lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-19112/80

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19112/80
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ P-TRUCKS10335807(Avaldaja)Osaühing Omamaja Grupp10373305(Puudutatud isik)Osaühing Autoveski10531543(Puudutatud isik)TIMBERSTOCK OÜ10817268(Puudutatud isik)Elektrilevi OÜ11050857(Puudutatud isik)osaühing GRAVENTE11186315(Puudutatud isik)Osaühing Sauga Vara

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-21-19112

Kohtuasi

OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (Paged Eesti OÜ eriõigusjärglased) avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TIMBERSTOCK OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I/puudutatud isik II OÜ P-TRUCKS (registrikood 10335807, Paged Eesti OÜ eriõigusjärglane) Avaldaja II Saugapol OÜ (registrikood 16256919, Paged Eesti OÜ eriõigusjärglane) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm Puudutatud isik I TIMBERSTOCK OÜ (registrikood 10817268), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak Puudutatud isik III Sun 21 UÜ (registrikood 14908967) Puudutatud isik IV Sun 22 UÜ (registrikood 14908016) Puudutatud isik V Sun 23 UÜ (registrikood 14908468) Puudutatud isik VI Sun 29 UÜ (registrikood 16029810) Puudutatud isikute III–VI lepinguline esindaja Erik Ringmaa Puudutatud isik VII Tori vald (vallavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad JA ja ML Puudutatud isik VIII X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IX Osaühing Omamaja Grupp (likvideerimisel, registrikood 10373305) Puudutatud isik X Osaühing Autoveski (registrikood 10531543)

2-21-19112 Puudutatud isik XI Osaühing Sauga Vara (registrikood 11323344) Puudutatud isik XII Grandvel Grupp OÜ (regisrikood 11954412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Puudutatud isik XIII Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak Puudutatud isik XIV osaühing GRAVENTE (registrikood 11186315) Puudutatud isik XV Aktsiaselts Laesti (registrikood 11562764) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta TIMBERSTOCK OÜ kanda. Paged Eesti OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata Paged Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 1007 eurot.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
11323344
(Puudutatud isik)
Saugapol OÜ16256919(Avaldaja)
5.Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Paged Eesti OÜ kasuks 1007 eurot.
6.Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata Grandvel Grupp OÜ menetluskulude suuruseks 870 eurot.
7.Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Grandvel Grupp OÜ kasuks 870 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TIMBERSTOCK OÜ-l Grandvel Grupp OÜ-le tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Paged Eesti OÜ (endise ärinimega Osaühing Valmos, avaldaja) kui Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas asuva Poeg 43 kinnistu (registriosa nr 1596606) kaasomanik esitas Pärnu Maakohtule avalduse kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohustamiseks. Avaldaja palub määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääs

2-21-19112 Lepplaane teele üle Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu järgmistel tingimustel: - juurdepääs kulgeb eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgina märgitud asukohas alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini; - juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; - juurdepääs on antud tasuta; - Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%, ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee kasutamise ja korrashoidmise õiguse näiteks isikliku kasutusõiguse kaudu või muul viisil; - Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis eskiisil märgitud tingimustel; - kohustada Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu omanikke andma nõusoleku vastavate kinnistute registriossa järgmise märkuse kandmiseks: „Üle kinnistu on tagatud juurdepääs Lepplaane teelt kinnistuni 43 (registriosa nr 1596606), mis kulgeb piki lisatud eskiisil märgitud „projekteeritava tee“ asukohta“. Asendada kirjeldatud nõusolekud jõustunud kohtulahendiga.

2.Avalduse kohaselt puudub avaldajale kuuluval kinnistul Poeg 43 ligipääs avalikult kasutatavale teele. Läbirääkimiste tulemusel ümberkaudsete kinnistute omanike ja Tori vallaga on jõutud järeldusele, et kinnistuomanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute huve enim arvesse võttev oleks järgmine lahendus. Kinnistu Poeg 43 saab ligipääsu avalikult kasutatavale Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja Biopuhasti kinnistute piiri, piki Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki kinnistu Poeg 42 paremat serva. Rajatava tee osas peetud läbirääkimiste käigus valmis tee eskiisprojekt. Eskiis näeb lisaks eelnevale ette ka tee rajamist üle avaldajale kuuluva Poeg 43 kinnistu ning piki Poeg 43 ja Poeg 42 kinnistu piire. Avaldus ei puuduta eskiisil märgitud tee neid osi, mis asuvad Poeg 43 kinnistul, Katlamaja kinnistul ega piki Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistu piiri. Avalduse esemeks on eskiisil märgitud „projekteeritav tee“ alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini. Läbirääkimistega rajada eskiisil märgitud tee jõuti nii kaugele, et asjaosalised olid minemas kindlaksmääratud kuupäeval notarisse, et seada valla kasuks isiklik kasutusõigus kinnistutele tee rajamiseks. Selle tulemusel oleks teest saanud avalikult kasutatav tee. Poeg 43 potentsiaalse ostja ja valla vahel oli suuline kokkulepe, et Poeg 43 ostja finantseerib valla poolt tee valmisehitamist. Läbirääkimised nurjusid Allapanuhoidla kinnistu omaniku TIMBERSTOCK OÜ (puudutatud isik I) meelemuutuse ja vastuseisu tõttu. Teised kinnistuomanikud ja Tori vald peavad eskiisil toodud lahendust optimaalseks ja mõistlikuks. Avaldaja on siiani kasutanud sama marsruuti kinnistule pääsemiseks. Kinnistule pääsemiseks takistusi tehtud ei ole, kuid naaberkinnistute omanikud teatasid läbirääkimiste käigus, et kui lahenduseni ei jõuta, paigaldatakse teele tõkkepuu ning võõraid enam läbi ei lasta. Õiguskindla juurdepääsuta on takistatud ka Poeg 43 kinnistu tsiviilkäive ja käsutamine, mis rikub avaldaja õigusi. Avaldaja on huvitatud kinnistu müümisest. Puuduvad muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem koormavad ligipääsu võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele.
3.Avaldaja on saanud tee korrashoiu teenuse osas hinnapakkumise, mille kohaselt on eskiisil märgitud juurdepääsutee lumetõrjetööde hind 200 eurot kuus (5 kuud aastas) ja suviste teetööde hind 150 eurot kord vastavalt vajadusele (7 kuud aastas). Tee hooldamise aastane kulu on seega umbes 2050 eurot. Juurdepääsutee maht on järgmine: Allapanuhoidla 1715 m2, tasu võiks olla 68 eurot aastas; Biopuhasti 1948 m2, tasu võiks olla 76 eurot aastas; Poeg 42 3966 m2, tasu võiks olla 160 eurot aastas. Aastane teehoolduse kulu jaguneks kinnistute vahel järgmiselt:

2-21-19112 Allapanuhoidla 460,84 eurot, Biopuhasti 523,45 eurot ja Poeg 42 kinnistu 1065,71 eurot. Rajatavat teed kasutavad eeldatavasti ka koormatavad kinnistud ise. Ka juhul, kui jagada igale kinnistule langev tasu pooleks kinnistuomanike ning avaldaja kui tee lisakasutaja vahel, on koormatava kinnistu omanikele langev osa oluliselt suurem, kui neile tee kasutamise eest potentsiaalselt makstav tasu. Seetõttu on kõige ökonoomsem ja kõigi kinnistuomanike jaoks lihtsaim lahendus, mille kohaselt tagatakse Poeg 43 kinnistu omanikule ligipääs üle koormatavate kinnistute tasuta, kuid tee hooldamise korraldamise ning kulude tasumise kohustus jääb täielikult Poeg 43 kinnistu omaniku kanda. Ka koormatud kinnistute omanikud saavad teed kasutada ning saavad kasu tee hooldamise teenusest, lumetõrje teenusest jms-st. Avaldaja palub määrata, et vastav tee korrashoiu ning kulude kandmise kohustus lõpeb juhul, kui tee kasutamise ja korrashoidmise õigus läheb kohalikule omavalitsusele. See võib toimuda vallale isikliku kasutusõiguse andmise kaudu. Kui koormatavate kinnistute omanikud ning kohus leiavad, et juurdepääsu õigust ei ole põhjendatud anda tasuta, siis tuleks tasud määrata kindlaks vastavalt eeltoodud tasudele. Sel juhul palub avaldaja jagada tee hooldamise koormus selliselt, et iga koormatud kinnistu omanik tasub oma kinnistule langevas proportsioonis hoolduskulud, kusjuures Poeg 43 kinnistu omanik hüvitab koormatud kinnistute omanikele nende kulud pooles ulatuses.

4.Alternatiivsete juurdepääsude osas selgitas avaldaja, et ligipääsu tagamine üle Kontori kinnistu ei ole praktikas võimalik, sest tee kulgeb ehitiste vahelt, mis on nii lähestikku, et suuremate masinatega ei ole sealt võimalikult sõita. Üle Kontori kinnistu on sõidetud praegu sõiduautoga, kui avaldaja pole oma kinnistut sisuliselt kasutanud. Kui aga kinnistut hakatakse kasutama sihtotstarbeliselt tootmiseks, siis üle Kontori kinnistu kulgeva tee avaldaja kinnistut teenindada võimalik ei ole. Üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei pruugi olla võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode ligipääsuks. Arvestades, et piirkonnas on tootmismaa kinnistud, on just vald pidanud väga oluliseks, et kinnistutele on ligipääs tuletõrjesõidukitel. Tori vald on kõiki võimalikke ligipääsuvõimalusi kaalunud ja leidnud, et avaldaja palutud asukohas on tee kõige optimaalsem.
5.Avaldaja esitas asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev ligipääs ei ole sadulveokitega läbitav. Tee läbitavust Kontori kinnistul hindas OÜ Teehoiu Partnerid projektijuht ja insener VH, kes leidis, et 16,5m pikkune sadulveok ei mahu hoone nurga ja olemasoleva teeserva vahelistes piirides pööret teostama. Ligipääsu rajamiseks üle Kontori kinnistu, tuleks sõita piki Poeg 43 ehitise tagumist serva ja ehitise esisele platsile jõudmiseks tuleks keerata piki ehitist kinnistu põhjapoolses otsas paremale. Vastav pööre ei oleks pöörderaadiuse tõttu sadulveokitega võimalik. Isegi kui olemasoleva tee kasutamine oleks võimalik või kui kurvi muudetaks Töökoja kinnistu arvelt laugemaks, ei saaks Kontori kinnistu sel juhul sihipäraselt kasutada kurvis seisvat garaaži hoonet. Allapanuhoidla kinnistul tuleks avaldaja soovitud tee rajamise võimaldamiseks liigutada üksnes ladustatud materjale. Ladustatud materjalide liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või hoone sihipärase kasutamise takistamisega. Nii Kontori kinnistu omanik kui ka Allapanuhoidla kinnistu omanik on vastu ligipääsu andmisele üle oma kinnistute. Ainus põhjus eelistada ligipääsu üle Kontori kinnistu avaldaja poolt soovitud ligipääsule, saab olla asjaolu, et Kontori kinnistul on tee juba olemas ning avaldaja soovitud tee tuleb alles rajada. Ka üle Allapanuhoidla kulgeb hetkel olemasolev tee Poeg 43 kinnistuni, kusjuures sellel teel puuduvad sellised kitsad kohad nagu Kontori kinnistul, mis takistaks veokite läbisõitu. Nii Allapanuhoidla kui ka Kontori kinnistutel hetkel olemasolevad teed lõikavad vastavad kinnistud pooleks, mistõttu on vastavate kinnistute omanikel põhjendatud mure selle üle, kuidas nad ametliku ligipääsu kinnistamise puhul oma kinnistut kui tervikut kasutada saavad. Seega on olemas kaks olemasolevat teed – üle Allapanuhoidla kinnistu ja üle Kontori kinnistu. Kontori kinnistul asuv tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja

2-21-19112 kinnistu piiride tõttu problemaatiline. Allapanuhoidla kinnistul kulgeval teel selliseid takistusi ei ole. Kui kohus teeb ligipääsu asukoha valiku selle järgi, kus on tee juba olemas, oleks kõige mõistlikum määrata ligipääs piki Allapanuhoidla kinnistul hetkel kulgevat ligipääsu. Allapanuhoidla kinnistu omanik avaldas istungil, et ligipääsu kinnistamine piki praegu olemasolevat teed üle Allapanuhoidla kinnistu oleks nende jaoks kõige halvem variant. See on ka põhjus, miks avaldaja on taotlenud tee kinnistamist piki kinnistu piire. Seega, kuna hetkel üle Allapanuhoidla kulgev tee on hetkel üle Kontori kulgeva teega võrreldes põhjendatum, kuid Allapanuhoidla omaniku jaoks on avaldaja poolt taotletav tee vähem koormav, kui tema kinnistul hetkel kulgev tee, siis tuleb kokkuvõttes leida, et avaldaja poolt taotletav lahendus on kõige mõistlikum ja osapooli kõige vähem koormav.

6.Seoses puudutatud isikute III-VI välja toodud tingimustega leiab avaldaja, et tegu ei ole tingimustega, mida oleks võimalik kohtulahendis ligipääsu andmisega siduda. Kohtulahendiga määratakse ligipääsu asukoht. Selle lisatingimuseks ei saa olla, et tee rajamiseks ei ole vaja päikesejaama seadmeid ümber paigutada. Avaldajale teadaolevalt hetkel avaldaja soovitud asukohas päikesejaama seadmeid ei asu ja neid tee ehitamiseks ümber paigutama ei pea. Ligipääsu andmise tingimus ei saa olla, et kui puudutatud isik peaks vahepeal vastavasse asukohta seadmeid paigaldama, siis ei või neid tee rajamiseks liigutada. Tolmu puhastamise kulud päikesepaneelidelt peaks sisalduma juba kinnistuomanikule tasutavas hüvitises. Seadus ei näe ette nii laialdaste ning summaliselt kindlaksmääramata kohustuste sidumist ligipääsu andmisega. Kui kohus peaks ligipääsu andmise sellise tingimusega siduma, tekitaks see praktikas probleeme, sest oleks määratlematu, kust jookseb tee ehitamisest/kasutamisest tuleneva puhastusvajaduse ja tavapärase puhastusvajaduse piir. Tee katte osas on tee planeerimise käigus kokku lepitud, et Poeg 43 omanik ehitab tee välja kuni musta katteni ning kõva kattega katmise korraldab vald. Seega ei saa avaldaja tagada, millal ja millise teekatte vald paigaldab. Ligipääsu kinnistamisega koos saab valitseva kinnisasja omanikule anda õiguse, kuid avaldaja hinnangul mitte kohustust tee valmis ehitada. Seetõttu ei saa hageja hinnangul siduda ligipääsu kinnistamisega ka spetsiifilisi nõudeid ehitatava tee omadustele. Puudutatud isikute seisukohad
7.OÜ P-TRUCKS (puudutatud isik II) teatas kohtule, et annab nõusoleku ehitada läbisõit Biopuhasti kinnistult vastavalt kohtule esitatud eskiisile.
8.Sun 21 UÜ (puudutatud isik III), Sun 22 UÜ (puudutatud isik IV), Sun 23 UÜ (puudutatud isik V) ja Sun 29 UÜ (puudutatud isik VI) on Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu kaasomanikud. Nimetatud kinnistutele on rajatud päikeseelektrijaam. Elektrienergia tootmine jaamas toimub päikeseenergia muundamisega elektrienergiaks päikesepaneelide abil. Päikesepaneelide maksimaalse tootlikkuse tagamiseks on oluline, et paneelide pind oleks puhas. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tingimustel, mis vastavad Tori Vallavalitsusele saadetud tingimustele ja plaanile. Kuivõrd puudutatud isikute huvi seoses kinnistute valdamisega on eelkõige päikeseelektrijaama sihtotstarbeline kasutamine, siis paluvad puudutatud isikud kohtul määrata juurdepääsu otsustamisel kinnistute kasutamiseks järgnevad tingimused: 1) Poeg 43 kinnistu omanik kohustub katma tee mittetolmava kattega; 2) kuni tolmuvaba teekatte rajamiseni hüvitab Poeg 43 kinnistu omanik kinnistutel asuva päikesepargi omanikele tee kasutamise ja ehituse käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu puhastamise kulud; 3) tee rajamise ja kasutamisega ei tohi kaasneda päikesejaama seadmete kahjustamist ega vajadust nende ümberpaigutamiseks ega ohtu päikesejaama seadmete püsivusele. Kui seoses tee rajamisega osutub vajalikuks olemasoleva päikesejaama piiride

2-21-19112 ümberpaigutamine, siis tehakse see Poeg 43 kinnistu omaniku kulul; 4) puudutatud isikutel ei teki tee rajamisega seonduvalt kulusid.

9.Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik VII) nõustub avalduses välja toodud lahendusega, avaldaja avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hetkel ei ole ühtegi kehtivat planeeringudokumenti, mis võiks antud asja lahendamisel abiks olla. Poeg 43 kinnistu on ca 15 000m2 suurune tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, mida ümbritsevad samasuguse otstarbega kinnistud, sh need kinnistud, üle mille juurdepääsu taotletakse. Poeg 42 ja Biopuhasti kinnistutel asuvad päikesepaneelid ning Allapanuhoidla kinnistul tootmishoone. Poeg 43 kinnistule juriidiliselt juurdepääs puudub, kuid faktiliselt on teatud liiki sõiduvahenditega sinna võimalik siiski pääseda. Arvestatavat teed rajatud pole, kasutatakse üksnes väljakujunenud muldpinnasega sissesõidetud teed. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puudub juurdepääs oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Avaldajal puudub seetõttu võimalus Poeg 43 kinnistul asuva tootmishoone maksimaalseks ekspluateerimiseks, kuna puudub juurdepääs kõikvõimaliku tehnikaga. Samuti on juurdepääsude puudumine ohutuse seisukohalt problemaatiline, kuna pole tagatud päästetehnika juurdepääs hoonele tulekahju korral. Samamoodi võib juurdepääsu puudumine saada takistuseks kinnistu või selle osa võõrandamisel. Soovitav juurdepääs kulgeb selliselt, et koormatavatel kinnistutel toimuv tegevus ei saa olema häiritud ega takistatud. Selline juurdepääs tagab ka piisava laiuse päästetehnikale ja suurtele sõidukitele ning tagatud oleksid kõik muud tee ehitamise nõuded. Pakutud lahendus järgib ka maakorralduslikke nõudeid – juurdepääsu loomisega tekiks loogiline ja vajalikes mõõtudes tee koos teekoridoriga.
10.Puudutatud isik I Allapanuhoidla kinnistu omanikuna palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja soovitud juurdepääsu lahendus oleks õiguspäraselt võimalik vaid osaliste kokkuleppel. Nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna avaldajal on võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale muudest suundadest. Ajalooliselt on avaldaja pääsenud oma kinnistule üle Kontori kinnistu, kust avalikult kasutatavale teele on kõige lühem ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Lisaks pääseb avaldaja kinnistule üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et muudest olemasolevatest juurdepääsudest talle ei piisa. Tegelikku probleemi avaldajal enda kinnistule pääsemisega ei ole ning juurdepääsu määramine on eelkõige vajalik kinnistu müügi lihtsustamiseks.
11.Osaühing Autoveski (puudutatud isik X) ja X (puudutatud isik VIII) nõustusid avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu loa andmisega.
12.Aktsiaselts Laesti (puudutatud isik XV) selgitas, et on Katlamaja kinnistu omanik ja ostis kinnistu eesmärgiga rajada sinna saematerjali järeltöötlus. Katlamaja kinnistul asub 2 tootmishoonet. Ühest tootmishoonest teise pääsemiseks asub kinnistul ainult üks kinnistusisene tee. Puudutatud isik XV selgitas Tori vallale ja tee ehitust organiseerinud RP-le, et eskiisil planeeritud tagasipöördeala on planeeritud ainukesele Katlamaja kinnistul asuvale teele, mille kaudu on puudutatud isikul XV võimalik liikuda ühest tootmishoonest teise. Puudutatud isikul XV on vaja selleks sellel teel liigelda rasketehnikaga ja kahveltõstukitega, millega puudutatud isik veab kuni kuue meetri laiuseid saematerjali pakke. Tootmistegevus ei saa ohutuse tagamiseks käija üle avalikult kasutatava tee. Puudutatud isik leiab, et nimetatud põhjustel ei ole võimalik läbi Katlamaja kinnistul asuva tee alternatiivset juurdepääsu avaldaja kinnistule rajada. Lisaks avaneks üks tootmishoone ainuke väljapääsu uks sellisel juhul otse avalikult kasutatavale teele.

2-21-19112

13.Elektrilevi OÜ (puudutatud isik XIII) leidis, et ligipääsu tagamine üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei ole optimaalne ega mõistlik. Muuhulgas ei ole üle Jänese alajaama kinnistu võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode ligipääsuks. Puudutatud isikul XIII on plaanis teostada Jänese alajaama kinnistul lähiaastatel ehitustegevusi, mida arutluse all olev kinnistusraamatu märkus/servituut takistaks.
14.Grandvel Grupp OÜ (puudutatud isik XII) leidis, et avaldaja taotletav juurdepääs Poeg 43 kinnistule on mõistlik ja põhjendatud ning muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem koormavad võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele pääsemiseks puuduvad. Ligipääs Poeg 43 kinnistult avalikule teele puudutatud isikule XII kuuluva Kontori kinnistu kaudu ei ole mõeldav ega tulevikus isegi võimalik. On õige, et Kontori kinnistu omanikuna on puudutatud isik XII teatud ajaperioodil võimaldanud avaldajal oma kinnistule sõita üle Kontori kinnistu, kuid see on olnud vaid inimlik vastutulek, tegelikkuses ei ole selline risti ülesõit Kontori kinnistust mõistlik ja suuremate sõidukitega sõitmiseks oleks see ka mõeldamatu. Tegemist oli puudutatud isiku XII poolt enda tarbeks rajatud väikese teega. Puudutatud isik XII kavatseb Kontori kinnistul teha lähiajal ehituslikke ümberkorraldusi, mis sisuliselt välistavad edaspidi kinnistult läbisõidu võimaluse sellisel kujul, nagu avaldaja seda kasutas ja kasutada saaks. Läbisõit risti üle puudutatud isikule XII kuuluva kinnistu jagaks kinnistu sisuliselt pooleks, ei oleks mistahes olukorras mõistlik ja selline talumiskohustus muudaks sisuliselt puudutatud isiku poolt oma kinnistu eesmärgipärase kasutamise võimatuks, olles äärmiselt koormav. Tee, mille kaudu Kontori kinnistult juurdepääs võimaldaks, mööduks vahetult Kontori kinnistul asuvast garaažist, mida Kontori kinnistu omanik ei saaks sellisel juhul enam kasutada. Juurdepääs Kontori kinnistu kaudu on kinnistu omanikule kõige koormavam. Maakohtu määrus
15.Maakohus rahuldas 19.09.2022 määrusega avalduse, otsustades järgmist: - määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle Allapanuhoidla (registriosa nr 1597706), Biopuhasti (registriosa nr 1597606) ja Poeg 42 (registriosa nr 1596506) kinnisasjade; - juurdepääs kulgeb määruse lisaks oleval eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgiga märgitud asukohas alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini; - Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%, ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee kasutamise ja korrashoidmise õiguse isikliku kasutsuõiguse kaudu või muul viisil; - Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis määruse lisaks oleval eskiisil märgitud tingimustel; - juurdepääs on tähtajatu, ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega; - Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Allapanuhoidla kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 68 eurot aastas alates määruse jõustumisest; - Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Biopuhasti kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 76 eurot aastas alates määruse jõustumisest; - Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Poeg 42 kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 160 eurot aastas alates määruse jõustumisest; - puudutatud isikud I–VI on kohustatud andma nõusoleku märkuse kandmiseks neile kuuluvate kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku juurdepääsu kohta avaldaja kinnisasjade igakordsete omanike kasuks määruses toodud tingimustel; - jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-21-19112

16.Vaidlust ei olnud selles, et avaldaja kinnisasi Poeg 43 ei külgne avalikult kasutatava teega. Juurdepääsu puudumisega on täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus. Poeg 43 kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on Lepplaane tee ja Jänesselja-Urge tee. Varem kasutas avaldaja enda kinnistule pääsemiseks Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistuid läbivat teed ning avaldajal on olnud kokkuleppel Kontori kinnistu omanikuga võimalik kasutada juurdepääsuks ka Kontori kinnistul asuvat teed. Avalduse kohaselt on kohtusse pöördumise põhjustanud puudutatud isiku I vastuseis avaldaja soovile rajada avaldaja kinnistule juurdepääs mööda Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnistu piire.
17.Maakohus nõustus avaldajaga selles, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele on otstarbekas ja kõiki osapooli vähem koormavam avaldaja poolt taotletud viisil üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnisasjade. Avaldaja soovib rajada juurdepääsutee Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja Biopuhasti piiri, pikki Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki Poeg 42 kinnistu paremat serva. Avaldaja taotletud juurdepääs üle nimetatud kinnistute on kõige otstarbekam ja kinnistu omanikke kõige vähem koormav. Juurdepääsuõiguse saab maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormav ning kaalumisel saab lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Kohus selgitas, et naaberkinnisasjade võimalikult väikse koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist. Juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada avalikule teele juurdepääsuta kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs. Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omanike huve.
18.Hindamaks puudutatud isiku I välja pakutud alternatiivseid juurdepääsuteid, leidis kohus, et juurdepääsutee üle Katlamaja, Bensiinijaama ja Jänese alajaama kinnistute oleks kinnistu omanikele ebamõistlikult koormav. Katlamaja kinnistu omanik selgitas, et kasutab kinnistul paiknevat teed kahe tootmishoone vahel liikumiseks. Teed kasutatakse liikumiseks nii tõstukite kui ka rasketehnikaga. Kohus veendus paikvaatlusel, et Katlamaja kinnistut läbiv juurdepääsutee läheks lähedalt mööda Katlamaja kinnistul asuva hoone uksest, mida kasutatakse kahe hoone vaheliseks transpordiks. Samuti veendus kohus, et nimetatud tee ei ole piisavalt lai avaldaja poolt soovitud juurdepääsutee rajamiseks, mistõttu ei ole nimetatud viisil juurdepääsutee määramine põhjendatud.
19.Hindamaks puudutatud isiku I väljapakutud alternatiivset juurdepääsuteed üle Kontori kinnistu nõustus kohus avaldaja ja Kontori kinnistu omanikuga, et üle Kontori kinnistu kulgev tee on kinnistu omaniku jaoks koormavam, sest piirab oluliselt kinnistu kasutamist, jagades kinnistu pooleks ning takistaks osaliselt kinnistul asuvate hoonete kasutamist. Juurdepääsutee rajamisel üle Kontori kinnistu ei saaks kinnisasja omanik sihipäraselt kasutada kinnistul paiknevat garaaži, kuivõrd tee läheks liiga lähedalt sellest mööda. Samuti ei pruugi lähtuvalt avaldaja esitatud tõendist tee rajamine ja kasutamine olla teostatav. Avaldaja esitas kohtule asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev ligipääs Poeg 43 kinnistule ei pruugi olla sadulveokitega läbitav. Avaldaja tõi esile, et Kontori kinnistul asuv tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja kinnistu piiride tõttu problemaatiline. Kohus leidis, et nimetatud juurdepääsutee rajamisega kaasneks ebamõistlikult suur Kontori kinnistu omaniku õiguste riive, mistõttu ei ole juurdepääsutee määramine üle Kontori kinnistu põhjendatud.
20.Avaldaja selgitas, et ta vajab juurdepääsu oma kinnistule selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, mis eeldab ka raskeveokitega tee läbimist. Maakohus tuvastas, eelkõige paikvaatluse abil, et juurdepääsu määramine avaldaja taotletud viisil on kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormav ja kõige optimaalsem võimalus avaldaja nõude rahuldamiseks. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I vastuväide, mille kohaselt on tee määramine avaldaja taotletud viisil puudutatud isikule I koormav, kuna planeeritava tee alal on puudutatud isikul ladustatud materjale. Ladustatud materjalide liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või hoone sihipärase kasutamise

2-21-19112 takistamisega. Kuigi Allapanuhoidla kinnistul on ka käesoleval hetkel olemasolev tee, siis üle selle ei soovi puudutatud isik I juurdepääsu määramist, mistõttu on põhjendatud juurdepääsutee määramine avaldaja taotletud viisil. Tori Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja taotlus põhjendatud ja juurdepääs on taotletud viisil maakorralduslikult võimalik.

21.Põhjendatud on avaldaja taotlus määrata juurdepääs tähtajatult, ööpäevaringselt ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega.
22.Maakohtu arvates ei ole põhjendatud panna juurdepääsutee määramisel avaldajale kohustust katta ehitatav tee mittetolmava kattega ning hüvitada päikesepargi omanikele tee kasutamise ja ehituse käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu puhastamise kulud, kuivõrd nimetatud kohustuste panemist ei näe seadus ette juurdepääsu määramise asjas.
23.Maakohus pidas põhjendatuks jätta rajatava tee korrashoiu ning sellega seotud kulude kandmise kohustus vastavalt avaldaja poolt taotletule avaldaja kanda kuni kohaliku omavalitsuse poolt nimetatud kohustuse täitma asumiseni.
24.Juurdepääsutasu määramisel leidis maakohus, et tuleb lähtuda avaldaja avalduses väljatoodust. Kohus arvestas omandiõiguse riive eest hüvitise määramisel, et puudutatud isikud ei kasuta ega saa kasutada teealust maad muul otstarbel, näiteks kasu teenimiseks väljaüürimise näol. Neid asjaolusid arvestades, leidis maakohus, et juurdepääsutee omandiõiguse riive hüvitis 68 eurot (Allapanuhoidla kinnisasi), 76 eurot (Biopuhasti kinnisasi) ja 160 eurot (Poeg 42 kinnisasi) on mõistlik. Selline summa vastab nii kinnisasja olemusele, selle kasutatavusele ka kinnisasja omanike endi poolt kui ka sellele, et tee korrashoiukohustus jääb avaldaja kanda. Summa vastab nendel asjaoludel ka tavapärasele praktikale juurdepääsutasu suuruse kohta. Määruskaebus
25.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
26.Juurdepääsu määramine üle Allapanuhoidla kinnistu ei ole õigustatud. Määrus põhineb väitel, et juurdepääs on võimalik ainult üle Allapanuhoidla, Poeg 42 ja Biopuhasti kinnistute, sest mujalt ei mahu 16,5-meetriste sadulveokitega sõitma. Avaldaja ei ole tuginenud väitele, et tal endal oleks vaja 16,5-meetriste sadulveokitega kinnistule pääseda, mistõttu on kogu nimetatud argument sisutu.
27.Selleks, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel esitatud nõude puhul arvestada sadulveokite läbi mahtumisega, peaks see vajalik olema kohtusse pöördunud kinnistuomanikule. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Avaldaja tahab vaid oma kinnistut võimalikult mugavalt müüa. Kui võimalikul uuel omanikul on vaja, siis tuleks tollel isikul endal kohtusse pöörduda ning täpselt välja tuua, milliste sõidukitega ja kui tihti oleks temal vaja kinnistule pääseda selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
28.Jättes kõrvale 16,5-meetriste sadulveokite argumendi, on ilmne, et kui juurdepääs määrata, tuleks seda teha kas üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute, kust läheb olemasolev tee, või üle Kontori kinnistu, kust lisaks tee olemasolule oleks avalikult kasutatavale teele kõige lühem ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Seejuures on varasemalt juurdepääs Poeg 43 kinnistule üle Kontori kinnistu edukalt ka toiminud.
29.Allapanuhoidla kinnistul ei ole olemasolevat teed, vaid see tuleks rajada, põhjustades mitmeid edasisi vaidlusi seoses ehitustegevuse ja ehitustegevuse järgselt potentsiaalselt ka

2-21-19112 seoses tee kasutamisega, arvestades, et mitme erineva omaniku kinnistul asuvat teed võivad tahta kasutada ka muud kolmandad isikud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.2 on küll mainitud võimalust, et kohalik omavalitsus võtab tee haldamise üle, kuid selle võimaluse perspektiiv ja võimalikud tagajärjed on jäetud ilma kohasest analüüsist.

30.Määrusest ei leia adekvaatseid põhjendusi, miks juurdepääs ei saaks jätkuda üle Kontori kinnistu või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute.
31.Ebaselgeks jääb puudutatud isiku XII väide, et juurdepääsu määramine üle Kontori kinnistu võtaks võimaluse kasutada Kontori kinnistul asuvat garaaži. Juurdepääsu määramine ei tooks Kontori kinnistul praeguse seisuga võrreldes mingeid arvestatavaid muutusi – lihtsalt aeg-ajalt sõidaks mõni sõiduk sealt läbi, kasutades olemasolevat teed. Maakohus ei põhjendanud, kuidas määratav juurdepääs tõkestaks Kontori kinnistu garaažist sisse ja välja sõitmise. Endiselt näib, et kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus oleks määrata juurdepääs üle Kontori kinnistu.
32.Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku I esitatud vastuväidetega. Peale Kontori kinnistu oleks kõige mõistlikum määrata juurdepääs üle Jänese alajaama, Bensiinijaam ja Katlamaja kinnistute, kuivõrd sealtkaudu juurdepääsu määramise osas pole seni ühtki kuigi kaalukat vastuargumenti esitatud. Puudutatud isik XIII on neile kuuluva Jänese alajaama kinnistu osas väitnud, et sinna ei ole võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode ligipääsuks. Paikvaatluse protokolli põhjal on sealne olemasolev tee avaldaja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks piisav ning uut teed rajada pole vaja. Samuti paistab olemasolev tee täiesti piisav, et päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma. Samas ei ole päästeautode ligipääsu nõuetekohasuse tagamine käesoleva tsiviilasja esemeks.
33.Puudutatud isiku XIII teine argument, et neil on plaanis Jänese alajaama kinnistul lähiaastatel ehitada, mida arutluse all olev kinnisturaamatu märkus/servituut takistaks, on sedavõrd ebamäärane, et sellele tuginedes kõnealuse juurdepääsu variandi välistamine ei ole põhjendatud. Kui need plaanid konkretiseeruvad ja aastate pärast ilmneb, et tõepoolest olemasolev tee segaks vajalikku ehitamist, saab taotleda määruse tühistamist või muutmist.
34.Katlamaja kinnistu osas leidis puudutatud isik XV, et sealtkaudu ei saa juurdepääsu määrata, sest muidu avaneks ühe tootmishoone ainuke väljapääsu uks otse avalikult kasutatavale teele, mis mõjutaks tootmistegevuse ohutust. Tegemist on asjakohatu vastuväitega, kuivõrd avaldajale juurdepääsuks määratava tee määramine avalikuks kasutamiseks ei ole käesolevas kohtumenetluses senini veel arutluse all olnud. Ohutuse aspektist tuleb rõhutada, et Allapanuhoidla kinnistul toimub samuti tootmine (toodetakse hakkepuitu) ja liigub rasketehnika, mistõttu sel alusel ei ole põhjendatud Katlamaja ja Allapanuhoidla juurdepääsu variante eristada (küll võib see olla aluseks eelistada neile kahele Kontori juurdepääsu varianti). Menetluse edasine käik
35.Seisukoha määruskaebusele esitasid avaldaja ja puudutatud isikud II, VII, XII ja XIII, kes palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-19112

37.Avaldaja, puudutatud isik II ja Saugapol OÜ esitasid 13.03.2023 ringkonnakohtule ühise taotluse avaldaja asendamiseks, kuna avaldaja võõrandas 10.02.2023 enda kaasomandi osa Poeg 43 kinnistust 7535/15097 suuruses mõttelises osas puudutatud isikule II ja 7538/15097 suuruses mõttelises osas Saugapol OÜ-le, mille tõenduseks esitati kinnistusraamatu väljavõte.
38.Ringkonnakohus asendas 16.03.2023 määrusega senise avaldaja Paged Eesti OÜ eriõigusjärglastega OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (edaspidi koos avaldaja).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
40.Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh selgitamiskohustust, oluliste asjaolude arvestamata jätmist, tõendite ebaõiget hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.
41.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 04.03.2020 nr 2-17-12857, p 15; RKTKm 13.02.2019 nr 2-14-23161, p 17.1).
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna avaldajal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on toimiv juurdepääs olemas, ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. Maakohus leidis, et alternatiivsed juurdepääsud, millele puudutatud isik I on tuginenud maakohtu menetluses ja määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles kolme juurdepääsutee alternatiivi, viis läbi paikvaatluse ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnisasjade. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks juurdepääsuks ei saa kasutada teed, mis kulgeb üle Kontori kinnistu, või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Juurdepääsu määramisel avaldaja taotletud viisil saab arvesta muu hulgas seda, et enne kohtusse pöördumist pidasid asjaga puutumust omavad kinnistute omanikud ja Tori Vallavalitsus läbirääkimisi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et kinnistute omanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute huve enim arvesse võttev on maakohtu määratud juurdepääs ning koostati ka rajatava tee eskiisprojekt. Eeltoodu

2-21-19112 kinnitab taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ja valdava enamuse kinnistute omanike arvamust.

43.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et juurdepääsu määramiseks oleks pidanud avalduse esitanud kinnistu omanik tõendama, et ta vajab juurdepääsu 16,5-meetriste sadulveokitega. Vaidlust ei ole selles, et kõigi ümberkaudsete kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ja kõik kinnistud vajavad seetõttu eelduslikult piisavalt laia juurdepääsuteed suurte sõidukitega liiklemiseks. Ringkonnakohus nõustub Tori Vallavalitsuse seisukohaga vastuses määruskaebusele, et praeguses asjas piisab nentimisest, et selline vajadus tootmisettevõttel võib tekkida ning on ebamõistlik, et kinnistu omanike vahetumisel või tootmistegevuse ümberplaneerimisel tuleb igakordselt pöörduda kohtu poole juurdepääsu tingimuste muutmiseks.
44.Ei ole välistatud, et uue tee rajamisega seoses võivad kaasneda erimeelsused, kuid see ei ole aluseks jätta juurdepääs määramata, kui on tuvastatud, et tee rajamine on maakorralduslikult võimalik.
45.Maakohus ei pidanud analüüsima, kas ja millistel tingimustel kohalik omavalitsus võtab tee haldamise üle. Maakohus on põhjendatult märkinud, et juhul kui juurdepääsuteega seonduvad asjaolud muutuvad põhjusel, et kohalik omavalitsus saab vaidlusaluse tee oma kasutusse, millega kaasneb korrashoidmise kohustus, siis lõpeb Poeg 43 kinnistu omaniku kohustus korraldada juurdepääsutee korrashoidu ja kanda sellega seonduvad kulud.
46.Puudutatud isiku I seisukoht, et olemasolev tee näib praegusel ajal täiesti piisav, et päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma, ei ole veenev. Kui üldjuhul ei saa teenindustranspordi (sh päästesõidukite) poolt eratee kasutamise vajadust lugeda mõjuvaks põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud juurdepääs päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel, siis praegusel juhul on põhjendatud arvestada sellega, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol pääseda ligi kinnisasjale. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50 ja § 2 p-i 34 kohaselt peab juurdepääs võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu territooriumile ning seal asuvatele ehitistele. Maakohus veendus, et Kontori kinnistul asuv tee on suurte sõidukite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on problemaatiline.
47.Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutud isiku I) kanda.
49.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 kirjas, et menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebusega seoses kantud menetluskulude nimekiri.

2-21-19112

50.1.Esialgne avaldaja Paged Eesti OÜ esitas 28.04.2023 ringkonnakohtule õigusabiteenuse eest esitatud arved perioodi 31.12.2021–31.03.2023 kohta. Vastuseks kohtu e-kirjale täpsustas 08.05.2023 Paged Eesti OÜ prokurist, et Paged Eesti OÜ taotleb menetluskulude hüvitamist oktoobris 2022 ja veebruaris–märtsis 2023 osutatud õigusabi eest summas 1407 eurot (arved nr 225473, 231071 ja 23701).
50.2.Paged Eesti OÜ esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et Paged Eesti OÜ on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 1407 eurot (käibemaksuta). Paged Eesti OÜ lepinguline esindaja on Paged Eesti OÜ esindamisel kulutanud 7,4 tundi. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt kulus Paged Eesti OÜ lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,1 tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 5,2 tundi, puudutatud isiku XII vastuse analüüsimiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,3 tundi, suhtluseks kliendiga seoses kinnistu omanikuvahetusega 0,9 tundi, menetlusosaliste asendamise avalduse koostamiseks 0,9 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta).
50.3.Arvestades, et määruskaebusele vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega ning arvestades Paged Eesti OÜ vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 5,3 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud arvetes märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea hüvitama teise menetlusosalise seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus Paged Eesti OÜ-lt seisukohta küsinud. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud hüvitada suhtlusega kaasnevat kulu seoses kinnistu omaniku vahetusega ega avaldaja asendamisega seonduvate toimingute kulu. Paged Eesti OÜ lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 1007 eurot (käibemaksuta).
50.4.Puudutatud isiku XII menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isik XII on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 930 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku XII lepinguline esindaja on puudutatud isiku XII esindamisel kulutanud 6,2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku XII lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumiseks 0,3 tundi, avaldaja seisukohaga tutvumiseks 0,2 tundi, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 5 tundi, avaldaja asendamise taotlusega tutvumiseks 0,1 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik XII palub hüvitada kulud käibemaksuta.
50.5.Arvestades, et vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega ning arvestades puudutatud isiku XII vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks märgitud ajakulu kokku 5,3 tundi. Põhjendatud on ka ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea praegusel juhul hüvitama avaldaja seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus puudutatud isikult XII seisukohta küsinud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada avaldaja asendamisega seonduvate toimingute kulu. Puudutatud isiku XII lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 870 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku XII on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-19112

51.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja