Muud

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.07.2024. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Saata määrus pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Axxxxx Lxxxxxx esitas 14.02.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Kohus kuulas võlgniku ära 02.05.2023. a toimunud kohtuistungil. Axxxxx Lxxxxxx esitas 12.05.2023. a kohtule täiendatud maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik hetkel ei tööta, kuid loodab tööd leida. Arvel tööotsijana. Füüsiline töö on vastunäidustatud seljaprobleemide tõttu. Tervise tõttu on pidanud palju haiguslehel viibima. Elamiseks (sh tehnika ja kodumasinate soetamiseks) on võetud laene. Võlgnik saab igakuiselt 365 eurot töövõimetoetust. Abikaasale laekuvad lastetoetused ning hakkab saama emapalka. Vajadusel aitavad vanemad. Võlgnik on võlgnevuste kogusummaks märkinud 32 000 eurot. Axxxxx Lxxxxxx leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Seega soovib võlgnik pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määrusega 02.06.2023 võttis Axxxxx Lxxxxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik esitas 30.06.2023 kohtule võlgniku vara – ja võlanimekirja ja hinnangu võlgnikule sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 27 459,65 eurot. Kõikide kohustuste kohta on olemas jõustunud kohtulahendid, lisanduvad täitemenetlustest tulenevad kohtutäiturite tasu nõuded. Kohustustele lisanduvad igakuised elamiskulud 460 eurot kuus. Võlgniku vara kohta märgib usaldusisik, et võlgnikul puudub vara, mida kasutada menetluses nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude katmiseks. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas umbes 320 eurot kuus, mis on võlgnikul õigus jätta enda kasutada (TMS § 132 sätted). Võlgniku pangakonto jääk on usaldusisiku nimetamise ajal 0,36 eurot. Võlgnik on abielus, on kokku lepitud varalahusus. Võlgnik ei tööta, arvel tööotsijana. Füüsiline töö on vastunäidustatud seljaprobleemide tõttu. Usaldusisik on seisukohal, et Axxxxx Lxxxxxxx puhul ei ole alust võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus siis kui võlgnik tööle on läinud. Praeguses olukorras ei ole võlgnikul võimalik täita võlausaldajate ees olevaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetusolukorra on põhjustanud läbikaalumata väikelaenude ja järelmaksude võtmine oma elu korraldamisel kaasaegsemaks. Maksejõuetus on välja kujunenud aastatel 2019-2020. Avaldajal tuleb otsida jõukohane töö, et tagada püsiv sissetulek ja täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on põhjendatud algatada juhul kui võlgnik töö leiab. Tagasivõitmise võimalusi ei ole usaldusisik tuvastanud, kuid perele on omandatud kodutehnika võlgniku poolt võetud laenude arvel. 50% kodutehnika maksumusest tuleks hüvitada võlgniku abikaasal. On esitatud usaldusisiku tööaruanne ja tasu taotlus. A.Lxxxxxx esitas kohtule Eesti Töötukassa 13.08.2022.a otsuse temal osalise töövõime tuvastamise kohta. Kohus pidas kohtuistungi 19.07.2023.a. Võlgnik andis seletuse, et ta elab üürikorteris (üürileandja Vxxxx Vxxxxxxx). Peres on lisaks võlgnikule tema abikaasa ja kaks last. Võlgnikul on põhiharidus, töötas viimati aastal 2022. Võlgnikul on osaline töövõime, otsib tööd. On esitanud CV-sid, näiteks kassapidajaks. RIMI otsis töökuulutustega kassapidajaid.

Varasemalt on võlgniku tööotsingu avaldustele vastatud eitavalt. Võlgniku sõnul tuleb tal kohustusi muudkui juurde. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist, on nõus kohustusi täitma. Usaldusisik andis selgituse, et võlausaldaja PlusPlus Kapital esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxs Lxxxxxxx vastu. Võlgnikul on kohustus leida tööd, et teha makseid võlausaldajatele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud Axxxxx Lxxxxxxx maksejõuetusavaldust, usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja ja hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, leiab, et Axxxxx Lxxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada ja on võimalik algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FiMS § 45 lg.2 sätestab: Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus Axxxxx Lxxxxxxx maksejõuetusmenetluses on vara summas 0,36 eurot, muu vara puudub ja võlgnik ei tööta. Tema sissetulek on osalise töövõime toetus 365 eurot kuus. Võlgnik elatub abikaasa kontole laekuvatest lastetoetustest, vajadusel aitavad vanemad. Seega puuduvad vahendid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ehk esineb PankrS § 29 lg.1 olukord pankrotimenetluse raugemiseks. Sellisel juhul kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Asjas on ilmne ja usaldusisiku aruanne, vara ja võlgade nimekiri kinnitavad, et Axxxxx Lxxxxxx on maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 mõistes: tal on olemasolev vara- raha pangakontol summas 0,36 eurot ja puudub sissetulek, mille arvel vara suurendada ja oma kohustusi täita. Puuduvad ka muud ettenähtavad alused, millest võiks tuleneda vara suurenemine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 27 459,65 eurot. PankrS § 31 lg.4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevas asjas ongi küsimus selles, kas võlgniku Axxxxx Lxxxxxxx puhul on võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada või esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Axxxxx Lxxxxxx on maksejõuetusavalduses kinnitanud, et ta tahab oma võlgnevustega edaspidi tegeleda. Ka seni on ta palju saatnud CV-sid ja teinud juhutöid. Ärakuulamisel 02.mail 2023 kui ka kohtuistungil 19.07.2023 võlgnik selgitas, et ta otsib kogu aeg tööd. Ta ei saa füüsilist tööd seljaprobleemide tõttu teha, on osaline töövõime. Võlgnik arvas, et ta oskab igasugust tööd teha. Rimisse saatis CV-sid, seal otsitakse kassapidajaid ja saalitöötajaid. Seni on vastused eitavad olnud. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ta on kohustustest aru saanud ja nõus kohustusi täitma. Kohus arutas koos võlgniku ja usaldusisikuga võimalikku menetluse liiki. Kuna võlgnikul puudub sissetulek, millega arvestades koostada võlgade ümberkujundamiskava , ei saa kõne alla tulla võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgniku sõnul on ta kodus abikaasaga arutanud ka võimalust, et võlgnik jääb vanemapuhkusele ja abikaasa läheb tööle. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. FiMS § 45 lg.3 on sõnastatud kaalutlusõigusena- kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata... ja see säte ei ole imperatiivses sõnastuses. Kohus kaalutledes annab võlgnikule Axxxxx Lxxxxxx võimaluse asuda tööle, saadav sissetulek peab püsivalt kajastuma tema pangakontol ja sellest tuleb võlgnikul teha omaalgatuslikult eraldisi võlausaldajatele maksete tegemiseks. Selline olukord peab tekkima juba pankrotimenetluse kestmise ajal ja jätkuma ka edaspidi. Seetõttu kohus algatab võlgniku Axxxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, mis tähendab, et võimalik on ka võlgniku pankroti väljakuulutamine. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.07.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule.

Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankrs § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrusega nr. 2/01.02.2021 § 2 lg.1 on sätestatud: Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 30.06.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 1, 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 8 tunni eest määraga 145 eurot tund, kokku 1160 eurot, makse ei lisandu. Määrata usaldusisik Urmas Trossi tasuks 1160 eurot, millest riigi vahenditest 725 eurot ja 435 eurot võlgniku vara arvelt väljamaksmisega OÜ-le Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus hindab, et taotletud tasu ei lähtu PankrS § 23 lg.51 kehtestatust ja arvestab üksnes PankrS § 23 lg.4 teises lauses sätestatud piirmäära – töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Samas kehtib § 23 lg.51 alusel määratav ajutise halduri tasumäär, millest tuleb lähtuda, kui ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitatakse riigi vahenditest. FiMS § 54 lg.2 seletuskiri ütleb selle kohta: usaldusisikule võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni tehtud ülesannete täitmise eest määrata tasu ja vajalike kulutuste hüvitise vastavalt pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätetele ka olukorras, kus menetlus oleks raugenud, kuid pankrot kuulutati siiski välja ja algatati kohustustest vabastamise menetlus vastavalt FIMS § 45 lõikes 2 sätestatule. Usaldusisik teostab alates FIMS-i jõustumisest sisuliselt ka ajutise halduri ülesandeid. Seega tuleb usaldusisiku tasu määramisel, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, lähtuda PankrS § 23 lg.4, lg.51 sätestatust ja arvestamisele tuleb justiitsministri määrusega kehtestatud tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisiku töömaht 16 pooltundi ehk 8 tundi on kohane selles menetluses. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg. 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 528 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.