Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-11605
Kohtuasi
Metallurg Engineering OÜ hagi Plazma Welding OÜ vastu kostjal vallasasja võõrandamise õiguse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.08.2021 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
hagiavalduse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Metallurg Engineering OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Metallurg Engineering OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11807964), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja Plazma Welding OÜ (registrikood 12870924), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja 2-21-11605 menetlus.
2.Jätta Harju Maakohtu 09.08.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Metallurg Engineering OÜ kanda.
4.Välja mõista Metallurg Engineering OÜ-lt Plazma Welding OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 598 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Metallurg Engineering OÜ (hageja) esitas 23.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Plazma Welding OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus võõrandada hagejale kuuluvat sulatusahju, sh võõrandada sulatusahju pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus hagi tagamise korras keelata kostjal sulatusahju müümise oksjonil portaalis www.osta.ee. Alternatiivselt palus hageja peatada sulatusahju oksjoni portaalis www.osta.ee või kohaldada muud kohtu poolt vajalikuks peetud abinõud.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejale saanud teatavaks, et kostja on asunud oksjonil müüma hageja valduses olevat ja temale omandiõiguse alusel kuuluvat sulatusahju. Hagejale ei ole teada, mis põhjusel on kostja sulatusahju oksjonikuulutuse avaldanud. Kostja on hageja konkurent ja hageja eeldab, et kostja huvi on hageja õiguste kahjustamine. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud mistahes kehtivat pandilepingut, mis annaks kostjale õiguse sulatusahju oksjonil müümiseks. Kostjal puudub sulatusahju valdus või ligipääs sellele. Kostja on sulatusahju pannud oksjonile alghinnaga 15 000 eurot, kuid sulatusahju väärtus on oluliselt kõrgem. Kuigi hageja seaduslik esindaja on esitanud kostjale nõude õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, siis ei ole kostja seda lõpetanud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud korras kohtusse. Kuna sulatusahi on vallasasi, siis saaks mistahes kostja väidetav pandiõigus sulatusahjule tekkida ainult juhul, kui ahi oleks kostja valduses. Kostja loob kolmandatele isikutele mulje, justkui oleks kostjal sulatusahju suhtes pandiõigus, õigus pandiõigust realiseerida ning sulatusahju müüa. Ebaõigete andmete avaldamisega sekkub kostja hageja igapäevasesse majandustegevusse, kahjustades hageja õigusi ning tekitades hagejale kahju.
3.Harju Maakohus jättis 26.07.2021 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata.
4.Hageja esitas 27.07.2021 uue hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 28.07.2021 määrusega ja keelas hagi tagamise korras kostjal sulatusahju müümise oksjonil portaalis www.osta.ee kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus keeldus 09.08.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tühistas 28.07.2021 hagi tagamise määruse. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras, et asjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
6.Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et käesolevas asjas on hagiavalduse puudused sellised, mida ei saa TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldada ning seetõttu ei ole alust määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
7.Maakohus selgitas, et TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esemeks saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõue. Õigussuhe on konkreetne ja esitatud asjaoludest tulenev õiguslik suhe isikute vahel või isiku ja eseme vahel, nt omand. Antud juhul ei väida hageja, et vaidluse all oleks sulatusahju kui vallasasja omandi kuuluvus, samuti ei ole hagi aluseks vallasasja valduse rikkumine kostja poolt või poolte
lepingust või seadusest tekkinud õigussuhtest tulenevad nõuded. Seega ei nähtu, et hageja ja kostja vahel või poolte ja eseme (sulatusahi) vahel eksisteeriks õigussuhe, mille olemasolu või puudumist saaks kohtu abil tuvastada.
8.Maakohus leidis, et hagejal ei esine TsMS § 368 lg 1 eelduseks olevat õigusliku huvi tuvastamaks, et kostjal puudub õigus sulatusahju võõrandamiseks. Hageja toob esile, et ebaõige oksjonikuulutusega kahjustab kostja hageja omandiõigust sulatusahju suhtes, kuna loob kolmandatele isikutele mulje, justkui oleks kostjal sulatusahju suhtes pandiõigus, õigus pandiõigust realiseerida ning sulatusahju müüa. Tegelikkuses hageja kinnitusel mistahes eeltoodud õigusi kostjal ei ole. Kohus leidis, et kolmandatele isikutele vallasasja omandiõiguse kohta ebaõige mulje loomine ei saa kahjustada hageja õigusliku positsiooni, mh hageja omandiõigust.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Olukorras, kus hageja enda väidetel puudub kostjal sulatusahju otsene ja kaudne valdus, samuti juurdepääs sellele, poleks ka heausksel ostjal võimalik sulatusahju omanikuks saada. Oksjoni tulemusel hageja omandisse ja valdusesse kuuluva eseme suhtes müügilepingu sõlmimisel kannaks kahju lepingu teine pool ning üksnes tema saaks esitada kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kuid ka selline asjaolude kulg on hüpoteetiline ning ei kuulu käesoleva hagi esemesse. Kehtiv õiguskord ei võimalda esitada tsiviilhagi kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitseks.
10.Hageja ei ole esitanud kostja vastu mistahes varalisi nõudeid, samuti ei nõua hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ega väida, et soovib selliseid nõudeid tulevikus esitada. Pelgalt võõrandamisõiguse puudumise tuvastamine kohtuotsuses ei ole täitedokumendina täidetav ning sellise õiguse puudumise tuvastamisega ei kaasneks kostjale kohustust müügitegevus lõpetada. Kostja aktiivse tegevuse keelamiseks on kohane õiguskaitsevahend sooritushagi, mis kohustab kostjat konkreetsest tegevusest hoiduma, milline kohustus võiks olla täitemenetluses sundtäidetav. Kuid ka sooritushagi esitamisel tuleb kontrollida selle lubatavust, sh hagi perspektiivi. Käesoleval juhul pole hageja sooritusnõuet esitanud.
11.Oksjonikeskkonna www.osta.ee haldaja AllePal OÜ esitas 02.08.2021 maakohtule teavituse, et enampakkumine vaidlusaluse sulatusahju osas lõppes 29.07.2021 ning oksjoni võitjaks osutus Cl Max Agency. AllePal OÜ teatas, et oksjoni korraldaja (müüja), kasutaja "Plazma Welding" ja oksjoni parim pakkuja teevad tehingu omavahel ning Osta.ee tehingu käiku sekkuda ei saa. Maakohus leidis, et olukorras, kus kostja algatatud müügitegevus vaidlusaluse sulatusahju suhtes on lõppenud, väidetava enampakkumise võitnud ostja on teada ning müügitegevus jõudnud hageja, kostja ja oksjoni võitnud isiku vahel lepingu sõlmimise staadiumi, pole enam eksisteerivat müügitegevust, mille õigusvastasust saaks tuvastada. Hagiga pole võimalik taotleda tulevikus tekkida võiva täpsustamata müügitegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kuivõrd 02.08.2021 seisuga on vaidlustatav müügitegevus (enampakkumine) lõppenud, pole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Määruskaebus
12.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud põhjendamise kohustust. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse kohtu poolt leitud puuduste kõrvaldamiseks, sh võimalikuks nõude täpsustamiseks ja muutmiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei väida, et vaidluse all oleks sulatusahju kui vallasasja omandi kuuluvus. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et poolte vahel on vaidlus väidetava pandilepingu osas. Seda enam, et kostja on esitanud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11362 hagi oma väidetava pandiõiguse tuvastamiseks.
14.Vaidlust ei saa olla, et kostja ebaseadusliku tegevuse eesmärgiks on sulatusahju suhtes hageja omandi- ja valdusõiguse rikkumine. Kohus peab menetluse käigus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus sulatusahju müümiseks või mitte. Hageja on seisukohal, et igal asja omanikul on põhiseadusest tulenev õigus esitada hagi tuvastamaks, et mistahes kolmandal isikul puudub õigus hageja valduses ja omandis oleva sulatusahju võõrandamiseks oksjoni korras. Vaidlust ei saa olla selles, et mistahes ebaõige oksjonikuulutuse avaldamisega ja oksjoni läbiviimisega tekivad mitmed erinevad õigussuhted, võimalikud nõuded jms, mille ainuüksi tekkimise võimalus kahjustab omandiõigust.
15.Hageja põhiline etteheide seisneb selles, et kostja püüab väidetava pandilepingu alusel oksjoni korras võõrandada hagejale kuuluvat sulatusahju, kahjustades ja/või luues eelduse omandi-ja valdusõiguse kahjustamiseks. Hagejale ei olnud hagi esitamisel ettenähtav, et kostja ka faktiliselt oksjoni läbi viib. Hageja ei välista kostja vastu võimalike rahaliste nõuete esitamist. Kui õigusaktid ei suuda takistada ebaseaduslike oksjonite läbi viimist, siis tuleb sellise õiguse puudumine tuvastada kohtumenetluses. Seda isegi juhul, kui fiktiivne oksjon on juba toimunud. Kuna kostjal puudub sulatusahju suhtes valdus, ei saa AÕS § 282 lg-st 1 tulenevalt olla kostjal mis tahes väidetavast pandilepingust tulenevat õigust, sh õigust sulatusahju oksjonil müüa.
16.Kuna kostja on eiranud hagi tagamise määrust, siis poleks hagejal olnud kasu ka sooritushagi esitamisest, kuna poleks kasu kohtuotsusest, millega keelatakse kostjale midagi, mille ta on juba toime pannud. Hageja nõue ei olnud suunatud üksnes osta.ee oksjonile, vaid on oluliselt laiem. Menetluse edasine käik
17.Kostja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Harju Maakohtu 17.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10112 keelati hagejal ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. Pankrotiseaduse § 20 lg-st 3 tulenevalt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. TsMS § 361 lg-st 1 tulenevalt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jäeti Harju Maakohtu 23.09.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10112 hageja pankrot välja kuulutamata ning tühistati 17.06.2022 määrusega hageja vara suhtes
kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2023 määrusega maakohtu 23.09.2022 määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus keeldus 18.09.2023 määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasja menetlus uuendada, kuna peatumise aluseks olenev asjaolu on ära langenud.
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
21.TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt peab tuvastushagi esitajal olema õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja hagiavalduses ega ka määruskaebuses toonud esile asjaolusid, miks annaksid aluse jaatada õigusliku huvi olemasolu käesoleva hagi esitamiseks. Hageja on palunud tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus võõrandada sulatusahju, sh võõrandada seda pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis osta.ee. Samas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja saaks võõrandada temale kuuluvat asja, st et kostja võõrandamistehing saaks mõjutada hageja omandiõigust. Hagiavalduses esitatu kohaselt on vaidlusalune sulatusahi hageja omandis ning asub hageja valduses olevates lukustatud ruumides. AÕS § 92 lg-st 1 tulenevalt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 kohaselt on ka asja heauskne omandamine võimalik vaid asja üleandmisega ja selle suhtes valduse saamisega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et sulatusahi võib tema valdusest väljuda.
23.Hageja on tuginenud sellele, et kostjal ei ole sulatusahju suhtes käsipanti ning hageja õiguste rikkumine seisneb pandiõiguse suhtes kolmandatele isikutele ebaõige mulje loomises. AÕS § 281 lg 1 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. AÕS § 282 lg 1 tulenevalt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Hagiavalduses esitatu kohaselt on sulatusahi hageja valduses ning hageja tugineb sellele, et käsipanti tekkinud ei ole. Kuna hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole panti tekkinud, siis ei saa toimuda ka pandipidaja nõude rahuldamist panditud asja müügiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pelgalt kolmandatele isikutele pandiõiguse kohta ebaõige mulje loomine ei saa kahjustada hageja õigusi sulatusahju suhtes ning anda alust tuvastushagi esitamiseks.
24.Hageja on määruskaebuses märkinud, et kostja on esitanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-2111362 hagi väidetava pandiõiguse tuvastamiseks. Ka kostja on vastuses määruskaebusele viidanud, et pandilepingu olemasolu üle toimub vaidlus eelnimetatud tsiviilasjas. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-11362 on kostja 20.07.2021 (s.o enne käesolevas asjas tuvastushagi esitamist) esitanud hageja vastu rahalise nõude ning on palunud tunnustada oma õigust realiseerida pandiõigust ja rahuldada kostja nõue pandieseme müügist saadud rahasummast. Kostja hagiavaldus on võetud 03.09.2021 määrusega maakohtu menetlusse. Seega on hageja huvi suunatud õigussuhte puudumise tuvastamisele, milline küsimus tuleb kindlaks teha ka tsiviilasjas nr 2-11-11362. Ka seetõttu puudub hagejal õigustatud huvi esitada käesolevas menetluses iseseisev hagi tuvastamaks, kas kostjal on pandilepingu alusel õigus sulatusahju võõrandada. Hagejal on võimalik pandilepingut puudutavad vastuväited esitada tsiviilasja 2-21-11362 menetluses.
25.Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti TsMS § 368 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 koosmõjus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud.
26.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 598 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluses toimingute tegemisele kokku 4,6 tundi (sh dokumentidega tutvumisele ja kliendile olukorra selgitamisele 2,5 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamisele 2,1 tundi). Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle käibemaksu väljamõistmist. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu võib kostja menetluskulu pidada ringkonnakohtu hinnangul kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 598 eurot (käibemaksuta). Viivise väljamõistmist menetluskuludelt kostja ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.