Vabastada Martin Krupp võlgniku M.-L. K.’i usaldusisiku kohustustest.
6.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning pärast jõustumist saata teadmiseks kohtutäituritele, kellele 28. aprilli 2023.a. määrus saadeti täitmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist (FiMS § 7 lg 2, TsMS § 661 lg 1 ja 2).
1 (4)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.-L. K. (võlgnik) esitas esindaja kaudu 19. aprillil 2023. a Viru Maakohtusse maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Koos avaldusega esitas võlgniku esindaja ka taotluse, milles võlgnik taotles, et kohus võimaldaks tal usaldusisiku tasu maksmist osamaksetena menetluse jooksul.
2.28. aprilli 2023. a määrusega nimetas kohus M.-L. K.’i usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp. 17. mail 2023. a esitas usaldusisik kohtule M.-L. K.’i vara- ja võlanimekirja ning enda hinnangu isiku makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töötasu 1 000 eurot kuus, sotsiaaltoetus (peretoetus) 80 eurot kuus, lisaks T. K. elatis 300 eurot kuus ja A. M. elatis 300 eurot kuus. T. K. saab puudetoetust 138,08 eurot kuus. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 14 722,42 eurot. Võlgnik on avaldanud, et saab tasuda võlausaldajate nõuete katteks kokku igakuiselt 400 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgade ümberkujundamise osas esitanud nõusoleva vastuse kohtutäitur T. A.’lt, B AS-ilt ja O OÜ-lt. Kohtutäitur T. A. nõustus graafikuga kuni 24 kuuks. Kui võtta aluseks, et võlgnik on valmis tasuma võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 400 eurot, siis tuleks maksegraafikud sõlmida 36 kuuks. Usaldusisik on seisukohal, et on alus algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu.
3.18. mail 2023. a toimunud kohtuistungil palus usaldusisik kohtul määrata enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning määrata tähtaeg selle summa tasumiseks. Usaldusisiku arvates peaks see summa olema 2 000 eurot. Kohtuistungil kinnitas võlgniku õde, et nemad koos võlgnikuga saavad deposiiti tasuda ühe osamaksena lähimal ajal.
4.Võlgnik esitas 26. mail 2023. a kohtule menetluse lõpetamise taotluse seoses võlgnevuste tasumisega kohtutäituritele ja võlausaldajatele.
5.Usaldusisik esitas 31. mail 2023. a kohtule kirjaliku seisukoha võlgniku lõpetamise taotluse osas, milles palub kohtul määrata usaldusisiku tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks 15 töötunni eest 1 800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 2 160 eurot. Tasu palub usaldusisik välja mõista võlgnikult.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lõike 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS §-st 10 lähtuvalt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri menetluse lõpetamist võlgniku avalduse alusel (avalduse tagasivõtmist), mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lõike 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lõike 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib 2 (4)
avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lõike 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lõike 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Võlgnik esitas 26. mail 2023. a kohtule menetluse lõpetamise taotluse kirjalikult.
8.TsMS § 423 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lõike 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lõike 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
9.Kohus 28. aprilli 2023. a määrusega peatas täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. FiMS § 37 lõike 2 kohaselt maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. FiMS § 7 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse läbi vaatamata, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Märgitust tulenevalt tuleb pärast käesoleva määruse jõustumist edastada määrus teadmiseks kohtutäituritele, kellele 28. aprilli 2023. a määrus saadeti täitmiseks.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi. TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist võlgnikult.
11.FiMS § 54 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2 esimene lause). PankS § 23 lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ka FiMS § 54 lõike 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023. a tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, s.o 1/5 725 eurost = 145 eurot/tund.
12.Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lõige 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on 3 (4)
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Äriregistri andmetel on Saneerimismenetluse OÜ (registrikood: 11579994) käibemaksukohustuslane (number EE101503095). Kuna tasu määratakse büroole ning Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lõike 1 punkti 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).
13.Praktikas on välja kujunenud, et usaldusisikul kulub vajalike toimingute tegemiseks ja usaldusisiku aruande koostamiseks aega vähemalt 15-20 tundi. Usaldusisiku tasule lisandub üldjuhul ka käibemaks ja usaldusisiku tehtud reaalsed kulud võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks. Antud juhul on usaldusisik 17. mail 2023. a kohtule esitatud tööaruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisuga ja mahuga. Usaldusisik palub kinnitada tasu 1 800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2 160 eurot (käibemaksuga).
14.Kohtu hinnangul puudub kehtivas seadusandluses regulatsioon maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise korral usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2023 kohtumäärusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 5. juuni 2023 määrus. Riigikohtu 30.10.2023 kohtumäärusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. 05.06.2023 kohtumäärus 2-23-5892 jõustus osaliselt 30. oktoober 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.