Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1/4

2-21-3704 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis hagi 11.03.2021 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja R. K. sai dokumendid kätte AET-i kaudu 11.03.2021. Vastuse esitamise tähtajaks oli 25.03.2021. Kostja hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. 22.03.2022 maakohtu vaheotsusega jättis kohus Võrguteenus OÜ hagi R. K. ja E. T. vastu rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2023 otsusega tühistati Viru Maakohtu 22.03.2022 otsus osas, milles kohus jättis R. K.i vastu esitatud hagi rahuldamata ning saadeti asi selles osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 06.04.2023 kirjaga palus kohus R. K.il esitada vastus hagiavaldusele, sh seisukohad ja taotlused, 14 päeva jooksul, alates kirja kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kohtunõuet kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 13.05.2023 kohtudokumendid kostjale eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui 2/4

2-21-3704 menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada 10.05.2023 ja 13.05.2023. Kohus jättis kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti 13.05.2023. Vastuse esitamise tähtajaks oli 29.05.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja R. K.i omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 8, 76, 100, 101, 108, 113, kohaselt ning kuulub R. K.i osas rahuldamisele täies ulatuses. Osaühing X (müüja) ja X OÜ (ostja) sõlmisid 27.08.2012 müügilepingu 012, millega müüja võõrandas ostjale käsitööpalkmaja Nord 205 m2, koguses 8 tk, ja ostja kohustus tasuma 648 000 eurot. Müüja sõlmis 27.08.2012 käenduslepingud kostjatega, millega kostjad vastutasid solidaarselt ostjaga maksimumsummas 1 100 000 eurot. Ostjale tarniti kaup. Ostuhinna tasumise tähtaeg oli 28.03.2014. Ostja ega kostjad ei täitnud rahalist kohustust ja müüja loovutas nõude hagejale. Hageja teavitas 9.02.2017 kostjaid nõude loovutamisest. 22.03.2022 maakohtu vaheotsusega jättis kohus Võrguteenus OÜ hagi R. K. ja E. T. vastu rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2023 otsusega tühistati Viru Maakohtu 22.03.2022 otsus osas, milles kohus jättis R. K.i vastu esitatud hagi rahuldamata ning saadeti asi selles osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi R. K.i osas ja mõistab R. K.ilt Võrguteenus OÜ kasuks välja 1 323 280,80 eurot, sh 583 200 eurot põhivõlgnevus ja 740 080,80 eurot viivised ning viivise alates 10.03.2021 summalt 106434 eurot kuni nõude rahuldamiseni 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitati kahe kostja suhtes ning hagi ühe kostja (E.T.) suhtes on jäänud rahuldamata (E. T. menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäeti Võrguteenus OÜ kanda) ja teise kostja (R. K.) suhtes rahuldatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 4 jagu (menetluskulude jaotus) ei reguleeri eraldi olukorda, kus hagi ühe kaaskostja suhtes jäetakse rahuldamata ja teise suhtes rahuldatakse. Kohus leiab, et õiglase tulemuse annab TsMS § 165 sätestatud põhimõtetest lähtumine ning hageja menetluskulud tuleb jaotada võrdseteks osadeks, millest ühe osa (50 %) kannab kostja kelle suhtes hagi rahuldatakse, R. K. ja teine osa (50 %) jääb hageja kanda, kuna hagi teise kostja, (E. T.) suhtes jäi rahuldamata. Sama põhimõte kehtib ka Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas, sest hageja apellatsioon kostja, R. K. suhtes 3/4

2-21-3704 rahuldati ja teise kostja, E. toore suhtes jäeti rahuldamata. Seega tuleb kostjalt, R. K.ilt hageja kasuks välja mõista 50 % hageja kantud menetluskuludest. Hageja palub välja mõista kostjatelt menetluskulud 10 172,40 eurot, sh (õigusteenus kokku summas 3365,40 eurot ja muud kulud kokku summas 6807 eurot (sh riigilõiv 6800 eurot ja 7 eurot päringud) koos käibemaksuga ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega kostja R. K.i menetluskulud moodustavad 5086,20 eurot, (millest riigilõiv moodustab 3400 eurot ja päringud 3,50 eurot). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on hageja esindaja tunnitasud (150-160 eurot) mõistliku suurusega. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi kostja R. K.i osas täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 5086,20 eurot, (sh õigusabikulud 1582,70 eurot, riigilõiv 3400 eurot ja dokumentaalne tõend 3,50 eurot) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (5086,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.