lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-16775/22

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-16775/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2397
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Telestar12034688(Vastustaja)Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu80069075

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. august 2023

Tsiviilasja number

2-22-16775

Tsiviilasi

Osaühingu Telestar avaldus oma varale juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu (registrikood 80069075), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

esindajad

Vastustaja (avaldaja): Osaühing Telestar (registrikood 12034688), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2023. a määrus ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Osaühing Telestar esitas Viru Maakohtule 8. novembril 2022. a avalduse Rakvere linn Lennuki tn 8 korteriühistu vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut võimaldama ligipääs oma varale, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel, igakordselt vastava taotluse esitamisel (ka telefoni teel) ja määrata selleks vastutav isik, kes juurdepääsu võimaldab. Avalduse järgi kuulub avaldajale Rakveres Lennuki tn 8 kortermaja katusel asuv tehnorajatis (andmeside seadmed), millele puudutatud isik ei võimalda juurdepääsu, sh hooldustöödeks. Avaldaja ei ole katust lõhkunud ega pea seda parandama. Tehnorajatis on ehitatud korteriühistu nõusolekul ning avaldajalt ei ole nõutud seadmete eemaldamist. Avaldajal peaks olema katusele juurdepääs ka seetõttu, et hoones elab tema pereliige ning ta on sinna registreeritud. Juurdepääsu puudumise tõttu kannatab avaldaja osutatava teenuse kvaliteet ning avarii korral ei ole tal võimalik tagajärgi likvideerida, mistõttu kaotab ta kliente. Puudutatud isik on avaldajale tekitanud kahju.
2.Puudutatud isik palus jätta avaldus rahuldamata. Avaldajal ei ole õigust kasutada kortermaja kaasomandi osa (katust, keldriboksi vms) oma majandustegevuseks. Talle ei kuulu hoones korteriomandit ning temaga ei ole sõlmitud lepingut. Korteriomandite omanikud ei ole andnud nõusolekut tehnorajatise (antennide) paigaldamiseks või kasutamiseks ning asjaomast otsust ei ole teinud ka korteriühistu juhatus. Kuna avaldajal ei ole õigust kasutada hoonet oma majandustegevuses, ei saa puudutatud isik sekkuda avaldaja majandustegevusse või seda takistada. Õigusvastase tegevusega kaasnevat riski kannab avaldaja. Avaldaja puhul ei ole tegemist elutähtsa teenuse osutajaga. Üksiti ei õigusta elutähtsa teenuse osutamine korteriühistu reeglite eiramist. Juriidilisel isikul ei ole pereliikmeid ning registriaadressist ei tulene õigust kasutada korteriomanike kaasomandis olevat vara. Ekspertiisi järgi on antennid kahjustanud hoone puitkonstruktsioone. Ühe korteri laest tilgub vesi. Avaldajal tuleb kahjustused kõrvaldada või parandada. Ka serveriruumina kasutatava keldriboksi kasutamiseks puudub avaldajal korteriomanike nõusolek või kokkulepe. Keldriboksi võib korteriühistu kodukorra järgi kasutada vaid isiklike asjade hoidmiseks. Puudutatud isik palus vastuses esitatud taotlusi käsitleda vastuavaldusena ning kohustada avaldajat eemaldama hoone katusel olevad antennid (asukohad Ehitusekspertiisibüroo OÜ vastutava spetsialisti Jarno Kelu koostatud Rakveres Lennuki tn 8 asuva kortermaja katuse läbijooksude ekspertavamuse lk 8 oleval joonisel), kõrvaldama kahjustused ning keelata

kasutada või vallata kortermaja, sh katust, keldriboksi nr 36 (tähistatud plaanil all paremal nurgas Krt 36). Kui vastuavaldus oli puudustega, palus puudutatud isik anda maakohtul mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

3.Avaldaja märkis 13. märtsi 2023 seisukohas, et puudutatud isiku valduses on dokumendid, kust nähtub, et tehnorajatise paigaldamises on kokku lepitud. Hoone renoveerimisel paigaldati avaldaja kommutaatorist andmesidekaabel soojussõlme tehnoruumi. Avaldaja pakub andmesideteenust soojussõlme automaatikale ja päikesepaneeli kontrollerile ning andis puudutatud isikule teenuse tarbimiseks vajaliku ruuteri. Avaldaja ei küsi puudutatud isikult teenuse eest tasu. Puudutatud isik ei ole teenusest loobunud. Elektroonilise side teenus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõistes. Pakutavat teenust kasutab kortermajas kuus klienti ning seadmete eemaldamine häiriks kokku u 400 perele sideteenuse osutamist. Katuse sarikate vihmavee kahjustused on põhjustanud see, et korteriühistu on käinud katusel ja vigastanud mastide ajutisi tihendeid. Avaldaja ei ole mitu aastat katusele pääsenud, sest lukud vahetati. Puudutatud isikul ei ole õigus nõuda tehnorajatise eemaldamist. Tehnovõrk annab hoonele ka lisaväärtust. Vajadusel tuleks seada servituut. Keldriboks pole vaidluse objekt. Kohaldada tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-t 1. Seisukohale olid lisatud ehituskoosoleku protokollid ja akt.
4.Puudutatud isik palus 20. märtsi 2023 vastuses jätta vastu võtmata avaldaja täiendavad tõendid, neid mitte arvestada ja need avaldajale tagastada ning võtta vastu vastusele lisatud tõendid, sest täiendavad tõendid olid esitatud hilinemisega. Paljasõnalised on avaldaja väited, et tal oli luba tehnorajatise paigaldamiseks. Üksiti ei ole juhatusel pädevust anda nõusolek kaasomandi kasutamiseks. Korteriühistu ei telli avaldajalt andmesideteenust. AÕS § 158 lg 1 ei kohaldu, sest avaldaja kasutab katust ja keldriboksi õigusvastaselt ning ta ei ole näidanud, et rajatis on vajalik teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks. Üksiti eeldaks see kinnisasja omaniku nõusolekut. Lukkude vahetus oli õiguspärane.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Viru Maakohus rahuldas avalduse 5. aprilli 2023. a määrusega ning kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldajale ligipääs oma varale, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel igakordselt vastava taotluse esitamisel. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistes temalt avaldaja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaielda selle üle, et Lennuki tn 8 kortermaja katusele paigutatud tehnorajatis (andmeside vahendid), mida puudutatud isik kasutab klientidele andmesideteenuse osutamiseks, kuulub avaldajale, ning puudutatud isik ei võimalda avaldajal katusele pääseda. Avaldaja ei kasuta kaasomandi osa siiski omavoliliselt ega ole loata tehnorajatist paigaldanud. Tegemist ei ole korteriomandi kaasomandi eseme valitsemisega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 mõistes, mis eeldab korteriomandite omanike otsust. Kuigi pooled ei ole esitatud teenuse osutamise lepingut, korteriühistu üldkoosoleku protokolle ega juhatuse otsuseid, puudub alus kahelda avaldaja väites, et puudutatud isik kasutas andmesidet ja tellis avaldajalt andmesideteenust. Teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike nõusolekut. Lepingu olemasolu kinnitavad muud kaudsed tõendid. Vajalikud antennid paigaldati enne ja 2017–2018. a toimunud renoveerimise käigus. Arvestades AÕS § 68 lg-s 1 sätestatut, tuleb avaldajale tagada oma varale juurdepääs. Puudutatud isik peab seda võimaldama iga kord vastava taotluse esitamisel. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vaidlus puudutab korteriomandi kaasomandi eseme valitsemist, sest katus ja keldriboksid on korteriomanike kaasomandis (KrtS § 30 lg 1 p. 1 ja 2, § 30 lg 2, § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 1). Antennide paigaldamiseks puudub AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud kokkulepe, samuti puudub juhtorgani vastavasisuline otsus. Avaldaja oleks vastupidist pidanud tõendama või maakohus vastava asjaolu tõendamist nõudma. Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja osutab andmesideteenust või mitte. Oluline on hoopis see, et avaldajal ei ole õigust kasutada hoone katust ja keldriboksi. Maakohus ei ole puudutatud isiku asjaomaste väidete ja tõendite kohta seisukohta võtnud. Üksiti ei ole tõendatud, et poolte vahel oli teenuse osutamise leping. Maakohus ei võtnud seisukohta ka puudutatud isiku vastuavalduse kohta. Määrus ei ole täidetav, sest sellest ei selgu, millisele avaldaja varale ja millal peab puudutatud isik juurdepääsu võimaldama. Menetluskulud oleks TsMS § 172 lg 1 järgi pidanud jätma avaldaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Avaldaja ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja esitas kohtule kõik tema valduses olnud dokumendid ning ta ei saa esitada dokumente, mis on üksnes puudutatud isikul. Tehnorajatis on paigaldatud seaduslikult ning selle eemaldamise nõue ei ole menetluses. Puudutatud isik oleks pidanud oma nõuded esitama eraldi avalduses seda enam, et tal oli õigusteadmistega esindaja. Tähtsus on sellel, et Lennuki tn 8 elavad avaldaja kliendid. Avaldaja juurdepääsu tehnorajatisele on aastaid alusetult takistatud. Maakohus jättis menetluskulud õigesti puudutatud isiku kanda.
8.Puudutatud isik palus kohaldada esialgse õiguskaitset ning võimaldada esindajale ligipääs seadmetele hoone katusel. Viru Maakohus kohaldas 15. mai 2023. a määrusega esialgset õiguskaitset selliselt, et keelas puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajal oma varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 katusel, ligipääsuks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
9.Viru Maakohus jättis määruskaebuse 22. mai 2023. a määrusega rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Avaldaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saada ligipääs Rakveres Lennuki tn 8 kortermaja katusel asuvatele andmeside seadmetele. Avaldaja väitel kuuluvad asjaomased seadmed talle ning puudutatud isik takistab nendele juurdepääsu, sh hooldustöödeks. Selle eesmärgi saavutamiseks palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama oma varale ligipääs, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel, igakordselt vastava taotluse esitamisel (ka telefoni teel) ja määrata selleks vastutav isik, kes avaldajale juurdepääsu võimaldab. Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud, leides, et seadmete hoone katusele paigaldamiseks puudus korteriomanike nõusolek. Avaldusele esitatud vastuses taotles puudutatud isik seadmete

eemaldamist ja avaldaja keelamist hoone katust ja keldriboksi kasutada või vallata. Vastuse tekstis on osutatud ka tekitatud kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh kahjustuste kõrvaldamise või parandamise viisile. Ühtlasi on puudutatud isik osutanud soovile esitada vastuavaldus. Maakohus tugines avaldaja avalduse rahuldamisel sellele, et menetlusosaliste vahel on teenuse osutamise leping ning avaldajal on asja omanikuna AÕS § 68 lg-s 1 sätestatud õigused.

12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult avalduse rahuldanud, jättes välja selgitamata, mida menetlusosalised tegelikult soovivad ning mil viisil seda on võimalik saavutada.
13.Kohtu ülesanne on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 õigussuhe kvalifitseerida, olemata seotud menetlusosaliste õigusliku hinnanguga. Seejuures tuleb kohtul menetlusse võtmisel otsustada, kas nõuet tuleks menetleda hagimenetluses või hagita menetluses. Kui dokument on ekslikult pealkirjastatud avaldusena, kuid asjaoludest tulenevalt on selle eesmärgi saavutamine võimalik hagimenetluses, tuleb avaldus jätta TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja anda avaldajale tähtaeg avalduse või nõude täpsustamiseks (vt nt Riigikohtu 27.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-4-1-54-14, p 50; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12).
14.Maakohus lahendas asja hagita menetluses, leides, et tegemist on TsMS § 475 lg 1 p-s 131 nimetatud asjaga. Maakohus ei ole oma menetlusliigi valikut põhjendanud. Tehnorajatise talumise asjad on TsMS § 6181 lg 1 järgi nimetatud AÕS § 158 lg-s 1 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152. Nende sätetega luuakse õiguslik alus kinnisasja koormamiseks tehnovõrgu talumise kohustusega, kui see on vajalik teise kinnisasja või kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks, või enne maa esmakinnistamist rajatud tehnovõrkude talumiseks. Menetlusosaliste ring hõlmab avaldajat ja kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui asi puudutab valla- või linnavalitsuse huve või kaasamine aitab kaasa asja lahendamisele (TsMS § 6182 lg 1). Viidatud normid praegusel juhul siiski ei kohaldu. Nii AÕS § 158 kui § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt Riigikohtu 11. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 215-17137, p-d 15 ja 20). Ka ei ole eeldatavasti tegemist AÕSRS §-s 152 sätestatud seadusjärgse talumiskohustusega, sest rajatis on ehitatud pärast 1. aprilli 1999. a.
15.Ringkonnakohtule arusaadavalt on avaldaja kohtusse pöördumise aluseks see, et puudutatud isik ei võimalda tal Lennuki tn 8 katusel asuvatele andmeside seadmetele juurde pääseda. Neid seadmeid kasutab ta andmesideteenuse osutamiseks kortermajas elavatele isikutele, samuti kasutab ta seadmeid teistele klientidele teenuse osutamiseks. Lisaks pakub ta enda sõnul puudutatud isikule andmesideteenust soojussõlme automaatikale ja päikesepaneelide kontrollerile ning on andnud puudutatud isikule teenuse tarbimiseks ruuteri. Tema arvates oli tal seadmete paigaldamiseks ja teenuse osutamiseks olemas korteriühistu nõusolek. Avaldaja ei soovi seadmete eemaldamist. Avaldajal tuleb esitada oma nõue võimalikult selgelt. Kui nõue esitatakse kohustuse täitmise nõudena, tuleb välja tuua selle kohustuse alus ja sisu (nt kokkulepe seadme paigaldamiseks, hooldustööde läbiviimiseks, teenuse osutamiseks). Lepingulise kohustuse täitmise nõuet menetletakse üldjuhul hagimenetluses. Täpselt tuleb kirjeldada tegevust, mille sooritamist või millest hoidumist soovitakse. Menetlusosalisel ei ole kohustust konkreetse nõude materiaalõiguslikku alust välja tuua, kuid asjaolud peavad võimaldama kohtul kontrollida, kas esitatud asjaolude pinnalt võiks kehtiva õiguse alusel saavutada tulemust, mida ta oma nõudega taotleb. Asja lahendamisel kohaldatav õigus ei tohiks olla pooltele üllatuslik.

Maakohus on leidnud, et menetlusosaliste vahel on teenuse osutamise leping, kuid on jätnud välja selgitamata, milles see leping täpsemalt seisneb, sh kas ja missuguseid seadmeid kasutatakse teenuse osutamiseks puudutatud isikule, mis on asjaomasest lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kas neid on rikutud ning kas puudutatud isik vastutab rikkumise eest. Maakohus ei ole puudutatud isiku vastuväiteid lepingu olemasolule käsitlenud. Kuna puudutatud isik on lepingu olemasolule vastu vaielnud – tema arvates puudus lepingu sõlmimiseks nõusolek või isegi kui see oli olemas, siis see ei kehti –, tuleb avaldajal välja tuua, mille alusel ta leiab, et menetlusosaliste vahel oli kehtiv leping, missugust konkreetset kohustust on rikutud ning esitada asjaomased tõendid, sh viidata konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga ta soovib tõendada (TsMS § § 363 lg 1 p 4). Tõendamisesemesse asjaolude kinnitamiseks on võimalik esitada TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõendeid. Samuti on võimalik taotleda tõendite kogumist (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3, § 238 lg 1).

16.Põhjendatud on puudutatud isiku etteheide, et maakohus jättis tema vastuavalduse tähelepanuta. Puudutatud isik ei ole 7. detsembri 2022 vastust küll vastuavaldusena pealkirjastanud, kuid on taotlenud selles hoone katusel asuvate antennide eemaldamist ja avaldaja keelamist vallata või käsutada hoone katust ja keldriboksi. Vastuse tekstis on viidatud ka kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh eelistatud kõrvaldamise ja parandamise viisile. Eelnevat arvestades ei saanud maakohtul tekkida kahtlust, et puudutatud isik soovib esitada vastuavaldust (või hagi, kui õige menetlusliik on hagimenetlus). Maakohus oleks vastuavalduse selles esinevate puuduste tõttu pidanud jätma TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andma puudutatud isikule võimaluse puudused kõrvaldada.
17.Eelnevat arvestades tuleb maakohtul selgitada avaldajale ja puudutatud isikule eesmärgi saavutamiseks vajalike asjaolude ja taotluste esitamise võimalust ning anda neile võimalus need välja tuua. Kui avaldaja ja puudutatud isik soovivad oma nõudeid vastavalt eeltoodule muuta, tuleb avaldust ja vastuavaldust menetleda hagimenetluses.
18.Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse ja määrab need kindlaks asja uuel läbivaatamise tulemustele (TsMS § 173 lg 2 ja § 174 lg 6). TsMS § 696 lg 3 järgi ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).
19.Maakohus on 15. mai 2023. a määrusega rahuldanud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja keelanud puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajale oma varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 Rakvere katusel, ligipääsuks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja