lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2362/29

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2362/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1501
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 3, 7PankrS § 173 lg 1PankrS § 174 lg 2PankrS § 176 lg 1PankrS § 177 lg 1PankrS § 2PankrS § 6 lg 1TMS § 132Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataVÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2023. a, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-17-2362 A. N. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: A. N. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, telefon XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldajad: Intrum Justitia Debt Finance AG (esindaja R. T., e-post XXX) BIGBANK AS (nõue loovutatud Aktiva Finants Group OÜ-le) Eesti Energia AS (e-post [email protected]) Telia Eesti AS (e-post [email protected]) Aktiva Finants Group OÜ (esindaja Julianus Inkasso OÜ, I. M.-V., e-post [email protected])

Resolutsioon

1.Rahuldada A. N. taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada A. N. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada A. N. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
3.Vabastada A. N. usaldusisiku kohustusest.
4.Avaldada teade A. N. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 12.04.2017. a määrusega kuulutati välja A. N. pankrot. 20.06.2017. a lõpetas kohus A. N. pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. Võlgnikul on järgmised täitmata kohustused: Jrk nr Võlausaldaja nimi Saamata jäänud nõue eurodes

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Intrum Justitia Debt Finance AG 648,28
2.Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (ei tegutse) 329,89
3.Bigbank AS (nõue loovutatud) 11 377,29
4.Eesti Energia AS 928,45
5.Telia Eesti AS 308,34
6.Aktiva Finants Group OÜ 293,31

Kohtumääruse põhjendused

1.PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
2.PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lgs 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-119-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
3.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud. BIGBANK AS andis kohtule teada, et on nõude 30.06.2022. a loovutanud Aktiva Finants OÜ-le. Aktiva Finants Group OÜ leiab, et võlgnik on tahtlikult jätnud enda kohustused täitmata (tl 140). Intrum Debt Finance AG jaoks on arusaamatu, miks võlgnik ei ole otsinud tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole selgitanud, mida ta konkreetselt on teinud selleks, et leida endale sissetulek, millest saaks võlausaldajate nõudeid täita (tl 143).
4.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).

5.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on A. N. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal kaks alaealist last. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgniku sissetulekuks oli kuni 2020. a on igakuine töötasu x poe müüjana 600 eurot (neto). 2021. a lahkus võlgnik sellelt töökohalt ja oli Töötukassas arvel. Võlgnik osales 9 kuu jooksul xxx kursustel ja xxx kursustel. Alates käesoleva aasta juunikuust alustab võlgnik tööd xxx asuvas X poes. Võlgnik on esitanud aruandlust ja enda konto väljavõtted (tl 72, 73-104, 108-110, 115116). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
6.Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik töötanud müüjana ja menetluse ajal omandanud raamatupidaja kutse ning õppinud eesti keelt. Võlgnik on üksikema ja kasvatab kahte alaealist last (x ja x-aastane). Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.
7.Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
8.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnikul ei ole kunagi suurt sissetulekut olnud. Laenulepinguid sõlmides töötas võlgnik logistikuna, alates 23.08.2019 X kaupluses (X AS) müüjana. Menetluse ajal on võlgnik läbinud raamatupidaja kursuse. Võlgnik elab Rummu alevikus, kus töö leidmine ei ole kerge ülesanne. Samas ei pruugi olla ka elukoha muutmine võlgniku jaoks majanduslikult otstarbekas, kuna Tallinnas on elamispinna- ja kommunaalkulud võlgniku jaoks oluliselt suuremad. Kohus ei ole

käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Võlgnik teeb temale võimetekohast tööd.

9.Eeltoodust tulenevalt kuulub A. N. taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
10.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
11.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja