AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus M. P. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
537,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post: xxx); Puudutatud isik: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus M. P. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult M. P. avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks kahjuhüvitis 486 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult M. P. avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (486 eurot) alates 19.06.2023 kuni põhinõude (486 eurot) täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku M. P. kanda. 4.1 Mõista puudutatud isikult M. P. välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks menetluskulud summas 210 eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 210 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-23-8875
Käesoleva kohtumääruse võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) esitas 19.06.2023 Harju Maakohtule avalduse M. P. vastu kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxxxxxxxxx. Kindlustusvõtjaks on M. S. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 06.01.2023 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt xxx korteris on toimunud kahjujuhtum: ülevalt tungis korterisse vesi. Korteriühistu selgituse kohaselt on veekahju alguse saanud xxx korteri vannitoast, kus vesi valgus põrandale ja sealt edasi alumisse korterisse. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxxxxxxx) omanik.
2.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr 9 üle. Korteris nr 9 on kahjustada saanud koridori lagi ja vannitoa põrand. Korteri nr 9 remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 979,37 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise üle. Avaldaja oli valmis garanteerima hinnapakkumise alusel korteri remondimaksumuse miinus omavastutus 200 eurot või hüvitama kahju rahalise hüvitisena summas 486 eurot. Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist ja avaldaja hüvitas kahju summas 486 eurot.
3.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 15.02.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 01.03.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri xxx omanik.
4.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise summas 486 eurot ning viivise alates 19.06.2023 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Puudutatud isiku 26.06.2023 vastuse kohaselt avaldaja poolt esitatud dokumendid on puudutatud isiku poolt läbi vaadatud alles esimest korda (erandiks 5). Puudutatud isik tunnistab, et tekitas kahju, tal on kindlustuspoliis ja ta on valmis kahju hüvitama. Samas ei saanud puudutatud isik avaldajalt 15.02.2023 ühtegi dokumenti ja teatist, millest avaldaja räägib.
6.Puudutatud isiku 07.07.2023 vastuse kohaselt võtab ta avalduse õigeks, toetades avalduse rahuldamist. Puudutatud isik on valmis kahju kompenseerima.
2-23-8875
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks, menetlusosalised ei ole kohtuistungit soovinud ja ka kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes põhjendatuks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
10.TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud puudutatud isik kohtule allkirjastatud vastust A4 formaadis. Samas ei ole kohtul käesoleval juhul kahtlust, et e-kirju saatis kohtule puudutatud isik. Nimelt on 26.06.2023 ja 07.07.2023 ekirjad saadetud e-posti aadressilt xxx. Eelnimetatud e-posti aadress on märgitud puudutatud isiku kontaktiks rahvastikuregistris. Seega loeb kohus TsMS § 366 lõikele 4 tuginedes kohtule e-kirja teel esitatud seisukohti puudutatud isiku poolt esitatuks ning võtab neid asja lahendades arvesse.
11.Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Kohus loeb vaidlustamata asjaoludel ja kohtule esitatud tõendi alusel tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx, ning kes väljastas kindlustuspoliisi nr xxxxxxxxxxx (dtl 30-33). Kindlustusvõtjaks on M. S. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot (dtl 30-31). 06.01.2023 sai avaldaja kahjuteate, mille
2-23-8875 kohaselt xxx korteris on toimunud kahjujuhtum: ülevalt tungis korterisse vesi (dtl 34). Korteriühistu selgituse kohaselt on veekahju alguse saanud xxx korteri vannitoast, kus vesi valgus põrandale ja sealt edasi alumisse korterisse (dtl 39). Korteris nr 9 on kahjustada saanud koridori lagi ja vannitoa põrand (dtl 39-44). Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxxxxxxx) omanik (dtl 16).
13.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et veekahju on saanud alguse xxx korteri vannitoast, kus vesi valgus põrandale ja sealt edasi alumisse korterisse. Kahju tekitaja sulges korteris vee ja peatas kahju edasise levimise (dtl 39). Seega on puudutatud isik rikkunud oma KrtS § 31 lg 1 p 1 tulenevat kohustust kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
14.Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud, et kui kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ning see rikkumine ei ole vabandatav. Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt 19.03.2021 RKTKm p 21 tsiviilasjas nr 2-18-13649). Puudutatud isik on võtnud 07.07.2023 vastuses avalduse õigeks ning avaldas valmisolekut kahju hüvitamiseks. Ka kohtule esitatud tõendist nähtub, et puudutatud isik on pärast kahju tekitanud sündmust 10.01.2023 kinnitanud, et vastutab kahju tekitamise eest (dtl 39). Kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalides puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid.
15.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
16.Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomandi omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist alguse saanud veeuputus võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku
2-23-8875 (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isikust korteriomandi omaniku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikule kuuluvas korteris ei oleks veeleke alguse saanud, siis ei oleks saanud tekkida ka veekahju korterile nr 9.
17.VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohus loeb kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi tuvastatuks, et korteris nr 9 on kahjustada saanud koridori lagi ja vannitoa põrand (dtl 39-44). Korteri nr 9 remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 979,37 eurot (dtl 14). Avaldaja oli valmis garanteerima hinnapakkumise alusel korteri remondimaksumuse miinus omavastutus 200 eurot või hüvitama kahju rahalise hüvitisena summas 486 eurot. Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist ja avaldaja hüvitas kahju summas 486 eurot (dtl 15). Puudutatud isik ei ole kahju tekkimisele ega selle ulatusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu summas 486 eurot on tervikuna põhjendatud, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
18.Samuti on põhjendatud avaldaja viivisenõue. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja nõuab viivist alates 19.06.2023 ehk alates avalduse kohtule esitamisest. Kuigi puudutatud isik leidis oma vastuses, et ei ole avaldajalt kohtueelselt mingeid nõudmisi saanud, siis ometigi oli puudutatud isikul võimalik hiljemalt 19.06.2023 avalduse kättesaamisel kahju hüvitada ning viivisenõuet sel viisil piirata. Kohtule pole esitatud andmeid avalduses esitatud kahjuhüvitise tasumise kohta puudutatud isiku poolt. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja viivisenõue alates avalduse kohtule esitamisest 19.06.2023. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudel (468 eurot) alates 19.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtule nähtub dokumentaalsest tõendist, et puudutatud isik kinnitas kohtueelselt, et on kahju tekitamises süüdi ja vastutab kahju tekitamise eest (dtl 39). Samuti nähtub kohtule, et avaldaja on kohtueelselt saatnud nõudekirja kahju hüvitamiseks samale e-posti aadressile xxx, millelt puudutatud isik on kohtule vastanud (dtl 17, 50). Kohtu hinnangul ka siis, kui puudutatud isik ei oleks kohtueelselt avaldaja nõudekirja kätte saanud, pole õiglane sellekohase riski avaldaja kanda jätmine. Olukorras, kus puudutatud isik oli kahju tekkimisest teadlik ning kirjalikult kinnitas, et vastutab kahju tekitamise eest, pidanuks ta astuma mõistlikke samme tuvastamaks, millisel viisil on võimalik tekkinud kahju hüvitada (sh kontrollida, kas tema kindlustusandja poole on pöördutud ning kahju nõue on täidetud vmt), mitte ootama tema vastu kohtule avalduse esitamist. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses
2-23-8875 (hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning puudutatud isiku passiivsust tema põhjustatud kahju hüvitamisel, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindajatasu 360 eurot, kokku 410 eurot. Avaldajale tekkinud menetluskulud seoses esindustasuga on seotud esindaja Arvi Luhakooder (4PS OÜ) poolt osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud nõude asjaolude ja materjaliga tutvumisele, tõendite kogumisele, 19.06.2023 avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 3 h. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana, kuna 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane.
21.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
22.Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu ning menetluse käiku, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu avalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele on põhjendatud kuni 2 h ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Käesolev menetlus oli sisuliselt vähekeerukas ja vaidluse all olev rahasumma suhteliselt väike. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot/h koos käibemaksuga. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 160 eurot (2 h x 80).
23.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 210 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 160 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
2-23-8875 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.