Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik Kxxxxx Kxxxxx esitas 08.04.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kes ei ela võlgnikuga koos. K.Kxxxxx on õppinud erinevates õppeasutustes, kuid need on kõik jäänud lõpetamata. Võlgnikul on olnud hulgaliselt väga lühiajalisi töösuhteid. Käesoleval ajal ei tööta, kuid ta otsib põhitööd ja tööampse. Töötukassas ta ennast registreerinud ei ole. Võlgnikul sissetulek puudub, kuid ta siiski teeb juhutöid erinevate eraisikute juures. Arvab, et saab oma kohustuste täitmiseks panustada 53 eurot kuus. Võlgniku võlanõuded on kõik täitmisel kohtutäiturite juures. Suurim kohustus on lapse elatise nõue (üle 18 000 euro). Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Taotletava maksejõuetusmenetluse liigi jätab kohtu otsustada. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus viis läbi menetlustoimingu 02.05.2023 (ebaõnnestus) ja seejärel 03.mail 2023, kus küsitles võlgnikku ja selgitas talle menetluse käiku. Võlgnik oli mõne aja eest kinnipidamiskohas. On vabanemise järel püüdnud ka tööl käia, kuid töösuhted on jäänud lühikeseks, kuna kohtutäiturite nõuete pärast teda tööle võtta ei taheta. Ja ta ei saa ka sissetulekut, kuna kohtutäiturid võtavad raha ära. Kohus selgitas Kxxxxx Kxxxxxxxx tema kohustusi menetluses, kohustust töötada, sissetulekud peavad nähtuma pangakontol. Kohus selgitas K.Kxxxxxxxx, et elatisevõlgnevusest ei ole võimalik vabaneda, samuti ei ole võimalik vabaneda süüteomenetlustes määratud rahatrahvidest, need asendatakse (aresti või vangistusega). Kxxxxx Kxxxxx kinnitas, et ta on valmis kohustusi täitma. Kohus määrusega 03.05.2023 võttis Kxxxxx Kxxxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Einar Vallandi. Kohus peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik esitas 31.05.2023 kohtule võlgniku vara – ja võlanimekirja ja hinnangu võlgnikule sobiva maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku summas 29 363,80 eurot. Usaldusisik on grupeerinud võlausaldajate nõuded järgmiselt: -

Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded, s.h. hüvitamiseks üksi ja hüvitamiseks solidaarselt summas 665+928,97 eurot; Kriminaalmenetluse kulu hüvitamise nõue 603,11 eurot; Rahalised karistused 820 eurot; Elatise ja elatisabi nõuded summas 23 558,85 eurot; Laenu tagastamise nõuded summa 519,25 eurot; Kohtutäiturite nõuded summas 2268,62 eurot.

Kohustuste hulgast onn välja jäetud võlausaldaja ERA Liisingu Inkasoteenused AS nõue 600,36 eurot, mis usaldusisiku hinnangul on aegunud.

Võlgniku vara kohta märgib usaldusisik, et realiseerimisväärtust omav vara puudub. Võlgniku kohustusliku pensionifondi osakud on aastal 2021 tagasi võetud, summa oli 1271,65 eurot. Aastal 2018 on võlgnikule võõrandatud sõiduk (Liiklusregistri andmed), kuid võlgnik ei ole ennast kandnud registrisse sõiduki omanikuna. Võlgnikul on ja on olnud pangakontod erinevates pankades nii Eestis kui välisriikides, millel on raha kokku summas 2,93 eurot. 18.06.2023 esitas usaldusisik aruande täienduse, milles kajastab Paysera LT UAB vastusest nähtuvat. Võlgnikul on selles krediidiasutuses avatud neli kontot. Kontode väljavõtetest nähtub, et neis on tehtud tehinguid kolmandate isikutega, muuhulgas tehtud makseid Kxxxxx Kxxxxxx kontodele, mis tähistuse järgi asuvad Prantsusmaa ja Suurbrittania pankades. Võlgniku väitel ei tea ta neist kontodest midagi. Usaldusisik annab ülevaate võlgniku senisest tegevusest ja eluviisist. Hinnangus võlgnikule sobivaima edasise menetlusviisi kohta märgib usaldusisik, et võlgnik ei ole seni teinud keerulist ja hästi tasustatud tööd ning tõenäoliselt ei hakka seda tegema ka ettenähtavas tulevikus. Võlgniku ametlik sissetulek on seni olnud episoodiline ning nii väike, et seda ei saa käsitada võlgade tasumise katteallikana. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku taotletav menetlus ei võimalda tal vabaneda elatise maksmise kohustusest ning kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise kohustustest (FIMS § 50 lg 2). Need kohustused aga moodustavad rohkem kui 85% võlgniku teadaolevate kohustuste summast. Võlgnik on usaldusisikule suuliselt avaldanud, et ta suudaks oma jooksvast mitteametlikust sissetulekust eraldada pankrotivarasse igakuiselt umbes 150 eurot. See oleks arvestatav panus, kuid usaldusisiku arvates ei kõla võlgniku lubadus muude teadaolevate faktide taustal usutavalt. Usaldusisiku hinnangul on ses asjas alus lõpetada menetlus raugemise tõttu (FIMS § 18 lg 2 p 5). Kui kohus usub, et võlgnik soovib ja suudab hakata tulevikus tulu teenima ning seda võlausaldajatega jagama, on sobivaim menetlusviis võlgniku pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 18 lg 2 p 2). Menetluse läbiviimise kulu katmiseks ei ole ette näha muud allikat peale riigi vahendite. Kohus pidas 19.06.2023 kohtuistungi, kus võlgnik kinnitas soovi pankrotimenetluseks ja kohustustest vabastamise menetluseks, vaatamata sellele, et suuremat osa võlgniku kohustusi ei ole võimalik kustutada. Võlgniku kinnitusel hakkab ta selles menetluses oma kohustusi vähendama ja võlausaldajatele eraldisi tegema. Läheb tööle. Ka varasemalt on ta töötanud, kuid kui kohtutäiturid on saatnud oma nõuded tööandjale kinnipidamiseks, siis on ta töölt lahkunud, kuna kohtutäitur võtab saadava raha ära. Kohus selgitas võlgnikule korduvalt ja lihtsas keeles tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik kinnitas, et ta saab neist aru ja on valmis kohustusi täitma. Võlgniku esindaja hinnangul suudab võlgnik ära maksta need kohustused, mida ei kustutata, kolmeaastase menetluse kestel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud Kxxxxx xxxxxxx maksejõuetusavaldust, usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja ja hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, leiab, et Kxxxxx Kxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada ja on võimalik algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FiMS § 45 lg.2 sätestab: Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus Kxxxxx Kxxxxxx maksejõuetusmenetluses on vara summas 2,93 eurot, muu vara puudub ja võlgnik ei tööta. Tema sissetulek on töötutoetus, mille maksmine lõpeb 2023.a juulikuus. Seega puuduvad vahendid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ehk esineb PankrS § 29 lg.1 olukord pankrotimenetluse raugemiseks. Sellisel juhul kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesolevas asjas ongi küsimus selles, kas võlgniku Kxxxxx Kxxxxx puhul on võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada või esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Asjas on ilmne ja usaldusisiku põhjalik aruanne, vara ja võlgade nimekiri kinnitavad, et Kxxxxx Kxxxxxx on maksejõuetu: tal on olemasolev vara- raha pangakontol summas 2,93 eurot ja puudub sissetulek, mille arvel vara suurendada. Puuduvad ka muud ettenähtavad alused, millest võiks tuleneda vara suurenemine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 29 363,80 eurot. Nendest kohustused summas 25 152,82 eurot kuuluvad FiMS § 50 lg.2 kohustuste hulka ehk need on kohustused (õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja lapsele elatise maksmise kohustus), mis ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega. Kohustused summas 3390,80 eurot on sellised, millest vabastamine on võimalik FiMS § 49 lg.1 korras ja kohustused summas 820 eurot on sellised (rahalised karistused), mille puhul toimub asendamine arestiga või vangistusega kriminaalmenetluse seadustikus või väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega vastab tõele usaldusisiku hinnang, et kohustused, millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda, moodustavad enam kui 85% võlgniku teadaolevate kohustuste summast. Kxxxxx Kxxxxx on ärakuulamisel 03.mail 2023 kui ka kohtuistungil 19.06.2023 selgitanud, et ta on küll paljude tööandjate juures töötanud, kuid on töölt lahkunud siis kui kohtutäiturid on saatnud nõuded tema töötasust kinnipidamiste tegemiseks. Ka oma maksejõuetusavalduses kirjutab võlgnik makseraskuste põhjuste kohta, et ta ei saa võlausaldajatele maksta, kuna tema suhtes toimuvad täitemenetlused. Samas toimuvad ka täitemenetlused võlausaldajate nõuete täitmiseks (ehk võlausaldajatele maksmiseks) ja õige on, et Kxxxxx Kxxxxxx vastu ei olegi esitatud nõudeid väljapool täitemenetlusi. Kxxxxx Kxxxxx ei ole teinud seega saladust sellest, et võlausaldajate nõuete täitmise vältimiseks ongi ta tööandjate juures töötanud üksnes väga lühikeste ajavahemike kaupa. Selline käitumine võib liigituda FiMS § 45 lg.3 p.4 alla, mille kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik

on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et ta saaks mitteametlikust töötamisest teenitud tulu arvel tasuda igakuiselt võlausaldajatele 150 eurot. Selline käitumine oleks vara varjamine, mis kujutab endast võlgniku kohustuste rikkumist tema kohustustest vabastamise menetluses (FiMS § 47 lg.2). Kohus on selgitanud võlgnikule, et kogu saadav sissetulek peab liikuma läbi tema pangakonto ja vara varjamise puhul kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtuvat ja ilmneb, et võlgnik omab Paysera LT UAB krediidiasutuses nelja kontot, lisaks sellele kontosid Prantsusmaal ja Suurbrittannias asuvates krediidiasutustes. Võlgniku pangakontol Revolut krediidiasutuses on liikunud märkimisväärseid summasid aastatel 2019-2021. Nende pangakontode kohta ei ole võlgnik ise usaldusisikule andmeid avaldanud, mis viitab, et võlgnikul on huvi oma vara ja raha liikumist varjata. See asjaolu ei ole hea eeldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et ta asub tööle, tasub võlausaldajatele makseid ja vähendab võlgnevusi, vara ei varja. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et võlgniku Kxxxxx Kxxxxx puhul esinevad asjaolud, mis FiMS § 45 lg.3 järgi saavad olla aluseks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata: FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus on kaalunud FiMS § 45 lg.3 loetletud aluste esinemist Kxxxxx Kxxxxxx käitumises ja leiab, et FiMS § 45 lg.3 p.4 alused esinevad. Samas on FiMS § 45 lg.3 sõnastatud kaalutlusõigusena- kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata... ja see säte ei ole imperatiivses sõnastuses. Kohus kaalutledes annab võlgnikule Kxxxxx Kxxxxx võimaluse asuda tööle, saadav sissetulek peab püsivalt kajastuma tema pangakontol ja sellest tuleb võlgnikul teha omaalgatuslikult eraldisi võlausaldajatele maksete tegemiseks. Selline olukord peab tekkima juba pankrotimenetluse kestmise ajal ja jätkuma ka edaspidi. Seetõttu kohus algatab võlgniku Kxxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, mis tähendab, et võimalik on ka võlgniku pankroti väljakuulutamine. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Einar Vallandi andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.07.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule.

Menetluskulude jaotus

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankrs § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 31.05.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 17 pooltunni eest määraga 33 eurot tund, kokku 561 eurot. Lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535. OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg.51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 17 pooltundi ehk 8,5 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg. 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 673,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.