lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-16368/18

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-16368/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3114
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16368

Kohtuasi

X hagi Y vastu raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. augusti 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8890 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 22. augusti 2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.
4.Y-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-16368

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 7. novembril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi (täiendatud 2. märtsil 2021), milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 8890 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja ja kostja 5. detsembril 2013 surnud C seadusjärgsed pärijad. Hageja oli pärandaja abikaasa, kostja on pärandaja poeg eelmisest abielust. Pärijad jagasid nende ühisomandis oleva vara notariaalselt 12. mail 2017 ühisomandi lõpetamise kokkuleppega. Pärandvara hulgas olid aktisaseltsi Q 118 aktsiat, millest 113 aktsiat olid pärandaja nimel avatud väärtpaberikontol ja viis aktsiat olid hageja nimel avatud väärtpaberikontol. Pärijate ühisomandis oleva vara jagamise kokkuleppe p-de 4.3 ja 4.4 kohaselt kinkis üks pärija, hageja, oma osa teisele pärijale, kostjale. Sellega tekkis kostjal notariaalakti vormistamise päeval, 12. mail 2017, vastavalt kokkuleppe p-le 5.8 ja 5.9 ainuomandiõigus kõigile 118 väärtpaberile. Selleks ajaks oli aktsiaseltsi Q aktsionäride üldkoosolekutel 27. märtsil 2014, 26. märtsil 2015, 31. märtsil 2016 ja 30. märtsil 2017 vastu võetud otsused maksta aktsionäridele C-le ja hagejale aastate 2013–2016 eest dividende kokku 18 880 eurot, millest 113 aktsia eest dividende summas 18 080 eurot on välja maksmata.
12.mail 2017 toimunud pärandvara jagamisel lähtuti vara nimekirjast, milline oli koostatud vahetult pärast pärandaja surma 15. detsembril 2013. Dividendid kui pärandvara, on jäänud pärandvarana arvele võtmata ja jagamata. Pärandvara jagamise lepingus ei ole jagatud aktsiatega seonduvaid tagasiulatuvaid õigusi. Kostja ei ole nõustunud hagejaga dividendide jagamiseks. Aktsiaselts Q on kostjale tema nõudel dividendid välja maksnud täies ulatusess. Hagejal on jäänud saamata osa pärandvarast, mille väärtuse 8890 euro ulatuses on hagejal tekkinud kahju põhjusel, et kostja kui teine kaaspärija rikkus oma kohustust jagada täiendav pärandvara. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja vastuväidete kohaselt jääb kostjale ebaselgeks kahju tekitamine hagejale. 12. mai 2017 notariaalse lepinguga jagati poolte vahel 5. detsembril 2013 surnud C kogu pärandvara. Hageja omandas pärandajale kuulunud kinnisvara (korteriomandid Tallinnas PPP ja CCC ning Pärnus RRR), pärandaja pangakontol olnud raha ja sõiduauto Mercedes Benz. Kostja sai enda omandisse 113 aktsiaseltsi Q aktsiat, lisaks omandas kostja sama lepinguga ka hagejale kuulunud viis aktsiaseltsi Q aktsiat. Kostja eesmärgiks oli omandada aktsiaseltsi Q aktsiad vaid tingimusel, et talle antakse üle ka X-le kuuluvad viis aktsiat. Arvestades pooltele jäänud pärandvara osade väärtust ei oleks kostja nõustunud pärandvara jagamise lepingut sõlmima juhul, kui hageja oleks nõudnud lisaks kinnisvarale ka veel dividendidena välja makstavat raha. Hageja ei ole tegutsenud lepingut sõlmides heas usus. Kumbki pool ei taotlenud kuni 12. mai 2017 lepingu sõlmimiseni pärijate kandmist aktsiate ühisomanikena aktsiaraamatusse ja neil puudus õigus nõuda dividendide väljamaksmist. Loovutades 12. mai 2017 lepinguga kostjale nii poolte varaühisusse kuulunud 113 aktsiaseltsi Q aktsiat kui ka hagejale endale kuulunud viis aktsiaseltsi Q aktsiat, ning tehes Swedbank AS-is tahteavalduse aktsiate üleandmiseks, andis hageja kostjale kõik väärtpaberitest tulenevad õigused ja kohustused, sh õiguse välja maksmata dividendidele. Pooled kinnitasid 12. mail 2017 sõlmitud lepingu p-s 2.1.2, et nad ei ole käsutanud neile kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest ja p-s 4.5, et nad loevad oma osa ühisomandis olnud varast kätte saaduks, kompensatsiooni üksteisele ei maksa ning neil ei ole üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone nende ühisomandisse kuulunud vara suhtes.

2-20-16368

5.Kostja omandas aktsiaseltsi Q aktsiad 12. mai 2017 sõlmitud lepingu alusel, millise lepingu alusel kanti kostja aktsiaraamatusse ning talle läksid üle kõik väärtpaberite omandiõigusega seotud õigused ja kohustused. Pärast 12. mai 2017 lepingut ning kande tegemist aktsiaraamatusse sai aktsiaselts Q dividende välja maksta vaid kostjale, kes oma nõudeõiguse ka realiseeris. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 22. augusti 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.Maakohus tuvastas ja maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja on 5. detsembril 2013 surnud C pärijad võrdsetes osades; - C pärandvara hulka kuulus 118 aktsiaseltsi Q aktsiat; - aktsiaseltsi Q 27. märtsi 2014 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 30 eurot, 26. märtsi 2015 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 30 eurot, 31. märtsi 2016 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 50 eurot, 30. märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 50 eurot; - pooled sõlmisid 12. mail 2017 lepingu, millega jagasid 5. detsembril 2013 surnud C pärandvara; - pärandvara jagamise lepingu alusel läks C pärandvara hulka kuulunud aktsiaseltsi Q 118 aktsia omandiõigus üle kostjale 12. mail 2017; - aktsiaselts Q on dividendid välja maksnud kostjale pärast 12. maid 2017.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulusid pärimisseaduse (PärS) §-st 147 tulenevalt C surma päevast 5. detsembrist 2013 alates kuni pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseni
12.mail 2017 aktsiaseltsi Q 118 aktsiat, mis olid C pärandvara hulgas, hagejale ja kostjale ühiselt, st olid nende ühisomandis.
9.Äriseadustiku (ÄS) § 279 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 3 sätestab, et õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 4 sätestab, et kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. PärS § 156 lg 2 sätestab, et kasu jaotatakse alles pärandvara jagamisel. Kui jagamine on välistatud kauemaks ajaks kui üks aasta, võib kaaspärija nõuda iga aasta lõpul puhastulu jaotamist.
10.Maakohus leidis, et tulenevalt ÄS § 279 lg-st 1 ja PärS §-st 147 kuulus hagejale ja kostjale ühiselt õigus nõuda aktsiaseltsilt Q 27. märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja
30.märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmist. Maakohtu hinnangul on väljamakstud dividendid TsÜS § 62 lg 3 mõistes kasuks, mis PärS § 156 lg 2 järgi jaotatakse kaaspärijate vahel. Kuivõrd eelnimetatud otsustega määratud dividende enne pärandvara jagamist välja ei makstud, ei ole dividendid PärS § 156 lg 2 mõistes kasuks, mis oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada. Aktsionäri õiguse aluseks nõuda dividendi väljamaksmist on aktsionäride üldkoosoleku otsus ning selle aluseks ei ole ajavahemiku

2-20-16368 möödumine TsÜS § 62 lg 4 mõttes. Seetõttu ei ole dividendide väljamaksmise nõudeõigus PärS § 156 lg 2 mõttes kasuks, mis oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada.

11.ÄS § 279 lg 1 järgi on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist aktsionäril. ÄS § 228 lg 2 sätestab, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Maakohtu hinnangul on ÄS § 228 lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 tulenevalt dividendi väljamaksmise nõudeõigus seotud aktsiaga ning seda ei ole võimalik aktsiast eraldi teostada. Seega läheb koos aktsia üleandmisega, millest dividendi väljamaksmise nõudeõigus tuleneb, üle ka õigus nõuda dividendi väljamaksmist. Kui pooled lepivad kokku aktsia omandi üleandmises, ei ole ÄS § 228 lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 tulenevalt vajalik sõlmida eraldi käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 mõttes selleks, et anda üle dividendi väljamaksmise nõudeõigus, sest õigus läheb üle koos aktsiaga. Maakohus leidis, et aktsiaseltsi Q 27. märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja
30.märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõigus ei kuulunud iseseisvalt C pärandvara hulka, vaid oli lahutamatult seotud pärandvara hulka kuuluvate aktsiatega. Seega ei saanud ega pidanud dividendide väljamaksmise nõudeõigust C pärandvara jagamisel eraldi jagama. Kui kaaspärijad leppisid kokku aktsiaseltsi Q aktsiate üleandmises kostjale, kaasnes sellega tulenevat ÄS § 228 lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 ka
27.märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja 30. märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõiguse üleminek kostjale. Kuivõrd dividendide väljamaksmise nõudeõigus läks üle kostjale, ei vajanud kostja nõudeõiguse teostamiseks hageja nõusolekut.
12.Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu pärandvara täiendava jagamise nõue või jagamata pärandvara hageja nõusolekuta kasutamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22. augusti 2022 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 8890 eurot.
14.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et dividendide saamise õigus ei kuulu kaaspärijate pärandvara hulka.
15.Pärandvara jagamisel 12. mai 2017 jäid dividendid jagamata. Kostja on täiendava pärandvara jagamisest keeldunud. Äriseadustiku sätteid kohaldades peab arvestama sellega, et kostja omandas pärimise teel aktsiad, kuid ei omandanud aktsiatega kaasnevaid õigusi. Kostja ei omandanud õigust saada dividende, mis olid juba arvestatud nende samade aktsiate pealt, millised ta pärimise teel omandas. ÄS § 231 kohaselt aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Mõistetav on, et koos aktsia üleminekuga lähevad pärijale, käesolevas asjas kahele pärijale, üle ka aktsiast tulenevad õigused. Seega läksid pärandaja aktsiad koos 2013– 2016 aastate eest arvestatud dividendidega üle kaaspärijatele hagejale ja kostjale.
16.Kostja suhtes ei ole olemas äriühingu aktsionäride üldkoosoleku otsust talle dividendide arvestamise ja väljamaksmise kohta ÄS § 279 lg 1 kohaselt. Pärandaja suri 5. detsembril 2013. Kantuna aktsiaraamatusse võttis aktsiaselts Q tema suhtes vastu otsused arvestada talle dividende 2013–2016 aastate eest, mis deponeeriti tema nimele. Kostja ei olnud 2013–2016 aastatel aktsionär ega kantud aktsiaraamatusse, mil aktsiaseltsi Q aktsionäride üldkoosolek võttis vastu otsused maksta aktsionäridele dividende. Pärimisasjas ei saa vaadata aktisiad lahutamatutena dividendidest.

2-20-16368 Vastustaja seisukoht

17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
19.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
20.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud hageja ja kostja väidetele ning tõenditele eraldiseisvalt, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja põhjendada otsust alljärgnevalt. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et 12. mail 2017 sõlmitud C pärandvara jagamise lepingus ei jagatud aktsiaseltsi Q aktsiatest tulenevaid õigusi aktsionäride üldkoosoleku otsustega ettenähtud dividendi väljamaksmise nõudmiseks. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas aktsiaseltsi Q aktsiatest tulenev dividendi väljamaksmise nõudeõigus on pärandvara hulka kuulunud aktsiatest tulenevast õigusest saadud kasu, mis on jäänud pärandvara jagamisel jaotamata (PärS § 161). PärS § 156 lg 1 alusel kuulub pärandvara hulka ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel ning PärS § 156 lg 2 kohaselt jaotatakse kasu pärandvara jagamisel kaaspärijate vahel vastavalt nende osadele asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 alusel koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6. TsÜS § 62 lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 4 eeldab, et konkreetsel isikul on õigus asja või õiguse viljale. Seejuures ei ole oluline, millisest konkreetsest õiguslikust alusest tulenevalt on isikul vilja saamise õigus (vt TsÜS komm/Paal (2023), § 62, p 3.4). ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Samas ÄS § 231 alusel läheb aktsionäri surma korral aktsia üle tema pärijale. ÄS § 226 järgi annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud

2-20-16368 seaduses sätestatud ja põhikirjas ettenähtud õigused. Hageja ja kostja olid kooskõlas ÄS §-ga 231 ja PärS § 3 lg-ga 1 ning § 4 lg-ga 1 aktsiaseltsi Q aktsionärideks alates C surma hetkest. Aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel, mis võeti vastu peale C surma, olid seega hageja ja kostja ühiselt kui aktsiaseltsi Q aktsionärid ÄS § 279 lg 1 järgi õigustatud nõudma dividendide väljamaksmist. Vaidlust ei ole selle üle, et pärijad ei teostanud aktsiatest tulenevat õigust nõuda aktsiaseltsilt Q aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel dividendi väljamaksmist.

22.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et 12. mai 2017 C pärandvara jagamise lepingus ei ole võimalik aktsiate jagamise kokkulepet tõlgendada selliselt, et poolte ühine tahe oli suunatud mh aktsiatega seotud õiguste jagamiseks.
23.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2).
24.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui 12. mail 2017 sõlmitud C pärandvara jagamise lepingus leppisid hageja ja kostja kokku aktsiaseltsi Q aktsiate üleandmises kostjale, siis kaasnes sellega ka kokkulepe aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõiguse üleminekuks kostjale. Pooltele kuulus ühiselt õigus teostada aktsiatest tulenevaid aktsionäri õigusi, et nõuda aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel dividendi väljamaksmist, s.o õigus saada pärandvara arvelt kasu. Pooled sellist õigust kuni pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseni ei teostanud. Seetõttu ei ole käesoleval juhul põhjust arvata, et aktsiate üleminekuga kostjale poleks saanud koos aktsiatega üle minna õigus teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. Seega ei ole iseenesest põhjendatud järeldada, et aktsiate üleandmisega ei kaasnenud aktsiatest tulenevat dividendi väljamaksmise nõudeõiguse üleandmist põhjusel, et aktsiate üleandmise hetkel polekski kostjale saanud üle minna õigus nõuda dividendi väljamaksmist. Vaidlust ei ole selle üle, et pärandvara jagamise lepingust ei tulene, et hagejale ja kostjale kui kaaspärijatele oleks pärast aktsiate üleandmist kostjale säilinud pärandvara ühisuses dividendi väljamaksmise nõue. Pooled ei vaidle, et hageja omandas pärandvara jagamise lepinguga kogu C pärandvarasse kuulunud kinnisvara ja kostja omandas aktsiaseltsi Q aktsiad. Pärandvara jagamise lepingu p-s 4.5 antud poolte kinnitusest nähtub, et pooled loevad oma osa pärandvara ühisomandis olnud varast kätte saaduks, kompensatsiooni üksteisele ei maksta ning pooltel üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone nende ühisomandisse kuulunud vara suhtes ei ole. Seega on põhjendatud järeldada, et pooled soovisid jagada pärandvara koos pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustusega. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda, et kostja mõistis pärandvara jagamise kokkulepet selliselt, et kui tema omandisse jagatakse aktsiaseltsi Q 118 aktsiat, siis omandab ta aktsiad koos 113 aktsiast tuleva õigusega nõuda selleks ajaks tehtud aktsionäride üldkoosolekute otsuste alusel dividendi (viielt aktsialt oli aktsiaselts dividendi juba välja maksnud hagejale). Mõistlik on järeldada, et kui nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse (ÄS § 228 lg 2) ning pooled leppisid kokku, et C pärandvarasse kuuluvad aktsiad jagatakse kostja ainuomandisse ja kostja kantakse

2-20-16368 aktsionärina aktsiaraamatusse C asemele, siis andis hageja aktsiad üle koos aktsiatest tulenevate õigustega, s.o õigusega nõuda C pärandvarasse kuuluvatelt aktsiatelt üldkoosoleku otsuste alusel dividendi ulatuses, milles see seni aktsiatest tuleneva õiguse alusel nõudmata ja välja maksmata oli. Kuna pooled ei olnud esitanud dividendi väljamõistmiseks nõuet ajal, mil nad olid ühiselt aktsiate omanikud, siis pärast aktsiate üle andmist kostjale ja kostja kandmist aktsiaraamatusse läksid kõik aktsiatest tulenevad õigused aktsiaseltsi suhtes üle kostjale.

25.Hageja väidete kohaselt ei oleks tohtinud aktsiaselts Q üleüldse tasuda kostjale dividendi aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel. ÄS § 280 lg 1 sätestab, et kui aktsionärile on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, siis peab ta alusetult saadu tagastama. Isegi kui aktsiaselts Q poleks tohtinud kostjale dividendi tasuda, ei tuleneks sellest hageja õigust nõuda kostjale tasutud dividendi endale.
26.Kuna hageja ei olnud esitanud kostja vastu nõuet 12. mail 2017 sõlmitud C pärandvara jagamise lepingust tulenevalt, vaid hageja esitas nõude seoses pärandvara täiendava jagamisega seoses PärS § 161 alusel, siis ei saanud olla hageja nõue pärandvara jagamise lepingust tulenevalt aegunud TsÜS § 146 alusel, sest sellist nõuet hageja esitanud ei olnud. Pooled ei vaielnud selle üle, et pärandvara jagamisest tulenev nõue ei olnud TsÜS § 155 kohaselt aegunud.
27.Asjaolu, et hageja on nõude esitanud 15. juuni 2017 „Maalehes“ ilmunud Priidu Pärna artiklile tuginedes, kus Priidu Pärna vastas hageja väidete kohaselt hageja küsimustele, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja maakohus ei pidanud hageja nõude lahendamisel hindama Priidu Pärna artiklit. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
29.TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole palunud hüvitada temale ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulusid, siis ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium