2-23-5557/11 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolude kirjeldus Osaühing Ahel-LJ (võlgnik) esitas 12.04.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 13.04.2023 e-kirjaga jättis kohus avalduse käiguta ja määras võlgnikule tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks kuni 20.04.2023. Võlgnik kõrvaldas osundatud puudused 17.04.2023. 18.04.2023 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks (ajutine haldur) Martin Krupi, määras pankrotiavalduse läbi vaadata kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada, 05.05.2023 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Aruande kohaselt kanti Osaühing Ahel-LJ äriregistrisse 11.11.1996. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks märgitud töörõivaste tootmine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara maksumus 50 000-60 000 eurot. Ajutise halduri arvates on võlgnikul kohustusi 70 000-80 000 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur ei ole veel tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ei välista nende olemasolu edasises menetluses. Võlgnik on alates 2014. aastast olnud kahjumis. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud 18.04.2023 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi 57 940,36 eurot ja vara 8898,11 eurot. Samas märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku varaks on kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX, 1190 m2, 100 % tootmismaa. Lisaks omab võlgnik põhivarana masinaid ja seadmeid (bilansilise maksumusega 446,44 eurot). Võlgnik on konsulteerinud kohaliku omavalitsuse esindajaga ning saanud vastuseks, et sellises asukohas kinnistu ruutmeetri hind on 20 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib kinnistu väärtus siiski olla suurem kui 24 000 eurot. Võlgnik ei ole arvestanud töötajate koondamisega seotud väljamakseid ja neilt tasutavaid riigimakse. Võlgniku kohustused ületavad tema varade väärtust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema kohustused suurenevad viiviste ja intresside tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjustanud ebapiisav äriplaan, tihe konkurents ja üleüldine turusituatsioon, sh ka sisendite kallinemine ja käibe langus. Ajutine pankrotihaldur palub: - välja kuulutada Osaühingu Ahel-LJ pankrot; - nimetada Osaühingu Ahel-LJ pankrotihalduriks Martin Krupp; - määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele;

Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegude või juhtimisvigade toimepanemist. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Krupi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 05.06.2023 kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn 10115, saal 4019). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 lg 1 esimese lause alusel avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi tehakse märge pankrotimääruse alusel. Kuivõrd võlgnikule kuulub kinnisvara, edastab kohus määruse registripidajale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankrS § 85 lg 2 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist. PankrS § 85 lg 4 kohaselt võib võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 17 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb halduri tasu piirmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2040 eurot (17 h x 120), millele lisandub käibemaks summas 408 eurot, kokku summas 2448 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude