Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn, 10115, e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja:
A. K., e-post: XXX S. F. (ik XXX, elukoht XXX, epost: XXX)
Kostja:
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. F.ilt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 264, 43 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot ja viivised 79,78 eurot.
3.Välja mõista S. F.ilt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2000 eurot) alates 08.02.2022 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta kostja taotlus teha kindlaks telefoni 58461160, omanik rahuldamata.
Jätta kostja taotlus teha kindlaks korteri XXX omanik rahuldamata. Menetluskulud
6.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.06.2021 internetiportaali vahendusel X OÜ-ga laenulepingu nr Y210630030 2000 euro saamiseks. X OÜ maksis kostjale laenusumma välja 30.06.2021. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Kostjalt ei ole laekumisi toimunud. Kostjale edastati korduvalt meeldetuletusi. 26.10.2021 edastas X OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 11.11.2021 edastas X OÜ kostjale nõude kohustuste täitmiseks ning nõudis kogu l võlga tasumist 14 päeva jooksul. X OÜ loovutas 04.01.2022 nõude kostja vastu hagejale ja edastas kostjale 04.01.2022 teatise loovutamise kohta. Hageja ei ole nõus kostjaga, et kostja ei teinud tahteavaldust laenuandjaga laenulepingu sõlmimiseks. Kostja andis vabatahtlikult enda ID-kaardi ja PIN-koodid kolmanda isiku valdusesse.
2.Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (Riigikohtu otsus asjas 2-16-124450 p 22). Laenuandja kandis raha kostja kontole nr EEXXX, mille kostja märkis taotluses. Kuidas sai kolmas isik sõlmida kostja nimel juunikuus 2021 laenulepingut, kui kostja ema kirjalike ütluste kohaselt sai ta oma poja ID-kaardi kätte aga juba aprillis 2021. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr Y210630030 tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 264,43 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot ja seisuga 08.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 200,07 eurot ning edaspidi viivis alates 09.02.2022 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni 40,00% aastas.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista, kuna tal pole sellega mingit seost. Kolmas isik, kasutades kellegi teise dokumente, võttis mitmeid laene pangaarvele ЕЕXXX kostja nimel ja kohe kandis raha üle V. I. kontole Coop Pank AS summas 1940 eurot. Kostja on teatanud politseile, et toimub ebaseaduslik tegevus pereõde K. I. poolt, kes kasutas kostja isiklikke dokumente enda kasuks laenulepingute sõlmimiseks. Kostjal on probleemid seljaga, seetõttu soovis ta vormistada töövõimetuse dokumente. Kuna kostjal oli endal raske dokumente vormistada, pakkus pereõde K. I. enda abi dokumentide vormistamisel, nõudes selleks kostja ID-kaarti koos PINkoodidega. Kostja ema andiski need pereõele heauskselt.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja väitel sõlmis kostja 30.06.2021 internetiportaali vahendusel X OÜ-ga laenulepingu nr Y210630030. Kostja identifitseeris ennast laenuandja teenindussüsteemis läbi oma pangakonto ID-kaardiga.
Tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga VÕS §-de 52 lg 1, 396 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Laenuandja on kandnud raha kostja kontole nr EEXXX. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist on tema pangakontoga ning on esitanud pangakonto väljavõtte, kus nähtub laenu laekumine kostja arvele ja üle kandmine kolmandale isikule (V. I.) nagu kostja väidab. X OÜ on laenulepingu üles öelnud 11.11.2021 ja nõude kostja vastu 04.01.2022 loovutanud hagejale. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega saab lugeda nõue loovutatuks hagejale, lepingu kehtivalt üles öelduks ja kogu lepingust tuleneva nõude sisse nõutavaks.
5.Kostja vastuväiteks on see, et tema ID kaarti ja PIN koode kasutades on laenu võtnud kolmas isik. Kostja andis oma ID-kaardi koos PIN-koodidega töövõimetuse dokumentide vormistamiseks üle pereõele. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendi 2-16-124450 p-le 22, mille kohaselt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Käesolevas asjas on kostja ise väitnud, et tema ema andis kostja ID-kaardi ja PINkoodid pereõele.
6.Kostja poolt esitatud telefoni tekstisõnumitest võib järeldada ainult seda, et mingid isikud on kostjale pakkunud tasu eest raha tagasisaamist. Õige on hageja väide, et kostja poolt esitatud tema ema selgitusest järeldub, et kostja sai ID kaardi tagasi aprillis 2021, kuid vaidlusalune laenuleping on sõlmitud 30.06.2021, so. ca 2 kuud hiljem. Kostja väite osas, et ID kaart ja PIN koodid anti üle eesmärgiga vormistada töövõimetusdokumendid, märgib kohus, et juhul, kui isik annab enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti (RKTKo 2-16124450 p 23).
7.Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 264, 43 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot.
8.Hageja nõuab lepingujärgses suuruses viivist 40 % aastas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ületab hageja poolt nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkuleppe tühine.
9.Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 79,78 eurot, perioodi 11.08.2021-08.02.2022 eest ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kostja taotlused teha kindlaks telefoni XXX, omanik ja teha kindlaks korteri XXX omanik jätab kohus rahuldamata. Kostja ei ole välja toonud, mida ta tõenditega tõendada soovib ning
korteri XXX omanik on tuvastatud (N. L.). Seda on kostja ka ise märkinud oma 02.10.2022 seisukoha p-s 2.8. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.