, kuna kostja ei töötanud tööandja juures kokkuleppe punktis 4 kokkulepitud tähtaja jooksul (dtl 70-71). 5) Kostja läbis 05.03.2020 kuni 03.07.2020 hooldustöötaja koolituse koos esmaabi väljaõppega, mille kohta kostjale väljastati vastav tunnistus (dtl 37-39; 86-89; 95).
6) Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (tl 59-63, 130-134). Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kokkuleppe oli sõlmitud finantsjuhi täiendkoolitusel osalemiseks, kuid kostja töötas hageja juures abihooldajana, seega jääb kostjale arusaamatuks, millise kursuse eest nõuab hageja kostjalt hüvitist. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja töötas hageja juures abihooldajana perioodil 28.11.2019 kuni 07.10.2020. Kostja (töötaja) ütles 07.10.2020 töölepingu erakorraliselt ülesse TLS § 91 lg 3 alusel põhjusel, et töötaja terviseseisund (osaline töövõime) ei võimaldanud enam tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Hageja muutis iseseisvalt töölepingu lõpetamise alust ning lõpetas töölepingu TLS § 79 alusel, mille kohta esitas kostja 15.10.2020 hagejale pretensiooni. 7) Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt viidatud koolituskulude hüvitamise kokkuleppe oli sõlmitud finantsjuhi täiendkoolitusel osalemiseks, millel kostja ei osalenud. Seega puudub kostjal kohustus hüvitada koolituse maksumus, millel kostja ei osalenud. Hageja eksib, kui väidab alusetult: “kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes”. Hageja väide, et VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, on õige, kuid sellel alusel ei saa aga nõuda kohustuse täitmist Xlt, kes ei ole kokkulepet rikkunud. 8) Tööandja ise on otsustanud koolitada töötajaid ja pooltel ei olnud kokkulepet, et töötaja peab tasuma koolituse eest. Lisaks ei valda kostja eesti keelt, kokkulepe on sõlmitud eesti keeles (dtl 130-134).
9) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 10) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Kostja (töötaja) töötas Y OÜ-s abihooldajana perioodil 28.11.2019 kuni 07.10.2020 (dtl 90-93). • 03.03.2020 on kostja (töötaja) ja Y OÜ vahel sõlmitud koolituskulude hüvitamise kokkulepe (dtl 36). • Kostja (töötaja) ütles töölepingu erakorraliselt üles 07.10.2020 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel põhjusel, et töötaja terviseseisund (osaline töövõime) ei võimaldanud tal enam kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimaldanud talle teist tööd. • 19.10.2020 loovutas Y OÜ võlanõude hagejale Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest (dtl 32-35).
11) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja töötajana on kohustatud hüvitama endise tööandja Y OÜ poolt kantud koolituskulud perioodil 05.03.2020 kuni 03.07.2020 toimunud hooldustöötaja koolituse eest. 12) Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 p 4 kohaselt osaleb töötaja oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. TLS § 28 lg 2 p 5 sätestab, et tööandja kohustuseks on tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolitus ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Töötaja ja tööandaja võivad sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe. TLS § 34 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. TLS § 34 lg 2 sätestab, et koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat; siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Sama paragrahvi lõike 4 alusel hüvitab töötaja tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. 13) 03.03.2020 koolituskulude hüvitamise kokkuleppes (edaspidi kokkulepe) punktis 2 on märgitud, et töötaja osaleb ajavahemikus 05.03.2020 kuni 14.03.2020 MTÜ Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldataval finantsjuhi täiendkoolitusel (dtl 36). 14) Seega vastab kokkulepe TLS § 34 lg 2 p 2 sätestatule, et koolituskulude kokkuleppes on näidatud koolituse sisu, milleks antud kokkuleppe puhul on finantsjuhi täiendkoolitus ajavahemikus 05.03.2020 kuni 14.03.2020. Samas ei ole tõenditega leidnud tõendamist, et kostja oleks nimetatud sisuga koolitusel vastaval ajaperioodil osalenud. Liiati hageja ei nõua vastava sisuga koolituse eest hagejalt koolituskulude hüvitamist. Hagi kohaselt osales kostja perioodil 05.03.2020 kuni 03.07.2020 hooldustöötaja koolituse koos esmaabi väljaõppega, mille kohta kostjale väljastati vastav tunnistus (dtl 37-39; 86-89; 95). Sellise koolituse kulude hüvitamise kokkulepet ei ole töötaja ja tööandja vahel sõlmitud. Kohus on pooltele selgitanud õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist 15.05.2023 toimunud kohtuistungil (dtl 79-83). Hageja esindaja on selgitanud, et 03.03.2020 kokkuleppes on kirjaviga, et tegelikkuses oleks pidanud finantsjuhi täiendkoolituse asemel olema kokkuleppe punktis 2 kirjas hooldustöötaja koolitus. 15) Kostja on 15.05.2023 toimunud kohtuistungil selgitanud, et 03.03.2020 kokkuleppel on küll tema allkiri, kuid ta ei valda eesti keelt. Tööandja juhatuse liige tõlkis talle selle lepingu, ütles, et see on vaid formaalsus tööandja jaoks ning rohkem midagi ei selgitanud. Kostja väidab, et ta osale küll vene keeles toimunud hooldustöötaja koolitusel, kuid ta ei läbinud seda koolitust lõpuni tervise halvenemise tõttu COVID19 viiruse leviku ajal. Koolituse läbimise kohta sai ta tunnistuse 03.07.2020, kuigi reaalselt ta kogu koolitust ei läbinud (dtl 79-83). 16) Hoolekande Arendamise Instituut on väljastanud 03.07.2020 tunnistuse nr A205/10 X nimele, mille kohaselt läbis X 05.03.2020 kuni 03.07.2020 hooldustöötaja tase 3 koolituse (koos esmaabi väljaõppega) mahus 126 AK tundi (dtl 37-39, 95). 17) Hageja on esitanud tõenditeks tööturu koolituse osavõtulehed, millel hageja seisukoha
järgi on kostja allkirjad selle kohta, et kostja osales koolitustel 06.07.2020, 07.07.2020 ja 09.07.2020 (dtl 119-121), so peale eelpool nimetatud tunnistuse väljastamist 03.07.2020. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab kostja olla osalenud väidetaval koolitusel peale seda, kui talle on koolituse läbimise eest väljastatud tunnistus. Nimetatud asjaolu ei ole hageja ka selgitanud ning põhjendanud. 18) Kohus peab usutavaks kostja seisukohta, et allkirjastades 03.03.2020 kokkulepet, kostja ei saanud aru, mis selles kirjas on. Kui kostja oleks eesti keeles koostatud kokkuleppest aru saanud või kui tööandja oleks töötajale seda kokkulepet sõna-sõnalt ette tõlkinud, siis oleks vähemalt üks osapool mõistliku isiku arusaama järgi pidanud märkama, et 03.03.2020 kokkuleppes on kirjas, et töötaja (kostja) osaleb finantsjuhi täiendkoolitusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellisel koolitusel osalenud. Samuti erineb 03.03.2020 kokkuleppe punktis 2 olev ajaperiood (05.03.2020 kuni 14.05.2020) sellest ajaperioodist, mida hageja väidab, et kostja koolitusel osales (05.03.2020 kuni 03.07.2020). Esitatud tõenditega on leidnud küll tuvastamist, et kostja osales vähemalt osaliselt ajavahemikus 2020 märts kuni 2020 juuli toimunud hooldustöötaja koolitusel, kuid poolte vahel puudub nimetatud koolituse koolituskulude hüvitamise kokkulepe. 19) TLS § 34 lg 2 kohaselt kehtib koolituskulude kokkulepe üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult ning kokkuleppes on näidatud koolituse sisu. Sellise kokkuleppe olemasolu pole aga käesolevas tsiviilasjas tõendatud. 20) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21) TsMS § TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine TsMS § 162 lg 4 kohaldamise alust, mistõttu kannab käesolevas hagimenetluses menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja. 22) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 23) TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja
poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 24) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 25) Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 16.06.2023 (dtl 139-141), millele hageja on esitanud vastuväite 10.07.2023 (dtl 146). Kohus on seisukohal, et kõik kostja esindaja toimingud on olnud küll vajalikud, kuid osaliselt tuleb vähendada neile kulunud aega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulud aega kokku 17,8 tundi. Kohus peab sellest põhjendatuks 12 tundi ning põhjendamatuks ajakulukus on kohtu hinnangul kokku 5,8 tundi, mida on käsitletud järgnevalt. 26) Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vahaliku ajakulu määramisel käesoleva vaidluse sisu ja keerukuse astet; samuti asjaolu, et kostja vastuväited on üldjoontes olnud menetluse algusest alates ühetaolised ja järjepidevad; samuti arvestab kohus asjas esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu. 27) Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt: • Kliendi nõustamise, hagiavaldusega tutvumise ja analüüsi ajakulust on põhjendatud kõik kostja märgitud 4,5 tundi; • Vastuse koostamiseks kulunud ajast on põhjendatud ajakulu 2 tundi (2,5 tunni asemel); • Hageja 27.04.2022 seisukohaga tutvumiseks, analüüsiks ja kliendi nõustamiseks kulunud ajast on põhjendatud ajakulu 1 tund (1,8 tunni asemel); • 15.05.2023 kohtuistungiks ettevalmistamisest ja istungil osalemisest (istung kestis 56 minutit) on põhjendatud ajakulu 2 tundi (2,9 tunni asemel); • Hageja täiendava seisukohaga tutvumisest on põhjendatud ajakulu 1 tund (3,7 tunni asemel); • Kostja seisukoha koostamise eest on põhjendatud ajakulu 1 tund (1,9 tunni asemel); • Menetluskulude nimekirja koostamisest on põhjendatud 0,5 tundi. 28) Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud menetlustoimingute ajakulu kokku 12 tundi. 29) Kostja esindaja tunnitasumäär on 95 eurot (dtl 139-141). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 95 eurot on põhjendatud ega ole ülepaisutatud ning see on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. 30) Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks, kuid rahuldab kostja taotluse osaliselt. Kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas tsiviilasjas on 1140 eurot (so 12 tundi x 95 eurot), mitte 1695 eurot. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulu (õigusabikulu) kokku 1140 eurot. 31) Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse. 32) TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.