A.S. maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: A.S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses ja registris: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Istungi toimumise aeg ja koht
27.04.2023 Pärnus, istungil osalesid võlgnik A.S. ja usaldusisik A. Õnnik.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.S. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 04.05.2023 kell 16.40 ja algatada A.S. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A.S. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 22.05.2023 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata A.S. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24. mai 2023.a kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
5.Kohustada võlgnik A.S. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 24. mai 2023 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab A.S. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene
2-23-4741 aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 04.05.2024.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.A.S. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku A.S. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 12.04.2023 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnnik ́u tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (xxxxxxxxxxx), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, so kokku xxxxxxxxxxx eurot, millest xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pangas).
16.Võlgnik A.S. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, 2 (8)
2-23-4741 tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.A.S. (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule 26.03.2023 nõuetekohaselt vormistatuna võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduselt on tasutud ka seadusega ettenähtud suuruses riigilõiv summas 10 eurot.
1.1.Andmed sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Avalduse kohaselt on A.S. vallaline, alaealisi ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Avaldaja on omandanud keskhariduse, töötab alates 2007.a. FeinElast Estonia OÜ-s operaatorina netotöötasuga 980 eurot kuus. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 980 ning väljaminekute suuruseks kokku ca 745 - 825 eurot kuus ( sh eluasemele kuni 430 eurot, toidule 275 eurot, majatarvetele, hügieenile 50 eurot, transpordile 15 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiule 25 eurot). Võlgnevuste tasumiseks jääb igakuiselt kuni 235 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt kuulub võlgnikule 1/3 kaasomand korteriomandist asukohaga Xxxxxxxxxxx (reg.osa nr xxxxxxxxxxx), mille väärtust ei oska võlgnik nimetada, sõidukeid vms realiseeritavat ja väärtuslikku vara ei ole. Samas on võlgnikul kohustused vähemalt 11 võlausaldaja ees ning võlgade kogusumma on vähemalt üle 40 600 euro. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid 2021. aastal kui oli haiguslehel terve kuu. Kuni 2020 aastani suutis võetud kohustusi maksta. Võlgnikul oli laenukrediit sms.ee-st, mis lõpuks oli 3000 €. Kui tekkis raskusi, siis võttis krediiti lisaks Esto.ee. Kuna intressid olid suured, siis otsis laenu väiksema intressiga. Leidis 2021. aasta augustis Facebookist lingi ja kirjutas neile. Lepiti kokku summa ja periood ning siis hakkas nn laenu saamine, millele tekkisid maksed ja tasud laenu saamiseks, sest nad ei ole Eestist. Võlgnik võttis mujalt laenu, et maksta nõutud makseid ja see laen saada kätte, kuid laenu ei saanudki, tulid ainult uued tasud ja maksed. 2021. aasta novembris sai võlgnik aru, et on sattunud pettuse ohvriks ja pöördus avaldusega politseisse. Politsei alustas juurdlust. Maksed olid välismaale ja kahjuks sealt midagi tagasi ei saanud. Politsei- ja Piirivalveamet saatis 31.10.2022 kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Võlgnik võttis veel Eestis laenu, et saaks osaliselt võlgnevused tasuda, aga kahjuks ei suutnud seda teha.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised: 2022. aastal taotles SEB pangast refinantseerimist, kuid ei suutnud kohustust täita. Tegi tööl ületunde ja otsis lisatööd, kahjuks jäi sellest väheks. 2022.a sügisel pöördus võlanõustaja juurde ja sai aru, et enam iseseisvalt ei suuda olukorda lahendada. Tema igakuised laenumaksed on juba üle 1100 €, elamiskulud (kommunaalkulud, elekter, telefon, kuupilet) on keskmiselt 450 € kuus. Võlgnik mõistab, et tekkinud olukord takistab tal igapäevaeluga toimetulekut, kuna kohustused ületavad sissetulekuid. Võlgnik palub pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada.
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 12.04.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised 3 (8)
2-23-4741 kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 25.04.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik A.S. pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused vähemalt 11 võlausaldaja ees kokku 37 489,76 eurot, millest 36 894,77 eurot on muutunud sissenõutavaks. Peamiselt on võlausaldajateks võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted. Võlgnikule endal puudub täpne ülevaade oma kohustuste suurusest ja võlausaldajatest. Arusaamist on kindlasti raskendanud ka see, et osad võlausaldajad on nõuded loovutanud. Renovum OÜ on loovutanud oma nõuded Revensen OÜ-le, Omaraha OÜ, BB Finance OÜ ja IPF Digital AS on teatanud, et on oma nõuded loovutanud OK Incure OÜ-le, kes omakorda on teatanud, et Omaraha OÜ ja IPF Digital AS-i poolt loovutatud nõuded on tasutud 2022-l aastal. Placet Group OÜ ja Inbank AS on teatanud nõuete loovutamisest Aktiva Finants OÜ-le. Lisaks on ühe nõude puhul ebaselge, kas omanik on käesoleval ajal Aktiva Finants OÜ või samasse kontserni kuuluv Aktiva Portfolio AS. Julianus Inkasso OÜ on usaldusisikule teatanud, et nad ise võlausaldajaks ei ole ning nende menetluses on vaid 2 Aktiva Finance OÜ nõuet võlgniku vastu.
3.2.Võlgnikule ei kuulu muud registreeritavat vara peale kinnisvara hetke väärtusega 00,00 eurot: Võlgniku varaks on 1/3 kaasomandiosa Xxxxxxxxxxxs asuvast 40m2 suurusest korterist, mis asub soojustamata ja halvas seisus elamus, millest pooled korterid on tühjad. Vara väärtuseks on käesoleval hetkel hinnatud 0,00€, kuna on ebaselge, kas ja mis tingimustel võiks korteri kaasomandiosa vastu ostuhuvi olla. Vara nimekirja järgi on võlgniku sissetulekuks on töötasu kuni 1300€ €/kuus, millest on vähesel määral lubatud teostada kinnipidamisi. Kuna tasu on kuude lõikes erinev, siis igakuiselt arestitav summa muutub. Võlgniku pangakontode Konto jääke pole arvestatud, kuna kontod ei ole maksejõuetusmenetluses blokeeritud ja võlgnik saab neid igapäevaselt kasutada. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul tagasivõidetava või tagasinõutava vara olemasolu.
3.3.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tema kohustustest 36 894,477 on muutunud sissenõutavaks ning tal puuduvad vara ja vahendid nõuete tasumiseks. Võlgniku keskmine netosissetulek on käesoleval ajal ca 1300 €/kuus, millest vastavalt töötasu arestimise skeemile on lubatud arestida ca 380 €/kuus. 37 489,76 € suuruse summa tasumiseks 380€ kaupa kuluks 8,2 aastat (juhul, kui ei arvestata juurde intresse ja viiviseid). Usaldusisiku praktika põhjal võib öelda, et võlausaldajad nii pika tähtajaga ja ilma intresside juurdearvestamiseta ajatamisega ei nõustu. Samuti oleks sellise tähtajaga võlgade ümberkujundamise kava võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat, siis ei tohiks võlgade ümberkujundamise kava mõistlik tähtaeg olla oluliselt pikem. Võlgnikul puuduvad ka säästud, mille arvelt ta oleks suuteline näiteks haigestumise korral 1-2 kuu jooksul võimaliku ümberkujundamise kava kohaseid makseid teostama. Laenude refinantseerimine tähendaks, et mõni pank või muu finantseerimisasutus annaks pikema tähtajaga laenu kõigi võlgniku kohustuste refinantseerimiseks. Praktikas ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis andma pikaajalist (vähemalt 10-aastase tähtajaga) ja tagatiseta ca 37 500€ suurust laenu.
3.4.Usaldusisiku hinnangul on A.S. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeline laenude võtmine. Maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa 2021 aastal kuuajaline töövõimetus, laenupetturite ohvriks langemine ning uute laenude võtmine varasemate kohustuste täitmiseks. Praeguste nõuete aluseks olevad laenud on võlgnik võtnud peamiselt ajavahemikul aprill 2021-mai 2022. Võlgniku kohustused ületasid tema maksevõimet juba varasemalt, kuid maksejõuetuks muutus ta hiljemalt 2021 lõpus. Täitetoimikud on avatud alates juunist 2022 ja esimestena avatud toimikute raames täideti nõudeid töötasu arvelt kokku ca 4000€ ulatuses. Võlgniku kontolt nähtub, et ta on süstemaatiliselt ostnud Eesti Loto AS-i kaudu loteriipileteid, tavaliselt 2-4 € eest korraga. Tema kontole on toimunud ka Bingo Lotost laekumisi suurusjärgus 2-13 €/korraga. Usaldusisik 4 (8)
2-23-4741 tegi võlgnikule ettepaneku seada endale hasartmängude keeld, mida võlgnik ka tegi (vastav väljavõte esitatud kohtule lisana nr.19)
3.5.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on majandusliku olukorra poolest püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada A.S. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada A.S.’le pankrotihaldur (oma nõusoleku on pankrotihalduri kutsetunnistust omav Andrus Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 27.04.2023 toimunud istungil ära.
4.1.Võlgnik A.S. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel päris ta Xxxxxxxxxxxs asuva korterist 1/3 osa peale ema surma. Tema ise seda ei kasuta, ei tea, kes kasutab ja ei tea ka seda, kes korteri kasutusse on andnud. Üüri ta selle eest ei saa. Välismaale tegi maksed laenu saamiseks, aga sattus pettuse ohvriks. Eesti Lotos pani võlgnik endale mängukeelu 3 aastaks. Ühe korra proovis mängida ka kasiinos, hakkas tegema välisriigi kontot , aga see jäi lõpule viimata. Võlgnik töötab Fein-Elast Estonia OÜ-s, ülalpeetavaid tal ei ole, laps on täisealine.
4.2.Usaldusisik A. Õnnik ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Tegemist on püsiva maksejõuetusega ja pankrot tuleks välja kuulutada. Võlgade ümberkujundamise võimalust ei ole. Võlgnikult palub võtta võlgniku vanne ja kohustada esitama võlgnikku vara nimekiri. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, olles tutvunud avaldusega ja ära kuulanud avaldaja ning usaldusisiku, leiab, et võlgniku A.S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
6.Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik A.S. leiab, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad tema olemasolevat vara. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 1300 eurot, mis on suuremas osas mittearestitav (arestitav on kuni 380 eurot kuus). Igasugune muu vara peale väheväärtusliku korteriomandi osa võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 11 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 37 489,76 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis võlgnik ei suuda võetud kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et A.S. on maksejõuetu ning tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Usaldusisik Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks A.S. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on 5 (8)
2-23-4741 seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku A.S. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik küll hasartmängude tõttu mõnevõrra kahjustanud FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel, kuid kasutatud summad on olnud väikesed ning tänaseks on võlgnik on pannud endale ka hasartmängu keelu, mida tal tuleb kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. Võlgnik sattus püsivatesse makseraskustesse hiljemalt 2022.a alguses. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et võlgnikul muu vara peale sissetuleku ja väheväärtusliku korteriosa puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- v. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule 6 (8)
2-23-4741 ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.05.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused: 1) Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). 4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega 7 (8)
2-23-4741 tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär xxxxxxxxxxx eurot.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, arvestusega 9,5 tundi hinnaga 120 eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas 415 eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik A.S.’i maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka (kokku 11 võlausaldajat), usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 9,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023.a on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. / allkirjastatud digitaalselt / Ivika Sillaots kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.