Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-23-6117 (registrikood 12729019) poolt kinnistu müügihinna 251 000 eurot tagastamiseni, kahjuhüvitise summas 67 030 eurot 73 senti tasumiseni ning kohtuotsusega välja mõistetavate viiviste tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(5)

2-23-6117 S. R. ja G. M. 29. mail 2023 esitatud hagist nähtub, et hagejad ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX XXX asuva korteriomandi nr X, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (korteriomand) müügilepingu. Müügilepinguga kostja müüs ning andis korteriomandi ja valduse üle hagejatele. Hagejad said korteriomandi omanikuks XX.XX.XXXX kinnistusraamatu kandega. Hagejad tasusid müügilepingu alusel kostjale kokku 251 000 eurot. Hagejad avastasid 2023. aasta jaanuarikuu lõpus, et korteriomandil on ilmnenud olulised puudused. Hagejad teatasid ilmnenud puudustest kostjat 31. jaanuaril 2023, millele sisulise tagasisidega kostja poolt ei reageeritud. Hagejad on veendunud, et kostja on võõrandanud korteriomandi, millel on varjatud puudused. Ilmnenud puudused on olulised, kuna avaldunud puuduste tõttu ei ole korteriomandit võimalik eluruumina ohutult ja kavandatud viisil kasutada. 4. mail 2023 esitasid hagejad kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja hagejate taganemiseavaldusele ja ettepanekule ei reageerinud. Hagejad nõuavad kostjalt müügilepingu tagasitäitmisega seoses võlgnevust summas 251 000 eurot, võlgnevuselt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 722 eurot 5 senti ja alates hagi esitamisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täitmiseni. Hagejad nõuavad kostjalt ka kahjuhüvitist summas 67 030 eurot 73 senti, kahjuhüvitiselt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 192 eurot 83 senti ja alates hagi esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täitmiseni. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt kättetoimetamisportaali kaudu 21. juunil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 5. juulil 2023). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad paluvad kohtul määrata kindlaks, et hagejatel on õigus keelduda kinnistu (registriosa nr XXX) kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmisest kuni kostja poolt kohtuotsuse täitmiseni. Kostja otsuse täitmise viisi ja korra määramise kohta vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldab hagejate taotluse. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab 28. aprilli 2023. a määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõue kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 195 lg 2 sätestab, et enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel 3(5)

2-23-6117 menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule (TsMS § 195 lg 21). Hagejad taotlesid 19. juulil 2023 hagi tagatise tagastamist. Kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis kostjale võimalust hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatise arvelt ei tekkinud. Kohus tagastab hagi tagamise tagatise 4000 eurot vastavalt hagejate taotlusele S. R. arveldusarvele nr XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hagejad on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3780 euro ja õigusabikulude 2970 euro (koos käibemaksuga), kokku 6750 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejatele osutati kohtumenetluses õigusabi kokku 13 tundi 45 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta). Hagejad taotlevad menetluskulude hüvitise välja mõistmist koos käibemaksuga, sest hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Koos käibemaksuga on hagejatele osutatud õigusabi kokku seega 2970 eurot (13,75*180*1,2). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtu hinnangul on hagejate kulud õigusabile põhjendatud. Hagejate lepinguliste esindajate tunnitasumäär ei ole ülemääraselt suur ning ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tunnitasumäära. Samuti vastab õigusabi osutamisele kulunud aeg tsiviilasjas tehtud toimingute keerukusele ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 6750 eurot, sh riigilõiv 3780 eurot ja õigusabikulud 2970 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

4(5)

2-23-6117 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.