Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-17066/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.02.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3172

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri

Maakohtute · Sissetulev kiri · 2026-03-13

Viidatud sätted

Riigi Teataja

FiMS § 45 lg 3FiMS § 46 lg 1, 3FiMS § 49 lg 9FiMS § 54 lg 1, 9FiMS § 18 lg 2FiMS § 19 lg 1FiMS § 2 lg 4FiMS § 47PankrS § 1002 lg 1 PankrS § 23 lg 4 PankrS § 29 PankrS § 33

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-17066

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-22-17066

Tsiviilasi

R. L. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende avaldaja/võlgnik R. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik K. M. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2023

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja R. L. i (isikukood isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 13.00 ja algatada R. L. i kohustustest vabastamise menetlus.

2.Määrata usaldusisiku K. M. töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes K. M. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX; e-post XXX).

Sarnased lahendid

Muud

õpingud ja XXX. aastal XXX 9. klassi. Töötanud on ta erinevates firmades abitöölisena, üldehitajana, operaatorina ja autotehnikuna. R. L. ei ole abielus. Rahvastikuregistri andmetel on tal kaks alaealist last: D. L. (sünd XXX) ja K. L. (sünd XXX), kelle suhtes on tal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Võlgnikult on 01.03.2022 kohtulahendiga mõistetud alaealiste laste kasuks välja elatisraha kummalegi 292 eurot kuus, kuid sissenõudja avalduse alusel on elatise sissenõudmine alates 01.07.2022 peatatud. R. L. on korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras süüdi mõistetud ja märkimisväärselt suure osa oma elust veetnud vangistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et isiku ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud viimasel viiel aastal on olnud äärmiselt tagasihoidlikud. Teadaolevalt viibib võlgnik pärast vanglast ennetähtaegset tingimisi vabanemist rehabilitatsioonikeskuses ja on võtnud ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Usaldusisikule teadaolevalt ei ole isik käesoleva ajani tööle asunud. Vara Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022 oli võlgniku nimele avatud: 1) AS SEB Pank pangakontol nr XXX 3,87 eurot. Pank ei ole vaatamata usaldusisiku nõudmisele usaldusisiku nimetamise seisuga 23.11.2022 andmeid esitanud; 2) pensionikontol nr XXX SEB Progressiivse Pensionifondi (nn II samba) osakuid 536,081 tk, osaku puhasväärtus 1,20763 eurot, kokku 647,39 eurot. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole pankrotimenetluse käigus võimalik realiseerida. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022 võlgnikul ametlik töökoht puudus. Isiku sissetulekud koosnesid Eesti Töötukassa poolt makstavast töövõimetoetusest 16,33 eurot kalendripäevas (so maksimaalselt 506,23 eurot kuus). Lisaks on võlgnikule 05.12.2022 laekunud Eesti Töötukassalt ühekordne toetus summas 50 eurot. Kohustused Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: - pandiga tagatud nõuded – puuduvad; - pandiga tagamata nõuded 23.11.2022 seisuga: Võlausaldaja nimi

Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 14.11.2022, usaldusisiku määramise seisuga 23.11.2022 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 23.12.2022 rahalised vahendid sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal ainuüksi töövõimetoetusest, muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (nt äritegevusest, renditulud jms) võlgnikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub isikul realiseerimiskõlbulik materiaalne vara. Töövõimetoetusest ei ole usaldusisiku hinnangul olemasolevate kohustuste katteks võimalik kinnipidamisi teha, sest isikul on kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses lähimal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei olegi väljavaateid isiku sissetuleku arvelt teadaolevaid sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt lähiajal võlgniku tulude suurenemisele ja tema majandusliku olukorra paranemisele. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et R. L. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud täitmata võlakohustusi viimased 17 aastat ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud (täitemenetlused on lõppenud üldjuhul mitte täitmisega, vaid aegumise tõttu). Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi (sh rasked isikuvastased kuriteod), millega on kaasnenud kahju ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud vabaduskaotuslikud karistused ei ole kindlasti soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms ametliku sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma kohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisik on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 35 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2007 kuni 2022. Ehkki enamikus neist on sissenõudjate nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Usaldusisik on seisukohal, et hetkel teadaolevaid võlgniku sissetulekuid arvestades puudub tal igasugune võimekus juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et isiku võlakohustused on ajas kasvavad seoses igakuiselt lisanduva elatiskohustusega, tuleb isiku maksejõuetust hinnata süvenevaks. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab FiMS § 19 lg 1 kohaselt tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse kuulutada välja isiku pankrot, kuid tekib küsimus, et kas koos pankroti väljakuulutamisega oleks põhjendatud algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. Vangistuse ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi erinevad toetusmeetmed. Võlgnikul on tuvastatud töövõime puudumine ning ei ole kindel, et tulevikus saab olema teisiti. Võlgnik on varem töötanud lihttöölisena ning suure tõenäosusega ei suuda ta ka edaspidi teha keerulisemat tööd (isik on siiski avaldanud, et soovib töötukassa kaudu läbida esimesel võimalusel ekskavaatori- ja laadurijuhi koolituse). Usaldusisikule ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole isikul kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvestades ette näha võlgniku olemasolevate võlgade tasumist (vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses). Isik on viibinud elektroonilise valve all vabaduses väga lühikest aega, mistõttu ei ole usaldusisikul saanud tekkida ka võlgnikuga isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava kindlusega ennustada edasise menetluse

7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 18 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb K. M. ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik