Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-609

2-23-609 lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.1. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: tasulise kirja saatmine 25 eurot, tasulise kirja saatmine 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. Riigikohus asus lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 15 134,23 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 15.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.01.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 16,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 5744,54 eurot, viivise arvestus on lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 5744,54 eurot. Samuti nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 15134,23 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 13.01.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,9% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15 134,23 eurot, intress 697,54 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5744,54 eurot ning viivis alates 13.01.2023 kuni põhinõude summas 15 134,23 eurot täitmiseni määras 16,9% aastas. 17.02.2023 hagiavalduse täienduse kohaselt, laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, on teostanud põhjaliku krediidihindamise ja selle kohta esitab tõendid. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellest tulenevalt on kõik krediidiandja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandja tegevuse üle. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakaitseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenuandja sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud ja laenu andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi ja hageja on tõendanud, et juhendis nimetatud kohustused on laenuandja täitnud. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Finantsinspektsioon on juhendi punktis 9.16 märkinud tingimused mõistliku laenukoormuse hindamise aluseks. Laenuandja on hinnanud kõiki sealtoodud tingimusi. Finantsinspektsioon on juhendi punktis 6 välja toonud tarbija vastutuse, mille kohaselt laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. X AS on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuleb krediidivõtjal täita sellekohane standardne laenutaotlus Panga veebilehel, milles nõutakse

2-23-609 vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg 2 omandas X AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. X AS on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Bigbank AS kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt panga sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis hageja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Hageja on esitanud kohtule selgitused ning tõendid selle kohta, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama. 23.03.2023 menetlusdokumendi kohaselt, hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja tegi kostjale 22.03.2023 kompromissiettepaneku, millega kostja ei nõustunud, kuna väidetavalt kostja majanduslik olukord seda ei võimalda. Hageja esitatud nõue kostja suhtes on õigustatud. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi, seega hageja nõue põhiosa, intressi, sissenõudmiskulude, viivise ja muude nõuete osas on põhjendatud ja õiglane. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks, millega hageja ei nõustu, kuna hageja menetluskulu on põhjendatud. Iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra eripärale. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, esitanud dokumendid kohtule. Nimetatud toimingutele kulub aega, hageja esindaja on teinud tööd ning hageja esindaja ajakulu on igati põhjendatud. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohus on lugenud tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks lahendis nr 3-2-1-98-13 147,49 eurot tunnis, lahendis nr 3-2-1-9213 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ja lahendis nr 3-2-1-93-13 tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Kostja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 13.01.2023, millega hageja ei nõustu, kuna hageja viivise nõue põhinõudelt alates 13.01.2023 on põhjendatud. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest 13.01.2023 lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist vähendada tulenevalt kostja majanduslikust seisundist.

2-23-609 Hageja ei nõustu kostja taotlusega mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 järgi on menetluses võitnud poolel õiguskaitsevahendina võimalik nõuda menetluskulude summalt ka viivist seaduses sätestatud ulatuses. Seega on ka täidetud menetlusosaliste huvide kaitse hagimenetluses. Hageja leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Kostja on ainult seda väitnud, kuid ei ole seda tõendanud. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega peaks kohus kostja majandusliku seisundi hindamiseks kohustama kostjat esitama pangakonto väljavõtted, kus kajastuvad andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Hageja on oma hagiavalduses põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja on oma hagiavalduses esitanud ka matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Hageja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. 08.05.2023 menetlusdokumendis jääb hageja varasemalt esitatud seisukohtade ja hagis esitatud nõude juurde. Hageja on nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid. Hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsMS § 144 p 1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg 2). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23-609 kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 1260 eurot, lepingulise esindaja õigusabi tasu 690 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1950 eurot. Kostja seisukohad 10.03.2023 vastuses hagile selgitab kostja, et sõlmis X AS-ga 15.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1615212, mille alusel sai laenu summas 15 710 eurot. Covidi ja ülemaailmsete ning riiklike piirangute tõttu tekkisid finantsilised raskused, kostja sõlmis maksepuhkuse graafiku, et olukorda päästa. Kahjuks ei olnud sellest aga abi ning kostja ei suutnud enam võetud kohustusi täita, kuna majanduslikud olud olid liialt kannatada saanud. Kostja teeks hea meelega kompromisslahenduse, kuid tema konto on eelnevate kohustuste tõttu arestitud, seega saab kasutada ainult seadusega ettenähtud miinimumsummat ja kõik muu võtab kohtutäitur juba ära. Kostja palub kohtul rahuldada palve edasine viivis alates 13.01.2023 fikseerida ehk et viivise (sealhulgas juba väljamõistetud viivise) kogusumma ei ületaks põhivõlgnevust 15 134,23 eurot. Menetluskulud palub mõista pooleks hageja ja kostja vahel. Menetluskuludelt edasist viivist mitte välja mõista, vaid et summa jääks fikseerituks. Kostja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil, sobib kirjalik läbivaatamine. 23.03.2023 e-kirjas teatab kostja, et kuna tema sissetulekud on alla 1000 euro kuus ja kostjal on ka kolm alaealist ülalpeetavat, siis ei saa kostja kahjuks hageja kompromissiettepanekut vastu võtta. Varasemate nõuete tõttu on kostja konto ka suletud ning miinimumist üle jääv summa läheb kohtutäiturile. 06.04.2023 e-kirjas teatab kostja, et tema praegune sissetulek on peretoetus 910 eurot kuus. Lubatud arestivaba miinimum on kostjal lisaks enda omale ka kolme alaealise lapse pealt (K.M. Juudas 2009, L. J.Juudas 2011 ja M.M.Vares 2021), kõik kokku 1450 eurot. Varasemad nõuded, mille tõttu on arestid juba peal: Risto Sepp 024/2021/2193, jääk 13 755,60 eurot; Risto Sepp 027/2022/300, jääk 10 694,18 eurot; Hille Kudu 035/2022/329, jääk 4826,91

2-23-609 eurot; Kristiina Feinmann 034/2022/1314, jääk 5367,08 eurot; Elin Filippus 022/2022/8593, jääk 8421,66 eurot. Lisanduvad intressid. Kostja palub talle endiselt võimaldada arestivaba miinimum 1450 eurot SEB pangas. Kostja lisab oma konto väljavõtted. 17.05.2023 e-kirja kohaselt, kostja on lihtne inimene, vastab ise, ei oma advokaati, kellele tunnitasu maksta. Kostja kirjad ei maksa 30-120 eurot. Kostja saab aru, et selline on olnud praktika ja kohtuskäik ongi kallis. Kostja naiivne arvamus on siiski, et ettevõte võiks ise ka panustada oma tegemistesse, mitte päris kõike välja nõuda. Miks need võlad tekkisid, see pole muidugi enam kellelegi oluline, arusaadavalt. Kostja tõesti soovib neist vabaneda ja raskuste ilmnemisel küsis ka kohe maksepuhkust, aga eks sealgi on ju finantsasutustel alati võimalused/õigus ja maksta tuleb intresside eest ehk maksepuhkustest ja abipalumistest pole tegelikult abi. Kostja on jätkuvalt õppeprotsessis nende teemadega, nagu näha. Oleks vähem kirju vahetanud, võiks võlg mõnisada eurot jälle väiksem olla. Kostja majanduslik olukord on nagu on, isegi kui saab tööle, siis ei hakka palk olema mitmeid tuhandeid. Saab tasuda oma võimaluste piires, omades eelnevaid kohustusi ning mõeldes ka siiski laste peale, kelle eest vaja hoolitseda. Et üldse tulevikus mingit lootust oleks, siis võiks summa olla siiski jäädavalt fikseeritud, sest kui kostja maksab pisikest summat ja intresse tuleb rohkem peale kui maksab, siis jääks kostja elu lõpuni ettevõtte passiivseks sissetulekuks, et kas nii päris peab. Kostja loodab kohtu mõistmisele ja on teadlik oma vigadest ning masendavast olukorrast. Kostja soovib, et kohus teeks parima lahenduse. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: -15.11.2019 sõlmisid X AS (laenuandja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1615212, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 15 710 eurot; -07.04.2020 sõlmisid X AS ja kostja laenulepingu lisa; -07.04.2020 lisa sõlmimise ajaks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 15 409,23 eurot; -laenuandja saatis 17.08.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks; -laenuandja ütles lepingu üles 14.10.2020; -kostjalt on pärast lepingu lõppemist teinud laenuandjale makse põhiosa katteks summas 275 eurot; -04.07.2022 loovutas X AS nimetatud nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479, käesoleval ajal Aktiva Finance Group OÜ) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid; -hagiavalduse esitamise ajal on põhivõla suurus 15 134,23 eurot (15409,23-275,00); -kostja tunnistab põhinõuet, kuid palub viivise alates 13.01.2013 välja mõista nii, et viivise (sealhulgas juba väljamõistetud viivise) kogusumma ei ületaks põhivõlgnevust 15 134,23 eurot; -kostja palub menetluskuludelt viivist mitte välja mõista; -kostja sissetulek on peretoetus 910 eurot kuus: -kostjal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse suhtes.

2-23-609

Hageja on 17.02.2023 menetlusdokumendis selgitanud ja esitanud tõendid, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja (Bigbank AS) on teostanud krediidihindamise kostja suhtes, laenuandjal on olemas tegevusluba ja laenuandja on järginud laenu andmisel enda sise-eeskirju. Laenuandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg 2 ja 4 ning Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 ja § 50 kohaselt. Laenuandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte, sh väljavõtte ajaloo ja avalike andmebaaside põhjal ja jõudis järeldusele, et arvestades hagi aluseks oleva lepingu SL19-011615212 laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Hageja esitas tõendina Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi, kostja pangakontode väljavõtted ja registrite päringud. Kohus on seisukohal, et laenuandja ja seetõttu ka hageja on järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud tegelikult võimeline lepingulisi kohustusi täitma. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt, õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul ei ole hageja teostanud oma õigusi seadusevastasel viisil, samuti ei ole hagejale rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise eesmärgiks kostjale kahju tekitamine. VÕS § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist ja viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja § 108 lg 1. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

2-23-609 lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus tegi 27.03.2023 e-kirjaga kostjale ettepaneku esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta ja selgitas, et kostjal tuleb esitada tõendid kostja sissetuleku kohta, kostja suhtes läbiviidavate täitemenetluste kohta, sh võlgnevuste jääk ja pangakonto väljavõtted alates 01.01.2023. Kostja esitas 06.04.2023 kohtule pangakonto väljavõtte SEB Pank AS-st, millest nähtub, et kostja pangakontol ajavahemikul 01.01.2023-05.04.2023 raha ei olnud. Samuti esitas kostja pangakonto väljavõtte Revolut Bank UAB-st, millest nähtub, et ajavahemikul 01.01.202306.04.2023 olid kostja sissetulekuks maksed Sotsiaalkindlustusametist summas kuni 910 eurot kuus ja maksed O.V-lt kokku summas 1092,99 eurot. Pangakontost nähtub, et O.V-le on tagasi makstud kokku summa 1135 eurot, seega on kostja tõendatud sissetulekuks 910 euro kuus. Kostja teabe kohaselt on kostja suhtes varasemate võlgnevuste tõttu alustatud järgmised täitemenetlused, millele lisanduvad intressid: kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas 024/2021/2193, jääk 13755,60 eurot ja täiteasjas 027/2022/300, jääk 10 694,18 eurot; kohtutäitur Hille Kudu täiteasjas 035/2022/329, jääk 4826,91 eurot, kohtutäitur Kristiina Feinmann täiteasjas 034/2022/1314, jääk 5367,08 eurot; kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2022/8593, jääk 8421,66 eurot. Esitatud teabest ja tõenditest nähtub, et käesoleval ajal kostja tõendatud sissetulekut arvestades saab kostja oma sissetulekust kulutada igale oma perekonnaliikmele, sh endale, 227,50 eurot kuus, millest ilmselgelt ei ole võimalik täita oma rahalisi kohustusi, sh neid, mis tulenevad laenulepingust nr SL19-01-1615212. Kostja ei ole hageja põhinõudele vastu vaielnud. Kohus peab hageja põhinõuet tõendatuks. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 15 134,23 eurot. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele (p 3) on pooled kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 16,9%, s.o 0,0469% päevas. Hageja on arvestanud intressi 16,9% aastas vastavalt maksegraafikule osaliselt alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2020 ning täielikult alates 4. osamaksest s.o 15.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni s.o 15.09.2020 summas 697,54 eurot (46,50+217,01+231,48+202,55). Kostja ei ole vastu vaielnud lepingujärgsele intressimäärale. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku

2-23-609 protsendimääraga ja et intress summas 697,54 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele (p 3) on pooled kokku leppinud, et maksetega hilinemisega kaasneb viivis 16,9% aastas, s.o 0,0469% päevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale 16,9% aastas põhivõla summalt 15 134,23 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 15.10.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.01.2023. Viivise summa on 5744,54 eurot vastavalt viivisekalkulaatorile. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 15.10.2020-12.01.2023 summas 5744,54 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise alates 13.01.2023 kuni põhinõude summas 15 134,23 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 16,9% aastas. Hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Samuti, VÕS § 42 lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset, milleks käesolevas asjas on laenatud raha hind või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohus on seisukohal, et viivise määra 16,9% aastas ei ole üldjuhul põhjendatud hinnata liiga suureks, võlgnikku ebamõistlikult kahjustavaks ega tühiseks, ka mitte sel juhul, kui võlgnikul oma rahalise kohustuse täitmiseks raha ei ole. Seega ei ole viivise määra vähendamine põhjendatud. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäära puhul ei ole tegemist ebamõistliku viivisemääraga ja et viivis summas 5744,54 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti rahuldab kohus hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt viivise määras 16,9% aastas alates 13.10.2023 kuni põhinõude (15 134,23 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 15 134,23 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hageja on tõendanud, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (04.07.2022, 23.11.2022), kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu haldamise tasu 6 eurot. Pooled on laenulepingu 07.04.2020 lisas kokku leppinud, et laenusaaja on kohustatud tasuma lepinguhaldustasu 1,50 eurot kuus. Laenulepingu 14.10.2020 ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.06.202015.09.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 6 eurot (4 x 1,50). Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

2-23-609

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduselt 1260 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 690 eurot, kokku 1950 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud, sh riigilõiv ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluses tasunud riigilõivu 1260 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1, TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning vastab hagihinnale 24169,99 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-11513, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). OÜ Julianus Inkasso osutab teenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ja hageja on teenuse osutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav tunnitasu summa 120 eurot ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 5 tundi 35 minutit tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 690 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 20 eurot;

2-23-609 -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine; hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi 50 minutit; -22.03.2023 kompromissiettepaneku koostamine ja kostjale esitamine 15 minutit; -23.03.2023 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund; -28.04.2023 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi. Kohus ei pea käesoleva tsiviilasjaga seonduvaks kuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kohtuinfosüsteemi andmetel ei ole tsiviilasjas nr 2-23-609 esitatud nõuet maksekäsu kiirmenetluses varem esitatud. Tsiviilasja toimiku andmetel on muus osas hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kirjalikult) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 5 tundi 35 minutit tunnihinnaga 120 eurot, summas 670 eurot ilma käibemaksuta. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 1930 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 670 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud. Kuivõrd hageja nõudel viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest, siis ei ole kohtul võimalik menetluskuludelt viivist välja mõistmata jätta. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.