Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-25-20369
Kohtuasi
J.T. hagiavaldus L.L.-i vastu
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J.T. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja L.L. (isikukood XXX)
1 (4)
Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus selgitab, et AÕS § 156 alusel võib kohtusse pöörduda ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on keeldutud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult ja korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (vt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 17; RKTKm 04.03.2020, 2-17-12857/119, p 16). AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtulahendiga. Kinnisomandi kitsendusi reguleerib üldsättena AÕS § 141 lg 3 (RKTKo 30.03.2004, 3-2-1-33-04, p 21). AÕS § 63 lõike 1 punkti kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.
AÕS § 156 lõikest 1 tulenevalt peab kohus määrama juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja, kasutamise tingimused ja kasutamise tasu suuruse ja maksmise tingimused. Juhul, kui hageja soov on määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja, tuleb hagejal esitada kohtule nõue juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Avalduses tuleb välja tuua selge nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud (nõuet põhjendavad asjaolud).
2 (4)
Avalduses tuleb välja tuua: 1) andmed kinnisasja kohta, millele juurdepääsu määramist taotletakse ja andmed kinnisasja kohta, millest üle juurdepääsu taotletakse. 2) juurdepääsutee täpne asukoht ja ulatus (sh juurdepääsutee pikkus, laius, võimalike peale- ja mahasõidukohtade asukohad). Kohus selgitab, et juurdepääsutee täpset asukohta ja ulatust tuleb sõnaliselt kirjeldada sõltumata sellest, kas juurdepääsutee asukoht märgitakse kohtule esitataval joonisel. Kui avaldaja soovib juurdepääsu määramist üle olemasoleva tee, peab avaldaja kirjeldama olemasoleva tee asukohta. 3) juurdepääsutee kasutamise tähtaeg ja tingimused (sh kas juurdepääs on tähtajaline või tähtajatu, kas juurdepääsuteed kasutatakse ööpäevaringselt või kindlatelt kellaaegadel, kas juurdepääsuteed kasutatakse igapäevaselt ja aastaringselt, juurdepääsutee kasutamise viis – nt jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukitega jne). 4) tee korrashoiu kohustuse täitmise erisused, sh see, kuidas jaotub korrashoiukohustus teed kasutavate isikute vahel. 5) juurdepääsutee eest puudutatud isikule makstava tasu suurus ja tasumise aeg. Kohtule esitatud avaldus peab vastama menetlusdokumendile ja avaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele järgmised andmed: 1) avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus); 2) avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning sellest nõudest lähtudes avaldust ka menetletakse.
Hageja ei ole esitanud selget nõuet ega välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Avalduses esinevad ulatuslikud puudused. Juhul kui hageja soov on määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja, tuleb esitada nõue AÕS § 156 lg 1 järgi ja see ka vastavalt sõnastada.
Avalduses sisalduvad ulatuslikud puudused takistavad kohtul avalduse menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus.
3 (4)
avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule avaldus esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.