Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Puudutatud isik: Reinar

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik:

XXXXXXXXXXX)

Klettenberg

Kadri

Hurt

(isikukood (isikukood

Puudutatud isik: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Helme Maarja Kogudus (registrikood 80210125) Puudutatud isik:

XXXXXXXXXXX)

Meelis

Ilisson

(isikukood

Puudutatud isik:

XXXXXXXXXXX)

Olev

Ilisson

(isikukood

Kohalik omavalitus: Tõrva vald (Tõrva Vallavalitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldajad I ja II palusid määrata kinnisasjadele asukohaga XX, X küla, Tõrva vald, Valga maakond (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX; XX kinnistu) ja XXX, X küla, Tõrva vald, Valga maakond (registriosa nr XXXXXXX; XXX kinnistu) juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi X, X küla, Tõrva vald, Valga maakond (registriosa nr XXXXXXX) kinnistu (X kinnistu) vastavalt avalduse lisas 1 esitatud joonisele järgmistel tingimustel: -

mõlemasuunaline juurdepääs on määratud XXX ja XX kinnistute igakordsete omanike, nende pereliikmete, külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning kinnistuid teenindava transpordi kasuks ööpäevaringselt ja tähtajatult;

-

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga, sealhulgas igat liiki mootorsõidukiga ja ülegabariidiliste sõidukitega;

-

juurdepääsutee pikkus on vastavalt lisas 1 esitatud joonisele ca 195 meetrit ja laius 4 meetrit. Juurdepääsuõigusega koormatud ala kulgeb vastavalt lisas 1 oleval joonisel punase joonega märgitud alal arvestusega, et punane joon on juurdepääsuõiguse ala keskpunkt;

-

XXX ja XX kinnistute igakordsed omanikud tasuvad X kinnistu igakordsetele omanikele kokku juurdepääsuõiguse tasu 200 eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta

-

XXX ja XX kinnistute igakordsete omanike poolt tasutav juurdepääsuõiguse tasu sisaldab hooldus- ja korrashoiukulusid maa-ala eest, mida kasutavad juurdepääsuks ka X kinnistu igakordsed omanikud ja nendega seotud isikud (X-Sitermäe tee L1 kinnistupiirist ca 135 meetrit mööda teed X kinnistul asuvate eluhoonete poole). X kinnistu igakordsetel omanikel ei ole õigust nõuda XXX ja XX kinnistute igakordsete omanike käest täiendavat hooldus- ja korrashoiukulu;

-

maa-ala hooldus- ja korrashoiukulud, mida kasutavad üksnes XXX ja XX kinnistute igakordsed omanikud ja nendega seotud isikud (viimased ca 60 m lisas 1 esitatud joonisel), kannavad XXX ja XX kinnistute igakordsed omanikud. Nimetatud maaalaga seonduvad hooldus- ja korrashoiutööd jäävad samuti XXX ja XX kinnistute igakordsete omanike teostada;

-

X kinnistu igakordsed omanikud ei tee takistusi olemasoleva juurdepääsutee ühendamiseks XXX ja XX kinnistu omanike poolt rajatava juurdepääsuteega XX kinnistul.

Avaldajad palusid kohustada Kairi Ruusi (puudutatud isik I) ja Indrek Pruusi (puudutatud isik II) andma nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada nimetatud isikute tahteavaldus kohtumäärusega. Avaldajad I ja II esitasid koos avaldusega ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, mille maakohus 15. juuli 2021. a määrusega rahuldas ning määras esialgse õiguskaitse korras tsiviilasja menetluse ajaks XX kinnistu omanikele ja XXX kinnistu omanikule juurdepääsuõiguse avalikult teelt, mis kulgeb üle X samas määruses sätestatud tingimustel. Avaldajatele I ja II kuulub XX kinnistu ning avaldajale I ka XXX kinnistu. Avaldajate kinnistud ei piirne avalikult kasutatava teega. Ajalooliselt väljakujunenud, aktiivselt

kasutuses olnud ning lähim ja otstarbekaim juurdepääs kinnistutele on avalikult kasutatavalt Helme-Oru teelt mööda X-Sitermäe tee L1 kinnistut (avalikult kasutatav tee) ja üle X kinnistu. Varem on üle X kinnistu kasutatud ligipääsu kokkuleppel, kuid 2021. a kevadel-suvel blokeerisid X kinnistu omanikud juurdepääsu ega nõustunud servituudilepingu sõlmimisega. Avaldajad tegelevad igapäevaselt põllumajandusega ning vajavad enda kinnistule juurdepääsu ka põllumajandustehnikaga (sh ülegabariidiliste sõidukitega). Teed kasutavad X kinnistu omanikud ka ise. Puudutatud isikute poolt välja pakutud alternatiivset juurdepääsuteed, mis läbib XXXXX kinnistut ja XXXX kinnistu piiril asuvat Helme jõe ületuskohta, on võimalik kasutada üksnes jalgsi või kergliiklusvahendiga. Helme jõe hoiuala on kantud kaitstava loodusobjektina keskkonnaregistrisse. Avaldajad leidsid, et juurdepääsuõigus tuleb määrata tähtajatult ning seda peab olema võimalik kasutada igat liiki mootorsõidukitega. Avaldajad olid nõus tasuma puudutatud isikutele hüvitist, mis sisaldab maamaksu, hooldus- ja korrashoiukulusid ning hüvitist omandiõiguse riive eest kokku 255 eurot kalendriaastas. Uus rajatav tee oleks puudutatud isikute eluhoonetest enam kui 80 m kaugusel. Puudutatud isikute väited negatiivsete mõjude ning õiguste ülemäärase riive kohta ei ole tõendatud. Avaldajad olid nõus, et X kinnistul võib vähendada lubatud piirkiirust 30 km/h. Tegelik liiklussagedus on 2–3 sõiduautot ööpäevas.

tööpäevadel ajavahemikul kl 10.00 kuni kl 18.00. Juurdepääsutasu 255 eurot aastas on puudutatud isikute suhtes ebaõiglane.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus otsustas 22. juuli 2022. a määrusega järgmiselt:

Rahuldada avaldajate I ja II avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Rahuldada avaldaja III avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

Määrata aastaringselt jalgsi ja erinevate mootorsõidukitega (sh ülegabariidiliste mootorsõidukitega) kasutamiseks juurdepääsutee laiusega 4 meetrit avalikult kasutatavalt teelt avaldajatele I ja II kuuluvale XX kinnistule, koos sellekohaste märkustega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab X-Sitermäe tee L1 kinnistul asuvalt avalikult kasutatavalt teelt ja läbib X kinnistut. X kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat kruusateed (X-Sitermäe tee) kuni XX kinnistu nurgani (tee kõrval) ning keerab peale kraavi XX kinnistule. Juurdepääsuteed on õigus kasutada nii kinnistu igakordsetel omanikel, nende pereliikmetel, külalistel,

õiguspärastel valdajatel kui ka teenindaval transpordil. Juurdepääsuteed võib kasutada kiirusega kuni 30 km/h. Metsaveokitega võib juurdepääsuteed kasutada vaid tööpäeviti ajavahemikul kl 10.00 kuni 18.00. Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 1 oleval joonisel märgitud punasega.

Määrata aastaringselt jalgsi ja erinevate mootorsõidukitega kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale III kuuluvale XXXX kinnistule koos sellekohaste märkustega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab X-Sitermäe tee L1 kinnistul asuvalt avalikult kasutatavalt teelt ja läbib X kinnistutning XX kinnistut. X kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat X-Sitermäe kruusateed kuni XX kinnistu nurgani (tee kõrval) ning keerab peale kraavi XX kinnistule. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda XX kinnistu omaniku poolt rajatavat teed X-Sitermäe tee kõrval ning seejärel mööda olemasolevat X-Sitermäe teed kuni XXXX kinnistuni. Juurdepääsuteed on õigus kasutada nii kinnistu igakordsetel omanikel, nende pereliikmetel, külalistel, õiguspärastel valdajatel kui ka teenindaval transpordil. Juurdepääsuteed võib kasutada kiirusega kuni 30 km/h. Metsaveokitega võib juurdepääsuteed kasutada vaid tööpäeviti ajavahemikul kl 10.00 kuni 18.00. Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 2 oleval joonisel märgitud punasega.

Määrata aastaringselt jalgsi ja erinevate mootorsõidukitega (sh ülegabariidiliste mootorsõidukitega) kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale I kuuluvale XXX kinnistule koos sellekohaste märkustega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab X-Sitermäe tee L1 kinnistul asuvalt avalikult kasutatavalt teelt ja läbib X kinnistut, XX kinnistut ning XXXX kinnistut. X kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat X-Sitermäe kruusateed kuni XX kinnistu nurgani (tee kõrval) ning keerab peale kraavi XX kinnistule. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda XX kinnistu omaniku poolt rajatavat teed X-Sitermäe tee kõrval ning seejärel mööda olemasolevat X-Sitermäe teed kuni XXXX kinnistuni. XXXX kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat X-Sitermäe teed. Juurdepääsuteed on õigus kasutada nii kinnistu igakordsetel omanikel, nende pereliikmetel, külalistel, õiguspärastel valdajatel kui ka teenindaval transpordil. Juurdepääsuteed võib kasutada kiirusega kuni 30 km/h. Metsaveokitega võib juurdepääsuteed kasutada vaid tööpäeviti ajavahemikul kl 10.00 kuni 18.00. Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 3 oleval joonisel märgitud punasega.

Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsuteede asukoha joonised (lisad 1–3).

X kinnistu omanikul tuleb hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle ühe tunni takistavad ligipääsu XX, XXXX ja XXX kinnistutele või nimetatud kinnistutelt avalikule teele. Takistuseks loetakse tõkkepuid, piirdeid, kraave, valle, puistanguid, virnu, teele ette pargitud sõidukeid jmt püsiva või ajutise iseloomuga pinna- ja ehituslike konstruktsioone.

Kohtumääruse punktides 2 kuni 4 määratud juurdepääsu korrashoiu kohustus lasub solidaarselt XX, XXXX ja XXX kinnistute igakordsetel omanikel osas, milles juurdepääsutee kulgeb X kinnistul alates X-Sitermäe tee pöördest XX kinnistu suunas kuni XX kinnistuni. Tee X kinnistul tuleb hoida korras, mis vastab tavapärasele tee kasutusele, sh tasandada ning vajadusel täita tee kasutamisel tekkinud rööpad.

Ülejäänud osas jääb punktides 2 kuni 4 määratud juurdepääsuteede korrashoiu kohustus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib.

Kohus määras punktides 2 kuni 4 määratud juurdepääsuteede tasud kindlaks järgmiselt:

Punktis 8 nimetatud tasud sisaldavad tasu maamaksu, juurdepääsuõigusega koormatud kinnisasja omaniku kanda jäävate juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest.

Samuti tuvastas maakohus lahendi resolutsioonis, et puudutatud isikutel I ja II on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuste kandmiseks määruse resolutsiooni punktides 2 kuni 4 toodud sõnastuses. Kohus tuvastas, et avaldajatel I ja II on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuste kandmiseks määruse resolutsiooni punktides 3 ja 4 toodud sõnastuses. Lisaks tuvastas kohus, et avaldajal III on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks määruse resolutsiooni p-s 4 toodud sõnastuses. Kohus märkis, et kohtumäärus asendab puudutatud isikute I ja II ning avaldajate I – III nõusolekuid eelnimetatud kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Maakohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 15. juuli 2021. a ning 22. septembri 2021. a esialgse õiguskaitse rakendamise määrused XX kinnistul uue tee väljaehitamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks arvates käesoleva määruse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isikute I ja II taotlused Helme jõe ületuskohale kandevõime ekspertiisi teostamiseks ning ekspertiisi määramiseks X kinnistu väärtuse vähenemise kindlakstegemiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei piirne avaldajatele kuuluvad XX, XXXX ja XXX kinnistud avalikult kasutatavate teega. Juurdepääsu nõude eeldused on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel täidetud ning AÕS § 156 lg-tes 2 ja 3 sätestatud välistusi ei esine. Kohus nõustus avaldajatega selles, et juurdepääs avalikult kasutatavale teel on otstarbekas ja võimalik määrata üksnes olemasoleva X-Sitermäe tee kaudu, mis kulgeb üle X kinnistu. Menetlusosalised on nõustunud, et kohus ei pea kaaluma ligipääsu võimalust läbi Aakre metskond 72 kinnistul oleva X-Siterpalu tee viimase lõigu (metsasihi), kuivõrd sealt läbipääs puudub.

Kohus leidis, et nõutav juurdepääs on ainuke, mis on põllutöömasinatega mõistlikult läbitav. Maakohus ei nõustunud, et põllumajandus- ja metsatehnikaga on avaldajatel juurdepääs olemas üle avaldajale I kuuluvate XXXXXX ning XXX kinnistute. Kohus vaatles XXX kinnistult teed XXXXXXX kinnistu suunas, mis osaliselt kulges Aakre metskond 72 kinnistul. Aakre metskond 72 kinnistul asub Keisripalu looduskaitsealal. Lisaks tuleb teed kasutades ületada Eenuse oja, mis on Keisripalu looduskaitseala piires. Kohus ei saa määrata juurdepääsuteed üle looduskaitseala ning läbi oja. Nimetatud kohas puudub oja ületamiseks sild ning selle ehitamine looduskaitsealale oleks ilmselgelt ebamõistlik ning kulukas. Lisaks tuvastas kohus paikvaatlusel, et Eenuse oja asub sügavas suhteliselt järskude nõlvadega orus. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et selliste põllutöömasinatega oleks võimalik mõistlikult sedavõrd sügavat orgu läbida. Samuti ei ole põllumajandustehnikaga ega ilmselt ka metsatehnikaga võimalik ületada Helme jõel asuvat ületuskohta. Kohus tuvastas paikkonna vaatlusel, et tegemist on kahe betoonist ehituspaneeliga, mille kandevõime ei ole ilmselt hea ning mis on tänaseks üle 20 aasta vanad (avaldaja III sõnul rajas ta ületuskoha 2000. a-l). Ületuskoha laius on vaid kolm meetrit, mis ei taga ligipääsu tänapäevase põllumajandustehnikaga. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata puudutatud isikute I ja II taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus arvestas Helme jõe lõunakaldal asuvate eraomanike õigustega, kelle kinnistuid jõe ületuskoha kaudu juurdepääsu määramine mõjutaks. Kalmistu-Uru tee läbis XXXXXXX ja XXXXXX kinnistute õueala ning on elamutele äärmiselt lähedal (kaardil mõõtes ca 12–15 meetrit). Ka XXXXXXX kinnistu hooned on otse Kalmistu-XXXXXXX-Vansa tee ääres. Seega on nimetatud teede ääres omanike privaatsusriive oluliselt suurem X omanike omast, kelle kinnistul kulgeb praegune tee ca 67 meetri kaugusel. Lisaks arvestas kohus (nii juurdepääsutee määramisel kui ka ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisel) asjaoluga, et Helme jõe ületuskoht ei ole ehitisregistrisse kantud sillana ning seda ei ole ehitatud viisil, mis tagaks silla kasutamise ohutuse kõikvõimalike liiklusvahenditega (piirete puudumine jne). Avaldajad on selgitanud, et liiklustiheduseks jääks alla 10 auto päevas, reaalselt 3–4 autot päevas. Puudutatud isikud I ja II on väitnud, et kasutamine on tihedam. Puudutatud isikud ei ole seda tõendanud. Samas selgitasid puudutatud isikud I ja II ärakuulamisel, et raskevedusid on ca 6 korda kuus. Viimane hinnang oli kohtule usutavam. Seesugust mahtu ei saa lugeda ebamõistlikult suureks, arvestades ka avaldajate eluhoone kaugust teest. Maakohus pidas põhjendatuks määrata kindlaks üks juurdepääsutee, mis võimaldab ligipääsu kõigil viisidel. Eeltoodust tulenevalt on välistatud ligipääsu määramine üle Helme jõe ja läbi XXXXXXX kinnistu (üle Eenuse oja). Nimetatud trasside puhul tuleb kokkuvõttes tõdeda, et sealt juurdepääsu määramine on maakorralduslikult võimatu. Maakohtu hinnangul on juurdepääsutee määramine puudutatud isikute I ja II kinnistu kaudu kõige odavam ning mõistlikum lahendus. Olemasoleva tee juurdepääsuteeks määramise kasuks räägib muuhulgas ka väljakujunenud pikemaajaline tava. Kohus leidis, et objektiivselt ei ole puudutatud isikutele I ja II juurdepääsu määramine ülemäära koormav ega riku olulisel määral nende privaatsust. Puudutatud isiku I hooned asuvad juurdepääsuteest lähimas kohas vähemalt 67 meetri kaugusel, mis võimaldab nii visuaalseid, müra- kui tolmuhäiringuid vähendada puudutatud isikutele sobivate meetoditega. Kohus leidis, et mõistlik on seada kiirusepiirang 30 km/h tagamaks maksimaalsel võimalikul viisil puudutatud isikute õigustatud huve ning õigust privaatsusele. Raskeveokitega on juurdepääsuteel lubatav liikuda vaid tööpäeviti kl 10.00 kuni 18.00, kuid nimetatu ei kehti viljavõtu perioodil viljaveoks kasutatavate sõidukite kohta.

Kohus leidis, et puudutatud isiku I nägemus mõistlikust teehooldusest (teehoolduskulud 1700-2022 eurot aastas ja muud hoolduskulud 1400 eurot aastas) on ebarealistlik ega vasta tegelikule elulisele olukorrale ning poolte mõistlikele vajadustele. Seetõttu määras kohus vaidluste vähendamiseks teehoolduskohustuse avaldaja poolt taotletud viisil. Avaldajate taotletud juurdepääsutee puudutab 195 m pikkust ja 4 meetri laiust ehk 780 m 2 (s.o 0,078 ha) suurust X kinnistu osa, millel asub juba tee. Maakohus leidis, et maamaksu osa juurdepääsutee määramisel üle X kinnistu on 0,06 eurot aastas (arvestatud: 32 × 2,5% × 0,078 = 0,0624). Tee esimest osa pikkusega 135 m kasutavad oma kinnistule juurdepääsuks ka puudutatud isikud I ja II ise. Avaldajate poolne juurdepääsutee kasutamine ei põhjusta selles osas seega puudutatud isikutele kasutuseeliste kaotust. Kuna juurdepääsu hooldamise kohustus jääb osaliselt avaldajale, s.o teelõigu osas, mis algab ärapöördest XX kinnistu suunas, siis puudutatud isikutel I ja II nimetatud teelõigul juurdepääsutee korrashoiukulusid avaldajate tegevusest tulenevalt ei teki. Juurdepääsutee hooldamise kohustus tee esimese, s.o avaldajate ning puudutatud isikute I ja II ühiskasutusse jääva, osa suhtes jääb puudutatud isikutele I ja II. Tegemist on kruusateega, mis vajab üldjuhul vähemalt kahel korral aastas teehööveldamist või muul viisil tasandamist ning vastavalt vajadusele aukude täitmist purustatud kruusaga. Kohtule on sarnaste tsiviilasjade menetlemisest teada, et 2022. a alguses oli teehööveldamise (greiderdamine) hinnaks ca 50–60 eurot tunnis (koos käibemaksuga kuni 72 eurot tunnis). Kohus suhtles sel teemal Sakala Teed OÜ juhatuse liikme Toomas Lepikuga, kelle hinnangul võiks see suurusjärk Eestis olla üldiselt sama. Seega võis kohtu hinnangul arvestada greiderdamise tasuga suurusjärgus kuni ca 75 eurot/tunnis (sh käibemaks). Tee pikkust (135 m) ja laiust arvestades kuluks puudutatud isikute I ja II kinnisasjal oleva tee osa hooldamiseks maksimaalselt 0,5 tundi. Kui arvestada teehööveldamisega kaks korda aastas, teeks see teehööveldamise kuluks aastas ca 75 eurot. Lisaks tuleb arvestada vajadusega teed vahetevahel kruusaga täita. Kohtule on sarnaste tsiviilasjade menetlusest teada, et kruusa kulub tee täitmisel umbes 30t/km kohta ning näiteks purustatud kruus 0-32 on hinnaga 7,50 eurot/t, koos km-ga 9 eurot/t, samas looduslik kruus on sõelutult vastavalt 5 ja 6 eurot/t. Arvestades puudutatud isikute I ja II hooldada jääva kruusatee lõigu pikkust ca 135 m on kohtu hinnangul aastaseks hoolduskuluks kokku ca 30 eurot (tonnihind keskmiselt 7 eurot). Arvestades käesolevas menetluses menetlusosaliste poolt esitatud tonnihinnaga 14,40 eurot, on kruusa kulu 135m teelõigu kohta kuni 60 eurot. Kohus nõustus avaldajatega, et kruusaga täitmine ei saa olla ilmtingimata vajalik igaaastaselt, seetõttu arvestas kohus kruusaga täitmise kuluks aasta kohta kuni 30 eurot. Seega tuleb suvise teehooldusega nimetatud 135 m pikkusel lõigul kaasnevaks kuluks kokku lugeda 105 eurot aastas. Arvestades, et teelõiku kasutavad ka puudutatud isikud I ja II ise ning avaldajad ehk kokku 4 kinnistu omanikud, siis avaldajatele langev osa sellest kulust peaks jääma suurusjärku 78,75 eurot (105 ÷ 4 × 3 = 78,75 eurot). Avaldajate pakutud juurdepääsutasu suurus 255 eurot kolme juurdepääsu taotleva kinnistu kohta on maapiirkonnas arvestatav ning ilmselt keskmisest oluliselt kõrgem tasu. Tasu 255 eurot aastas kõigi juurdepääsu taotlevate kinnistuomanikelt kokku katab piisaval määral nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud, võimaliku kasutuseeliste kaotuse kui sisaldab ka mõistlikku tasu puudutatud isikute I ja II õiguste riive eest ning vastab avaldajate poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Kohus määras kindlaks juurdepääsutasu iga juurdepääsu taotleva kinnistu osas. Kohus leidis, et puudutatud isikutel I ja II on õigus saada maakohtu määratud tasu alates esialgse

õiguskaitse korras juurdepääsu määramisest (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Juurdepääsu tasu tuleb tasuda 2022. aasta eest 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ning edaspidi iga kalendriaasta eest ette hiljemalt

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

selgitanud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (vt. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 31). Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta leiab, et Eenuse oja ületamiseks on vaja ehitada sild ning et silla rajamine on ebamõistlik ja kulukas. Maakohtu järeldus, et otsetee XXXXXXX kinnistu ning XXX kinnistu vahel puudub ja sinna oleks vajalik tee alles ehitada, on vastuolus paikvaatlusel tuvastatud asjaoludega. XXXXXXX kinnistul asub pinnastee (sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud pealiskihita tee ehk rööpad). Samuti võib juurdepääsu määramine ise olla tee rajamise aluseks. Maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et sügava oru tõttu ei ole põllumajandus- ja metsatehnikaga oru läbimine võimalik. Maakohus ei ole hinnanud, kas põllumajandus- ja metsatehnikaga on võimalik ületada Helme jõgi mitte mööda silda, vaid selle kõrvalt üle jõe. Kohus ei ole analüüsinud, mis tegevused oleksid vajalikud selleks, et viia sild sellisesse seisundisse, mis võimaldaks seda ületada ka põllumajandus-ja metsatehnikaga ning millised on sellega seonduvad kulud. Puudutatud isikud I ja II on seisukohal, et silla kandevõime on piisav, et seda ületada tavalise sõiduautoga (kuni 3500 kg). Sellest lähtuvalt esitasid puudutatud isikud taotluse, et juhul kui kohus leiab, et pole tõendatud, et Helme jõe ületuskohta saab ohutult ületada ka sõiduautoga, siis taotlevad puudutatud isikud I ja II kohtul ekspertiisi korraldamist, mille raames tuvastatakse Helme jõe ületuskoha kandevõime. Asjas esitatud tõendite alusel tuleb asuda seisukohale, et Helme jõel asuvat silda saab kasutada sõiduautoga XX ning XXXX ja 2 kinnistutele juurdepääsuks. Asjaolu, kas Helme jõe ületuskoht on seaduslikult rajatud, ei ole käeoleva vaidluse esemeks. Samuti on ebaseaduslikku ehitist võimalik seadustada. Maakohus ei ole tuvastanud ega hinnanud, kas Helme jõe hoiualale on võimalik ületuskoht rajada. Koos määruskaebusega esitavad puudutatud isikud I ja II tõendid, et Helme jõe hoiualale on ületuskoha ehitamine võimalik ning teostatav. Samuti puuduvad asjas tõendid ületuskoha rekonstrueerimise või ehitamise, sh selle maksumuse kohta. Kui X kinnistu juurdepääsuteel on raskevedusid ca 6 korda kuus, siis ei ole kohus kuidagi põhjendanud, miks ka sellist mahtu ei saa lugeda ebamõistlikult suureks ja puudutatud isikuid liigselt koormavaks. Praegusel juhul võib olla mõistlik ja kõikidele puudutatud isikutele vähem koormav olukord, kus erinevatele sõidukitele määratakse juurdepääs erinevate teede kaudu. Mõistlik on määrata avaldajatele ligipääs nii üle Helme jõe kui läbi XXXXXXX kinnistu (üle Eenuse oja), kuid seda erineval viisil ja sõidukitega. Käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Helme jõe ületuskohal ja XXXXXXX kinnistul on vaja teetöid teha ning et seda on vaja teha suures ulatuses. Kohtu järeldused põhinevad oletustel. Tõendatud ei ole see, et juurdepääsutee määramine puudutatud isikute I ja II kinnistu kaudu on kõige odavam ja mõistlikum lahendus. Maakohus on rikkunud hagita menetluse uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole kogunud tõendeid (korraldanud ekspertiisi) selle kohta, et silla või purde ületamine sõiduautoga on võimalik. Puudutatud isikud I ja II on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 eeldused ei ole täidetud, kuna avalikult kasutatava tee ja kinnistu vahel, millele juurdepääsu taotletakse (XXX), asub kinnistu, mis kuulub samale isikule, mis kinnistu, millele juurdepääsu taotletakse. Analoogia alusel kuulub kohaldamisele AÕS § 156 lg 3.

Maakohus on jätnud arvestamata, et käesolevaks ajaks on juurdepääsutee asukoht X kinnistul muutunud ja ajalooliselt asus juurdepääsutee teises kohas, kuigi osaliselt kulges ka mööda X kinnistut. Maakohus ei ole kaalunud, miks ei ole võimalik määrata juurdepääsuteed teises ajaloolises kohas. Juurdepääsu määramine mööda X kinnistut on puududutatud isikutele I ja II ülemäära koormav ning rikub olulisel määral privaatsust. Maakohus soovitas kaaluda häiringute vähendamiseks haljastuse (nt heki) rajamist. Sellisel juhul tuleks määrata juurdepääsutee eelduseks asjaolu, et avaldajatel tuleb vastav haljastus rajada. Maakohtu järeldus, et viljavõtu ajal võib liigelda üksnes tööpäeviti kl 10.00 kuni 18.00, on tõendamata ja oletuslik. Puudutatud isikute I ja II nägemus teehoolduse kuludest on realistlik. Puudutatud isikud I ja II esitasid AAB Ekskavaator OÜ hinnapakkumise nr 15062022, mille kohaselt on (õppuse Siil 2022 kannatada saanud) X-Sitermäe tee L1 korrastamiseks vajalik ca 22 tonni kruusa ja selle kuluks koos tööga, ligikaudu 1650 eurot (300 × 5,5), lisandub käibemaks. Hinnapakkumine tuleb tõendina TsMS § 331 lg 1 alusel vastu võtta, kuna ei põhjusta menetluse viibimist. Vastav tõend sai puudutatud isikutele teatavaks ja kättesaadavaks alles pärast 10. maid 2022. Maakohus ei ole tasu määramisel arvestanud, et avaldajad liiguvad tee esimesel osal raskeveokitega, mis kahjustavad vastavat teed tunduvalt rohkem kui puudutatud isikute sõidukid. Juurdepääsutee täitmine on eelduslikult vajalik iga-aastaselt, sh nii sügisel kui ka kevadel, kuna avaldajad kasutavad juurdepääsuteel rasketehnikat. Maakohus ei ole teehööveldamise (greiderdamise) hinna tuvastamisel tuginenud tõenditele. Kohus viitas oma kohtulahendis, et ta on teehööveldamise (greiderdamise) hinna teemal suhelnud Sakala Teed OÜ juhatuse liikme T. Lepikuga. Vastavast tõendist ning seisukohast said puudutatud isikud I ja II teada kohtulahendist, see tuli puudutatud isikutele üllatusena ja nad ei saanud selles osas oma seisukohta avaldada. Juurdepääsutasu 255 eurot aastas ei ole piisav. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et määratud juurdepääsu puhul ei ole tegemist igapäevase ligipääsuga. Puudutatud isikute I ja II poolt 30. juuni 2022. a menetlusdokumendis esitatud taotlused ja selle menetlusdokumendi lisad olid esitatud tähtaegselt TsMS § 330 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt ehk enne eelmenetluse lõppemist. Maakohus ei viidanud suulisel ärakuulamisel, et 10. mai 2022 on viimane tähtaeg avalduste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kuna käesolev asi lahendati suulises menetluses ja kohus ei teatanud 25. aprillil 2022, et asja lahendatakse edasi kirjalikus menetluses, ega seda, et eelmenetlus on lõppenud, siis kohaldub TsMS § 330 lg 1 esimene alternatiiv. Maakohus ei teavitanud menetlusosalisi ka sellest, et kohus läheb kohtulahendit tegema ja kuna on asjas tehtav lahend menetlusosalistele avalikult kättesaadav. Kuna Riigikohus on alles 1. juuni 2022. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-20416 avaldanud seisukoha, et tasu määramise üheks komponendiks on ka juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemine, siis ei saa vastavale asjaolule varasemalt viitamata jätmist puudutatud isikutele I ja II ette heita. Maakohus rikkus uurimispõhimõtet. Puudutatud isikud I ja II on viidanud, et X kinnistu väärtus langeb juurdepääsutee määramisel. Kuna aga selle suurust ei olnud võimalik ilma eksperdi arvamuseta nimetada, siis palusid puudutatud isikud I ja II kohtul korraldada vastava asjaolu selgitamiseks ekspertiis. Kohus jättis vastava taotluse põhjendamatult rahuldamata.

Maakohtu resolutsioon ei ole selgelt arusaadav ega täidetav. Resolutsiooni lugedes on ebaselge, mis tunnustele vastavad "ülegabariidiline mootorsõiduk" ja "metsaveok". Samuti tuleks selguse huvides kohtulahendi resolutsioonis märkida, et kui juurdepääsu teel tekkinud takistus ei ole seotud X kinnistu omanike tegevusega, sh juurdepääsu takistus on tekkinud loodusnähtuste või vääramatu jõu tõttu, siis selle eemaldamise eest X kinnnistu omanikud ei vastuta või et vähemalt selle eemaldamisega seotud kulud kannavad avaldajad.

kasutavad tee esimest osa pikkusega 135 meetrit juurdepääsuks raskeveokitega (prügivedu, küttepuude vedamine, ehitusmaterjali vedamine jne). Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme seoses läbiviidud eelmenetlusega. Kohtupraktika ebaselgus ei tähenda, et puudutatud isikutel ei oleks olnud kinnisasja väärtuse vähenemisega seonduvat võimalik varem välja tuua. Ka varasem kohtupraktika ei välistanud kinnisasja väärtuse võimalikku vähenemise arvestamist. Õiguspraktika, kus menetlusosalised seovad oma vastuväidete esitamise õiguse ja tähtaegsuse Riigikohtu lahendite väljakuulutamisega, ei saa põhimõtteliselt olla kooskõlas TsMS § 331 mõtte ja eesmärgiga. Kohtupraktikas ei ole kinnisasja väärtuse määramine, sh võimalik väärtuse vähenemine selline asjaolu, mida tuleb tõendada kohtuliku ekspertiisiga. Avaldajad paluvad jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata koos määruskaebusega esitatud lisatõendid. Tõendid on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebuse lisades 1–3 esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad, lisades 4–5 esitatud tõendid on maakohus põhjendatult jätnud vastu võtmata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Menetluses ei ole olnud vaidlust selle üle, et jalgsi on avaldajate kinnistutele olnud võimalik juurde pääseda ka üle Helme jõe praeguse ületuskoha. Kaebuse lisades 4 ja 5 on AAB Ekskavaator OÜ hinnapakkumine ja e-kiri AAB Ekskavaator OÜ hinnapakkumise edastamise kohta. Viidatud hinnapakkumine puudutab Kaitseväe suurõppuse Siil käigus kaitseväe rasketehnika poolt kasutatud tee korrastamist. Ilmselgelt toob Kaitseväe suurõppus endaga kaasa oluliselt suuremad mõjud teedele, kui avaldajate poolt aastas üksikute raskeveokitega liikumine.

(avaldaja III avalduse lisa 6), mille kohaselt ei nõustu nad servituudilepingu sõlmimisega. Seega on avaldaja III esitanud põhjendatult kohtule avalduse juurdepääsu määramiseks. Ebaõige on puudutatud isikute I ja II väide, et avaldaja III suhtes esineb AÕS § 156 lg-s 3 sätestatud asjaolu, st avaldaja III tahtel on katkenud senine ühendus avalikult kasutatava teega, kuna avaldaja III ei lasknud Helme jõe silda ehitada selliseks, et seda oleks võimalik ületada ka rasketehnikaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole senine ühendus katkenud avaldaja III tahtel. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lõiget 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnisasja (vt Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 29). Avaldaja III poolt ületuskoha (silla) ehitamist Helme jõele ei saa pidada selliseks tahtlikuks teoks, mil kinnisasja omanik on ennast ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, pigem vastupidi. Avaldaja III on parendanud Helme jõe ületuskohta, et seda saaks kasutada liiklemiseks jalgsi ja kergliiklusvahenditega ehk sisuliselt taganud osalise juurdepääsu oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Tegemist ei ole AÕS § 156 lg-s 3 sätestatud olukorraga, mis välistab juurdepääsu määramise AÕS § 156 lg 1 alusel.

oluliselt suurem kui X omanike oma (elamute lähedus ca 67 meetrit). Lisaks leidis maakohus, et olemasoleva silla oluline parendamine või uue silla ehitamine on väga kulukas ja eelduslikult ebamõistlik olukorras, kus liiklustihedus puudutatud isikute I ja II kinnistule määrataval teel on pigem madal ja raskeveod ei ole igapäevased. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Avaldajad on avaldanud, et raskevedusid võib olla ca 6 korda kuus. Sellist mahtu ei saa pidada ebamõistlikult suureks ja puudutatud isikuid I ja II liigselt koormavaks. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga selles, et vähem koormav on olukord, kus erinevatele sõidukitele määratakse juurdepääs erinevate teede kaudu. Ringkonnakohus ei pea seda mõistlikuks ega puudutatud isikuid I ja II vähem koormavaks. Vaidlust ei ole selles, et praeguses olukorras on juurdepääs rasketehnikaga võimalik üksnes üle puudutatud isikutele I ja II kuuluva kinnisasja ning sellisel juhul tuleks juurdepääs rasketehnikaga määrata igal juhul üle puudutatud isikute I ja II kinnisasja. Avaldajatel on võimalus kasutada juurdepääsu üle Helme jõe ületuskoha jalgsi ja kergliiklusvahenditega edasi ning seeläbi vähendada liikluskoormust puudutatud isikute I ja II kinnisasjal. Lisaks on avaldajad 15. veebruaril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis välja toonud, et vaidlusalune ületuskoht Helme jõel on avaldajatele teadaolevalt 17. novembril 2022 varisenud ning muutunud kasutuskõlbmatuks, see ei ole ohutult läbitav enam isegi jalgsi. Ületuskoha (silla) kahjustumist teehooldustööde käigus on kinnitanud ka Tõrva Vallavalitsus 28. veebruaril 2023 ringkonnakohtule esitatud seletuses.

Ringkonnakohus lisab, et hagita menetluses kohaldub küll uurimisprintsiip (TsMS § 477 lgd 5 ja 7), kuid see ei tähenda, et kohus peaks avalikult kastutavale teele juurdepääsu asjades asuma omal algatusel tõendeid koguma mistahes alternatiivsete juurdepääsude kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et uurimispintsiip ei võta hagita menetluses ära poole põhistamis- ning tõendamiskoormist oma väidete suhtes. Puudutatud isikute I ja II poolt välja pakutud alternatiivne juurdepääs läbi XXXXXXX kinnistu ja üle Eenuse oja on ringkonnakohtu arvates üksnes hüpoteetiline võimalus. Eesmärgipäraselt kasutatava juurdepääsu rajamine sellele trassile oleks paikkonna vaatluse protokollis kajastatut arvestades kas teostamatu või avaldajate vajadusi arvestades ilmselgelt ebamõistlikult kulukas.

vähenemist ja selle väärtuse väljaselgitamiseks tuleb läbi viia ekspertiis (ekspertiisitaotlus esitati 12. juuli 2022. a menetlusdokumendis). Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras 25. aprilli 2022. a ärakuulamisel puudutatud isikutele I ja II seisukohtade esitamise tähtaja kuni 10. maini 2022. Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja esitas oma seisukohad 9. mail 2022. Puudutatud isikud I ja II esitasid

Riigikohus üksnes täpsustanud juurdepääsutasu arvestamise metoodikat juhuks, kui isik, kelle kinnisasi soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus ja taotleb juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt oli puudutatud isikutel I ja II võimalus esitada oma seisukohad ja väited juurdepääsutasu suuruse määramiseks TsMS 329 lg 1 alusel nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab või hiljemalt 9. mai 2022. a menetlusdokumendis. Maakohus on leidnud, et avaldajate pakutud juurdepääsutasu 255 eurot (kolme juurdepääsu taotleva kinnistu kohta) on maapiirkonnas arvestatav ning keskmisest ilmselt oluliselt kõrgem tasu. Asjas ei ole esitanud arvestusi või põhistatud väiteid selle kohta, et maakohtu määratud juurdepääsutasu ei kompenseeri puudutatud isikute I ja II kinnisasja väärtuse võimalikku vähenemist. Ringkonnakohus märgib, et maakohus määras juurdepääsu mööda X kinnistul juba olemasolevat teed. Arvestades juurdepääsutee kasutamise intensiivsust, ei mõjuta määratud juurdepääs eelduslikult oluliselt puudutatud isikute I ja II kinnisasja väärtust.

ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-165794/201, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud ning puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Teistel menetlusosalistel puuduvad seoses määruskaebuse menetlemisega hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.