Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andreas Lunden (endine nimi Andrei Tšerednik)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Y 10.07.2023 esitatud tõendite (X internetipostitus ja Severinas Jakubauskase 27.06.2023 kiri) vastuvõtmisest.
Määrata Y ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 650 eurot.
6.Välja mõista X-lt Y kasuks menetluskulud 650 eurot.
7.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-18072 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.11.2021 Harju Maakohtusse hagi Y (kostja) vastu kasuka kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 27.04.2022 esitatud täpsustuses taotles hageja tunnustada omandiõigust kostja valduses olevale (hagi lisas 1 kujutatud) mustale mägikitsenahast kasukale ja kohustada kostjat andma kasukas hageja valdusesse.
2.Hagiavalduse ja hageja 10.01.2022 seisukoha kohaselt päris hageja 2003. aastal oma ema pärandvarana musta värvi kasuka. Kasukas asus kuni kevadeni 2020 hageja valduses (tema elukohas), mil kostja (hageja endine elukaaslane) viis kasuka hageja elukohast omavoliliselt ja ilma hageja nõusolekuta minema. Hagejale teadaolevalt on kasukas kostja valduses. Pooled pole abielus olnud, poolte vahel puudusid mistahes õiguslikud suhted, mis annaksid kostjale õiguse hagejale kuuluvat kasukat vallata. Kostja on kasuka omandiõiguse hagejale kuulumist sisuliselt ka tunnistanud 22.04.2021 hageja kaaslasele Q-le saadetud e-kirjas, milles lubas tagastada hageja ema kasuka, kui hageja hüvitab kasuka ümbertegemise kulud 180 eurot. Hageja on küsinud kostjalt korduvalt kasukat tagasi, kuid kostja on kasuka tagastamisest keeldunud. Kui kostja oleks kasuka omanikuks saanud kinke teel, siis oleks kostja kohtueelses kirjavahetuses seda hagejale kindlasti maininud. Kostja väide, et kasuka ümbertegemine on märk sellest, et kostja on kasuka omanik, on asjakohatu.
3.27.04.2022 seisukohas tõi hageja esile, et kostja kasutas hageja kasukat poolte kooselu ajal tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles lepingu üles hiljemalt 10.05.2021. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
5.Hageja tõi oma ema kasutatud kasuka koju 2003. aastal ja kinkis selle kostjale. Kuna kostja on kõhnem kui hageja ema, oli hageja nõus, et kostja teeb kasuks väiksemaks, et saaks seda kanda. Kuna kostja sai kasuka omanikuks kinke teel, oli tal õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Kostja tegi kasuka väiksemaks 2018. aastal. Kui hageja jaoks oleks olnud kasukas väga väärtuslik mälestus, siis hageja ei oleks seda kinkinud ega lubanud ümber teha. Lisaks tõi kostja välja, et pooled läksid lahku 2019, kuid hageja hakkas alles kaks aastat hiljem, kui poolte vahel oli käimas juba mitu kohtumenetlust, väitma, et kostja valdab hageja kasukat ebaseaduslikult. Kostja ei võtnud hageja juurest välja kolides kasukat kaasa, vaid hageja ise saatis selle kostjale koos teiste asjadega. Eluliselt ei ole usutav, et hageja sõlmis kostjaga tasuta kasutamise lepingu, millega ta andis vana ja kasutatud kasuka ajutiselt kostjale kanda ning lubas selle ümber teha. Lisaks kinkele omandas kostja kasuka igamisega, sest hageja tõi kasuka kostjale 2003. aastal.
2-21-18072 Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis 15.06.2022 otsusega rahuldamata nii kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja kui ka hagi. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 664 eurot ja viivise.
7.Maakohus kvalifitseeris nõude asjaõiguslikuks omandi kaitse- ehk vindikatsiooninõudeks asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust kasukat vallata.
8.Viidates Riigikohtu praktikale, leidis maakohus, et tasuta kasutamise lepingut eristab kinkelepingust omandi ülemineku kokkuleppe puudumine. Kinkelepingu puhul peab kinkija tahe olema suunatud omandist või varast loobumisele. Kuna lepingu järgi anti kasukas hageja poolt kostjale üle tasuta, siis sõltub lepingu liigitamine sellest, kas pooled leppisid kokku ainult kasutusse andmise või nägid ette ka kasuka omandi ülemineku.
9.Kasuka üleandmisega seotud asjaolude kohta olid poolte vande all antud ütlused vastuolulised ja kattusid üksnes osas, mis puudutas aega, millal hageja kasuka oma emalt päris (2003) ja millal kostja kasukat kasutama hakkas (2018).
10.Vaidlust ei olnud, et pooled olid vaidlusaluse kasuka kostja valdusesse andmise ajal kooselus. Tegemist on olulise asjaoluga, mis võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet kasuka kostjale üleandmisel. Kuigi hageja väidab, et andis kasuka kostjale tasuta kasutada ning ütles lepingu üles 10.05.2021, ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et kasuka kostja valdusesse andmise ajal oleks hagejal olnud kavatsus kostjalt kasukas hiljem tagasi nõuda. Tasuta kasutamise lepingu sõlmimisele ei viita hageja enda käitumine. Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hageja esitas 19.03.2021 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, milles teatas, et kostja varastas hagejalt ära vaidlusaluse kasuka, kuid politsei jättis 24.03.2021 kriminaalmenetluse alustamata. Juhul, kui hageja oleks tõesti andnud vaidlusaluse kasuka kostjale üksnes kasutada ning ütles lepingu üles 10.05.2021, nagu hageja seda väidab, oleks kostjal olnud kuriteoteate esitamise ajal õiguslik alus kasuka kasutamiseks. Tõlgendust, et hagejal puudus kasuka kostjale üleandmisel tahe sõlmida tasuta kasutamise leping näitab ka asjaolu, et hageja on sellekohase argumendi toonud menetluses välja alles 13.04.2022 kohtuistungil. Seega hageja väited on enne kohtumenetlust ja kohtumenetluse ajal olnud muutuvad. Samas kostja väited kasuka kostjale üleandmise kohta on käesolevas menetluses samad, mida kostja esitas politseile juba 19.03.2020.
11.Lisaks oli maakohtu hinnangul oluline ka see, et kostja lasi vaidlusaluse kasuka väiksemaks õmmelda. Hageja on 23.05.2022 istungil vande all kinnitanud, et ta teadis, et kostja viis kasuka köösneri juurde, et seda kohendada. Kuigi hageja on väitnud, et ta ei teadnud, et kasukas väiksemaks tehti, ei saanud hageja seda välistada, sest on ise kinnitanud, et hageja ema oli kostjast lühem ja suurem. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud, et kostja lasi kasuka enda mõõtmetele vastavalt väiksemaks teha. Seega aktsepteeris hageja, et kostja võib kasukat oma suva järgi lasta muuta, millest omakorda võib järeldada, et hageja ei soovinud kasukat tagasi ja hageja tahe oli kasuka kostjale üleandmisel suunatud omandist loobumisele. Kuna pooled oli lepingu sõlmimise ajal kooselulises suhtes, mõistaks kostjaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pooltevahelist suhet samamoodi.
12.Arvestades eeltoodud tõendeid koostoimes asjaoluga, et pooled olid kasuka valduse kostjale andmise ajal kooselulistes suhetes, oli maakohtu hinnangul ilmselge, et hagejal ei olnud kasuka
2-21-18072 valduse kostjale andmise ajal kavatsust seda tagasi nõuda. Hageja selline soov tekkis alles kaks aastat pärast kooselu lõppemist. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Kõik eeldused hagi rahuldamiseks on täidetud. Hageja tõendas, ta on kasuka omanik. Menetluses ei esitatud ega kogutud ühtegi menetlusõiguslikult aktsepteeritavat tõendit selle kohta, et kostjal oleks õigus kasukat vallata. Kostja võttis kasuka hageja elukohast omavoliliselt kaasa ja vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole seda hagejale tagastanud.
15.Ainuke tõend, mis räägib möönduslikult kostja kasuks, s.o et hageja kinkis kasuka kostjale (mitte ei andnud seda kostja tasuta kasutusse), on kostja vande all antud ütlus, mille kohaselt hageja kinkis kasuka kostjale juba 2003, mil hageja ema ära suri ning pooled käisid ema kodus tema asju sorteerimas.
16.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja tahet kasukas kostjale kinkida, kinnitavad järgmised asjaolud: 1) pooled olid kasuka kostja valdusesse andmisel kooselus; 2) puuduvad tõendid, et hagejal oleks olnud kavatsust kostjalt kasukas tagasi nõuda; 3) hageja väidetud lepingu puudumist kinnitab see, et kui hageja oleks kasuka andnud kostjale üksnes kasutamiseks, oleks kostjal olnud kuriteoteate esitamise ajal õiguslik alus kasuka kasutamiseks; 4) hageja on tasuta kasutamisele tuginenud alles istungil; 5) kostja lasi kasuka väiksemaks õmmelda.
16.1.Asjaolu, et pooled viibisid kasuka kostja valdusesse sattumise ajal kooselulises suhtes, ei oma hagi rahuldamise seisukohast eraldivõetuna ega kogumis teiste asjas esitatud tõenditega määravat tähtsust. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja valdas kasukat. Hageja tõendas, et päris kasuka oma emalt ja kostjal puudus õigus kasukat pärast tasuta kasutamise lepingu lõppemist vallata. Kostja pole tõendanud kasuka kostjale kinkimist. Hageja polnud kasuka ainuke pärija, vaid kasukas kuulus pärijate ühisvarasse. Hageja ei saanud kasuka (ainu)omanikuks kohe pärast ema surma, vaid alles hiljem. Seega ei saanud hageja kasukat kostjale 2003 võõrandada (sh kinkida). Kohtuotsus on vastavas osas ebaloogiline. Kohtu seisukoht, et kooselu fakt aitab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet kasukas kostjale kinkida, on oletusel põhinev. Faktid kooselust ja kasuka kostja valduses viibimisest ei tähenda, et hageja tahe oli suunatud vaidlusaluse kasuka kostjale kinkimisele. Hageja ema soov oli, et asi jääb perekonda ja liigub naisliini pidi edasi. Kasuka kostjale kinkimise kohta ei ole kogutud ühtegi usaldusväärset tõendit. Kostja ei pidanud kasukat kunagi enda omaks. Kostja ei öelnud seda ka oma viimastes teemat puudutavates ekirjades, vaid nõudis kasuka eest raha.
16.2.Hageja nõude rahuldamise eeldus ei saa materiaalõiguse kohaselt olla „kavatsus kostjalt kasukas (kunagi) tagasi nõuda“. Hageja andis kasuka kostja (tasuta) kasutusse. Kostja pole kinkelepingu sõlmimist tõendanud. Hageja hinnangul kinnitab 19.03.2021 kuriteoteade seda, et kostjal polnud õigust kasukat vallata ning kohtu vastupidine järeldus on ebaõige. Politsei jättis
2-21-18072 menetluse alustamata, kuna politsei hinnangul oli tegemist tsiviilasjaga. Viis, kuidas kohus viidatud tõendile tugineb, pole menetlusõiguslikult aktsepteeritav.
16.3.Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, et kui hageja oleks andnud kasuka kostjale üksnes kasutamiseks, oleks kostjal olnud kuriteoteate esitamise ajal õiguslik alus kasuka kasutamiseks. Hageja märkis küll, et tasuta kasutamise leping lõppes hiljemalt 10.05.2021, kuna siis nõudis hageja kirja teel kostjalt kasukat tagasi, kuid leping võis lõppeda ka varem, nt siis kui kostja majast välja kolis.
16.4.Samuti on arusaamatu kohtuotsuses toodu, mille kohaselt tasuta kasutamise lepingu puudumist näitab asjaolu, et hageja on sellekohase argumendi toonud menetluses esile alles 13.04.2022 istungil. Hageja tõi hagi alusena välja, et ta on asja omanik, kostja selle valdaja ning et hagejale teadaolevalt puudub kostjal õigus asja vallata. Isegi kui nõustuda, et hageja esitas väite tasuta kasutamise lepingu kohta esimest korda alles istungil, ei tähenda, et vastavat lepingut ei eksisteerinud.
16.5.Kinkelepingu olemasolu ei toeta see, et kostja lasi kasuka väiksemaks õmmelda. Hageja selgitas vande all, et tema ei saanud päris täpselt aru, mida kostja kasuka ümberõmblemise all mõtles. Kohus tõlgendas seda nähtavasti hageja ükskõikse suhtumisena kasukasse ning tegi sellest järelduse, et hageja oli kasuka kostjale kinkinud, kuna hageja suhtumine kasukasse oli sedavõrd hoolimatu. Hageja sellega ei nõustu. AÕS § 67 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Seetõttu ei tohi kellegi omandiõiguse üle otsustamisel arvestada omaniku suhtumist asja. Omanikul on õigus oma asja suhtes ka hooletu olla.
17.Lisaks eelistas maakohus põhjendamatult kostjat, kui leidis, et vähem tähtis ei ole see, et kostja väited kasuka kostjale üleandmise kohta on käesolevas menetluses samad, mida kostja on esitanud politseile juba 19.03.2020. Tegelikkuses on ka hageja väited nii menetluse eelselt kui ka selle kestel olnud järjepidevad. Menetluse eelselt väitis hageja kuriteokaebuses, et kostja on hagejalt kasuka varastanud, s.t kasuka hagejalt alusetult ära võtnud. Menetluse kestel on hageja oma seisukohta täpsustanud, väites, et kostjal puudub õigus kasuka valdamiseks. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
20.Kostja esitas 10.07.2023 ringkonnakohtule uued tõendid, milleks on hageja internetipostituse väljatrükk, mis sisaldab mh väiteid ka kostja poolt kasuka valdamise kohta, ja hageja lepingulise esindaja Severinas Jakubauskase 27.06.2023 kiri kostjale. Kostja selgitab, et tõendid on tekkinud juunis-juulis 2023. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna need ei tõenda asjaolusid, mis on praeguses menetluses vaidluse all. See, milliseid hinnanguid annavad pooled jätkuvalt teineteise käitumisele, ei ole praeguses menetluses oluline.
2-21-18072
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase menetluse ja pooltele oli arusaadav nii tõendamiskoormus kui ka õiguse kohaldamine. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on tõenditest teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel oli kasuka kinkeleping. TsMS § 232 lg 1 järgi peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja täielikult, mida maakohus on vaidlustatud otsuses teinud ja kujundanud oma järelduse, tuvastades pooltevahelise õigussuhte tõendite kogumi põhjal. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
22.Hageja esitas esialgses hagiavalduses kostja vastu nõude kasuka ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 järgi. Menetluse ajal täpsustas hageja nõue aluseks olevaid asjaolusid, väites, et poolte vahel oli kasuka tasuta kasutamise leping, millega hageja andis kasuka kostja kasutusse, ja hageja ütles lepingu üles hiljemalt 10.05.2021. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja kinkis kasuka talle.
23.Pooled ei vaielnud, et hageja andis poolte kooselu ajal kasuka kostja valdusse ja kasutusse. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on sõlmitud kasuka tasuta kasutamise leping või kinkeleping, millega hageja kinkis kasuka kostjale. VÕS § 259 lg 1 järgi kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. VÕS § 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1 ja 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh lähtuda lepingu sõlmimise asjaoludest ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus on esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades õigesti tõlgendanud poolte tahteavaldusi ja käitumist ning tuvastanud, et nende vahel oli sõlmitud kinkeleping, millega hageja kinkis kasuka kostjale.
24.Kuna hageja on kinkinud kasuka kostjale, s.t omandi kostjale üle andnud, on kostja kasuka omanik ning hageja ei saa kostjalt kasukat tagasi nõuda.
25.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. See, et 2003. aastal omandas hageja kasuka pärandvarana, ei tähenda, et ta on senini kasuka omanik ja saab selle kostja valdusest välja nõuda. Kuna hageja kinkis kostjale vallasasja, siis ei pidanud pooled selleks sõlmima kirjalikus vormis lepingut. Maakohus on õigesti pidanud oluliseks seda, et pooled elasid pikemat aega kooselulises suhtes ja lähedase suhte korral saab pidada pigem tavapäraseks, et suhte pooled teevad teineteisele kingitusi, mitte ei sõlmi tasuta kasutamise lepinguid. Samuti on hageja nõustunud kostja väitega, et ta oli teadlik sellest, et kostja lasi kasuka enda mõõtude järgi ümber teha. Tasuta kasutusse antud eseme puhul ei ole tavapärane, et kasutusse antud eset oluliselt muudetakse, kuna lepingu lõppemisel tuleb see kasutusse andjale tagastada eeldatavalt samas seisukorras, kui see oli kasutusse andmisel. Kasukas on
2-21-18072 individuaaltunnustega ese, mis on sobiv isikule, kellele see on õmmeldud. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga hageja käitumisele enne hagiga kohtusse pöördumist: hageja on pöördunud politsei poole, kuna kostja on väidetavalt varastanud kasuka, kuid käesolevas menetluses väidab hageja, et poolte vahel oli kasuka tasuta kasutamise leping ja hageja ütles selle hiljemalt 10.05.2021 üles, kusjuures väide tasuta kasutamise lepingu ja selle ülesütlemise kohta esitati esmakordselt alles 13.04.2022 kohtuistungil. Maakohus on juhtinud otsuses tähelepanu hageja käitumise ja käesolevas kohtumenetluses esitatud väidete vastuolulisusele, kuna hageja väitis kohtumenetluses, et poolte vahel oli kuni 10.05.2021 kasuka tasuta kasutamise leping, mis iseenesest välistab selle, et kostja on saanud kasuka valduse ebaseaduslikult, nagu hageja väitis politseile esitatud avalduses. Kostja poolt 22.04.2021 Q-le saadetud e-kirjast (tl 7) ei saa teha hageja poolt soovitud järeldust. Kirjas on kostja avaldanud valmidust kasuka tagastamise osas sõlmida kompromiss, kui talle tasutakse kasuka ümbertegemisele kulunud 180 eurot, kuid kostja pole väitnud, et poolte vahel oli tasuta kasutamise suhe ega seda, et ta on kohustatud kasuka tagastama. Sama seisukohta on avaldanud kostja ka 19.03.2020 vastuses politseile (tl 28).
26.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta hageja väite, et kasukas oli pärijate ühisvara ja hageja ei saanud seda kinkida, kuna hageja ei ole maakohtus sellist väidet esitanud ega apellatsioonimenetluses põhistanud, miks ta esitab väite alles ringkonnakohtule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et väidetud asjaolu ei ole vaidluse lahendamisel ka oluline, kuna hageja on väitnud, et pärandvara jagamisel jäi kasukas talle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohus on jaotanud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti. Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
28.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 780 eurot, mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot.
30.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu põhjendatuks. Esindaja tunnitasuks on põhjendatud lugeda 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostja esindaja ei ole advokaat ja kohtupraktikas ei ole peetud mõistlikuks sellise esindaja teenuse tunnihinda üle 100 euro. Menetluskulu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna kostja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei nõua kostjalt käibemaksu tasumist.
31.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 650 eurot (6,5x100). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja
2-21-18072 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.