2-22-17066/15 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.PankrS § 158 lg 4 näeb ette, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus avaldas 21.03.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R. L. i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 960 eurot hiljemalt 11.04.2023. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärk on PankrS § 2 kohaselt vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. Kohus leiab, et võlgniku varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning nende kulude katteks ei ole võlgnik ise ega ka keegi kolmandatest isikutest määratud summat deposiidina maksnud. Kohtu hinnangul ei täidaks võlgniku pankrotimenetluse jätkamine antud juhul füüsilise isiku PankrS §-s 2 sätestatud eesmärki, sest võlgnik on oma tegevusega näidanud huvi puudumist menetluse läbiviimise vastu. Võlgnik selgitas 31.01.2023 ärakuulamisel, et vabanes 26.10.2022 ning on omandanud tõstuki ja ekskavaatori juhtimise õiguse ning läheb 06.02.2023 keevitajate koolitusele, et asuda tööle ja toetada oma peret. Pärast pankroti väljakuulutamist võlgnik tööle ei asunud, vaid rikkus katseajal temale ettenähtud kontrollnõudeid, nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise keeldu, samuti elektroonilise järelevalve kohustust, mistõttu kohus tühistas 10.03.2023 määrusega võlgniku suhtes tingimisi vangistuse kohaldamise ja pööras täitmisele Harju Maakohtu 11.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr XXX karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, so üks aasta seitse kuud ja 22 päeva vangistust. Seega on võlgnikul käesolevalt välistatud kohustustest vabastamise menetluse kestel võetud 2/4

kohustuste täitmine, eeskätt tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega, et rahuldada oma sissetulekust võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui isik rikub kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul lasuvaid kohustusi, siis pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärke silmas pidades on viidatud menetluste edasine jätkamine otstarbetu ning R. L. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb PankrS § 158 lg 4 alusel lõpetada raugemise tõttu. Samuti tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 8 alusel, kuna võlgnik on enne kolme aasta möödumist rikkunud FiMS §-s 47 nimetatud tulu teenimise kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu arvates puudub võlgnikul motiveeritud tahe kohustustest vabastamise menetluse läbimiseks ja eluline vajadus kohustustest vabanemiseks. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisiku 23.12.2022 aruandest nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud. Samuti on võlgnikult mõistetud välja elatis tema alaealiste laste ülalpidamiseks. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu elatist (nõue 2336 eurot), kuritegudega tekitatud kahju (nõue 155,70 eurot), toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid (nõue 2053,04 eurot), trahvinõudeid (112 eurot) ja kohtutäiturite nõudeid (4384,92 eurot). Järelikult on võlgnik ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja elatise tasumise kohustuste näol. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja FiMS § 50 lg 2 järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti elatise maksmise kohustusest ega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.

7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. 27.02.2023 koostatud halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni kohaselt kulub füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimiseks üldjuhul 14 kuni 18 tasustatavat töötundi, mis riigi vahenditest tasu maksmise puhul (66 eurot tund) teeb tasu suuruseks 924 kuni 1188 eurot. Haldur taotleb käesolevas tsiviilasjas pankrotihalduri tasu toimingutasuna summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku seega 480 eurot. Kohus arvestab siinjuures, et käesolevaks ajaks ei ole kogu 3/4