Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-4579
Tsiviilasi
X hagi Q ja C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Anastassia Rumjantseva Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja W Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a tsiviilasjas nr 2-23-4579 tehtud määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4579 on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu X hagiavaldusest loobumise, lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas X-le tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool summat, s.o 245 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3).
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 23. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule Q (kostja I) ja C (kostja II) (koos kostjad) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras peatada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur)
menetluses olevate täiteasjade nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022 täitemenetlus. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt vähendati Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-1074 alates 21. jaanuarist 2022 Tartu Maakohtu 7. novembri 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-56363 hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud elatise suurust 265 euroni kuus ja kostja II kasuks välja mõistetud elatise suurust 235 euroni kuus. Kohtutäitur algatas kostjate seadusliku esindaja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlused nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022. Kohtutäiturilt saadud teate kohaselt on hagejal kostja I ees elatise võlgnevus 265 eurot ja kostja II ees 235 eurot. Kuivõrd Pärnu Maakohtu otsusega vähendati kostjate kasuks välja mõistetud elatist, siis tekkis hagejal ajavahemikul 1. jaanuar 2022 kuni 2. jaanuar 2023 elatise ettemaks summas 1038 eurot. Seega on kostjate nõue hageja poolt täidetud ning sundtäitmine on lubamatu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1).
2.Pärnu Maakohus võttis 24. märtsi 2023. a määrusega hagi menetlusse. Sama määrusega rahuldas maakohus hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täiteasjades nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022 täitemenetluse.
3.Hageja esitas 3. aprillil 2023 avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et kohtutäituri
29.märtsi 2023. a otsustega on vaidlusalused täitemenetlused lõpetatud. Hageja leidis, et kuivõrd kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel jätta kostjate kanda. Hageja selgitas täiendavalt, et hoiatas 18. märtsi 2023. a e-kirjas kostjate seaduslikku esindajat, et kui hageja ei saa 22. märtsiks 2023 kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamise otsuseid, siis pöördub hageja hagiga kohtusse. Hageja oma e-kirjale vastust ei saanud. Samuti ei saanud hageja e-kirjas märgitud kuupäevaks täitemenetluse lõpetamise otsuseid, mistõttu esitas hageja 23. märtsil 2023 hagi kohtusse. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus võttis 10. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tagastas hagejale tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool summat, s.o 245 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks seaduslik ega riku avalikku huvi TsMS § 429 lg 4 mõttes, mistõttu tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetada. Maakohus asus seisukohale, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust. Maakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kohaldada TsMS § 168 lg-t 5, sest hageja esitatud kohtutäituri 29. märtsi 2023. a otsuste kohaselt on kostjad esitanud kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse
22.märtsil 2023 ehk päeval, millise hageja ise kostjatele määras. Kostjad ei vastuta selle eest, millal kohtutäitur täitemenetluse lõpetab. Hagi esitati kohtule 23. märtsi 2023. a õhtul. Maakohtu hinnangul oleks hageja pidanud ise enne hagi esitamist kontrollima, kas tema vastu esitatud täitemenetlus üldse käib ja/või kas selle lõpetamiseks on avaldus esitatud. Sellisel juhul oleks ilmnenud kostjate poolt hagejate nõude täitmine ning hagi esitamise vajaduse puudumine. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada määruse resolutsiooni p 2 osas ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta analoogia korras TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Praegusel juhul ei ole pooled sõlminud kompromissi. Lisaks tõi hageja kostjate seaduslikule esindajale 18. märtsil 2023 saadetud e2 (4)
kirjas välja, et kui 22. märtsiks 2023 ei tule kohtutäiturilt teadet täitemenetluste lõpetamise kohta, siis esitab hageja hagi kohtusse. Hageja ei määranud tähtaega kohtutäiturile avalduse esitamiseks, vaid täitemenetluste lõpetamiseks. Ka ei nõustu hageja maakohtu põhjendusega, mille kohaselt oleks hageja ise pidanud enne hagi esitamist kontrollima, kas tema suhtes algatatud täitemenetlus veel käib ja/või on esitatud avaldus selle lõpetamiseks. Veebilehe eesti.ee kaudu on võimalik kontrollida vaid algatatud täitemenetlusi. Kostjate seaduslik esindaja pidi kandma vastutust selle eest, et hageja antud tähtajaks saaks täitemenetlused lõpetatud või vähemalt teavitama hagejat sellest, et kostjad on võtnud täitmisavaldused tagasi.
6.Kostjad esitasid 20. aprillil 2023 vastuse määruskaebusele.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise ja riigilõivu osalise tagastamise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
10.Määruskaebemenetluses on vaidluse all asja lõpetavas määruses tehtud menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust. Maakohtu põhjenduste kohaselt esitasid kostjad kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse 22. märtsil 2023 ning hageja oleks pidanud enne hagi kohtusse esitamist välja selgitama, kas esineb hagi esitamise vajadus. Hageja hinnangul tuleb aga menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda.
11.TsMS § 168 lg 3 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda kompromissi sõlmimise korral. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et praegusel juhul ei ole pooled kompromissi sõlminud, mistõttu ei saanud maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 3 (ka analoogia korras) kohaldada.
12.Kuigi kohtutäitur lõpetas pärast hagi esitamist, s.o 29. märtsil 2023 vaidlusalused täitemenetlused kostjate seadusliku esindaja avalduse alusel, ei ole kolleegiumi hinnangul õiglane jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. Selleks, et praeguses asjas tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis üldjuhul tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 168 lg 5 kohaselt, jättes kulud kostja kanda. Praegusel juhul esinevad kolleegiumi hinnangul eeldused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, sest hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse vaidlusaluste täitemenetluste lõpetamiseks 22. märtsil 2023 (vt kohtutäituri 29. märtsi 2023. a otsused täiteasjas nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022). Hageja esitas hagi kohtusse
23.märtsil 2023. Kuigi hageja väite kohaselt ei olnud ta teadlik esitatud avaldusest, siis objektiivselt võttes puudus tal pärast 22. märtsi 2023 vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kolleegium märgib, et isegi kui praeguse vaidluse näol ei ole tegemist alaealise lapse ülalpidamisasjaga, milles kumbki pool kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise, on vaidlus siiski tekkinud elatisotsuse täitmisel ja kostjateks on alaealised lapsed. Sellise 3 (4)
vaidluse oleks ära hoidnud see, kui laste vanemad oleksid oma õigusi heauskselt kasutanud ning teineteisega suhelnud. Eelpool kirjeldatud asjaoludel kahjustab menetluskulude laste kanda jätmine oluliselt nende huve. Lisaks märgib kolleegium, et kuna menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu, siis ei ole ka teada, kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud.
13.Harju Maakohus on 24. märtsi 2023. a määrusega hagi tagamise korras peatanud kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevates täiteasjades nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022 täitemenetluse kuni praeguses tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Kuna asja materjalidest nähtuvalt (vt kohtutäituri 29. märtsi 2023. a otsused täiteasjades nr 022/2023/2021 ja nr 022/2023/2022) on viidatud täitemenetlused lõpetatud, puudub vajadus märkida kohtulahendi resolutsiooni otsustus hagi tagamise abinõu tühistamiseks.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
15.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.