Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2.2.Enne korteriomandi müüki tuleb üürnikel Xxx korteriomand vabastada, selleks lõpetavad M M, M M oma seadusliku esindaja kaudu ja R R ja M P korteriomandi üürilepingu või kasutavad muid seaduses ettenähtud võimalusi. M M, M M oma seadusliku esindaja kaudu ja R R ja M P lõpetavad üürilepingu üürnikuga kokkuleppel või esitavad üürnikule ühiselt ülesütlemisavalduse esimesel võimalusel arvates kohtulahendi, millega kohus annab M M nimel seaduslikule esindajale nõusoleku M M nimel üürilepingu lõpetamiseks ja selles tehingus M M esindamiseks, jõustumisest. Kui üürnik ei ole üürilepingu lõppemisel korteriomandi valdust üle andnud või kui ta teatab, et ei kavatse valdust üle anda, kohustuvad pooled viivitamata valduse väljanõudmiseks võtma kasutusele asjakohased õiguslikud meetmed, sealhulgas vajadusel pöörduma kohtusse või muude asjakohaste õiguskaitseorganite (sh kohtutäituri) poole. Pooled on kokku leppinud, et kasutavad üüripinna vabastamiseks vastavaid õiguskaitsevahendeid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul alates üürniku keeldumisest teadasaamisest. Valduse väljanõudmisega seotud kulud kannavad M M ja M M seaduslik esindaja ning M M kulud hüvitatakse korteriomandi müügist laekuva raha arvel. Juhul, kui R R ja M P tekib üürnikuga seotud vaidlustega kulusid, siis ka need hüvitatakse korteriomandi müügist laekuva raha arvel. 2.3.Korteriomandi otsene valdus antakse pärast üürniku poolt korteriomandi vabastamist M M ja R R ning M P. M M seaduslik esindaja kinnitab, et on teadlik testamendis sätestatud keelust ning ei hakka korteriomandit isiklikult valdama, kasutama ega käsutama. Kõik korteriomandi säilimist puudutavad otsused võetakse vastu M M ja R R ning M P vaheliste kirjalike kokkulepete tulemusel. 2.4.Pooled lepivad kokku, et korteriomand xxx (annak) jagatakse pärandi jagamise sätete alusel vastavalt käesolevas kompromissis kokku lepitud tingimustele. Ülejäänud pärandvara osas pooltel vaidlused puuduvad ja keegi menetlusosalistest ei soovi seda käesoleva kompromissi raames jagada. Pärijad saavad soovi korral ülejäänud pärandvara jagada eraldiseisvalt. 2.5.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuulub R R nõue summas 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot mis on tagatud xxx korteriomandile seatud hüpoteegiga. 2.6.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuulub Swedbank AS-i nõue laenu põhiosa jääk 62 145,92 (kuuskümmend kaks tuhat ükssada nelikümmend viis koma üheksakümmend kaks) eurot, millele lisandub intress määraga 0,876% (null koma kaheksasada seitsekümmend kuus protsenti), mille lõpptähtaeg on 06.04.2036.a ning mis on tagatud xxx korteriomandile seatud hüpoteegiga. 2.7.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuuluva xxx korteriomandi müügi arvelt rahuldatakse R R ja Swedbank AS-i kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.5 ja 2.6 (kompromissi punktides 5 ja 6) nimetatud nõuded ja need nõuded pärandi jagamise ja müügi arvelt tasumisega lõpevad. 2.8.R R ja M P annavad nõusoleku kinnistusraamatu registriossa nr xxx 3. jao 4. kande (sisse kantud 19.02.2020) ja 4. jao 4. kande (sisse kantud 24.09.2015) kustutamiseks korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingus tingimusel, et korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse R R nõude rahuldamiseks sama notariaalse tehinguga (milles R R osaleb ka hüpoteegipidajana) R R näidatud kontole 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot, millele lisanduvad R R ja M Pi poolt kompromissilepingu, pärandavara jagamise, korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud õigusnõustamise kulud, ja kui tekib, siis ka üürnikute väljatõstmise ning korteriomandi müügiga või muud kompromissi eesmärkide saavutamisega seotud kostjate poolt tasutud ja tõendatud kulud. 2.9.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on teadlikud sellest, et juhindudes pärimisseadusest ja kohtu poolt antud selgitustest on testamenditäitjad (R R ja M P) korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu pooled ehk korteriomandi käsutajad. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on käesoleva kompromissi sõlmimisel arvesse võtnud kohtu selgitusi sellest, et kohtupraktikas ja notariaalpraktikas ei ole sellise lepingu sõlmimine tavapärane, mistõttu ei ole välistatud, et pärimisseaduse §-i 79 võidakse tõlgendada vähemalt kolmel viisil: (a) testamenditäitjatel 2 (12)

on käsutusõigus, pärijatel ei ole või (b) pärijatel on käsutusõigus, kui testamenditäitjad selleks nõusoleku annavad või (c) testamenditäitjatel on käsutusõigus pärijate esindajatena (vt pärimisseaduse § 81 lõige 9). Pooled avaldavad ja kinnitavad, et R R ja M P testamenditäitjatena on igal juhul täielikult kaasatud xxx müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise protsessi ka juhul, kui osalevad tehingus tehingute tegemisele heakskiidu või nõusoleku andjatena või tehingute tegemisel pärimisseaduse § 81 lõike 9 alusel kaaspärijate esindajatena.

poolele, kellel neid tekib, M Mu nimel kohtusse esitatud avaldustega seotud kulud, seejärel tehinguga seotud notari tasu ja riigilõiv ja viimasena maakleritasu; j. R R nõude rahuldamise ja R R ja M Pi kantud muude kulutuste hüvitamise katteks maha arvatud summad kantakse korteriomandi müügilepingu alusel maksjalt ehk korteriomandi ostjalt otse R R poolt näidatud kontole. k. M Mu ja M Mu (sh kolmandate isikute poolt kantud kulutused, kes on M Mu ja M Mu eest ja nimel antud kompromisslepingus kokkulepitud ja tõendatud kulutusi teinud) kantud kulutuste katteks maha arvatud summad kantakse korteriomandi müügilepingu alusel maksjalt ehk korteriomandi ostjalt otse M Mu ja M Mu seadusliku esindaja poolt näidatud kontole või kontodele. l. Pärast müügihinnast tehtud punktides h, i, j ja k nimetatud mahaarvamisi – jagatakse ülejäänud müügihind kaheks võrdseks osaks, millest üks osa (M M) makstakse M Mu näidatud kontole. Teine osa (M M) paigutatakse vastavalt perekonnaseadusele M Mu seadusliku esindaja ja R R ning M Pi näidatud mõnes Eestis tegutsevas krediidiasutuses avatud tähtajalisele hoiuse kontole kuni M Mu täisealiseks saamiseni tema seadusliku esindaja varast eraldi. Raha paigutamisel tähtajalise hoiuse kontole tehakse märge, et konto käsutamiseks enne M M täisealiseks saamist on vaja kohtu nõusolekut. See tähendab, et M M seaduslik esindaja koos R R ning M P on kohustatud raha paigutamiseks avama M M kohtu kontrolli all oleva hoiusekonto enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist ja M M seaduslikul esindajal ei ole õigust kontot käsutada ilma kohtu loata. m. pooled teevad kõik endast oleneva, et korteriomand müüa hiljemalt 1 (ühe) aasta jooksul alates korteriomandi otsese valduse üleandmisest M M ja R R ning M P. Kui korteriomandit ei õnnestu 1 (ühe) aasta jooksul müüa, siis pikeneb käesolevas punktis nimetatud tähtaeg 1 (ühe) aasta võrra ning edaspidises võimalikus pikendamises lepivad pooled kokku eraldi. n. Kuni korteriomandi müümiseni on M M õigus korteriomandit vallata ja kasutada kuni selle võõrandamiseni oma elukohana. M M ja M Mu seaduslikule esindajale sellised õigused ei laiene ja M Mu õigusi seonduvalt korteriomandiga teostavad kuni korteriomandi võõrandamiseni R R ja M P kui testamenditäitjad. M M kohustub korteriomandi vabastama hiljemalt korteriomandi võõrandamisel. Alates M Mu poolt korteriomandi otsese valduse saamisest kuni selle müümise hetkeni tasub M M nii enda kui M Mu osa laenulepingu järgseid makseid pangale ja korteriomandi kommunaalkulusid. Laenulepingu järgsete maksete tasumisega M Mu poolt loetakse kaetuks M Mu xxx kasutamisest saadav kasutuseelis M Mu ees. Seoses laenulepinguga taotlevad M M ja M Mu nimel tema seaduslik esindaja pangalt maksepuhkust vähemalt 6 (kuueks) kuuks, kuid võimalusel kuni 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Panga poolt maksepuhkuse võimaldamise korral arvestatakse M Mu poolt maksmisele kuuluv ja kasutuseelisena arvestatav summa pärast maksepuhkuse lõppu. M M ja R R ning M P kui testamenditäitjad kohustuvad kuni korteriomandi võõrandamiseni mitte andma korteriomandit kolmandate isikute valdusse.

seoses xxx kinnisasjaga, sealhulgas ei vastusta R R ja M P kui testamenditäitjad, kes ei ole kasusaajad, mistahes võimalike maksustamise küsimuste eest.

mille

jaotamises

pooled 5 (12)

Asjaolude kirjeldus

vajalikus ulatuses esindada pärijat või annakusaajat; X. Hagejad on 05.10.2020 esitanud Harju Maakohtusse hagi, milles taotlesid kostjate vabastamist testamenditäitjate ülesannetest, ja kostjad on vaielnud sellele vastu; XI. Hageja II seaduslik esindaja kandis 17.05.2022 kostjale II üle 1422 eurot hüvitisena matusekulude eest ja 245,10 eurot hüvitisena pärandvara inventuuri läbiviimisega seotud kohtutäituri tasu eest; XII.Hagejad on kantud kinnistusraamatusse Xxx korteriomandi ühisomanikena ja hagejale I on üle antud ka kinnisasja kaudne valdus. XIII.Hageja I on avaldanud soovi võõrandada temale testamendiga pärandatud mõtteline osa Xxx korteriomandist. Hagejal II tekib õigus annak vastu võtta täisealiseks saamisel ning oluline on leida kompromiss, mis arvestaks nii testamendis sätestatut, testaatori tegelikku tahet ja mõlema hageja huvisid. Pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamiseks kompromissiga selliselt, et kokkuleppe täitmise korral on tagatud testamendist tulenev pärandaja viimane tahe (pärandaja viimane tahe oli, et tema surma korral jääb xxx kinnistu lastele, mis aitaks mõlemal lapsel alustada täisealiseks saamisel iseseisvat elu võrdsetel alustel ja välistaks hageja II seadusliku esindaja mistahes seotuse kinnistuga, pärandvara jagamine kompromissis kokku lepitud tingimustel täidab seda eesmärki) ning võrdselt mõlema pärija huvid ja õigused. XIV.Kostjad ei tunnista ühtegi hagis esitatud nõuet, aga juhindudes testamendist, poolte läbirääkimistest, kohtu selgitustest ja ühisest soovist saavutada õigusrahu, soovivad pooled lõpetada tsiviilasja nr 2-2014549 menetluse kompromissiga. Ühisest tahtest lähtuvalt kohustuvad pooled kompromissi korras sõlmima annakuna saadud pärandi jagamise lepingu, mille kohaselt pärand jagatakse korteri võõrandamisega ja müügist saadava raha jagamisega. sõlmivad käesolevaga järgmise kompromissilepingu: 1. Hageja I, hageja II oma seadusliku esindaja kaudu ja kostjad lepivad kokku, et hagejate vahel jagatakse pärandvarana saadud Xxx korteriomand selle müügiga nii, et müügist saadav raha jagatakse hageja I ja hageja II vahel kaheks võrdseks osaks, lähtuvalt testamendis mõlemale pärijale ettenähtud osadest ning käesolevas kompromissis kokku lepitud tingimustel. 2. Enne korteriomandi müüki tuleb üürnikel Xxx korteriomand vabastada, selleks lõpetavad hageja I, hageja II oma seadusliku esindaja kaudu ja kostjad korteriomandi üürilepingu või kasutavad muid seaduses ettenähtud võimalusi. Hageja I, hageja II oma seadusliku esindaja kaudu ja kostjad lõpetavad üürilepingu üürnikuga kokkuleppel või esitavad üürnikule ühiselt ülesütlemisavalduse esimesel võimalusel arvates kohtulahendi, millega kohus annab hageja II seaduslikule esindajale nõusoleku hageja II nimel üürilepingu lõpetamiseks ja selles tehingus hageja II esindamiseks, jõustumisest. Kui üürnik ei ole üürilepingu lõppemisel korteriomandi valdust üle andnud või kui ta teatab, et ei kavatse valdust üle anda, kohustuvad pooled viivitamata valduse väljanõudmiseks võtma kasutusele asjakohased õiguslikud meetmed, sealhulgas vajadusel pöörduma kohtusse või muude asjakohaste õiguskaitseorganite (sh kohtutäituri) poole. Pooled on kokku leppinud, et kasutavad üüripinna vabastamiseks vastavaid õiguskaitsevahendeid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates üürniku keeldumisest teadasaamisest. Valduseväljanõudmisega seotud kulud kannavad hageja I ja hageja II seaduslik esindaja ning hageja I kulud hüvitatakse korteriomandi müügist laekuva raha arvel. Juhul, kui kostjatel tekib üürnikuga seotud vaidlustega kulusid, siis ka need hüvitatakse korteriomandi müügist laekuva raha arvel. 3. Korteriomandi otsene valdus antakse pärast üürniku poolt korteriomandi vabastamist hagejale I ja kostjatele. Hageja II seaduslik esindaja kinnitab, et on teadlik testamendis sätestatud keelust ning ei hakka korteriomandit isiklikult valdama, kasutama ega käsutama. Kõik korteriomandi säilimist puudutavad otsused võetakse vastu Hageja I ja kostjate vaheliste kirjalike kokkulepete tulemusel. 4. Pooled lepivad kokku, et korteriomand Xxx (annak) jagatakse pärandi jagamise sätete alusel vastavalt käesolevas kompromissis kokku lepitud tingimustele. Ülejäänud pärandvara osas pooltel vaidlused puuduvad ja keegi menetlusosalistest ei ei soovi seda käesoleva kompromissi raames jagada. Pärijad saavad soovi korral ülejäänud pärandvara jagada eraldiseisvalt. 5. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuulub R R nõue summas 34 000 EUR, mis on tagatud Xxx korteriomandile seatud hüpoteegiga. 6. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuulub AS Swedbank nõue laenu põhiosa jääk 62 145.92 EUR, millele lisandub intress määraga 0,876%, mille lõpptähtaeg on 06.04.2036 ning mis on tagatud Xxx korteriomandile seatud hüpoteegiga. 7. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärandvarasse kuuluva Xxx korteriomandi müügi arvelt rahuldatakse R R ja AS Swedbank p-des 5 ja 6 nimetatud nõuded ja need nõuded pärandi jagamise ja müügi arvelt tasumisega lõpevad. 8. Kostjad annavad nõusoleku kinnistusraamatu registriossa nr xxx 3. jao 4. kande (sisse kantud 19.02.2020) ja 4. jao 4. kande (sisse kantud 24.09.2015) kustutamiseks korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingus 7 (12)

tingimusel, et korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse kostja I nõude rahuldamiseks sama notariaalse tehinguga (milles kostja I osaleb ka hüpoteegipidajana) kostja I näidatud kontole 34 000 eurot, millele lisanduvad kostjate poolt kompromissilepingu, pärandavara jagamise, korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud õigusnõustamise kulud, ja kui tekib, siis ka üürnikute väljatõstmise ning korteriomandi müügiga või muud kompromissi eesmärkide saavutamisega seotud kostjate poolt tasutud ja tõendatud kulud. 9. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on teadlikud sellest, et juhindudes pärimisseadusest ja kohtu poolt antud selgitustest on testamenditäitjad (kostjad) korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu pooled ehk korteriomandi käsutajad. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on käesoleva kompromissi sõlmimisel arvesse võtnud kohtu selgitusi sellest, et kohtupraktikas ja notariaalpraktikas ei ole sellise lepingu sõlmimine tavapärane, mistõttu ei ole välistatud, et PärS § 79 võidakse tõlgendada vähemalt kolmel viisil: (a) testamenditäitjatel on käsutusõigus, pärijatel ei ole või (b) pärijatel on käsutusõigus, kui testamenditäitjad selleks nõusoleku annavad või (c) testamenditäitjatel on käsutusõigus pärijate esindajatena (vt PärS § 81 lg 9). Pooled avaldavad ja kinnitavad, et mõlemad kostjad testamenditäitjatena on igal juhul täielikult kaasatud Xxx müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise protsessi ka juhul, kui osalevad tehingus tehingute tegemisele heakskiidu või nõusoleku andjatena või tehingute tegemisel PärS § 81 lg 9 alusel kaaspärijate esindajatena. 10.Kohtu selgitustest lähtuvalt paluvad kostjad kohtul anda neile kui testamenditäitjatele Xxx korteriomandi käsutamiseks nõusolek. 11.Kohtu selgitustest lähtuvalt palub hageja II seaduslik esindaja kohtul anda nõusolek hageja II nimel Xxx korteriomandi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja korteriomandi müügiks kompromissis kokku lepitud tingimustel ning nendes käesolevas punktis nimetatud tehingutes hageja II esindamiseks. 12.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende tegelik tahe on lõpetada käesoleva kompromissi tingimustel pooltevaheline õigusvaidlus (2-20-14549). 13.Pooled võõrandavad korteriomandi järgmistel tingimustel: a. ühisomandis oleva korteriomandi Xxx müügiprotsessi alustatakse viivitamatult pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja kinnistu vabastamist üürnike poolt ning see müüakse tervikuna, st võõrandatakse mõlemale hagejale kuuluvad osad ühisomandis ja müügist saadav raha jagatakse pärast kokku lepitud kulude mahaarvamist kahes võrdses osas mõlema pärija vahel nii, et kumbki pärija saab 1/2 osa kogusummast; b. hageja I ja kostja I sõlmivad lepingud maakleri- ja korteriomandi hindamise teenuse (mis arvestab 6 kuu kuni 1 aastase müügiperioodiga) saamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud kinnisvarabürooga, mille eest vajadusel tasuvad hagejad ning need kulud hüvitatakse korteriomandi müügist laekuva raha arvelt. Kui kostjatel tekib müügiprotsessiga seoses kulusid, siis ka need kulud hüvitatakse korteriomandi müügist saadu arvelt; c. hageja I ja kostja I sõlmivad kinnisvarabürooga lepingu, mille järgi võib maakler kasutada kõiki müügikanaleid, mis tal on olemas; d. korteriomand müüakse võimalikult turuhinna lähedase müügihinnaga, milleks on müügiprotsessi alustamisel vähemalt 110% hindamisaktis nimetatud korteriomandi väärtusest. Hageja I ja kostja I võivad korteriomandi müügihinda muuta omavahelise kirjaliku kokkuleppega mistahes ajal ka eelmises lauses kirjeldatust erinevalt, aga üksnes tingimusel, et kokku lepitud müügihind ei kahjusta alaealise pärija M Mu huvisid. e. maakleri ja korteriomandi ostmisest huvitatud isikute juurdepääsu tagab hageja I või hageja I äraolekul kostja I; f. müügihind või osa sellest on enne müügitehingut hoiustatud notari hoiukontole ja/või osa sellest müügihinnast makstakse Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutusega sõlmitud laenulepingu alusel; g. müügihind makstakse müüjatele välja hiljemalt 5 päeva jooksul peale notari poolt lepingu esitamist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale; h. korteriomandi omandamiseks sõlmitud laenuleping lõpetatakse ning müügihinna arvel tasutakse laenujääk; i. korteriomandi müügihinnast arvatakse maha laenulepingu jääk, siis kostja I nõue summas 34 000 EUR, seejärel poolte kompromissilepingu ning pärandvara jagamise, müügi- ja asjaõiguslepinguga seoses tekkinud tõendatud õigusnõustamise kulud, üürnikult korteriomandi valduse väljanõudmisega ja / või korteri müügiprotsessiga kantud või muud kompromissi eesmärkide saavutamisega seotud kulud poolele, kellel neid tekib, hageja II nimel kohtusse esitatud avaldustega seotud kulud, seejärel tehinguga seotud notari tasu ja riigilõiv ja viimasena maakleritasu; j. Kostja I nõude rahuldamise ja kostjate kantud muude kulutuste hüvitamise katteks maha arvatud summad kantakse korteriomandi müügilepingu alusel maksjalt ehk korteriomandi ostjalt otse kostja I poolt näidatud kontole. k. Hagejate (sh kolmandate isikute poolt kantud kulutused, kes on hagejate eest ja nimel antud kompromisslepingus kokkulepitud ja tõendatud kulutusi teinud) kantud kulutuste katteks 8 (12)

maha arvatud summad kantakse korteriomandi müügilepingu alusel maksjalt ehk korteriomandi ostjalt otse hageja I ja hageja II seadusliku esindaja poolt näidatud kontole või kontodele. l. Pärast müügihinnast tehtud p-des h, i, j ja k nimetatud mahaarvamisi - jagatakse ülejäänud müügihind kaheks võrdseks osaks, millest üks osa (M M) makstakse hageja I näidatud kontole. Teine osa (M M) paigutatakse vastavalt perekonnaseadusele hageja II seadusliku esindaja ja kostjate näidatud mõnes Eestis tegutsevas krediidiasutuses avatud tähtajalisele hoiuse kontole kuni M Mu täisealiseks saamiseni tema seadusliku esindaja varast eraldi. Raha paigutamisel tähtajalise hoiuse kontole tehakse märge, et konto käsutamiseks enne M Mu täisealiseks saamist on vaja kohtu nõusolekut. See tähendab, et hageja II seaduslik esindaja koos kostjatega on kohustatud raha paigutamiseks avama hagejale II kohtu kontrolli all oleva hoiusekonto enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist ja hageja II seaduslikul esindajal ei ole õigust kontot käsutada ilma kohtu loata. m. pooled teevad kõik endast oleneva, et korteriomand müüa hiljemalt 1 aasta jooksul alates korteriomandi otsese valduse üleandmisest hagejale I ja kostjatele. Kui korteriomandit ei õnnestu 1 aasta jooksul müüa, siis pikeneb käesolevas punktis nimetatud tähtaeg 1 aasta võrra ning edaspidises võimalikus pikendamises lepivad pooled kokku eraldi. n. Kuni korteriomandi müümiseni on hagejal I õigus korteriomandit vallata ja kasutada kuni selle võõrandamiseni oma elukohana. Hagejale II ja Hageja II seaduslikule esindajale sellised õigused ei laiene ja hageja II õigusi seonduvalt korteriomandiga teostavad kuni korteriomandi võõrandamiseni kostjad kui testamenditäitjad. Hageja I kohustub korteriomandi vabastama hiljemalt korteriomandi võõrandamisel. Alates hageja I poolt korteriomandi otsese valduse saamisest kuni selle müümise hetkeni tasub hageja I nii enda kui hageja II osa laenulepingu järgseid makseid pangale ja korteriomandi kommunaalkulusid. Laenulepingu järgsete maksete tasumisega hageja I poolt loetakse kaetuks hageja I Xxx kasutamisest saadav kasutuseelis hageja II ees. Seoses laenulepinguga taotlevad hageja I ja hageja II nimel tema seaduslik esindaja pangalt maksepuhkust vähemalt 6 kuuks, kuid võimalusel kuni 12 kuuks. Panga poolt maksepuhkuse võimaldamise korral arvestatakse hageja I poolt maksmisele kuuluv ja kasutuseelisena arvestatav summa pärast maksepuhkuse lõppu. Hageja I ja kostjad kui testamenditäitjad kohustuvad kuni korteriomandi võõrandamiseni mitte andma korteriomandit kolmandate isikute valdusse. 14.Pooled kinnitavad, et pärandi jagamisel ehk korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel, kostjale I kõigi käesoleva kompromissiga kokkulepitud rahasummade laekumisel ja hagejale II ettenähtud korteriomandi müügist laekuva rahasumma krediidiasutuses kohtu kontrolli all olevale hoiusekontole deponeerimisel loevad pooled kõik omavahelised vaidlusküsimused lahendatuks, testamenditäitjate kohustused kohaselt täidetuks ning ei oma vastastikku mistahes varalisi ega mittevaralisi nõudeid. 15.Pooled kinnitavad, et p-s 14 nimetatud poolte kohustuste kohase täitmisega ja testamenditäitjate kohustuste täidetuks lugemisega lõpeb testamenditäitjate poolt testamendiga pärandatud vara (annaku) valitsemine ning testamendtäitjatel ei ole sellest alates mistahes kohustust ega vastutust seoses Xxx kinnisasjaga, sealhulgas ei vastusta kostjad kui testamenditäitjad, kes ei ole kasusaajad, mistahes võimalike maksustamise küsimuste eest. 16.Hageja I ja hageja II seaduslik esindaja kinnitavad, et on teadlikud, et kasu vara võõrandamisest maksustatakse tulumaksuga (või muu müügihetkel kehtiva maksuga) vastavalt kehtivatele seadustele ning juhul, kui Xxx korteriomandi müügi korral kohaldub mõni seaduses ette nähtud maksustamise alus, siis vastutavad hageja I ja hageja II seaduslik esindaja (kuni hageja II täisealiseks saamiseni) ja hageja II täisealiseks saamisel riigile mistahes rahaliste kohustuste täitmise eest ja vajadusel maksuhaldurile kõigi tõendite ja selgituste esitamise eest. 17.Taotlused hageja II nimel kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks on esitatud kompromissi p-s 11. 18.Tsiviilasjas nr 2-20-14549 tekkinud ülejäänud menetluskulud kannavad pooled ise. 19.Täiendavalt p-s 18 sätestatule on pooled kokku leppinud, et pooltel kompromissilepingu, pärandvara jagamise, korteriomandi vabastamise, müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seonduvalt tekkinud tõendatud õigusnõustamise kulud ja muud käesolevas kompromissis kokkulepitud tõendatud kulud hüvitatakse pooltele kompromissis ettenähtud korras kohtuväliselt korteriomandi müügist saadu arvelt. 20.Hageja I, hageja II ja tema seaduslik esindaja, kostja I ning kostja II kohustuvad tegema heas usus kõiki tehinguid ja toiminguid ning igakülgset koostööd, mis on vajalikud kompromissis nimetatud eesmärkide saavutamiseks, samuti hoiduma mis tahes tegudest, mis takistavad kompromissis nimetatud eesmärkide saavutamist. 21.Alaealise pärija M Mu parimates huvides ja juhindudes kohtu selgitustest on pooled kokku leppinud, et käesoleva kompromissilepingu rikkumisel Hageja I ja/või Hageja II seadusliku esindaja 9 (12)

poolt, see tähendab hageja poole tegevust või tegevusetust, mis takistab kompromissis kokku lepitud eesmärkide saavutamist, taastub rikkumise hetkest endine olukord ja M M täidetakse testament tema 18-aastaseks saamisel ja kuni selle tähtpäeva saabumiseni valitsevad M Mu osa kostjad I ja II kui testamenditäitjad ning hagejal I, hagejal II ja hageja II seaduslikul esindajal ei ole sel juhul testamenditäitjatele mis tahes etteheiteid ega nõudeid. 22.Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss ning ühtlasi lõpetada tsiviilasja nr 2-20-14549 menetlus. 23.Pooled nõustuvad kohtuga selles, et tsiviilasjas nr 2-20-14549 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg sõltub kohtu poolt Hageja II seaduslikule esindajale kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmiseks tehtava lahendi jõustumisest. 24.Pooled paluvad TsMS § 462 lg 2 alusel asendada jõustunud kohtulahendis menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada osaliste isikukoode, sünniaega ega aadressi. 25.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kõigist kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega seotud tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma istungit pidamata.“ II.

Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

hulka kuuluvaid kohustusi ei ole täidetud, seega on eiratud PärS § 142 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt tuleb kohustused pärast pärandvara inventuuri läbiviimist täita. Kohtu hinnangul nähtub pärandvara koosseisust, et pärandvara hulka ei kuulu piisavalt raha või muud likviidset vara, mille arvel täita pärandvara hulka kuuluvad kohustused. Selleks, et M M ja M M vastutaksid pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmise eest üksnes pärandvara ulatuses, tuleks nõuded rahuldada pärandvara hulka kuuluva korteriomandi arvel. PärS § 151 lg 2 järgi vastutavad M M ja M M solidaarselt pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmise eest. Alaealine M M on võlausaldaja nõudel kohustatud nõude täitma vaatamata oma eale ning vaatamata sellele, et annakut ei ole talle üle antud. Pärandvara hulka kuuluvast korterist saadav kasu ei ole poolte avaldatud asjaolusid arvestades selline, et võimaldaks täita pärandvara hulka kuuluvad kohustused. Pärandvara hulka kuuluvast rahast ja nõudeõigusest kolmanda isiku vastu ei piisa pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks. Pärandvara jagamine võimaldab alaealisel kaaspärijal vabaneda temale üleläinud kohustustest ning on seetõttu alaealise kaaspärija huvides. Pooled on kompromissis arvestanud alaealise kaaspärija huvidega ning on kokku leppinud selles, et M Mul on kohustus tasuda laenumakseid ning sellega loetakse korteriomandi kasutamisest saadud kasutuseelis alaealisele M M hüvitatuks. Samuti on pooled kokku leppinud korteriomandi võõrandamisest saadud raha paigutamisest hoiukontole. Pooled on kokku leppinud nn avariiklauslis, mis ennistab kompromissi sõlmimisele eelneva olukorra, kui pooled lepingut rikuvad. Lisaks eeltoodule arvestab kohus sellega, et kompromiss on oma sisu poolest eelleping, milles märgitud tingimustel peavad pooled pärandvara jagama. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kompromiss ei ole vastuolus alaealise huvidega ning seetõttu tuleb heaks kiita M M seadusliku esindaja S M poolt kompromissi sõlmimine. Kompromiss ei kahjusta alaealise huve ning on mõistlik. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise huvid on taotletud tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab kohus tagasiulatuvalt heaks hageja M Mu seaduslik esindaja poolt M Mu esindajana Harju Maakohtule 22.05.2023 esitatud kompromissilepingu sõlmimise. Kohus annab alaealise M Mu seaduslikule esindajale S M täiendavalt nõusolekud teha järgmisi tehinguid, sest vastasel juhul ei ole kompromissi täitmine võimalik: korteriomandi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused, sealhulgas hagiavalduse esitamine kohtule; pärandvara jagamiseks vajalike võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine kompromissis märgitud tingimustel; korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine kompromissis märgitud tingimustel.

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.