nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margus Braun, advokaat Anna-Evgeniya Petrova
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 30.03.2023, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi hagi Yi vastu koera tagastamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Xilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Yi (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud summas 7 240,32 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-1282 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja X esitas kostja Yi vastu 24.01.2023 Harju Maakohtusse hagi koera Baltic Delight Kasper Baby kostja valdusest väljanõudmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja koera Baltic Delight Kasper Baby omanik, augustis 2022 lahkus kostja hageja ja kostja ühisest kodust ja võttis kaasa hagejale kuuluva koera. Kostja keeldub koera tagasiandmisest.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ostis kostja vaidlusaluse koera oma lapsele, st otsis kutsikat ja leppis koera ostmises kokku koerakasvataja Qga. Koera hind oli 400 eurot. Koera ostmise ajal olid hageja ja kostja abielus, hageja ei ole kostja lapse W isa. Tulenevalt kostja kehvast tervisest käis hageja koeral kennelis järel. Koera koju toomise järgselt kinkis kostja koera lapsele, öeldes „see on sulle“, hageja andis koera lapse kätte, andes üle valduse. Koera kinkimise hetk on jäädvustatud videosse.
4.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole koera omanik, vaid koera omanik on W, kes sai koera omanikuks temale koera kinkimisega, alternatiivselt omandas W koera heauskselt või igamisega, sest on koera üle 5 aasta vallanud. Samuti palub kostja tulenevalt hageja pahatahtlikkusest jätta hagi rahuldamata, sest hagi rahuldamine oleks hea usu põhimõttega vastuolus.
5.Hageja väidab, et tema on koera ainuomanik, sest koera ostuprotsessi käigus väljastatud koera passi on esmase sissekandena kirjutatud hageja ja Lemmikloomaregistrist veebiaadressil xxx on nähtav, et looma omanik on hageja.
6.Hageja võttis koera ära kostja elukaaslase valdusest, kuid andis samal päeval koera valduse kostja lapsele Wle tagasi (30.03.2023 kohtuistung 00:06:16). Hageja põhjendas koera tagasiandmist lootusega, et tema pere kostjaga säilib (30.03.2023 kohtuistung 00:04:59). Hageja selgitas, et tahtis näidata üles head tahet, et säilitada perekonda. Hageja andis lapsele koera, et ta hoolitseks ja jalutaks ise koeraga (30.03.2023 kohtuistung 00:08:08).
7.Hageja on hagi põhjendatud ka asjaoluga, et koeraga jalutab kostja uus elukaaslane, mitte kostja poeg.
8.Kostja selgitab, et lapsel on koeraga äärmiselt tugev emotsionaalne side, mistõttu koera äravõtmine lapselt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka
2-23-1282 seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole koera omanik.
12.Kohus asub seisukohale, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole võimalik tuvastada, kas koera kennelist toomise hetkel sai koera omanikuks hageja või sai omanikuks kostja ja hageja üksnes täitis käsundit. Poolte avaldused ja esitatud tõendid on niivõrd vastuolulised.
13.Ühest küljest ei vaidle pooled, et füüsiliselt käis kutsikal järel hageja, kuid pooled vaidlevad, millised oli selle järelekäimise õiguslikud tagajärjed. Vastuolu seisneb näiteks selles, et hageja on väitnud, et koera hind oli 800 eurot, samas kui kostja väidab koera hinnaks olevat 400 eurot. Kohtule esitatud koera ostu-müügilepingu ärakirja (dtl 148) kohaselt on koera hinnaks märgitud 400 eurot. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et ostu-müügileping on täidetud kahes käekirjas, mistõttu ei ole võimalik selgeks teha, kas müügilepingusse märgitud omaniku andmed, millised kajastavad hageja andmeid, olid täidetud samaaegselt lepingu sõlmimisega. Samas saab piisava kindlusega väita, et ostja andmeid ei täitnud sama isik, kes on täinud müügilepingus koera, müüja ja hinna andmeid, sest käekirjad on visuaalselt erinevad. Kohtul on põhjendatud alus arvata, et koera, müüja ja hinna andmed on täidetud müüja poolt.
14.Koera omanikku ei tõenda ka looma passis olevad kanded (dtl 82), sest kannetel puudub õiguslik tähendus. Visuaalsel vaatlusel on ostu-müügilepingus ostja andmed (dtl 148) ja koera passis ostja 1 andmed (dtl 82) kirjutatud sama käekirjaga, mis erineb käekirjast, millega on täidetud ostu-müügilepingu koera, müüja ja hinna andmed. Järelikult ei ole koera passis andmeid täitnud müüja. Samas ei ole ka koera passi kantud andmetel konstitutiivne tähendus ning need omandit ei loo.
15.Asjaõiguseseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasomandi, sh looma, omandamisele ei sätesta seadus muid täpsustavaid tingimusi ega ka näiteks lemmikloomaregistri või looma passi kande konstitutiivset iseloomu. Sellest tulenevalt ei tõenda ei kanded lemmikloomaregistris, andmed koera passis ega ostumüügilepingul, kes sai koera omanikuks 17.03.2017 ehk hetkel, kui kasvataja loovutas koera. Hageja ja kostja selgitused, milliseid kohus arvestab TsMS § 405 lg p 5 alusel tõendina, on vastuolulised ja teineteist välistavad ning vastuolud ei ole kõrvaldatavad.
16.Sõltumata sellest, kas 17.03.2017 koera toomisel kasvataja juurest sai lühiajaliselt koera omanikuks hageja või kostja, toimus 17.03.2017 koera edasikäsutus Wle.
17.Asjas on koera lapsele kinkimise videoga tõendatud, et 17.03.2017 on koera omand AÕS § 92 kohaselt Wle üle läinud, sest täidetud on kõik AÕS § 92 eeldused.
18.Videoga on tõendatud, et hageja annab Wle üle koera valduse, andes kutsika lapsele sülle. Videoga on samuti tõendatud, et kostja ütleb „see on sulle.“ Pooled nimetatud faktide üle ka ei vaidle, kuid vaidlevad nende toimingute õigusliku tähenduse ja tagajärgede üle.
19.Juhul, kui 17.03.2017 oli kennelist toomise hetkel koera omanikuks saanud hageja, on W ja hageja vaheline omandi üleandmise kokkulepe sõlmitud kaudsete tahteavalduse teel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses, sest kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja annab Wle füüsiliselt üle kutsika samal ajal, kui kostja ütleb Wle „see on sulle.“ Hageja tegu kutsika ulatamisel lapsele ning mistahes täpsustuste tegemata jätmisel seoses kostja poolt öelduga „see on sulle“ on käsitletav ja tõlgendatav koera omandi üleandmise tahteavaldusena. W poolt koera
2-23-1282 vastuvõtmine on käsitletav tahteavaldusena koera omand vastu võtta. Kostja kui W seadusliku esindaja ütlus „see on sulle“ on käsitletav nõusolekuna TsÜS § 11 lg 1 tähenduses ja samaaegselt hageja tahteavalduse kättesaamisena TsÜS § 74 lg 1 tähenduses. Seega, kui kennelist toomise hetkel oli koera omanikuks hageja, andis hageja 17.03.2017 omandi Wle ning hageja ei ole alates 17.03.2017 vaidlusaluse koera omanik.
20.Juhul, kui 17.03.2017 oli kennelist toomise hetkel koera omanikuks saanud kostja, ei ole hageja kunagi olnud vaidlusaluse koera omanik. Sellisel juhul andis kostja Wle omandi üle AÕS § 92 lg 2 alusel, sest koera valduse andis Wle üle hageja ja kostja tegi otsese tahteavalduse TsÜS § 68 lg 2 tähenduses koera käsutamiseks, öeldes „see on sulle.“ Ka sellisel juhul on vaidlusaluse koera omanik alates 17.03.2017 W ning hageja ei ole kunagi olnud koera omanik.
21.Asjaolu, et 17.03.2017 sai koera omanikuks W, ja ka mõistis läbi aastate, et tema on koera omanikuks saanud, tuleb ühemõtteliselt välja hageja ja W kirjavahetusest (dtl 56-67), samuti kinnitab nimetatut asjaolu, et hageja andis koera samal päeval pärast koera äravõtmist Wle tagasi.
22.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on vindikatsiooninõude esmaseks vältimatuks eelduseks omand väljanõutava asja üle. Kohus on tuvastanud, et 17.03.2017 sai koera omanikuks W, mistõttu ei ole hageja vaidlusaluse koera omanik ning AÕS § 80 lg-st 1 tulenev vindikatsiooninõude eeldus ei ole täidetud. Sellest tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
23.Täiendavalt märgib kohus järgmist. Hageja selgitused menetluses läbivalt ning hagi esitamise motiivid on taunitavad ning vastuolus tunnustatud eetika- ja moraalireeglitega. Hageja avaldustest kohtuistungil, samuti hageja ja W kirjavahetusest päeval, kui hageja võttis koera omavoliliselt lühiajaliselt enda valdusesse (dtl 56-67), tuleneb üheselt, et koera, sh koera äravõtmist ja koera tagasiandmist Wle, on hageja kasutanud survestamisvahendina lootuses taastada oma kooselu kostjaga. Esiteks, on kaheldav, et sellisel viisil survestamine ja kostja lapse kahjustamine saaks kaasa tuua kooselu taastumise, teiseks on lubamatu tõmmata last täiskasvanute erimeelsuste lahendamisse.
24.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus, sama sätte lõike 2 kohaselt on õiguste teostamine keelatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesolev hagi on üheselt suunatud Wle moraalse kahju ja üleelamiste tekitamisele, sest hageja eesmärk oli ja on saada lapse koera valdus ja seeläbi võtta lapselt ära koer, kes on temale oluline ja kallis, ning kellaga laps on 6 aastat koos kasvanud.
25.Eriti taunitav on hageja vastuoluline käitumine, kus hageja võttis ära koera valduse, andis koera samal päeval oktoobris 2022 tagasi ning seejärel, 3 kuud hiljem 24.01.2023, esitas siiski hagi koera väljanõudmiseks. Juhul, kui hageja oli veendunud, et koer on tema omandis, puudus hagejal alus koera Wle tagastada.
26.Seega isegi kui kohus oleks tuvastanud, et koera omanikuks sai selle kennelist toomise hetkel hageja, ning ei oleks tuvastanud, et alates 17.03.2017 sai koera omanikuks W, ei oleks hagi kuulunud rahuldamisele tulenevalt hea usu põhimõttest. Tõenditega seotud taotluste lahendamine
27.Kohus jätab rahuldamata TsMS § 405 lg 5 ja § 238 lg 1 alusel kostja 15.06.2023 taotlused nõuda hagejalt välja koera ostu-müügilepingu originaal või jätta tõendina arvestamata, samuti kostja ehtsuse vastuväited tõendile. Kohus jätab rahuldamata ka hageja 20.06.2023 taotluse mitte arvestada Q selgitusega, anda hagejale täiendav tähtaeg ning nõuda kostjalt välja koera ostumüügilepingu ja Q selgituse originaal.
28.Kohus on seisukohal, et taotlevatel tõenditel ei ole TsMS § 238 lg 1 alusel asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kohus on tuvastanud, et sõltumata sellest, kas kennelist koera toomisel sai koera omanikuks lühiajaliselt hageja või kostja, toimus samal päeval nii hageja kui kostja juuresolekul AÕS § 92 tingimustele vastav käsutus ja koera omanikuks on alates 17.03.2017 W.
2-23-1282 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutanud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 47,59 tunni ulatuses kogumaksumusega 13 312,26 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjale osutas õigusteenust 4 erinevat advokaati, kelle tunnihinnad jäävad vahemikku 200 kuni 275 eurot ning tunnihindadele lisandub käibemaks.
32.Kohus on esiteks seisukohal, et osutatud õigusteenuse tunnihind on põhjendamatult kõrge. Riigikohus on 30.11.2022 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-21-13599 pidanud põhjendatud tunnihinnaks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolev tsiviilasi ei ole ka keskmisest oluliselt keerukam, et pidada põhjendatuks nimetatud hinnast kõrgemat tunnihinda.
33.Samuti ei ole põhjendatud käesolevas tsiviilasjas kokku 4 lepingulise esindaja kulude hüvitamine osas, milles menetlustoimingud on teinetest dubleerivad või on tegemist olnud büroosisese töönõupidamisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on büroosiseseid nõupidamisi peetud 07.02.2023 0,64 tunni ulatuses esindaja Anna-Evgenya Petrova poolt ja 0,75 tunni ulatuses esindaja Magnus Brauni poolt, 29.03.2023 0,48 tunni ulatuses esindajate Anna-Evgenya Petrova ja Ave-Ly Kõutsi poolt, 11.04.2023 1,25 tunni ulatuses esindaja Magnus Brauni ja 1,84 tunni ulatuses esindaja Anna-Evgenya Petrova poolt, samade kannete alla on märgitud ka nõupidamine kliendiga, 13.04.2023 0,6 tunni ulatuses esindaja Ave-Ly Kõutsi poolt „kolleegidega“, 27.04.2023 0,75 tunni ulatuses esindaja Anna-Evgenya Petrova ja 0,75 tunni ulatuses esindaja Magnus Brauni poolt ning 24.05.2023 0,59 tunni ulatuses Anna-Evgenya Petrova ja Magnus Brauni poolt, kuid samas kandes on ka tutvumine menetlusdokumentidega ning 13.06.2023 2,65 tunni ulatuses AnnaEvgenya Petrova poolt Magnus Brauniga, kuid samas kandes on ka suhtlus kliendiga ja õiguslik analüüs.
34.Kokku hõlmavad refereeritud kanded õigusteenuse osutamist läbi büroosiseste nõupidamiste 10,3 tunni ulatuses. Viidatud kannetest saab põhjendatuks pidada 1 esindaja 1 tunni ajakulu 11.04.2023 seoses kliendikohtumisega, 0,3 tunni ajakulu 24.05.2023 menetlusdokumendi koostamiseks ja 1 tunni ajakulu 13.06.2023 menetlusdokumendi koostamiseks ehk 2,3 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus põhjendatud õigusteenuse mahtu 8 tunni võrra.
35.Kostjale on ajavahemikus 16.02.2023 kuni 28.02.2023 osutatud õigusteenust kokku 11,66 tunni ulatuses seoses kostja vastuse koostamisega, sh lisade komplekteerimise ja tõlkimisega. Kostja 28.02.2023 vastuse sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite hulka arvestades, saab mõistlikuks ajakuluks pidada 6 tundi, seega vähendab kohus põhjendatud õigusteenuse mahtu 5,66 tunni võrra.
36.Kostjale on 06.03.2023 ja 13.03.2023 osutatud esindajate Ave-Ly Kõutsi ja Anna-Evgenya Petrova poolt dubleerivat õigusteenust seoses hageja vastuse analüüsiga ja kliendiga suhtlemisega vastavalt 0,7 ja 0,41 tunni ulatuses. Kohus peab 11.03.2023 dubleerivat menetlustoimingut põhjendamatuks ja vähendab põhjendatud õigusteenuse mahtu 0,41 tunni võrra.
37.Ülejäänud osas on kostjale osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik. Seega vähendab kohus kostjale osutatud õigusteenuse mahtu kokku 14,07 tunni (8 + 5,66 + 0,41) ulatuses.
2-23-1282
38.Kostja esindajate põhjendatud ajakuluks on seega 33,52 tundi (47,59 – 14,07). Tunnitasuga 180 eurot tunnist on põhjendatud kulu õigusabile 6 033,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on kostja põhjendatud õigusabikulud 7 240,32 eurot, millised kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2024. a otsusega nr 2-23-1282.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.