Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

2

Käeolevas ajaks on selgunud, et eestkoste määramise menetluse ajal, 04.06.2021.a. sõlmis B.W S.M-iga notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega S.M kinkis 1⁄2 mõttelise osa kinnistust. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, katastritunnusega XXX CCC ja katastrinumbriga YYY, QQQ. Selle kinkelepinguga omandas B.W kogu emale kuulunud kinnisvara. B.W ja S.M sõlmisid kinkelepingu kuu aega enne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi toimumist, kuigi S.M vaimse seisundi probleemid (2017.a tehtud uuring, millest ilmnes vaskulaarne entsefalopaatia), madalad toimetulekuoskused ja raskused arusaamisega materiaalsete toimingute (pangakaardi kasutamine, ostlemine, arusaam raha tähendusest jms) väärtusest, olid ka tehingu sõlmimisel aktuaalsed. Sõltuvalt sellest, ei osanud S.M kinkelepingut, kui olulist notariaalset dokumenti allkirjastades hinnata, kuidas tehing mõjutab teha huve ja majanduslikku toimetulekut. Kinkelepingu sõlmimise tähendusest ta tehingu ajal aru ei saanud ja tema sõnul ei mäleta ta notaris käimist. Lisaks eeltoodule, pöördus S.M ise perearsti poole eelmise aasta 29.aprillis segaduse ja desorienteerituse tõttu ning perearst suunas S.M samal päeval SA Kuressaare Haigla psühhiaatria osakonda uuringutele, kus ta viibis kuni 11. maini. Uuringutest selgus, et S.M-il on hilise algusega Alzheimeri tõbi, mis selgitab S.M varasema käitumise ja isiksuse olulist muutumist ning kognitiivsete võimete (taju, mälu, tähelepanu, kõne) ja toimetulekuoskuste langusZ viibib alates 2021.a juunikuust hooldekodus ja ta on füüsilise tervise poolest liikuv ja aktiivne vanaproua. Y-il kui eestkostjal tuleb hoolitseda S.M vara (talle kuulunud vara) kui majandusliku heaolu tagamise eesZ-ile kuulunud kinnisvaraga oskuslikult majandades, on võimalik kindlustada materiaalselt tema vanaduspõlv, tasuda hooldekodu arveid. Näiteks maja osa ja teist lahustükki välja rentides või kui lõppevad kogutud säästud, siis võtta S.M-ile koduhooldaja. Kõike eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et 04.06.2021.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse leping ning asjaõiguslepingud on tühised ning kinnistu mõtteline osa tuleks S.M-ile tagastada. S.M suhtes on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt esinevad S.M-il mäluhäired hilise algusega dementsuse Alzheimeri tõve (RHK-10 järgi F00.14) näol, mis väljendub tal eelkõige unustamises, orientatsioonihäiretes, lühimälu ja igapäevaeluoskuste halvenemises. Tema vaimne seisund ei luba tal kestvalt oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja korraldada oma elu; teostada valimisõigust, langetada otsuseid ja teha tehinguid. Arvestades S.M tervisliku seisundi iseloomu ning asjaolu, et ekspertiisi viidi läbi veidi enam kui kuu pärast kinkelepingu sõlmimist, siis on ilmne, et kinkelepingut sõlmides ei olnud ta suuteline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve, s.o. tegemist oli otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehinguga. Arvestades hagiavalduse esitamist tinginud asjaolusid on usutav, et B.W ei soovi anda nõusolekut kinnisomandi üleandmiseks. Eeltoodut arvestades ning Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel palub hageja kohustada B.W teha tahteavaldus kinnisomandi üleandmiseks: kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks 1⁄2 mõttelise osa Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX alevikus XXX ja QQQ asuva kinnistu (reg osa nr XXXXXX) suhtes ning kohustada teda andma nõusolekut S.M sissekandmiseks eelnimetatud kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna. Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega hageja taotlusel hagi tagati ning seati hagi tagamise korras B.W omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasja III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge 04.06.2021. a sõlmitud 3

kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude tagamiseks S.M kasuks kuni tsiviilasjas nr 2-22-5012 tehtava lahendi jõustumiseni. Sama kuupäeva kandva määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja seisukoht 2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning leiab, et see tuleb põhjendamatuse ja alusetuse tõttu rahuldamata jätta. Kostja vastuväidete kohaselt kuulus S.M kinnistu S.M ja B.W kaasomandisse ja on nende ühine elukoht. 04. juunil 2021 koostas ja tõestas Kuressaare notar Anne Heinsaar kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Märgitud kinkelepinguga kinkis S.M B.W-le kinkija omandis olnud 1⁄2 mõttelist osa S.M kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr XXXXXX ja mis koosneb kahest katastriüksusest: QQQ, katastritunnus YYY, pindala 7259 m2 ja XXX, katastritunnus SSS, pindala 4314 m2. Lepingu p-s 2.1.14 on kinkija kinnitanud, et kinkija on otsustanud kinkida lepingu eseme oma pojale B.W-le lepingus toodud tingimustel, sealhulgas väärtusega, sh tingimusel, et kinkijale/ kasutajale jääb lepingu eseme koosseisus olevas elamus tähtajatu elamisõigus ning sõlmimisel on ta teadlik, et kinkelepingu alusel läheb omand lepingu esemele lepingus sisalduva asjaõiguslepingu alusel kingisaajale üle kandega kinnistusraamatus. Lepingu p 2.2.3 kohaselt kinnitas kingisaaja, et ta on nõus omandama lepingu eseme koos kinkija/kasutaja kasuks seatava isikliku kasutusõigusega ja hooldamiskohustusega. Lepingu p 3.8 kohaselt on pooled leppinud kokku, et kingisaaja on kohustatud kasutaja eest hoolitsema ja tagama tema tavapärasest eluvajadusest lähtudes toimetulekuks vajaliku ülalpidamise ja abi, sealhulgas vajadusel tasuma osaliselt hooldekodu kulud. Kostja B.W elas koos oma pere ja ema S.M-iga XXXl XXX asuvas elamus ja abistas ning hooldas ema S.M-i koos endise abikaasa W-iga (praegu W) umbes 25 aasta jooksul pärast seda, kui S.M teised pojad Y, F ja Z lahkusid elama mandrile. Kuna B.W jäi poegadest ainukesena Saaremaale ja elas ainukese pojana S.M-iga koos XXXl XXX asuvas elamus, oli S.M-il ammune soov kinkida S.M kinnistu kaasomandi osa B.W-le. Asjaolu, et XXXl XXX kinkimine B.W-le oli S.M ammune tahe, kinnitab tema varasem käitumine. S.M soovis nelja poja emana, et kõik pojad saaksid enda omandisse Saaremaal maatüki. F sai JJJ katastriüksuse nr JJJJJ, millest moodustati JJJ kinnistu, reg nr JJJJJJJJJJJ ja Z sai LLL katastriüksuse nr LLLLL, millest moodustati LLL kinnistu reg nr LLLLLLLLL. S.M-ile kuulus Saare maakonnas Saaremaa vallas asuv XXX külas asuv VVV kinnistu, mille ta kinkis 2016. aasta novembris poeg Y-ile, kes müüs kinnistu koheselt OÜ-le Metsagrupp, reg kood 10044866. S.M soov oli kinkida temale kuuluv 1⁄2 mõttelist osa S.M kinnistu kaasomandist poeg B.W-le. Nagu eelpool on märgitud, teised pojad Y, F ja Z olid maatükid varem enda omandisse saanud. Hooldekodu vajas S.M seetõttu, et B.W-l on tööl pikad vahetused ja B.W ei julgenud S.M tööloleku ajal üksinda koju jätta. Enne B.W abielulahutust hooldas ja toetas S.M-i B.W tööloleku ajal B.W abikaasa W (praegu W). Keegi vendadest ema enda juurde võtta ei soovinud. Hooldekodusse panek oli Z, F ja B.W ühine otsus. Ajal, kui B.W ei viibi tööl, toob ta ema sageli hooldekodust koju. Ema teab B.W töögraafikut ja hooldekodu töötajate sõnul ootab alati, et B.W viiks ta koju. Saaremaa Südamekodu OÜ-ga sõlmis 8. juunil 2021 Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise lepingu kaasfinantseerijana B.W. Leping on käesoleval ajal tähtajatu.

4

Pärast S.M hooldekodusse paigutamist maksis ema hooldekodu kulud B.W ema arvelduskontolt. S.M hooldekodu tasu on B.W-le teadaolevalt 900 eurot ja S.M pension on B.W-le teadaolevalt 660 eurot. Seega tuleb igas kuus tasuda hooldekodu tasuna 240 eurot, millele lisandub retseptiravimite jms kulu. Kuna B.W maksis hooldekodu tasu S.M arvelduskontolt, ta teab, et S.M arvelduskontol oli üle 10 000 euro ja lisaks oli S.M-il hoiukonto, kuhu oli samuti hoiustatud suur summa. Lisaks eeltoodule märgib B.W, et ema rahaliste vahendite lõppemise korral, lasub temal 04. juuni 2021 lepingu p 3.8 kohaselt kohustus kinkija eest hoolitseda ja tagada tema tavapärasest eluvajadusest lähtudes toimetulekuks vajalik ülalpidamine ja abi, sealhulgas vajadusel tasuma osaliselt hooldekodu kulud. Seega ei ole alust väita, et S.M tegi kinkelepingut sõlmides endale kahjuliku tehingu.

käsunduslepingu sõlmimiseks hageja esindamiseks, 2. Tuvastada hagejal menetluskulude puudumine ja jätta kulude puudumise tõttu need kostjalt välja mõistmata juhul, kui kohus jätab rahuldamata p-s 1 esitatud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus on esitatud hilinenult. Tegemist ei ole TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Taotlusega arvestamine venitaks menetlust ning kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude tuvastada poolte vahel 04.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks vaidlusaluse kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna. Muid nõudeid menetlusse võetud ei ole, kuna esialgses hagiavalduses esitatud nõudeid on hageja täpsustatud ja alternatiivset nõuet täiendatud hagiavalduses esitanud ei ole. Sellisena on ka kostja 10.05.2022 hagivastuses hageja nõudeid mõistnud ja käsitlenud (I kd tl 67 jj). Seetõttu on ainetud ka kostja uue esindaja poolt 09.04.2024 kohtuistungil püstitatud temaatika hagi muutmise osas ning seega tuleb kohtul sisuliselt lahendada hageja nõue kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku saamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel 4.06.2021 sõlmitud notariaalne leping (kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud) on kehtiv või mitte. Antud asjas hageja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi alusel on tuvastatud, et 04.06.2021 vastas S.M psüühiline seisund RHK-10 järgi Altzheimeri tõvest tingitud dementsuse diagnostilistele kriteeriumitele. Väljendunud kognitiivsest defitsiidist tulenevalt puudus S.M-il tehingu tegemise ajal ja kestvalt sisuline arusaam õiguslikes ning oma elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M ei olnud 04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S. M-il on käesoleva ajani ja oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja kirjutamisoskus, mis võimaldas tal tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis erinevateks tehinguteks talle usaldusväärsetena tunduvate isikutega. Eksperdi arvamusest nähtub veel, et olemasolevate andmete kohaselt oli S.M varasemalt hea baasintellektiga ja toimetulekuga ning vähemalt rahuldava tervisega. 2021 kevadeks oli erinevate tunnistajate sõnul S.M vaimne seisund oluliselt halvenenud. Mäluhäireid ja toimetulekuraskusi kirjeldati juba varem. 08.06.2021 on perearsti poolt koostatud retsept täiendavale antipsühhootikumile. Ei ole kirjeldatud, mis põhjustas täiendava ravi vajaduse. Üldiselt ordineeritakse täiendav antipsühhootikum psüühilise seisundi halvenemise korral. Sel perioodil asus S.M elama hooldekodus. Uus asukoht ja elukorraldus võisid kaasa tuua seisundi destabiliseerumise. 07.07.2021 kohtupsühhiaatria eksperdi kirjelduse kohaselt oli S.M vaimne seisund sarnane 2021 aprillis-mais haiglasviibimise ajal olnule. Diagnoositud jätkuvalt dementsus Alzheimeri tõvest. Eksperdi hinnangul esinesid Linda S.M-il unustamine, orientatsioonihäired, lühimälu ja igapäevaeluoskuste halvenemine; mäluhäirete tõttu pidas ekspert võimalikuks S.M ärakasutamist ja tema huvide kahjustamist. 19.10.2021 S.M ärakuulamise käigus veendus kohus, et S.M vajab enda huvide kaitseks eestkostet. Eelolevast nähtuvalt ei ole alust arvata, et S.M vaimne seisund oleks 04.06.2021 oluliselt erinenud S.M vaimsest seisundist, mida on kirjeldatud enne ja peale tehingu tegemist. Kui ka 04.06.2021 S.M ja B.W vahel sõlmitud leping oli kooskõlas S.M varasemate soovide ja 6

avaldustega ning ei kahjustanud oluliselt S.M huve, siis sel ajal esinenud väljendunud kognitiivsest defitsiidist tulenevalt ei olnud S.M võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. Kohtu hinnangul nähtub ekspertiisiaktist, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal, so 4.06.2021 otsusevõimeline ning seega on tuvastatud tema otsusevõimetus TsÜS § 13 lg 1 mõttes. Hageja ei olnud tehingu tegemise hetkel võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Tehingu tegemise tulemusena jäi hageja ilma oma omandist. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul asuvas elamus elamiseks ja et kingisaaja kohustus hageja eest hoolitsema ning vajadusel tasuma tema hooldekodu kulud. Maakohus leidis, et hageja oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu, tal puudus arusaam tehingu tegemisest, olemusest ja eesmärgist mistõttu on S.M ja B.W vahel 04.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping tühine. Kuivõrd kohus on eelnevaga tuvastanud kinkelepingu tühisuse, st, et kinkeleping ei ole kehtiv, siis leiab kohus, et ka samas sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud on kehtetud. Abstraktsioonipõhimõtte kohaselt tuleb käsutustehingu kehtivust, sh võimalike teovõime ja tahtepuuduste esinemist käsutuse tegemisel kontrollida eraldi käsutuse aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Kui kohustus- ja käsutustehing on sõlmitud samas olukorras (üheaegselt), võib kohustustehingu kehtetuse põhjustanud puudus tuua ühtlasi kaasa ka käsutustehingu kehtetuse. Käsutustehingu kehtetus ei ole sel juhul põhjustatud mitte kohustustehingu kehtetusest, vaid sama puuduse topeltmõjust nii kohustus- kui käsututehingu suhtes. Sellisel juhul on tegemist veasamasusega. Sõltuvalt alustest on neil juhtudel nii kohustus – kui käsutustehing algusest peale kehtetud. Järelikult on käesoleval juhul tühised nii kohustus- kui käsutustehing. Hageja 09.04.2024 menetluskulude nimekirja (II kd lk 57 jj) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 3906,90 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude koosseis on toodud lisatud arvetel. Hageja esindaja tunnihinne on summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas ka bussipileti, mis seondub 27.09.2022 istungi kuluga summas 14,05 eurot. Lisaks koosnevad hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1 ja § 143 lg 1 alusel riigilõivust summas 490 eurot ning ekspertiisikulust summas 1410 eurot. Käesolevas asjas on menetluskulud kandnud hageja eestkostja Y menetluskulude täienduse kohaselt lisandub eelnimetatud kuludele 329,40 eurot koos käibemaksuga ning 23.04.2024 täienduse kohaselt veel 732 eurot (II kd lk 77 ja 90). Kokku märgib hageja enda menetluskuludeks 6868,30 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas seisukohta avaldanud (vt kostja seisukohta 17.04.2024 menetlusdokumendis). Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud ja ajakulu on vastavalt esitatud arvete sisule hageja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Ka esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) peab kohus põhjendatuks. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 4968,30 eurot (sh käibemaks). Lisaks peab kostja hagejale hüvitama hageja esindaja sõidukulud 14,05 eurot (II kd lk 69), menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot (I kd lk 59) ja ekspertiisikulu 1410 eurot (I kd lk 197198; II kd lk 7). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 6882,35 eurot. 7

Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul (eestkostja) ei olnud esindusõigust hagi esitamiseks ning see on puudunud kogu menetluse kestel menetluslike tahteavalduste tegemiseks ning ka hiljem eestkostja poolt hageja nimel advokaadibürooga käsunduslepingu sõlmimiseks hageja esindamiseks õiguslikus vaidluses hageja pojaga. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 4 alusel, kuna hagejast eestkostetavat ei esindanud selleks õigustatud isik ning piiratud teovõimega hageja ei saa enda esindamist menetluses heaks kiita. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus 26.04.2022 määrusega menetlusse võtnud hagiavalduse, mille on hageja S.M nimel allkirjastanud ja kohtule esitanud eestkostja Y, kes on hageja poeg ja kostja vend. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 180 lg 1 p-de 1 ja 3 ja § 202 koostoimest tuleneb, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja otsejoones sugulase vahel. See on imperatiivne keeld. Kostja B.W on S.M poeg, st otsejoones sugulane. Kohtumenetluse lõppresultaadina võivad eestkostjale langeda väga suurte menetluskulude kandmise kohustus ning juba menetluse alguses on eestkostetaval hagejal kohustus tasuda hagiavalduse eest riigilõiv (tsiviilkohustus). TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, millest tulenevalt ei saa mingeid õiguslikke tagajärgi olla ka Y poolt esitatud hagiavaldusel ega ühelgi teisel tema poolt tehtud menetluslikul tahteavaldusel. Hageja S.M’t ei ole õigus esindada ka OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaat Olavi Järve’l, kuna ühelt poolt ei saanud kehtivat käsunduslepingut (kliendilepingut) sõlmida piiratud teovõimega S.M ning teiselt poolt ei saanud eestkostja Y juba eelnevas punktis avatud PKS §-de 180 lg 1 p-de 1 ja 3 ja § 202 ning § 190 koostoimest tulenevalt kehtivalt sõlmida lepingut S.M kasuks B.W’ga kui pojaga (otsejoones sugulasega) õigusvaidluse pidamiseks, kuna sellega langeksid eestkostetavale väga suured rahaliselt hinnatavad tsiviilkohustused. Kostja juhtis esimese astme kohtu tähelepanu hageja nimel hagiavalduse esitanud eestkostja esindusõiguse ja hilisema lepingulise esindaja esindusõiguse puudumisele 17.04.2024 seisukohas, milles taotles hagi läbivaatamata jätmist. Ebaõige on esimese astme kohtu seisukoht, nagu oleks kostja esitanud sellise taotluse koos õigusliku põhistusega hilinenult TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 tähenduses. Kostja leiab, et olukorras, kus esineb hagi menetlemist välistav asjaolu ning pool juhib sellele sõltumata menetlusstaadiumist tähelepanu, ei saa kohus tugineda TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 normidele, vaid kohtul lasub omaalgatuslik kohustus sellele kohaselt reageerida. Maakohus on lahendanud nõuet, mida hagiavalduses ei ole esitatud (mh lahendanud ebaõigesti tuvastusnõude). Maakohus on 26.04.2022 määrusega menetlusse võtnud esindusõiguseta eeskostja poolt hageja nimel esitatud 24.04.2022 parandatud hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 esitatud tuvastusnõude (lepingute tühisuse tuvastamine) ning hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 esitatud sooritusnõude (kohustada andma nõusolek).

8

Maakohus on ebaõigesti läbi vaadanud ja kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldanud hageja tuvastusnõude, mille läbi vaatamata jätmiseks esitas kostja taotluse 09.04.2024 kohtuistungil. Esimese astme kohus on otsuse resolutsiooni punktiga 3 rahuldanud nõude, mida hagiavalduses ei ole esitatud. Maakohus ei lahendanud otsusega esitatud sooritusnõuet, vaid muutis lubamatult kardinaalselt ja teisetähenduslikult hagiavalduses esitatud nõude sõnastust. Kostja leiab, et 02.10.2023 avaldusega on hagi lubamatult muudetud TsMS § 376 sisu vastaselt ilma kostja ja kohtu nõusolekuta. Maakohus on kogumis ja vastastikuses seoses ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on viinud ebaõige otsuse tegemisele isegi eelduse korral, et hageja esindajatel oleks esindusõigus. Apellandist kostja tugineb apellatsioonimenetluses kõigile maakohtus kogutud ja uuritud tõenditele ning palub ringkonnakohtul neid uuesti uurida ja hinnata Otseselt vale on maakohtu poolt otsuse punktis 26.2. esitatud väide, nagu ei oleks kostja hageja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväidet esitanud. Kostja väitis tähtaegselt, et hageja 09.04.24 menetluskulude nimekirjast tulenevalt ei ole vaidlust selles, et nimekirja lisadeks olevad arved on väljastatud Y-ile, kes ei ole menetlusosaline TsMS § 198 lg 1 p 1 tähenduses. Vastus apellatsioonkaebusele 5.S.M, keda esindas maakohtu menetluses eestkostja Y ja vandeadvokaat Olavi Järve, vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik 6.Ringkonnakohus peatas 17.11.2024 määrusega tsiviilasjas menetluse kuni hagejale erieestkostja määramiseni käesolevas menetluses esindamiseks. Pärnu Maakohus määras 09.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4742 S.M-ile (isikukood XXX) erieestkostjaks tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas Saaremaa valla Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. Erieestkostjale toimetati määrus kätte 10.04.2025 ja kohtumäärus jõustus 30.04.2025. Tallinna Ringkonnakohus uuendas käesolevas asjas menetluse 12.05.2025 määrusega. Hageja erieestkostja avaldas, et kiidab hagi esitamise, maakohtus hageja eestkostja poolt tehtud menetlustoimingud ning vastuväited apellatsioonkaebusele heaks. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu küsimusele teatas B.W, et soovib apellatsioonkaebuse läbivaatamist istungimenetluses. Ringkonnakohtu seisukoht 7.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9

-04.06.2021 sõlmis B.W S.M-iga notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega S.M kinkis B.W-le 1⁄2 mõttelise osa kinnistust aadressiga XXX ja S.M kasuks seati isiklik kasutusõigus. -Alates 08.06.2021 viibib S.M hooldekodus, lepingu selleks sõlmis kostja. -Tsiviilasjas nr 2-21-4742 S.M-ile eestkoste seadmise menetluses esitas ekspert arvamuse 07.07.2021 läbi viidud ekspertiisi tulemuste kohta ning selle järgi vajab S.M eksperdi hinnangul oma huvide kaitseks kestvalt eestkostet (I kd, tlk 51-53). -08.11.2021 määrusega määrati S.M-ile eestkostjaks Y (I kd, tlk 13-17). -S.M eestkostja Y ja kostja B.W on S.M pojad.

elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M ei olnud võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi. 12.Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning seega ei ole sellist jõudu ka dokumentaalsetel tõenditel hageja tervisliku seisundi kujunemise kohta ega ka eksperdiarvamustel kui tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditel. Käesoleval juhul aga riimuvad nii eksperdiarvamustes väljendatud ekspertide koostatud arvamused ja dokumentaalsed tõendid hageja tervisliku olukorra kohta, veelgi enam, esitades rohkem kui kaks kuud enne vaidlustatud tehingu tegemist avalduse S.M-ile eestkoste seadmiseks väljendas ka kostja ise, et hageja vajab tervislikust seisundist tulenevalt eestkostet. Kostja taotletud tehingu tõestanud notari ülekuulamine, isegi kui notar oleks väljendanud, et tema arvates oli S.M tehingu tegemise ajal otsusevõimeline, ei kaaluks üles kostja enda väljendatud seisukohta eestkostemenetluses, hageja tervislikku seisundit iseloomustavaid dokumentaalseid tõendeid ja ekspertide arvamusi. Vaidlustatud tehingus isikliku kasutusõiguse seadmine S.M kasuks ja kostjale hoolitsuskohustuse panemine (eelkõige hooldekodu arvete tasumine, mis nähtuvalt kostja enda väidetest tasutakse hageja pensioni ja pangakontodel olevate summade arvelt), ei muuda asjaolu, et hageja oli vaidlustatud tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega osas, milles maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada neid pikemalt kordamata TsMs § 654 lg 6 järgi. 13.Apellatsioonimenetlus väidab kostja ka seda, et maakohus on rahuldanud nõuded, mida hageja maakohtu menetluses ei esitanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on põhjendatult esile toonud, et hageja täpsustas menetluses oma nõudeid. Hagi eesmärgiks oli tühise tehingu tagajärjel hageja omandist läinud vara tagastamine ning selliselt said sellest aru nii pooled kui ka kohus.

menetluskulusid hageja esindamisel ei oleks tohtinud kostjalt välja mõista, kuna hagi esitas hageja nimel isik, kellel puudus selleks esindusõigus. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväited ei ole käesolevaks hetkeks asjakohased. Hagejat menetluses esindanud erieestkostja kiitis hageja eestkostja menetlustoimingud hageja esindamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtus heaks. 30.10.2025 toimunud kohtuistungil väljendas hageja erieestkostja selgelt, et kiidab heaks ka hageja eestkostja menetluskulud hageja esindamisel. Maakohus on otsuse põhjendanud, misks tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja mõista, vaagides nii kulude suurust kui põhjendatust. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. Asjaolu, kas ja millisel alusel toimub menetluskulude kandmine hageja, hageja eestkostja ja hageja erieestkostja sisesuhtes, ei välista kostja kohustust hüvitada hageja huvides tehtud menetluskulud maakohtus. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.