Pankrotiõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgniku juhatuse liige esitas kohtule 28.03.23. pankrotiavalduse ja täiendas seda 23.05.23. Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud, tasumata kohustusi on ca 91 tuhande euro uatuses. Vara puudub. Selgituste kohaselt on ettevõtte ebaõnnestunult planeerinud ehitustegevust, ei võetud arvesse materjalide hinnatõusu. Määrusega 24.05.23. kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri, kes esitas oma tegevuse aruande 28.06.23. Aruande kohaselt on võlgnik käesolevalt püsivalt maksejõuetu. Kohustusi on 91664,86€, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlgnik tunnistab nõudeid. Võlgniku teadaoleva vara koosneb tulevikus laekuvatest summadest nelja tellija vastu, reaalselt saadavate summade suurus ei ole ette prognoositav. Deponeeritud on summad nelja endise tellija juures kokku 39385€. Nõudeõiguste ja tagasinõutava vara olemasolu on vaja täiendavalt välja selgitada, kuid käesolevat saab hinnata lootusetuks nõude Gellerton OÜ vastu. Võlgniku tervendamine või tegevuse taastamine ei ole võimalik, kuna puuduvad selleks vahendid. Kohus määrusega 06.juuli 2023.a kohustas huvitatud isikut tasuma menetluse raugemise vältimiseks deposiitkontole 1500€. Võlgniku juhatuse liige tasus vastava summa 14.08.23.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu Kohus leiab, et avaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse esmaseks läbiviimiseks on olemas, selleks tasutud deposiidi näol. Võlgniku pankrotistumise põhjusena tuleb käsitleda muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 kohaselt. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 1500 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 36 kohaselt Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.