2-21-16513/11 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotihaldur esitas 23.02.2023 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. 21.11.2022 kohtumäärusega on kohus kinnitanud võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja. Haldur taotleb menetlus lõpetamist raugemisega, vabastada pankrotihaldur ja määrata halduritasu suuruseks 1452 eurot ning mõista need välja võlgnikult. Samuti algatada kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada isikut ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Anda võlgnikule halduritasu tasumiseks menetlusabi riigi vahenditest summas 871,20 eurot ning määrata tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seisu, puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesas igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas menetluses ei ole võlgnikul olnud vara mida müüa, võlgniku sissetulek on keskmiselt 1200,00 eurot (brutos). Arvestades, et võlgnikul on ülalpidamisel kolm last, puuduvad võimalused võlausaldajate jaoks teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi. Kuna puuduvad vahendid menetluse jätkamiseks, tuleks menetlus lõpetada raugemisega. V. F. on esitanud võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 loetleb asjaolud mil kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, tema puhul viidatud sättes märgitud asjaolud teadaolevalt puuduvad. Seega ehkki suur võlakoorem on tekkinud tema enese tegude tagajärjel ja on peamiselt Lüganuse Vallavalitsuse ja AS-i Kiviõli Soojus ees, ei ole see halduri arvates siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel aluseks. Seega puuduvad takistused algatada V. F. kohustustest vabastamise menetlus, mille jooksul ta saaks näidata oma tahet ja panust ning kohus saaks kaaluda kas on võimalik perioodi lõpus teda võlgadest vabastada. Võlgnik on edastanud nõusoleku usaldusisikuks määramise kohta. Antud pankrotimenetluses pankrotivara, mida võlausaldajate nõuete katteks müüa, puudub. Võlgnik töötas 2022. aastal AS-s XXX ja alates 2022. aasta detsembrist SA YYY. 2022.a. töötas võlgnik mais, juuni, juulis ja augustis OÜ-s CCC, kus VÕS lepingu alusel makstud töö- või teenustasu oli nelja kuu peale kokku 331,96 eurot (brutos). Kokkuvõttes jääb tema töötasu ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotimenetluses tehtud väljamaksed puuduvad. Harju Maakohtu 23.11.2021 kohtumäärusega määrati ajutise halduri tasuks 673,20 eurot (sh käibemaks), mis maksti välja riigi vahenditest. Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluses puudub valitsetav vara. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgnevuste suurest hulgast, mille tagasimaksmine on osutunud praeguseks võimatuks. Võlgniku selgituse kohaselt algas maksejõuetus juba 2005. aastal, kui koliti tolleaegse abikaasaga elama Ida-Virumaale xxx ja osteti elupaigaks 2-toaline korter, mille ostuks ja remondiks võeti kõrge intressiga laen AS-st Bigbank. Laenu tasumise ajal jäi võlgnik lapsehoolduspuhkusele ja võlgniku elukaaslane jäi tööta, millest tingituna tekkisid võlgnevused panga ees ja korter müüdi täitemenetluse käigus. 2007. aastal asus võlgnik koos 4- lapsega elama Tallinna, kuid võlgnevused ikka kasvasid. 24.04.2023 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Maire Arm poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 07.02.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 20.02.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Aruande kohaselt puuduvad käesolevas pankrotimenetluses vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3829,39 eurot. Aruandest nähtuvalt ainsaks kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetlusega seotud väljamakseks on halduri tasu summas 2610 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine käesolevalt halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Lisaks puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on pidanud enda maksejõuetuse põhjuseks hariduse puudumist ja pikaajalist vanglas viibimist. Võlgniku hinnangul ei ole tema tööalased perspektiivid pärast vanglast vabanemist piisavad, et katta oma võlad ja kanda hoolt oma kahe tütre eest. Mitmed võlgniku kohustused ongi pankrotihalduri arvamuse kohaselt seotud eelnimetatud kuritegudest tulenevate nõuete, trahvide jms kuludega. Sellest tulenevalt on pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse üks põhjustest kuriteo tunnustega teod. Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Maire Arm tuleb vabastada X (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri

tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist 11h eest (110 eurot tunnis) summas 1210 eurot, millele lisandub käibemaks 242 eurot, kokku 1452 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Maria Mägi Advokaadibüroo-le. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keskmist keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 11 tundi. Kohus määrab halduritasuks 1210 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1452 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 871,20 eurot (sh käibemaks). PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1450 eurot), sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur palub hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 871,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas 673,20 eurot (sh käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 726 eurot (lisandub käibemaks), mis jääb koos ajutise halduri tasuga kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära piiresse. Seega saab käesolevalt hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest summas 871,20 (sh käibemaks). Tasu kuulub hüvitamisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja võlgnikult. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Samas haldur on märkinud, et ta ei ole veendunud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tulemuslikkuses. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;