Rxxxx Lxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti 16.03.2023. a otsuse peale täiteasjas 047/2021/989
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Rxxxx Lxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxx xxxxxküla, xxxxxxxxxxvald, xxxxx xxxxxx maaknd; e-postx; Puudutatud isik I: kohtutäitur Ivi Kalmet (Õpetaja 9a, Tartu linn, 51003 Tartu maakond; e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rxxxx Lxxx kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti 16.03.2023. a otsuse peale täiteasjas nr 047/2021/989 jätta rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Rxxxx Lxxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Rxxxx Lxxx esitas 06.12.2022. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2) seoses kohtutäitur Ivi Kalmeti mitterahuldava otsuse ning tegevusega maksevaidluses. 10.11.2022. a teostati makse kohtutäituri kontole, kuid ilmnes, et makstud on ettenähtust rohkem. Kohtutäitur Ivi Kalmet sai aru, et korraga maksti kahe kuu eest. Eelmisel kuul oli käsil teine menetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Kohtutäitur Ivi Kalmet keeldub enammakstud summat tagastamast. Avaldaja on edastanud dokumendid, kaebuse ning taotluse.
2.Kohus jättis 13.12.2022. a määrusega (tl 7) Rxxxx Lxxx kaebuse käiguta ning kohustas Rxxxx Lxxxx täpsustama avaldust ning tasuma riigilõivu.
3.Rxxxx Lxxx esitas 21.12.2022. a kaebuse täienduse (tl 11) ja täiendavad dokumendid (tl 13-22). Esitatud täienduse kohaselt on kaebus esitatud seoses kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevusega täiteasjas nr 047/2021/989. 10.11.2022. a teostati liiga suur makse kohtutäituri arvelduskontole. Kohtutäitur Ivi Kalmet tõlgendas seda selliselt, et makse tehti korraga kahe kuu eest. Samas oli eelmisel kuul menetluses teine täiteasi ning seda kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Rxxxx Lxxx arusaamise kohaselt tasutaks ühes kuus korraga üksnes ühele kohtutäiturile. Kohtutäitur Ivi Kalmet keeldub enammakstud summat tagastamast. Rxxxx Lxxx on kohtutäiturile esitanud allkirjastatud taotluse ja ka kaebuse, kuid tulemusteta. Rxxxx Lxxx tasus riigilõivu 15 eurot (tl 26).
4.17.01.2023. a määrusega (tl 27) võttis kohus Rxxxx Lxxx kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti otsuse/tegevuse peale täiteasjas nr 047/2021/989 menetlusse, Kohus küsis kohtutäiturilt kirjaliku seisukoha.
5.Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas 23.01.2023. a tsiviilasjas nr 2-22-18407 kirjaliku seisukoha (tl 30-33). Kohtutäitur toob välja, et täiteasjas nr 047/2021/989 on menetluse aluseks Pärnu Maakohtu 23.12.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-133078 ning sissenõudja PlusPlus Capital AS avaldus. Täitemenetlus alustati 30.12.2021. a ning võlgniku arvelduskontod arestiti 25.03.2022. a. Võlgniku tööandjale Rxxxxxx OÜ saadeti 06.09.2022. a sissetuleku arestimise akt, mille kohaselt kuulub võlgniku sissetulekust kinnipidamisele 4146,62 eurot, lisandub viivis. Tööandja on kohustatud tegema kinnipidamise järgmiselt: võlgniku kuni 654 eurosest sissetulekust 20%, seejuures tuleb esmalt lahutada alampalgast arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning miinimumpalka ületavast osast 2/3. 10.11.2022. a laekus Rxxxxxx OÜ-lt täiteasja nr 047/2021/989 katteks 2429,48 eurot. Rxxxx Lxxx pöördus 14.11.2022. a e-kirja teel kohtutäituri poole, kuna võlgniku hinnangul on kinnipidamisi tehtud suuremas ulatuses. Rxxxx Lxxx esitas kaks palgatõendit, s.o 01.09-30.09.2022. a kuupalk 2174,28 eurot, millest kinnipidamised 667,34 eurot ja 15,87 eurot ning 01.10-31.10.2022. a kuupalk 3609,92 eurot, millest kinnipidamised114 eurot ja 1304,98 eurot. Võlgnik kasutas kohtutäitur Oksana Kutšmei töötasu arestimise skeemis ning leidis, et arestimisele kuuluv summa pidanuks olema 2168,01 eurot. Kohtutäitur sai sama kalkulaatorit kasutades teise summa ning palus võlgnikul täiendavalt saata viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtted, kust on nähe sissetulekute laekumised. Kohtutäitur selgitas, et vastasel juhul ei saa ta võlgniku taotlust läbi vaadata. Rxxxx Lxxx möönis, et oli kalkulaatorisse sisestanud valed algandmed ning esitas kohtutäiturile Paysera väljavõtte. Esitatud andmete kohaselt laekus Rxxxx Lxxxxx 07.10.2022. a tööandjalt töötasu 993,59 eurot, 09.11.2022. a laekus lähetuse päevaraha (oktoobris 25 päeva ja novembris 4 päeva, miinus kohtutäitur) ja 10.11.2022. a laekus töötasu 1363,99 eurot. Kohtutäitur selgitas võlgnikule, et töölepingu lõpetamisel makstakse tavalisel lõpparvega puhkusepäevade hüvitis. Sellelt summalt ja ka lähetusrahalt tehakse kohtutäituritele kinnipidamisi. Kohtutäitur leidis, et võlgnikule raha tagastamiseks alust ei ole. Võlgnik sisestas kalkulaatorise korrigeeritud algandmed (netosumma 2887,936 eurot) ning leidis, et õige mahaarvamine peaks olema 1573,38 eurot. Kohtutäitur selgitas võlgnikule, et tema mõistab olukorda selliselt, et eelmisel kuul tööandja ei teinud kohtutäiturile ülekannet ning nüüd kandis korraga kahe kuu summad. Võlgnik omakorda selgitas, et eelmisel kuul lõppes menetlus teise kohtutäituriga ning ühes kuus saab teha maha arvamisi üksnes ühele kohtutäiturile korraga. Seega ühe kuu raha tuleks tagastada. Võlgnik edastas kohtutäitur Oksana Kutšmei 17.10.2022. a täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuid sellest ei nähtu laekumised. Võlgnik leidis seejärel, et tööandja on kinnipidamisi tehes vea teinud. Rxxxx Lxxx selgitas, et kohtutäitur Oksana Kutšmeile kandis Rxxxxxx OÜ täiteasjas nr 084/2020/7364 667,34 eurot ning täiteasjas 084/2020/4934 431,87 eurot. Kohtutäituri
hinnangul ei ole võlgniku esitatud dokumentide pinnalt võimalik tuvastada tööandja poolt tehtud kinnipidamiste ekslikkust. Raamatupidajale saadetud korraldus vastas TMS §-le 132. Võlgnik jäi enda esitatud seisukohtade juurde. Rxxxx Lxxx saatis 18.11.2022. a kohtutäiturile allkirjastatud avalduse sisuga, et palun tagastada 10.11.2022. a tehtud palga mahaarvamisest üleliigne osa. Kohtutäitur vastas avaldusele 18.11.2022. a, et raha ei tagastata. Võlgnik kordas kohtutäiturile saadetud e-kirjades oma seisukohti ning 18.11.2022. a saatis ka kaebuse. Kohtutäitur vastas, et võtab avaldatu teadmiseks ning et täiteasjas kinnipeetud summad on sissenõudjale edasi kantud. Sissenõudja on PlusPlus Capital AS. Kohtutäitur saatis 30.11.2022. a võlgnikule maksekorralduse, mille kohaselt on PlusPlus Capital AS-le 28.11.2022. a kantud 2028,73 eurot. Kohtutäitur tugines võlgniku väljendatule, et ta on kohtutäiturile saatnud kõik vajalikud dokumendid, ning kohtutäitur tegi esitatud andmete alusel arvutused. Tööandja on 2022. a oktoobris väljamakstud töötasust teinud kinnipidamisi 15,87+667,34=683,21 eurot. 2022. a novembris väljamakstud töötasust on tehtud kinnipidamisi 115+1304,98=1419,98 eurot. Seega mõlemal kuul on TMS § 132 lg 2 kohaselt tehtud kinnipidamisi miinimumpalka ületavast osast 2/3. Tööandja ei ole kohaldanud TMS § 132 lg 11. Peysera arvelduskontolt nähtub, et 10.11.2022. a maksti töötasu 1363,99 eurot ja lähetus 319,50 eurot. Võlgniku netosissetulek perioodil 01.10-31.10.2022. a oli 2783,97 eurot. Võlgnikule maksti välja 1683,49 eurot ning kohtutäiturile tehti kinnipidamine summas 2429,48 eurot (kokku 4112,97 eurot). Seega on ilmne, et esitatud palgatõendi alusel ei saadud teha kinnipidamist ühe kuu palgast. Pidi olema veel mingi sissetulek või tehti ülekanne mitme kuu eest. Kohtutäitur lähtus asjaolust, et tööandja tegi kahe kuu sissetulekust kinnipeetud summas ühe makse. Kohtutäituri leiab, et kui arvestada kokku kõik võlgnikule tehtud maksed ning kinnipidamised, saab arvata, et võlgnik on esitanud oma sissetuleku kohta puudulikke andmeid. Sellist seisukohta toetab ka võlgniku 16.11.2022.a e-kiri, milles ta avaldab, et ta pidanuks sama üle 5000 euro kuus. Tööandja on teinud kinnipidamisi 2/3 netotasust. Võlgnik ei esitanud kohtutäiturile ka SEB Pank AS arvelduskonto väljavõtet. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et tööandja ei tohi teha kinnipidamisi kahele kohtutäiturile ühes kuus. Tööandja peab kogu arestitava sissetuleku kinni pidama ning seejuures ei ole oluline, mitmele täiteasjale ühes kuus kinnipidamisi tehakse. Kohtutäituri hinnangul ei ole põhjust arvata, et tööandja tegi kinnipidamisi ebaõigesti. Võlgnik kasutab Leedu pangakontot, mida Eesti kohtutäitur arestida ei saa. Sellega hoiab võlgnik kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
6.Kohus kohustas 07.03.2023. a määrusega (tl 41) kohtutäitur Ivi Kalmetit TMS § 217 lg 7 alusel sisuliselt läbi vaatama talle avaldaja Rxxxx Lxxx poolt 11.11.2022. a esitatud avalduses sisalduvat kaebust.
7.Kohtutäitur esitas 16.03.2023. a otsuse võlgniku 11.11-14-11.2022. a kaebusele (tl 43-46). Kohtutäitur jättis Rxxxx Lxxx kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 16.03.2023. a otsuses on korratud 23.01.2023. a seisukohas esitatut.
8.Kohus küsis 11.04.2023. a andmeid võlgniku Rxxxx Lxxx sissetulekute kohta viimase tööandjalt Rxxxxxx OÜ (tl 50).
9.Rxxxxxx OÜ esitas 14.04.2023. a kohtule andmed - Rxxxx Lxxx sissetuleku arestimise skeemi (tl 54).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus on seisukohal, et avaldaja Rxxxx Lxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud tema sissetulekust kinnipidamise ulatust. Avaldaja leiab, et tal on õigus kinnipeetud summast raha osaliselt tagasi taotleda. Võlgnik Rxxxx Lxxx on kohtutäiturile 11.11.2022. a saadetud avalduses vaidlustanud tema sissetulekust kinnipidamise ulatuse ning avaldaja soovib, et kohtutäitur arvutaks välja osa, mis on tema sissetulekust ekslikult kinnipeetud. Kohtutäitur jättis 16.03.2023. a otsusega Rxxxx Lxxx kaebuse rahuldamata.
12.Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Ivi Kalmeti juures käimas täitemenetlus nr 047/2021/989. Menetluse aluseks on Pärnu Maakohtu 23.12.2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-133078 ning sissenõudjaks on PlusPlus Capital AS. Vaidlust ei ole ka selles, et 10.11.2022. a laekus võlgniku tööandjalt Rxxxxxx OÜ-lt täiteasja nr 047/2021/989 katteks 2429,48 eurot (tl 15). 28.11.2022. a kanti PlusPlus Capital AS-le üle 2028,73 eurot. Kohus lahendab kaebuse ilma sissenõudjat PlusPlus Capital AS kaasamata, TsMS § 198 lg.3 järgi hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kuna sissenõudjale on tööandja poolt kinni peetud summa üle kantud, ei ole sissenõudja õigusi rikutud ja tal ei ole selles asjas kaebeõigust. Vaidlus toimub võlgniku töötasust tehtud kinnipidamise üle, millega ei ole sissenõudjal puutumust, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tema kaasamist.
13.TMS § 133 lg 1 järgi on võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (TMS § 131) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (TMS § 132) suuremal määral. TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud).
14.Täiteasjas nr 047/2021/989 06.09.2022. a koostatud sissetuleku arestimise aktist (tl 38) nähtub, et võlgniku sissetulekust kuulub kinnipidamisele 4146,62 eurot, lisandub viivis. Tööandja kohustub tegema kinnipidamisi võlgniku kuni 654 eurosest sissetulekust 20%, seejuures tuleb kõigepealt lahutada alampalgast maha arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot (sissetuleku summa kuni 654-233,57)x20%) ja miinimumpalka ületavast osast 2/3. Rxxxx Lxxx tööandja Rxxxxxx OÜ esitatud andmete (tl 54) kohaselt oli RxxxxxLxxx brutosissetulek 2022. a oktoobris ja novembris kokku 5541,54 eurot, sh oktoobri palk 3609,92 eurot, novembri palk 746,88 eurot, puhkusekompensatsioon 256,74 eurot ja päevarahad 928 eurot. Seega on tööandja teinud kinnipidamisi Rxxxx Lxxxxx perioodi 01.10-31.10.2022. a eest makstud töötasust (tl 13; 21), 01.11-08.11.2022. a töötasust, samuti päevarahadest ning lõpparvega arvestatud puhkusekompensatsioonist. Avaldaja esitatud andmed 2022. a oktoobri (bruto)kuupalga (maksepäev 04.11.2022. a) kohta (tl 36) on kooskõlas tööandja esitatud andmetega. Rxxxx Lxxx andmeid 2022. a novembri töötasu kohta esitanud ei ole. Seega lähtub kohus tööandja esitatud andmetest. TMS § 130 lg 11 sätestab, et sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või
rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 130 lg 4 kohaselt ei loeta sissetuleku arestimise hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ega töötuskindlustuse makseid. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord kohaselt ei kuulu maksustamisele välislähetuse päevaraha määrades 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. (§ 3, § 7 lg 1 p 3). Päevaraha maksmisel üle piirmäära tuleb piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatuluga. Välimaksekorralduse nr 6479 kuupäevaga 08.11.2022. a (tl 20 pöördel) kohaselt maksti Rxxxx Lxxxxx päevaraha 2022. a oktoobris 25 päeva eest ja novembris 4 päeva eest. Kokku on arvestatud päevarahadeks 928 eurot. Esitatud andmete põhjal saab järeldada, et päevaraha ei ole makstud üle piirmäära. Oktoobrikuu eest 25x32=800 eurot, novembrikuu eest 4x32=128 eurot. Seega tuleb sissetuleku arestimisel lähtuda võlgniku brutosissetulekust 4613,54 eurot (5541,54928). Brutosissetulekult summas 4613,54 kujuneb töötuskindlustusmakseks (1,6%) 73,82 eurot, kohustuslikuks kogumispensioniks (2% ) 92,27 eurot ning tulumaks (20%) 889,49 eurot. Sellisest arvutuskäigust lähtudes saanuks olla Rxxxx Lxxxxx välja makstav netosumma 4485,96 eurot. 2022. a oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Nimetatud summa on mittearestitav osa ning arestitavaks osaks kujuneb 3831,96 eurot (4485,96-654). Viiekordne alammäär on 3270 eurot (5 x 654) ning arestitav osa miinus viiekordne alammäär 561,96 eurot (3831,96-3270). 2/3 viiekordsele alamäärale vastavast summast on 2180 eurot. Seega võimalik maksimaalne arestitav summa on 2741,96 eurot (561,96+2180), 2/3 sissetulekust (4485,96 eurot) on 2990,64 eurot. Seega maksimaalne arestitav summa ei ületa 2/3 sissetulekust (TMS § 132 lg.3 järgi ei tohi arestitav summa ületada 2/3 kogu sissetulekust). Võlgnikule väljamakstav summa pärast arestimist on 1744 eurot. Võlgniku sissetuleku arestimise skeemist (tl.54) nähtuvalt on võlgnikule selline summa ka välja makstud. Tulenevalt asjaolust, et tööandja on arvestanud maksud brutosummalt 5541,54 eurot (välja arvatud kohustusliku kogumispensioni makse), on maksud, s.o töötuskindlustusmakse ja tulumaks arvestatud ettenähtust suuremana ning välja makstav netosumma sellest tulenevalt omakorda väiksemana. Seega on väljamakstavalt netosummalt arvestatud arestimisele kuuluv osa samuti väiksem. See omakorda tähendab, et võlgniku sissetulekust arestiti väiksem osa, kui oleks pidanud arestima. Võimalik maksimaalne arestitav summa oli 2741,96 eurot, kuid võlgniku sissetulekust arestiti 2429,48, s.o 312,48 eurot ettenähtust vähem.
Kuna võlgniku sissetulekust arestiti ja kanti kohtutäitur Ivi Kalmeti kontole üle ettenähtust väiksem summa, ei ole põhjendatud kaebuse esitaja nõue, et kohtutäitur peab talle mingi summa tagasi maksma. Rxxxx Lxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Nõustuda saab kohtutäituriga osas, et tööandja peab kinni pidama kogu arestitava sissetuleku ning seejuures ei ole oluline, mitme täiteasja tarbeks kinnipidamisi tehakse. Sellise õiguse näeb otsesõnu ette TMS § 119 lg.1, lg.2. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus teeb lahendi Rxxxx Lxxx kahjuks, jääb kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot Rxxxx Lxxx enda kanda. Rxxxx Lxxx tasus riigilõivu 15 eurot 23.12.2022. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.