I. P. maksejõuetusavaldus nende Avaldaja/võlgnik: I. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Võlgniku usaldusisik: Hillar Villers, e-posti aadress: [email protected]
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 08.05.2023 kell 13:00.
3.Nimetada I. P. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (asukoht: Keskväljak tn 4, 41531 Jõhvi, Ida-Viru maakond, mob tel nr : +372 50 82311, e-posti aadress: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2023 kell 14.00. Üldkoosolek toimub Viru Maakohtus (Kooli 2a, Jõhvi, Ida-Viru maakond, saal nr 5). Usaldusisikul on võimalik üldkoosolekul osaleda virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnikku I. P. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05.06.2023 kell 13.55 Viru Maakohtus. Kui I. P. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt
võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Algatada I. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 08. maiks (esimene aruanne esitada 08.05.2024).
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
12.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
13.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Jätta menetluskulud võlgniku I. P. kanda.
15.Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks).
16.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks). Väljamakse summas 870 eurot teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
17.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja menetluse käik
1.I. P. (avaldaja/võlgnik) esitas 24.03.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldajal on ülalpeetav X (sünd 21.09.2006, elab koos avaldajaga). Avaldaja on xxxharidusega ning on lõpetanud 2002. aastal XXX Gümnaasiumi ning omandas xxx eriala. Avaldaja töötab alates 01.11.2022 xxx YYY UÜ-s ning tema igakuiseks netotöötasuks on 725 eurot. Avalduse punktis 5.1 on avaldaja märkinud, et tema töötasu on kuus 600 eurot, saadavad ülalpidamismaksed on 152 2 (7)
eurot, sotsiaaltoetused on ühes kuus 286 eurot, muud sissetulekud 690 eurot, kokku on igakuised sissetulekud 1728 eurot; väljaminekud on järgmised: eluasemekulud 437 eurot, toidukulud 600 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulud majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 60 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 100 eurot, koolikohustuste täitmisele minevad kulud 100 eurot, väljaminekud on kokku summas 1427 eurot, võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 300 eurot. Kohustused on järgnevad: Bondora AS tasumisele kuuluva kohustuse jääk 7977,72 eurot (täiteasi nr 066/022/1286 on kohtutäitur Andrei Krek menetluses), Bondora AS tasumisele kuuluva kohustuse jääk on 6273,69 eurot (täiteasi nr 066/20225/1287); Esto AS teadaolev võlgnevus summas 2000 eurot, Credit24 OÜ kohustuse jääk 1926,10 eurot, Aktiva Finants Group OÜ kohustuse jääk 6183,44 eurot, Bigbank AS ees on kohustuse jääk 13 746, 92 eurot, KÜ xxx, kohustuse jääk 1941,92 eurot, Telia Eesti AS kohustuse jääk on summas 1042,21 eurot (koostatud 06.03.2023 maksegraafik). Avaldajale võlgneb Q (ik xxxxxxxxxxx) 11679.32 eurot (täiteasi nr 034/2011/138, täiteasi on kohtutäitur Kristiina Feldmani menetluses; tsiviilasi 2-09-30881). Avaldaja omab korterit asukohaga xxx, väärtus ca 10 000 eurot. Avaldaja selgitused makseraskustesse sattumise põhjuste kohta on järgnevad: päras lahutamist muretses avaldaja endale ja tütrele elamispinna, töötas Tallinnas Maxima kaupluses, omas püsivat sissetulekut. Avaldaja haigestus xxx ning ta viibis aasta aega haiglas (2014. aastal). Tööd teha ei jaksanud ning sissetulek kahanes. Tervise stabiliseerumisel olid asjad kulunud ja korter lagunes, võttis laene korteri üüri tasumiseks ja remontimiseks. Tulemuseks oli see, et ühest kohast võttis laenu ja teise kohta maksab tagasi. Lapse isa elatist ei maksa. 22.03.2023 müüs kohtutäitur Andrei Krek avaldaja korteri hinnaga 4300 eurot. Pere on elukohata ja korteri müügiga kaasnevad kulud suurenevad, kuna üürikorteriga kaasneb üürikulu.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 29.03.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi. Kohus määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ärakuulamise 02.05.2023. Kohus peatas I. P. vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni.
3.Usaldusisik esitas 20.04.2023 kohtule aruande. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on alaealine ülalpeetav X (ik xxxxxxxxxxx). Aruandes toodud asjaolude kohaselt ei ole võlgnikul kinnis- ja vallasvara. Võlgniku ja tema abikaasa varasuhteks on lahusvara alates abiellumisest, so 10.12.2017 (abieluvararegistris 12.12.2014 sissekanne), seega võlgniku abikaasa varaga seonduvat aruandes ei käsitleta. Võlgniku omandis oli korteriomand (registriosa nr xxxxxxxx) on võõrandatud täitemenetluses ja omanikukanne muudeti enne võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Võlgnikul on elatisnõue Q vastu (täiteasi nr 034/2011/138) ning täitedokumendi- ja täiteasja algusaega, siis on ebatõenäoline nõude täitmiseks maksete laekumine (elatist ei tasuta ja see nähtub maksejõuetusavaldusest). Võlgnik on YYY UÜ (registrikood: xxxxxxxx) usaldusosanik. Pooleliolevaid kohtuvaidlusi teadaolevalt võlgnikul ei ole. Võlgnikul on vara 0 eurot ja kohustusi 36 788,18 eurot. Seega puudub võlgnikul vara (sh muud vahendid), mille realiseerimisel oleks võimalik kohustusi täita ning võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu. Usaldusisik märkis, et kogutud andmete põhjal ei saa väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Usaldusisik kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid ning palus usaldusisiku nimetamist halduriks.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 02.05.2023 toimunud istungil ära. Kohtumääruse põhjendused 3 (7)
5.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 36 788,15 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Usaldusisik märkis aruandes, et võlgniku maksejõuetus ei ole tekitatud tahtlikult ja tegemist ei ole kuriteo tunnustega teoga ning peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Kohus loeb seega tuvastatuks, et I. P. on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, 4 (7)
rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08.05.2024 (FIMS § 46 lg 3).
8.Kohtu selgitused: − Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. − Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 5 (7)
− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
9.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1 ja 3, § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
11.Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
6 (7)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Usaldusisik palub tasuks määrata 870 eurot (sh 8 h x tunnihinnaga 120 eurot = 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku summas 1152 eurot; usaldusisik viitas PankrS § 23 lg-le 3 ning palus tasu määramist summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku summas 870 eurot). Arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 870 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) tuleb hüvitada riigivahenditest. Määrata usaldusisiku tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks, tasu välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXXXXXXXXXXXX AS Swedbank) kasuks ja määrata see hüvitamisele riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.