Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-15895
Kohtuasi
X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2015/565
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.12.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Y 27.01.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendi (Rainer Kuulme ja Y e-kirjavahetus) vastuvõtmisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 28.12.2022 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta Y menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.
5.Mõista X-lt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 300 eurot.
6.X peab menetluskulude tasumata osalt tasuma Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
7.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-15895 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 22.10.2022 Harju Maakohtule Y (isikukood XXXXXXXXXXX, puudutatud isik) vastu avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 027/2015/565 (täiteasi).
2.Kuna avaldaja esitas avalduse ebaõige isiku vastu, asendas Harju Maakohus 28.12.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja taotluse alusel puudutatud isiku puudutatud isikuga Y (isikukood XXXXXXXXXX). Maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda, määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 390 eurot ning mõistis need koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3–6) ning jätta menetluskulud puudutatud isiku enda kanda või alternatiivselt määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Avaldaja hinnangul on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku enda kanda, sest avaldaja märkis puudutatud isiku ekslikult menetlusosalisena seetõttu, et tema isikukood on märgitud täitedokumendiks olnud kohtulahendis ning kõikides kohtutäituri poolt avaldajale saadetud täiteasjaga seotud dokumentides, sh täitmisavalduses. Avaldajal puudus teadmine selle kohta, et sissenõudja isikukood oli dokumentides vale. Puudutatud isikule pidi olema koheselt teada, et teda on kaasatud menetlusse ekslikult ning tal oli võimalik koheselt saata kohtule selle kohta teade. Sellise teate koostamine ei eelda õigusteadmisi, mistõttu ei olnud puudutatud isikul vajadust sõlmida advokaadibürooga kliendilepingut. Puudutatud isiku menetluses esitatud seisukoht oli suures ulatuses keskendunud avaldaja ja tema esindaja põhjendamatule halvustamisele. Avaldaja saatis puudutatud isikule täitedokumendiks olnud kohtulahendi koheselt pärast selle saamist. Avaldajal ei olnud kohtulahendit terviklikul kujul säilinud. Avaldaja kontrollis sissenõudja isikukoodi enne kohtule avalduse esitamist. Menetluskulud oleks tulnud jätta menetlusosaliste endi kanda ka seetõttu, et avaldaja ja sissenõudja sõlmisid asjas kompromissi. Puudutatud isiku menetluskulud on tervikuna põhjendamatud.
4.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-st 5 tulenevalt läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-22-15895
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määrust üksnes kaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3– 6). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus asendas puudutatud isiku puudutatud isikuga Y (isikukood XXXXXXXXXXX) (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
8.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus on menetluskulude jaotuse määramisel tuginenud TsMS § 172 lg-le 1 ning jätnud menetluskulud osundatud sätte alusel avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794, p 12 esimene lõik). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
10.Puudutatud isik ei saanud ise mõjutada seda, et tema isikukood sattus ekslikult täitedokumendiks olnud kohtulahendisse ja teistesse täiteasja menetlust puudutavatesse dokumentidesse. Puudutatud isikul puudub menetlustega seos. Avaldaja seevastu oli menetlusosaline nii kohtumenetluses kui ka sellele järgnenud täitemenetluses. Avaldajal oli seega võimalik märgata, et võlausaldaja/sissenõudja isikukood on ebaõige. Avaldajale peab olema teada isik, kellega tal oli võlasuhe, mille alusel täitedokumendiks olnud kohtulahend tehti. Sellele, et avaldaja olnuks pahatahtlik, ei ole maakohus vaidlustatud määruses tuginenud.
11.Avaldaja lepingulise esindaja ja puudutatud isiku e-kirjavahetusest nähtub, et puudutatud isik püüdis olukorda selgitada ning pöördus mitmel korral avaldaja lepingulise esindaja poole muu hulgas täitedokumendi saamiseks ja juhtis tähelepanu ebaõigele isikukoodile täitedokumendis (vt tl 18–19). Kirjavahetusest ei nähtu, et avaldaja oleks aidanud kaasa olukorra selgitamisele, eelnevale vaatamata. Puudutatud isik märkis, et otsib ise õige isiku kontaktid välja ja edastab info temale (tl 18 – Y 01.11.2022 kell 16.28 saadetud e-kiri). Olukorras, kus avaldaja ei näidanud üles huvi õige isiku väljaselgitamise vastu ega olnud kuigi koostööaldis, ei saanud puudutatud isikult eeldada, et ta piirdub kohtule lakoonilise teate saatmisega selle kohta, et ta on ebaõigesti menetlusse kaasatud.
12.Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lg 1). Õigust osaleda menetluses esindaja kaudu, ei võta menetlusosaliselt ka asjaolu, et tal on õigusalased teadmised. Seega ei välista puudutatud isiku enda õigusalased teadmised menetluskulude avaldaja kanda jätmist.
2-22-15895
13.Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustatud määruses ei puuduta see, et sisuline vaidlus lahendati avaldaja ja õige sissenõudja vahel kompromissiga.
14.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Samuti on määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus on hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes dokumentide sisust ja toimingute vajalikkusest. Ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu põhjendatuks peetud puudutatud isiku kulu õigusabile pelgalt seetõttu, et avaldaja arvates oleks puudutatud isiku esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingute tegemiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.11.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
15.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka avaldaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
16.Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata puudutatud isiku 27.01.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendi (avaldaja lepingulise esindaja ja puudutatud isiku e-kirjavahetus), kuivõrd tõend on toimikus juba olemas (tl 18–19). Tõendi korduva esitamise järele puudub vajadus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 544,50 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 2,75 tundi. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks määruskaebusele esitatud seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu täies ulatuses ning vaidlustatud määrusega tutvumise ja õigusliku analüüsile kulunud ajakulu 15 minuti ulatuses ja määruskaebusega tutvumise ja õiguslikule analüüsile kulunud ajakulu 15 minuti ulatuses. Menetlusosalised vaidlevad üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle, mis ei eeldanud puudutatud isikult mahukat õiguslikku analüüsi.
20.Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isiku esindaja tunnitasu 198 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et siinne vaidlus ei ole keeruline, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnihinda 150 eurot (käibemaksuga).
2-22-15895
21.Seega on puudutatud isiku apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 300 eurot (= 2 tundi × 150 eurot/tund), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.