5.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade HexxxxVxxxxxx vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kohustustest
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 27.12.2019 määrusega kuulutas kohus välja Hxxxx Vxxxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 26.11.2020 määrusega lõpetas kohus Hxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kinnitas menetluses tehtud vajalikud kulutused ja määras pankrotihalduri tasu, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, algatas Hxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku määramata ning kohustas Hxxxx Vxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 12.12.2020. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.06.2021, järgnev 01.12.2021 jne.
2.Võlgnik esitas esimese aruande 27.05.2021. Aruandes teavitas võlgnik, et on rikkunud enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, kuid soovib menetlust jätkata ning palub määrata usaldusisikuks keegi teine peale võlgniku enda. Kohus määras 23.09.2021 määrusega võlgniku usaldusisikuks Axxxxx Kxxxxxxx.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2022. Võlgnik esitas aruande 25.11.2021. Võlgnik oli teinud väljamakse kogusummas 350,38 eurot, kuid väljamakse summa tulenevalt võlgniku sissetulekutest oleks pidanud olema 613,04 eurot. Võlgnik oli nõus puudujäägi järele eraldama igakuiste lisaeraldistega.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2022. Aruanne esitati 23.05.2022. Aruandes märkis võlgniku usaldusisik, et võlgnik võttis välja oma kogumispensioni, kuid rahast tehtud eraldis oli oluliselt väiksem kohustusest. Võlgnik sai väga hästi aru, et see oli väga suur viga ning tal ei ole endas õigustuseks midagi lisada, kui, et oli mõnele eraisikule ka võlgu ning maksis neile kõik ära. Samuti soovis võlgnik õele kanda 1 000 eurot, kuna õde oli teda koguaeg materiaalselt toetanud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2022. Aruanne esitati 23.11.2022. Aruande kohaselt võlgnik jõi ja mängis välismaa kasiinode oma raha maha. Eesti kasiinodes oli võlgnik endale eelnevalt keelu peale pannud. Samuti on võlgnik juba eraldatud rahast pool ära kasutanud enda tarbeks. Võlgniku eraldise võlgnevus oli selleks ajaks 3212,85 eurot.
6.Kohus määras võlgnik ärakuulamiseks istungi. 19.01.2023 istungil selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi. Kohus selgitas, et probleem on võlgniku vales rahade kasutamises, millele kohus on korduvalt võlgniku tähelepanu juhtinud. Võlgnik ei osanud anda selgitusi oma ebaõige rahakasutuse kohta, miks ta ei ole eraldanud raha õigetes summades. Võlgnik avaldas, et ta lootis mängides võita suure summa ja kõik võlad ära maksta. Eesti kasiinod on
võlgniku enda jaoks kinni pannud, aga välismaa omades saab käia. Kohus teatas, et annab võimaluse H. Vxxxxxxxx kuni juunini ja kohustab maksma võlgnikku iga kuu 10 eurot võlausaldajatele, kasiinodes mängida ei tohi sellele ajal ja aruanne tuleb esitada õigeaegselt. Kui seda ei tehta, siis kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.
7.31.01.2023 esitas AS Swedbank taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta Hxxxx Vxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus andis teada, et lahendab võlausaldaja taotluse pärast võlgnikule kohtu poolt antud täiendava tähtaja möödumist.
8.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2023. 30.05.2023 saatis usaldusisik teate, et aruanne hilineb, kuna arvuti on katki ja parandusse saab viia vahemikul 06-10.06, kui saab raha. Kohus saatis võlgnikule 26.06.2023 teatise, milles palus aruande esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 07.07.2023. Aruannet ei esitatud. Kohtunik saatis 20.02.2023 veelkord kirja, mille selgitas, et kui võlgnik ei esita aruannet 25.07.2023 või kui sellelt järjekordselt nähtub raha ebakohane kasutamine, siis kohus lõpetab menetluse ilma võlgnikku kohustust vabastamata. Aruannet tähtajaks ei esitatud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Hxxxx Vxxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on tegelenud hasartmängu mängimisega välismaa kasiinodes ja seda olukorras, kus Eestis on võlgnik endale hasartmängukeelu peale pannud. Pärnu Maakohus on lahendis 2-12-49039 märkinud, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud hasartmängudega, mis ei ole kohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 toodud kohustust.
15.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.11.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.06.2021, järgmine 01.12.2021 jne. 23.09.2021 määrusega määras kohus võlgniku usaldusisikuks Axxxxx Kxxxxxxx. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis korrektset aruannet – tähtaegadega 01.06.2021, 01.12.2021, 01.06.2022, 01.12.2022 ja 01.06.2023. Viimane aruanne on kohtule pärast korduvate kohtupoolsete kirjade saatmist esitamata. Kohus selgitas samuti 19.01.2023 toimunud ärakuulamisel võlgnikule ja usaldusisikule selgitanud, et kohus lõpetab menetluse võlgnikku kohustustest vabastamata, kui aruannet ei esitata tähtaegselt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta.
16.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakse summas 865,37 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid - töötasu, pensioni II samba väljamakse, hasartmängudest saadav tulu ning laenud ja ülekanded eraisikutelt - oli võlgniku väljamakse kohustus 01.12.2022 seisuga 4078,22 eurot. Lisaks on võlgnik menetluse kestel teinud makseid märkimisväärses summas isikutele (eraisikutele, õele), kellel selleks hetkel õiguslik alus puudub. Selline võlgniku käitumine on lubamatu ning kahjustab oluliselt võlausaldajate õigusi kohustustest vabastamise menetluses. Maakohus on 15.03.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-4452 märkinud, et uute võlausaldajate eelistamine on ilmselge teiste võlausaldajate suhtes pahatahtlik käitumine ja nende õiguste kahjustamine. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
17.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud viimast aruannet oma tegevuse kohta, samas teades aruande esitamata jätmise tagajärge, mida kohus on korduvalt rõhutanud. Kohtul ei ole võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning eelistanud uute võlausaldajate nõuete tasumist. Samuti on kohus võlgnikule mitmeid kordi selgitanud tema loovutuskohustust saates võlgnikule korduvalt kirju seoses võlgniku vale rahade kasutusega, kuid midagi ei ole muutunud. Seega on võlgnik tahtlikult loovutuskohustust rikkunud. Mistahes seaduslik alus väljamaksete korrektses summas tegemata jätmiseks võlgnikul puudub. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
18.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise
võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Hxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles raskelt hooletu oma PankrS § 173 lg 1-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
20.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Hxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Hxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Hxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx Kxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.