22. august 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-16368
Tsiviilasi
Xi (X) hagi Yi (Y) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
8890 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx)
Kostja
Y (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi (X, isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus Yi (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu 8890 (kaheksa tuhande kaheksasaja üheksakümne) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 07.11.2020 hagiavalduse Yi (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis hagi 18.02.2021 määrusega käiguta. Hageja esitas 02.03.2021 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi. Kohus võttis hagi 02.03.2021 menetlusse. Kostja vastas hagile 31.03.2021. Hageja esitas 01.07.2021 seisukoha kostja 31.03.2021 vastusele. Kohus andis 17.05.2022 kohtuistungil selgitused ja määras asja lahendamiseks tähtajad. Kostja esitas 01.06.2022 seisukoha menetlusdokumendi. Hageja esitas 14.06.2022 seisukoha menetlusdokumendi.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja on 05.12.2013 surnud C seadusjärgsed pärijad. Hageja oli pärandaja abikaasa, kostja on pärandaja poeg eelmisest abielust. Pärijad jagasid nende ühisomandis oleva vara notariaalselt ühisomandi lõpetamise kokkuleppega. Notariaalakt vormistati 12.05.2017, seega peaaegu 4 aastat pärast pärandaja surma. Muu pärandvara hulgas olid ka AS Q 118 aktsiat, millest 113 olid pärandaja nimele avatud väärtpaberikontol ja 5 aktsiat hageja nimele avatud väärtpaberikontol. Kuni notariaalakti vormistamiseni olid 118 aktsiat kummagi pärija omanduses 1/2 suuruse mõttelise osana. Pärijate ühisomandis oleva vara jagamise kokkuleppe punktide 4.3 ja 4.4 kohaselt kinkis üks pärija, hageja, oma osa teisele pärijale, kostjale. Sellega tekkis kostjal notariaalakti vormistamise päeval, 12.05.2017, vastavalt akti punktidele 5.8 ja 5.9, ainuomandiõigus kõigile 118 väärtpaberile. Selleks ajaks oli AS Q aktsionäride üldkoosolekutel vastu võtnud otsused maksta samade aktsiate pealt arvestatud dividende aktsionäridele Cle ja Xle aastate 2013 - 2016 eest. Üldkoosolekud toimusid 27.03.2014, 26.03.2015, 31.03.2016 ja 30.03.2017. Dividendide kogusumma oli 18 880 eurot. 15.12.2013 surnud C nimel olnud 113 aktsia pealt arvestatud dividendid summas 18 080 eurot aastate 2013 - 2016 eest olid pärandajale välja maksmata. Hageja nimel olnud 5 aktsia pealt arvestatud dividendid, summas 550 eurot, oli äriühing hagejale välja maksnud aastate 2013, 2014 ja 2015 eest, mil ta oli aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. 2016. aasta eest arvestatud dividendid summas 250 eurot on hagejale välja maksmata. 12.05.2017 toimunud pärandvara jagamisel lähtuti vara nimekirjast, milline oli koostatud vahetult pärast pärandaja surma (15.12.2013), seega peaaegu 4 aastat enne vara jagamist. Dividende selles nimekirjas ei olnud, kuna pärandvarana neid sel ajal ei eksisteerinud, st kuni 2013. aastani olid 118-lt aktsialt arvestatud dividendid välja makstud aktsionäridele Cle ja Xle. Dividendid kui pärandvara tekkis alles nende nelja aasta jooksul, mis jäid pärandvara nimekirja koostamise ja pärandvara jagamise päeva vahele. Hageja arvates on see asjaolu põhjuseks, miks 12.05.2017 jäid dividendid pärandvarana arvele võtmata ning pärijate vahel jagamata. Nad nö ununesid. Hageja tegi kostjale 06.06.2017 ettepaneku jagada täiendavalt kõnealused dividendid. Vastuseks hageja ettepanekule teatas kostja (kes enne 12.05.2017 toimunud varajagamist AS Q aktsionär ei olnud ning kelle suhtes puudus aktsionäride üldkoosoleku otsus temale dividendide väljamaksmise kohta), et kuigi ta omandas AS Q 118 aktsiat alles 12.05.2017, on tal siiski õigus samadelt aktsiatelt aastate 2013 -2016 eest arvestatud dividendidele. Sellega kostja kinnitas enda ainuõigust dividendidele, vaatamata isegi asjaolule, et neid aktsiaid tema nimele avatud väärtpaberikontol ei olnud (ega saanudki olla, sest need olid kuni 12.05.2017 aktsionäride C ja X nimele avatud väärtpaberikontodel). Seejuures ei ole pärandvara jagamise lepingus aktsiatega seonduvaid tagasiulatuvaid õigusi jagatud. Äriühingu teatel on kostja oma väidetava õiguse realiseerinud ning AS Q on kostjale välja maksnud tema poolt nõutud summa. Hageja pidas võimalikuks kostjaga suheldes jõuda temaga ühisele otsusele, et lepitaks kokku jagamata jäänud pärandvara - dividendide - kohtuvälises jagamises. Vastava ettepaneku tegi hageja kostjale esmalt 06.06.2017. Ka järgnevates e-kirjades pöördus hageja korduvalt kostja poole sama ettepanekuga: 09.03.2020, 15.04.2020, 06.05.2020. Hageja kirjadele vastates põhjendas kostja oma ainuõigust vaidlusalustele dividendidele mitmeti. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 8890 eurot kui dividendid, millele hagejal kui 05.12.2013 surnud C kaaspärijal on õigus. 12.05.2017 toimunud pärandvara notariaalsel jagamisel võeti vara jagamise aluseks jagatava vara nimekiri, milline oli koostatud ja kaaspärijate vahel kooskõlastatud koheselt pärast pärandaja surma 05.12.2013, seega 4 aastat enne vara notariaalse jagamise toimumist. Muu vara hulgas jagati kaaspärijate, hageja ja kostja, ühisomanduses olevad äriühingu Q 118 aktsiat selliselt, et kõikide nimetatud aktsiate omandiõigus läks alates 12.05.2017 üle kostjale. Asjaolu, et pärast pärandaja surma (aastatel 2013 kuni 2017) arvestatud ja pärandaja nimele deponeeritud dividendid moodustasid 2 (7)
samuti pärandvara osa, vara jagamise hetkel, 12.05.2017, hagejale ei meenunud. Kuid juba samal päeval, vara jagamise lepingut pärast selle allkirjastamist veelkordselt lugenud, meenusid hagejale dividendid. Jõudnud veendumusele, et nö ununenud dividendid kui jagamata jäänud pärandvara tuleb kaaspärijate vahel täiendavalt ära jagada, tegi hageja kostjale vastava ettepaneku. Kostja keeldus jagamisest, põhjendades mitmeti, et dividendid kuuluvad täies ulatuses üksnes temale. Äriühingu juhatuse kinnitusel oligi äriühing kostja kui pärija nõudmisel dividendid täies ulatuses viimasele välja maksnud. Hagiavalduse esitamine kostja vastu temalt 8890 euro nõudes (hagi alus) põhinebki asjaolul, et 12.05.2017 toimunud C pärandvara jagamisel jäi arvestamata osa pärandvarast (dividendid), mida ei olnud enam võimalik täiendavalt jagada, sest kostja oli omandanud ka hagejale kui kaaspärijale kuuluva pärandiosa. Hageja soovib kostjale väljamakstud dividendide osas pärandvara täiendavat jagamist. Hageja täpsustab, et ta soovis pärandvara täiendavat jagamist siis, kui ilmnes, et osa varast on jäänud arvestamata ning jagamata. Kostja keeldus täiendavast jagamisest ning nõudis äriühingult dividendide täies ulatuses temale väljamaksmist. Äriühing maksis kostjale kui pärijale dividendid välja. Seega ei saanud hageja enam soovida dividendide täiendavat jagamist. Nüüdseks on hagejal tõe poolest lõppenud õigus nõuda äriühingult dividendide maksmist, st hagejal ja kostjal mõlemal kui kaaspärijatel puudub võimalus arvestamata jäänud pärandvara jagada. Hageja rõhutab - käesolev nõue kostja vastu põhinebki asjaoludel, et: 1) kostja ei nõustunud pärandvara täiendava jagamisega siis, kui ilmnes, et 12.05.207 toimunud varajagamisel jäi osa sellest arvestamata ja 2) kaaspärijana nõudis kostja äriühingult dividendide temale väljamaksmist täies ulatuses, kinnitades enda ainuõigust nendele, arvestamata hageja kui kaaspärija õigust osale dividendide väärtusest. Hagejal kui ühel kaaspärijal kahest pärijast jäi saamata osa pärandvarast, mille väärtuse ulatuses tekkis temal kahju põhjusel, et kostja kui teine kaaspärija rikkus oma kohustust võtta osa pärandvara jagamisel arvestamata jäänud vara täiendavast jagamisest. Hageja soovib kostjalt välja mõista 8890 eurot. Kostja läheb mööda tõsiasjast, et kogu pärimismenetluse käigus ei tõusetunud kummagi pärija poolt dividendide kui pärandvara olemasolu ja seega ka nende jagamine mitte. Hageja, pidades ainutähtsaks jääda AS Q aktsionäriks kas või ühe aktsiaga, unustas lepingu sõlmimise ajal aktsiatelt mõistetud dividendid sootuks. Miks kostja nendest vaikis, ei ole hagejale teada. Hageja tegutses lepingut sõlmides heas usus, vastupidiseks polnud tal alust. Kostja palub kohaldada aegumist hageja 09.03.2020 esitatud nõudele. Hageja peab vajalikuks veel kord kostjale meenutada, millistel asjaoludel, millal ja miks ta otsustas nõude esitada. Hageja pidas kostja ja tema esindajaga kirjavahetust alates 30.05.2017 seoses ettepanekuga läbi viia arvestamata jäänud pärandiosa (dividendid AS Q 118-lt aktsialt, arvestatud aastate 2013 – 2016 eest) täiendav jagamine. See, et pärimismenetluse ajal jäi osa pärandvarast – C ja X nimel olnud äriühingu aktsiatelt mõistetud dividendid – pärijate poolt arvestamata ning nende vahel jagamata, ei oleks põhjustanud kummalegi poolele kahju tekkimist, kui pärijad oleksid viinud pärimismenetluse lõpuni, jagades täiendavalt ära varem arvestamata jäänud dividendid. Kostja kui üks pärijatest keeldus sellest pärimistoimingust, täitmata kohustust viia pärimismenetlus nõuetekohaselt lõpuni. See asjaolu põhjustaski kahju hagejale – kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu jäi hagejal saamata osa pärandvarast. Kostja ei ole kasutanud kohtu poolt määrusega antud võimalust esitada täiendavaid tõendeid oma arvamuse kohta selles, et hageja nõue on aegunud. Seetõttu pole hagejal võimalik olematute tõendite osas esitada oma seisukohta.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjale on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel on hageja oma nõude esitanud. Hagiavalduse täiendusest (pealkirjastatud kui vastus kohtunõudele) nähtuvalt leiab hageja, et talle on tekitatud kahju ning ta soovib selle hüvitamist. Samas jääb ebaselgeks, milles väidetav kahju tekitamine võiks seisneda. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 12.mail 2017 notariaalse lepingu, millega jagati nende vahel 05.detsembril 2013 surnud C pärandvara. Lepingu kohaselt omandas X kogu pärandajale kuulunud kinnisvara, mille tulemusena sai ta Tallinnas PPP; Tallinnas CCC ja Pärnus RRR asuvate korteriomandite ainuomanikuks. Samuti jäi Xi omandisse C pangakontol olnud raha ning sõiduauto Mercedes Benz. Y sai enda omandisse 113 AS Q aktsiat. Lisaks sellele omandas Y sama lepinguga ka Xle kuulunud AS Q 5 aktsiat. Lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimised kestsid peaaegu 2 kuud ning valdavalt oli vaidlus aktsiate kuuluvuse üle. Yi eesmärgiks oli omandada AS Q aktsiad vaid tingimusel, et talle antakse üle ka Xle kuuluvad 5 aktsiat. Hageja ei soovinud algselt sellise tingimusega nõustuda, kuid 3 (7)
leidis viimaks, et lepingu sõlmimine on siiski tema huvides. Seega toimusid läbirääkimised peamiselt aktsiatega seonduvates küsimustes, mistõttu on raske mõista hageja väidet, et talle ei tulnud dividendide väljamaksmisega seonduv meelde. Aktsiaselts saab dividende välja maksta vaid aktsiate omanikule ning nimetatud asjaolu ei saanud Xle kui Tartu Ülikooli lõpetanud juristile olla teadmata. Arvestades pooltele jäänud pärandavara osade väärtust (hagejale kinnisvara Tallinnas ja Pärnus, kostjale äriühingu aktsiad) ei oleks Y nõustunud pärandavara jagamise lepingut sõlmima juhul, kui hageja oleks nõudnud lisaks kinnisvarale ka veel dividendidena välja makstavat raha. Eeltoodut arvestades tuli kostjale üllatusena, et mõni aeg pärast lepingu sõlmimist teatas hageja kostja esindajale, et soovib saada dividende Cle kuulunud aktsiatelt, mis jäi vastavalt 12. mai 2017 lepingule Yi omandisse. Sisuliselt soovib hageja eelnimetatud lepingu tingimuste olulist muutmist enda huvides. X oli ka enne 12. mai 2017 lepingu sõlmimist AS Q aktsionär ning üldkoosolekust osavõtnuna ei saanud talle olla teadmata äriühingu üldkoosoleku otsused. Juhul, kui X tõe poolest soovis saada dividende ka Cle kuulunud aktsiatelt, siis olnuks tal võimalus taotleda nende väljamaksmist koos Yga. Vastavat soovi ei ole X kunagi avaldanud ning 12. mai 2017 lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus ei pidanud ta vajalikuks eraldada dividendide nõudeõigust aktsiate omandiõigusest. Küsimuse tõstatamine vahetult pärast lepingu sõlmimist viitab sellele, et hageja ei tegutsenud lepingut sõlmides heas usus. Kostja mõistab hageja poolt esitatud nõuet selliselt, et X soovib, et talle hüvitatakse 12. mail 2027 sõlmitud lepingust väidetavalt tekkinud kahju summas 8890 eurot. Hageja alustas kirjavahtust väidetavalt jagamata jäänud pärandvara osas
30.mail 2017 ning 06.juunil 2017 sai ta teada, et Y peab tema nõuet põhjendamatuks. Seega algas aegumistähtaeg 06.juunist 2017 ning kolm aasta möödus 06. juunil 2020. X on oma hagiavalduse allkirjastanud 07. novembril 2020. Isegi kui tõlgendada Xi nõuet alusetust rikastumisest tulenevana, ei muuda see olukorda, kuna ka sellise nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Eeltoodut arvestades palub kostja kohaldada Xi nõudele aegumist ning taotleb selle kohta vaheotsuse tegemist. Alates C surmast kuni 12. maini 2017 olid pärandajale kuulunud 113 AS Q aktsiat hageja ja kostja pärandvara ühisuse üheks osaks. Kumbki pooltest ei taotlenud kuni 12. mai 2017 lepingu sõlmimiseni pärijate kandmist aktsiate ühisomanikena aktsiaraamatusse, s.t puudusid neil õigus nõuda dividendi väljamaksmist. Selline õigus tekkis kostjal pärast 12. mai 2017 lepingu sõlmimist ning Y kandmist aktsiaraamatusse. Loovutades 12. mai 2017 lepinguga Yle nii poolte varaühisusse kuulunud 113 AS Q aktsiat kui ka talle kuulunud aktsiad (5 aktsiat, mille suhtes olid tal kõik aktsionäri õigused) ning tehes AS-s Swedpank tahteavalduse aktsiate üleandmiseks andis X kostjale üle kõik nimetatud väärtpaberitest tulenevad õigused ja kohustused, s.h. ka õiguse väljamaksmata dividendidele. Juhul, kui hageja tõe poolest eeldas, et talle tuleks välja maksta osa kogunenud dividendidest, pidanuks ta vastava soovi vastaspoolele selgelt avaldama. Kokkuleppe saavutamisel oleks vastav säte fikseeritud lepingus ning hageja nõue oleks üheselt selge. Paraku hageja seda ei soovinud ning loovutas 113 väärpaberit ilma aktsionäri õigusi (s.h. nõudeõigust dividendile) omandamata ning 5 väärtpaberit, mille osas hageja aktsionäri õigused (s.h. nõudeõigus dividendile) lõppesid kostja kandmisega aktsiaraamatusse. Sõlmides 12. mai 2017 lepingu kinnitasid mõlemad pooled lepingu punktis 2.1.2., et nad ei ole käsutanud neile kuuluvat mõttelist osa pärandavara ühisusest. Nimetatud lepingu tulemusena andsid pooled vastastikku üle C pärandavasse kuulunud asju ja õigusi. Lepingu punktis 4.5. kinnitasid mõlemad pooled, et nad loevad oma osa ühisomandis olnud varast kätte saaduks, kompensatsiooni üksteisele ei maksa ning neil üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone nende ühisomandisse kuulunud vara suhtes ei ole. Eluliselt ei ole usutav, et juriidilist haridust omav isik eeldas siiski õigust nõuda dividendi väljamaksmist, ehkki koos aktsiate omandiõiguse loovutamisega, millega paratamatult kaasnes ka muudatuste tegemine aktsiaraamatus, kadus võimalus dividendi nõudeõiguse eelduseks olevate aktsionäri õiguste omandamiseks. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega, et ta unustas C pärandvara jagamise üle peetavate läbirääkimiste käigus küsimuse AS Q poolt pärandajale kuulnud aktsiatelt välja maksmisele kuuluvatest dividendist ning avastas eksimuse vahetult pärast lepingu sõlmimist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et aktsiate tegelikuks üleminekuks Yle pidi X tegema vastava tahteavalduse AS-s Swedbank (väärtpaberikonto nr xxxxxxxxx asus nimetatud pangas). Hageja tegigi vastava avalduse esitamata sealjuures mingeid täiendavaid nõudeid või pretensioone. Eeltoodust tulenevalt viitab hageja väide dividendide unustamise kohta hiljem tekkinud soovile tõlgendada 12. mai 2017 tehingut endale kasulikus suunas. Poolte vahel peetud läbirääkimiste käigus kujunes peamiseks teemaks küsimus sellest, kuidas peaksid jagunema pärandajale kuulunud 4 (7)
AS Q aktsiad. Y sooviks oli omandada nii tema isale (pärandaja C) kui ka Xle kuulunud aktsiad. Vastutasuks aktsiate omandamise eest nõustus Y loovutama Xle kogu pärandvarasse kuulunud kinnisvara. Pärast pikemat kaalumist otsustas X sellise lahendusega nõustuda. Hageja kui AS Q aktsionär (5 aktsiat) oli osalenud kõigil aktsionäride koosolekutel ning talle olid teada dividendide väljamaksmise kohta tehtud otsused. Hagejale kui juriidilist haridust omavale isikule ei saanud olla teadmata ka see, et aktsiaselts saab dividendi välja maksta ainult aktsionärile. Y omandas AS Q aktsiad seaduslikult 12. mail 2017 sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu alusel kanti ta aktsiaraamatusse ning talle läksid üle ka kõik väärtpaberite omandiõigusega seotud õigused ja kohustused. Hageja ei ole nimetatud lepingust taganenud ega taotlenud selle tühistamist. Sama lepingu alusel kaotas X omandiõiguse 118 AS Q aktsiale. 113 aktsia osas Xl aktsionäri õigused puudusid, 5 aktsia osas olid tal aktsionäri õigused. Yi omandiõigus kõigile nimetatud 118 aktsiale tekkis sama lepingu alusel, aktsionäri õigused nimetatud aktsiatele tekkisid vastava kande tegemisest aktsiaraamatusse. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et pärast 12. mai 2017 tehingut ning kande tegemist aktsiaraamatusse sai AS Q dividendi välja maksta vaid Yle, kes oma nõudeõiguse ka realiseeris. Vastupidine tõlgendus tekitaks olukorra, kus nõudeõigus dividendi väljamaksmiseks saaks eksisteerida eraldi aktsiate omamisest, mis on ilmselt vastuolus äriseadustiku sätetega, kuna isikul, kes ei ole aktsionär, sellist nõudeõigust olla ei saa. Hageja ei ole vaidlustanud 12. mai 2017 sõlmitud lepingut, samuti on AS Q käitunud ainuvõimalikul viisil ning maksnud dividendi välja Yle. Eeltoodust tulenevalt on kostjale jätkuvalt arusaamatu, millisel alusel muutus tema poolt lepingu alusel omandatud nõudeõiguse realiseerimine lepingu või seaduse rikkumiseks, s.o. millel põhineb hageja seisukoht, et tal on õigus nõuda kostjalt osa dividendi loovutamist. Selline õigus saanuks tekkida vaid juhul, kui pooled oleksid selles lepingus eraldi kokku leppinud. Sellisel juhul tulenenuks kostja kohustus lepingust. Praegusel juhul on Y omandanud dividendi kehtiva lepingu alusel ning pooled ei ole kokku leppinud, et ta peaks neist osa loovutama hagejale. Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud seda, et C pärandava jagamise ja kinkelepingu tulemusena omandas Y AS Q aktsiad, kuid ta leiab, et tal on õigus saada nimetatud aktsiatelt tulu (dividende). Nimetatud dividendid on lepingu alusel ja seaduses sätestatud korras välja makstud Yle. Seega ei ole enam tegemist C pärandavaraga, mis oleks jäänud eksituse tõttu jagamata ning nõude aegumisele ei saa kohaldada TsÜS § 155 regulatsiooni. Lisaks C pärandvara hulka kuulunud 113 AS Q aktsiale loovutas X 12. mai 2017 lepinguga kostjale tasuta ka 5 talle endale kuulunud aktsiat. Tegemist oli kinkelepinguga, s.o. tehinguga, millest tulenev nõue aegub samuti vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolme aastaga. Paraku ei ole hageja kinkelepingust tulenevat nõuet ülejäänud nõudest eristanud. Kõike eeltoodut arvestades palun jätta hageja hagi rahuldamata nii põhjusel, et see on aegunud kui ka eelnevalt käsitletud sisulistel põhjustel II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): 1) hageja ja kostja on 05.12.2013 surnud Ci (C, isikukood xxxxxxxxxxx) pärijad võrdsetes osades; 2) Ci (C) pärandvara hulka kuulus 118 Aktsiaseltsi Q (registrikood xxxxxxxx) aktsiat; 3) Aktsiaseltsi Q 27.03.2014 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 30 eurot, 26.03.2015 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 30 eurot, 5 (7)
31.03.2016 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 50 eurot, 30.03.2017 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia kohta 50 eurot; 4) Pooled sõlmisid 12.05.2017 lepingu, millega jagasid 05.12.2013 surnud Ci (C, isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara; 5) Pärandvara jagamise lepingu alusel läks Ci (C) pärandvara hulka kuulunud Aktsiaseltsi Q 118 aktsia omandiõigus kostjale üle 12.05.2017; 6) Aktsiaselts Q on dividendid välja maksnud kostjale pärast 12.05.2017. Hageja esitas kostja vastu seonduvalt hagiavalduse 8890 euro tasumise nõudes, mille aluseks on dividendide maksmine Ci pärandvara hulka kuulunud 118 Aktsiaseltsi Q (registrikood xxxxxxxx) aktsialt. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt kuulus Ci pärandvara hulka nõudeõigus Aktsiaseltsi Q vastu dividendi väljamaksmiseks ning pooled ei leppinud kokku dividendide väljamaksmise õiguse jagamises. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt läks aktsionäri õigus nõuda dividendide väljamaksmist kostjale üle koos aktsiate omandiõigusega.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS §-st 147 tulenevalt kuulusid Ci surma päevast 05.12.2013 alates kuni pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseni 12.05.2017 Aktsiaseltsi Q 118 aktsiat, mis olid Ci pärandvara hulgas, hagejale ja kostjale ühiselt, st olid nende ühisomandis.
6.Äriseadustiku (ÄS) § 279 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 3 sätestab, et õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 4 sätestab, et kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. PärS § 156 lg 2 sätestab, et kasu jaotatakse alles pärandvara jagamisel. Kui jagamine on välistatud kauemaks ajaks kui üks aasta, võib kaaspärija nõuda iga aasta lõpul puhastulu jaotamist. Kohus leiab, et tulenevalt ÄS § 279 lg-st 1 ja PärS § 147 kuulus hagejale ja kostjale ühiselt õigus nõuda Aktsiaseltsilt Q 27.03.2014, 26.03.2015, 31.03.2016 ja 30.03.2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmist. Kohtu hinnangul on väljamakstud dividendid TsÜS § 62 lg 3 mõistes kasuks, mis PärS § 156 lg 2 järgi jaotatakse kaaspärijate vahel. Kuivõrd eelnimetatud otsustega määratud dividende enne pärandvara jagamist välja ei makstud, ei ole dividendid PärS § 156 lg 2 mõistes kasuks, mis oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada. Aktsionäri õiguse aluseks nõuda dividendi väljamaksmist on aktsionäride üldkoosoleku otsus ning selle aluseks ei ole ajavahemiku möödumine TsÜS § 62 lg 4 mõistes. Seetõttu ei ole dividendide väljamaksmise nõudeõigus PärS § 156 lg 2 mõistes kasuks, mis oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada. ÄS § 279 lg 1 järgi on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist aktsionäril. ÄS § 228 lg 2 sätestab, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Kohtu hinnangul on ÄS § 228 lg-st 2 ja 279 lg-st 1 tulenevalt dividendi väljamaksmise nõudeõigus seotud aktsiaga ning seda ei ole võimalik aktsiast eraldi teostada. Seega läheb koos aktsia üleandmisega, millest dividendi väljamaksmise nõudeõigus tuleneb, üle ka õigus nõuda dividendi väljamaksmist. Kui pooled lepivad kokku aktsia omandi üleandmises, ei ole ÄS § 228 lg-st 2 ja 279 lg-st 1 tulenevalt vajalik sõlmida eraldi käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 mõistes selleks, et anda üle dividendi väljamaksmise nõudeõigus, sest õigus läheb üle koos aktsiaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Aktsiaseltsi Q 27.03.2014, 26.03.2015, 31.03.2016 ja 30.03.2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõigus ei kuulunud iseseisvalt Ci pärandvara hulka, vaid oli lahutamatult seotud pärandvara 6 (7)
hulka kuuluvate aktsiatega. Seega ei saanud ega pidanud dividendide väljamaksmise nõudeõigust Ci pärandvara jagamisel eraldi jagama. Kui kaaspärijad leppisid kokku Aktsiaseltsi Q aktsiate üleandmises kostjale, kaasnes sellega tulenevalt ÄS § 228 lg-st 2 ja 279 lg-st 1 ka 27.03.2014, 26.03.2015, 31.03.2016 ja 30.03.2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõiguse üleminek kostjale. Kuivõrd dividendide väljamaksmise nõudeõigus läks üle kostjale, ei vajanud kostja nõudeõiguse teostamiseks hageja nõusolekut. Kohus leiab, et hagejal ei ole kostja vastu pärandvara täiendava jagamise nõuet või jagamata pärandvara hageja nõusolekuta kasutamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
7.Hageja avaldatud asjaolude õigsust eeldades unustas hageja pärandvara jagamise üle peetavate läbirääkimiste käigus vaidlusalused dividendid. Kohus leiab, et aktsiatest tuleneva dividendi väljamaksmise õiguse unustamine pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel võib olla TsÜS § 92 lg 1 mõistes eksimuseks. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et ta on eksimuse tõttu tühistanud TsÜS § 90 lg 1 ja 92 lg 3 alusel pärandvara jagamise lepingu. Seetõttu ei saa kohus hagiavalduse lahendamisel arvestada asjaoluga, et hageja võis pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel unustada vaidlusalused dividendid. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja on pärandvara jagamise üle peetavatel läbirääkimistel lepingueelseid läbirääkimisi pidava isiku kohustusi rikkunud VÕS § 14 mõistes. Seejuures ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja rikkumine lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel. Seetõttu ei saa kohus hageja kahjunõude lahendamisele kohaldada VÕS §-i 14.
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldreegli, mille järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, sest kohus jättis hagi rahuldamata. Samas on kostja 01.06.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kostja ei esita menetluskulude nimekirja ning palub jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 4 lõikest 2 on kostjal õigus otsustada, kas ta soovib menetluskulude jaotamist TsMS § 162 lg 1 järgi. Kostja avaldas soovi jaotada menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral TsMS § 162 lõikes 1 sätestatust erinevalt. Kohus lähtub vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 kostja taotlusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
10.Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.