C avaldus Q vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks või hüvitise maksmise kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q 28. detsembri 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik I Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX; endine avaldaja), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik III Z (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kaasata menetlusse X (isikukood XXXXXXXXXXX). Asendada menetluses seni avaldajana osalenud C kaasatud X-ga. Lugeda C puudutatud isikuks. Kaasata menetlusse puudutatud isikuna Z (isikukood XXXXXXXXXXX). Võtta tsiviilasja juurde Z 21. veebruaril 2023. a esitatud tõend: Vana-Kalamaja tn 11-1a, Tallinn (registriosa nr 14045501) kinnistusraamatu II jakku kantud omaniku Z kande aluseks olevad dokumendid (7. detsembril 2021. a notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus; notariaalmärge).
Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a kohtumäärus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
8.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (avaldaja) esitas Q (puudutatud isiku) vastu avalduse, milles palus kohustada VanaKalamaja 11-1a (8) korteriomandi omanikku puudutatud isikut taastama endine olukord ja viima Vana-Kalamaja 11-1a (8) korteriomandi eriomandi piir vastavusse Tallinna notar Merle Saar-Johanson asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt 22. septembril 2014. a koostatud ja tõestatud: „Korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmise leping Uue korteriomandi moodustamise leping Korteriomandi jagamise avaldus Korteriomandite müügilepingud Käendusleping ja hüpoteegi seadmise leping Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe Võlaõiguslikud kokkulepped korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmiseks ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ ja selle lisaks oleva plaaniga „Vana-Kalamaja tn 11a esimene korrus“. Puudutatud isik on kohustatud eemaldama Vana-Kalamaja 11-1 Tallinn asuva eriomandi esemele rajatud seina ja veemõõdiku. Kohustus tuleb täita kohtulahendi jõustumisest 90 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui Vana-Kalamaja 11-1a (8) korteriomandi omanik, puudutatud isik, ei taasta endist olukorda kohtuotsuse jõustumisest 90 kalendripäeva jooksul, siis kohustada puudutatud isikut tasuma avaldajale hüvist omandiõiguse riive talumise eest 15 eurot kalendrikuus kuni endise olukorra taastamiseni. Juhul, kui Vana-Kalamaja 11-1a (8) korteriomandi omanik puudutatud isik ei taasta endist olukorda kohtuotsuse jõustumisest 180 kalendripäeva jooksul, siis kohustada puudutatud isikut tasuma avaldajale täiendavalt omandiõiguse riive talumise eest hüvitist 85 eurot kalendrikuus (s.o 85 eurot lisaks senisele 15 eurole kokku 100 eurot) kuni endise olukorra taastamiseni. Lisaks palus avaldaja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja rikkumise kindlakstegemise kuluna 1800 eurot.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas asuva Vana-Kalamaja 11 elamus esimesel korrusel asuva korteri nr 1 omanik. Puudutatud isik on Tallinnas, Vana- Kalamaja 11 elamu esimesel korrusel asuva korteri nr 1a (8) omanik. Avaldaja ja puudutatud isiku korterid asetsevad kõrvuti.
22.septembril 2014. a koostas ja tõestas Tallinna notar Merle Saar-Johansoni asendaja Kristjan Rohtmets „Korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmise leping Uue korteriomandi moodustamise leping Korteriomandi jagamise avaldus Korteriomandite müügilepingud Käendusleping ja hüpoteegi seadmise leping Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe Võlaõiguslikud kokkulepped korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmiseks ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“. 22. septembri 2014. a lepinguga määrati kindlaks avaldaja ja puudutatud isiku korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade täpne suurus, mis visuaalselt väljendati 22. septembri 2014. a lepingule lisatud plaanil „Vana-Kalamaja tn 11a esimene korrus“.
3.2019. a lõpus viidi puudutatud isiku korteris läbi ehitustööd, mille tagajärjel kahjustusid avaldaja vannitoa seina katvad keraamilised plaadid. Kahjustuste hindamise käigus tuvastas avaldaja, et ehitustööde käigus on puudutatud isik nihutanud enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku veemõõdiku avaldaja korteri reaalosasse (šahti). Teisisõnu on puudutatud isik suurendanud avaldaja korteri arvelt enda korteri suurust. Puudutatud isik kasutab seda oma tualettpoti ja torustiku läbivedamiseks, samuti on sinna paigutatud veemõõdik.
4.2020. a jaanuaris tellis avaldaja riiklikult tunnustatud ekspert MS-lt asjatundja arvamuse. Avaldaja soovis teada, kas puudutatud isiku eriomandi eset, s.o korterit nr 1a (8) on suurendatud avaldaja eriomandi, s.o korter nr 1 arvelt. Riiklikult tunnustatud ekspert väljastas asjatundja arvamuse, mille kokkuvõttes kinnitas: „Korterite 1 ja 8 reaalosade paiknemine on kokku lepitud notariaalakti lisaga ja kujutatud skeemil 1 ja lisas 1. Skeemil 1 rohelise noolega viidatud šaht paikneb korteri 1 reaalosas. Tegelikkuses on korter 8 poolt nihutatud vannitoa seina korteri 1 poole selliselt, et hõivatud on vähemalt 0.1064 m2 + seina paksus korteri 1 reaalosast.“
5.Puudutatud isiku eriomandi eseme kasutamine ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid ega vasta kinnistusraamatu ja selle aluseks oleva 22. septembri 2014. a lepingu lisas olevale plaanile. Avaldaja nõuab, et puudutatud isik lõpetaks rikkumise ja taastaks endise olukorra, s.o eemaldaks avaldaja eriomandi esemel asuva seina ja torustiku, millega taastataks kooskõla KrtS § 30 lg 2 järgse eriomandi eseme kasutamise nõudega.
6.Avaldaja on rikkumise kindlakstegemise kuluna tasunud asjatundja arvamuse eest 1800 eurot km-ga. Tegemist on rikkumise (kahju) kindlakstegemise kuluga VÕS § 128 lg 3 järgi. Avaldaja on selle summa tasunud ja taotleb selle hüvitamist. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt esitatud lepingul puudus lisa nr 1 „Vana-Kalamaja tn 11a esimese korruse plaan“. Puudutatud isik avaldas kahtlust avaldaja lepingu ehtsuse osas. Puudutatud isiku hinnangul ei vasta tõele ega ole tõendatud väide, et puudutatud isik on nihutanud enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku veemõõdikut avaldaja korteri reaalosasse (šahti). Asjatundja arvamus on tuginenud sellele, et korterite 1 ja 8 reaalosade paiknemine on kokku lepitud notariaalakti lisaga ja kujutatud skeemil 1 ja lisas 1, kuid notariaalakt ei sisalda lisana 1 plaani „Vana-Kalamaja tn 11a esimene korrus“.
8.Puudutatud isik alustas ja lõpetas remonditööd oma korteris pärast seda, kui avaldaja demonteeris ahju, mis oli šahti kohal, ja ehitas seina korterite vannitubade vahele. Järelikult ei saanud puudutatud isik kuidagi ehitustööde käigus nihutada enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku veemõõdikut avaldaja korteri reaalosasse. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 13. detsembri 2021. a määrusega avalduse ning kohustas VanaKalamaja 11-1a (8), Tallinn korteriomandi omanikku puudutatud isikut taastama endise olukorra ja viima Vana-Kalamaja 11-1a (8), Tallinn korteriomandi eriomandi piir vastavusse Tallinna notar Merle Saar-Johansoni asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt 22. septembril 2014. a koostatud ja tõestatud: „Korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmise leping Uue korteriomandi moodustamise leping Korteriomandi jagamise avaldus Korteriomandite müügilepingud Käendusleping ja hüpoteegi seadmise leping Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe Võlaõiguslikud kokkulepped korteriomandite
reaalosade ja mõtteliste osade koosseisude ja suuruste muutmiseks ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ ja selle lisaks oleva plaaniga „Vana-Kalamaja tn 11a esimene korrus“ (määrusele lisatud). Maakohus määras, et puudutatud isik on kohustatud eemaldama VanaKalamaja 11-1, Tallinn asuva eriomandi esemele rajatud seina ja veemõõdiku; kohustus tuleb täita kohtulahendi jõustumisest 90 kalendripäeva jooksul. Lisaks mõistis maakohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks 1800 eurot. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse täitmise korra kindlaks määramise viisil, mille kohaselt juhul, kui Vana-Kalamaja 11-1a (8) korteriomandi omanik puudutatud isik ei taasta endist olukorda kohtuotsuse jõustumisest 90 kalendripäeva jooksul, siis kohustada puudutatud isikut tasuma avaldajale hüvist omandiõiguse riive talumise eest 15 eurot kalendrikuus kuni endise olukorra taastamiseni; juhul, kui VanaKalamaja 11-1a (8) korteriomandi omanik puudutatud isik ei taasta endist olukorda kohtuotsuse jõustumisest 180 kalendripäeva jooksul, siis kohustada puudutatud isikut tasuma avaldajale täiendavalt omandiõiguse riive talumise eest hüvitist 85 eurot kalendrikuus (s.o 85 eurot lisaks senisele 15 eurole kokku 100 eurot) kuni endise olukorra taastamiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
10.Maakohus märkis, et Vana-Kalamaja 11, Tallinn korteriomanikud on sõlminud Tallinna notar Merle Saar-Johanson asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt 22. septembril 2014. a koostatud ja tõestatud lepingu, milles Vana-Kalamaja 11, Tallinn korteriomanikud, sealhulgas avaldaja ja puudutatud isik kokku leppinud eriomandi ulatused. Tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi Margus Sarneti arvamusele leidis maakohus, et on tõendatud, et puudutatud isik on hõivanud osa avaldaja eriomandist ning seeläbi rikkunud avaldaja võimalust ise vastavast osa tema eriomandist kasutada.
11.Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et avaldaja esitatud notari kinnitatud leping on võltsitud ja esimese korruse plaan ei ole saanud osaks korteriomanike sõlmitud kokkuleppest. Nimelt on avaldaja esitanud koos avaldusega notari kinnitatud lepingu, mille lisa vastav plaan on. Lisaks nähtub kõnealusest lepingust, et selle allkirjastamisega on puudutatud isik kinnitanud, et sellele lisatud plaanid, sh avaldaja ja puudutatud isiku reaalosade piiritlemist kirjeldavad plaanid on lepingu osa. Samuti puudub alus kahelda avaldaja esitatud tõendite autentsuses.
12.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et puudutatud isik on oma eriomandi eset kasutanud vastuolus poolte kokkuleppega ning on hõivanud osa avaldaja eriomandi esemest, mistõttu tuleb avaldaja vastav nõue KrtS § 30 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2 alusel rahuldada.
13.Avaldaja oli täiendavalt esitanud taotlused seoses täitmise korraga. Lähtuvalt avaldaja selgitusest arvestas maakohus avaldaja taotlust üksnes täitmise korra kindlaks määramise taotlusena, mitte avaldaja nõudena saada hüvitis omandiõiguse riive talumise eest ning leidis, et taotlus täitmise korra kindlaksmääramiseks avaldaja palutud viisil ei ole põhjendatud.
14.Maakohus rahuldas avaldaja kahju hüvitamise nõude seoses asjatundja arvamuse saamisega VÕS § 128 lg 3 alusel ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1800 eurot.
15.Seoses avalduse rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
Määruskaebus
16.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata.
17.Puudutatud isik heitis maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud puudutatud isiku poolt 18. oktoobril 2021. a kohtule esitatud 2007. a Vana-Kalamaja 11a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti. Tulenevalt 22. septembril 2014. a kehtinud korteriomandiseaduse § 5 lg 3 p-st 1 tuli korteriomandite koosseisude muutmisel ning uute korteriomandite moodustamisel edastada kinnistusosakonnale koos vastavasisulise notariaalaktiga riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Notari poolt kinnistusosakonnale edastatud 1. korruse plaanil on märge, et plaan vastab 19. jaanuari 2010. a ehitusprojektile, kuid Tallinna linnaplaneerimise Amet ei väljastanud selle ehitusprojekti kohta ehitusluba. Praegu eksisteerib vaid ehitusluba nr 35373, mis on väljastatud 2007. a VanaKalamaja 11a, Tallinn, elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti kohta. Vastavalt ehitusprojektile ei kuulu vaidlusalune šaht avaldaja korteriomandi reaalossa.
18.Puudutatud isik ei saanud kuidagi ehitustööde käigus nihutada enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku veemõõdiku avaldaja korteri reaalosasse, sest avaldaja ehitas ise seina korterite vannitubade vahele enne remondi tööde alustamist puudutatud isiku korteris. Lisaks märkis puudutatud isik, et avaldaja kui korteriühistu juhatuse liige võttis vastu ehitustööd, mille käigus oli demonteeritud šahtis asunud kütteahi ning paigaldatud veetorustik. Ehitustööde üleandmisvastuvõtmisaktis avaldaja kinnitas, et arendaja on teostanud kõik 22. septembri 2014. a notariaalses kokkuleppes arendaja ja Vana-Kalamaja korteriomanike vahel kokku lepitud ehitustöö.
19.Notariaalses lepingus ei ole avaldaja ja puudutatud isiku korterite vahelise vaidlusaluse seina/šahti/konstruktsiooni osa kuuluvuse kohta sõlmitud ühtegi kokkulepet ega kajastatud seda ühelgi muul viisil. Mõlemal plaanil, mille esitasid avaldaja ja puudutatud isik koos ehitusprojektiga, on vaidlusaluse seina osa märgitud sarnaselt ega ole toodud välja, et selle arvelt oleks suurenenud korter 1 ehk avaldaja korteri põrandapinnad. Korteri 1 üldpind ei ole muutunud. Puudutatud isik ei ole hõivanud korteri 1 üldpinda. Puudutatud isik leidis, et notariaalses lepingus puudub kokkulepe selle kohta, et pooled on kokku leppinud reaalosade paiknemiseks vastavalt notari poolt kinnistusosakonnale edastatud 1. korruse plaanile. Notari poolt koos lepinguga kinnistusosakonnale edastatud 1. korruse plaan ei ole lepingu lisa.
20.Puudutatud isik vaidles vastu ka kahju hüvitamise nõude summa suurusele leides, et avaldaja poolt esitatud rikkumise kindlakstegemise kulude suurus ei ole mõistlik, sest asjatundja on oluliselt üle hinnanud oma teenuste maksumuse. Avaldaja seisukoht
21.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
22.Avaldaja jäi kõigi enda varasemate seisukohtade juurde ning märkis, et puudutatud isiku vastuväited ei ole tõendatud. Puudutatud isiku viide korteriomandiseaduse § 5 lg-le 3 on eksitav. Seoses puudutatud isiku esitatud 2007. a Vana-Kalamaja 11 a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojektiga märkis avaldaja, et dokumendist on asjakohane vaid selle lk-l 38 asuv hoone eelprojekti joonis, mis on identne notariaalse lepingu lisaks oleva plaaniga, kuid sellel ei ole märgitud reaalosade piire. Reaalosade piirides lepiti
kokku 22. septembril 2014. a notari juures. 1. veebruari 2017. a ehitustööde akt ei tõenda reaalosade piiride paiknemist, pealegi seisnes avaldaja nõue selles, et puudutatud isik on 2019. a eriomandi eseme remonditööde käigus nihutanud enda eriomandi eseme seina ja veetorustiku avaldaja korteri reaalosasse. Puudutatud isiku paljasõnaline väide ei anna alust pidada asjatundja arvamuse maksumust ebamõistlikuks. Asjatundja arvamus on koostatud kaheksal lehel ja selle koostamiseks viidi läbi kohtvaatlus ja kaameratööd.
23.Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik on oma korteri võõrandanud ning alates 15. detsembrist 2021. a on uueks omanikuks Z, mistõttu on alus kaaluda uue omaniku menetlusse kaasamist. Menetluse edasine käik
24.Kinnistusraamatu andmete kontrollimisel sai ringkonnakohtule teatavaks, et ka VanaKalamaja 11-1, Tallinn, s.o avaldaja eriomandi omanik on vahetunud ning uueks omanikuks on alates 31. maist 2022. a X.
25.Vastuseks ringkonnakohtu 7. veebruari 2023. a kirjale andsid avaldaja C ja X ühiselt teada, et X oli korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest teadlik ning avaldajal ei ole vastuväiteid tema asendamiseks Xega. Z avaldas, et tema ei olnud korteriomandi omandamise ajal käesolevast vaidlusest teadlik ja esitas selle tõendamiseks kohtule ka notariaalse lepingu, kuid märkis, et ei tunne ennast menetlusosalisena. Q vastas, et ei mäleta, kas ta teatas Zile korteriomandi omandamise ajal käesolevast vaidlusest ning märkis, et tal ei ole vastuväiteid Zi ja Xe menetlusse kaasamiseks ning senise avaldaja asendamiseks Xega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
27.Esmalt, seoses vaidluse esemeks olevate korteriomandite omanike vahetustega, määrab ringkonnakohus kindlaks menetlusosaliste ringi, lahendab seni lahendamata taotlused ning võtab seisukoha tehtava lahendi siduvuse kohta menetlusosaliste suhtes TsMS § 460 lg 1 alusel.
27.1.Võttes arvesse, et avaldaja C on esitanud nõude, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õiguseid ja kohustusi, lahendatakse käesolev vaidlus hagita menetluses (TsMS § 613 lg p 1 p 1, TsMS § 613 lg 2). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 614 lg 3 kohaselt kuuluvad TsMS § 613 lg-s 2 nimetatud juhul menetlusosaliste hulka kaasomanikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Arvestades, et Vana-Kalamaja tn 11-1 ja 11-1a omanikud on vahetunud, kuid avalduse ese puudutab uutele omanikele kuuluvaid eriomandeid, tuleb uute omanike seisukohtade välja selgitamiseks kaasata nad menetlusse. Seega kaasab ringkonnakohus menetlusse Zi kui Vana-Kalamaja tn 11-1a, Tallinn omaniku ning Xe kui Vana-Kalamaja tn 11-1, Tallinn omaniku.
27.2.TsMS § 211 lg 1 esimese lause järgi mh juhul, kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. TsMS § 211 lg 3 järgi eeltoodut ei kohaldata, kui asjas tehtav
otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. Kui sellisel juhul on võõrandaja hageja, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. Riigikohtu praktikast tulenevalt kohalduvad eeltoodud hagimenetluse reeglid menetlusõigusjärgluse kohta ka hagita menetluses (RKTKo 28. mai 2014. a, 3-2-1-46-14, p 13), milleks on mh ka korteriomandi valitsemisega seotud korteriomanike vahelised vaidlused (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1, lg 2). TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.
27.3.Arvestades, et X teadis korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest, on käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend Xe suhtes TsMS § 460 lg 1 alusel kehtiv. Kuivõrd X andis teada, et on nõus astuma senise avaldaja C asemel menetlusse (kd II, tl 39) ning teised menetlusosalised ei olnud sellele vastu (kd II, tl 41; tl 51), asendab ringkonnakohus senise avaldaja C Xega. Ringkonnakohus selgitab, et X on seotud oma õiguseellase C poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingutega, sh tema poolt omaks võetud asjaolude, esitatud tõendite ja tehtud avaldustega.
27.4.Z esitas 21. veebruaril 2023. a tõendi (Vana-Kalamaja tn 11-1a, Tallinn (registriosa nr 14045501) kinnistusraamatu II jakku kantud omaniku Zi kande aluseks olevad dokumendid [7. detsembril 2021. a notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus; notariaalmärge]), millega soovib tõendada, et ei teadnud korteriomandi omandamise ajal käesolevast kohtuvaidlusest. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealune tõend kohtulahendi Zi suhtes kehtivuse tuvastamisel TsMS § 238 järgi asjakohane ja lubatud, mistõttu võtab kohus selle tõendi käesoleva tsiviilasja juurde.
27.5.Ringkonnakohus selgitab, et 7. detsembril 2021. a Q, Serguei Beloussovi ja Zi vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingust ei nähtu, et müüjad oleksid teavitanud Zit käesolevast kohtuvaidlusest või et Z oleks kinnitanud, et ta on teadlik käesolevast vaidlusest. Ka Q ei väitnud vastupidist. See annab aluse arvata, et tsiviilasjas tehtav lahend ei oleks Zi suhtes TsMS § 460 lg 1 alusel kehtiv.
28.Kolleegium selgitab, et TsMS § 210 lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. KrtS § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama sätte lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest; seejuures on omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega.
29.Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud endise olukorra taastamise nõude VanaKalamaja 11-1a, Tallinn endise korteriomandi omaniku Q vastu. Alates 15. detsembrist 2021. a kuulub vaidlusalune korteriomand Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn Zile. Kuivõrd VanaKalamaja tn 11-1a, Tallinn omanik on vahetunud, ei ole Ql õiguslikku alust teha ümberkorraldusi Vana-Kalamaja 11-1 ja 11-1a korteriomandi eriomandi piirides ega täita maakohtu määrust ka olukorras, kus see jääks muutmata. Arvestades käesolevas asjas esitatud nõuet, ei oleks tehtav lahend uue omaniku Zi suhtes kehtiv ülalmärgitud põhjustel (vt p 27.5) TsMS § 460 lg 1 alusel ning oleks vastuolus ka TsMS § 442 lg-ga 5, kuivõrd ei oleks täidetav, sest kohus saab soorituseks kohustada vaid kinnisasja omanikku, kuid hetkel on kohustamisnõue suunatud endise omaniku vastu.
30.Samas ei nähtu ei kinnistusraamatu kandest ega ka ringkonnakohtu kogutud tõenditest, et uus omanik Z oleks saanud korteriomandi omanikuks täite- või pankrotimenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul ka Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn uuel omanikul iseenesest kohustus tagada, et tema eriomandi piirid vastaksid korteriomanike kokkuleppele. Samuti vastutab korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel eelmise omaniku nõuete eest käendajana. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui korteriomandi eelmine omanik andis müügilepingus uuele omanikule valeandmeid pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud isikute omavahelise sisesuhte probleem ega puuduta käesolevat vaidlust ning uuel omanikul on vastavate aluste esinemise korral õigus pöörduda rahalise nõudega endise omaniku vastu.
31.Kuivõrd käesoleval juhul on avaldaja nõue esitatud Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn korteriomandi endise omaniku vastu, kuid kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku ning kohustamisnõue on võimalik rahuldada vaid omaniku suhtes, esineb seoses Vana-Kalamaja 111a, Tallinn korteriomandi omaniku vahetuse ning sellega kaasnevate uute asjaoludega alus tsiviilasja saatmiseks uueks arutamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel selgitada menetlusosalistele Vana-Kalamaja 11-1a, Tallinn korteriomandi omaniku vahetusest tekkinud õiguslikku olukorda, välja selgitada avaldaja seisukoht nõude muutmise osas ning vastavalt nõudele lahendada avaldus viisil, et tehtud lahend oleks täidetav. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas ka seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtumäärust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulud
32.Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks TsMS § 174 lgtes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.