Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4346
Kohtuasi
OÜ Lissus avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TT ja KV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja OÜ Lissus (registrikood 12262923), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Puudutatud isikud TT (isikukood XXXXXXXXXXX) ja KV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Puudutatud isik HT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik MI (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik KN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik KR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik AR (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik RO (isikukood XXXXXXXXXXX) Anija vald (Anija Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75018816), lepinguline esindaja RN
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõenditena vastu TT ja KV määruskaebusele lisatud juurdepääsutee alternatiividega kaart (lisa 1), OÜ Lissus kohta käiv e-äriregistri väljavõte (lisa 2) ning OÜ Lissus 2020. a majandusaasta aruanne (lisa 3).
2.Jätta TT ja KV määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TT ja KV kanda.
5.Mõista TT-lt ja KV-lt OÜ Lissus kasuks välja menetluskulude hüvitis 1216 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Lissus (avaldaja) esitas 19. märtsil 2020 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud
27.märtsil 2020), milles palus määrata, et Harju maakonnas Anija Vallas Aavere külas asuva Väljaantsu kinnisasja (registriosa nr 14376802) (Väljaantsu kinnistu) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal ööpäev läbi nii jalgsi kui sõiduvahenditega Müürimäe kinnisasjal (registriosa nr 1970102) (Müürimäe kinnistu) asuvat juurdepääsuteed. Avaldaja palus määrata juurdepääsutasuks 100 eurot aastas ning kohustada Müürimäe kinnistu omanikke andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Väljaantsu kinnistu, millele ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja kinnistul on talumajapidamine, mida avaldaja soovib kasutama hakata, kuid seda ei saa (sõidukitega) juurdepääsuta teha. Avaldaja on pereettevõte ning tema osanikud soovisid esialgu Väljaantsu kinnistu soetada eraisikutena ja kasutada seda elukohana. Kuna nad ei saanud selleks laenu, soetasid nad kinnistu avaldaja nimele, kuid nende soov kasutada kinnistut osaliselt elukohana ei ole muutunud. Kinnistul soovitakse korraldada ka õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolitusi. Kinnistu olemasolevate hoonete taastamisele ja kogu kompleksi väljaehitamisele kulub hinnanguliselt 10 aastat. Avaldajal on esialgu plaan pakkuda toitlustamise teenust 2–3 korda kuus gruppidele suurusega keskmiselt 8 ja maksimaalselt 16 inimest. Majutuse järk-järguline väljaarendamine toimub esialgse plaani järgi 5–10. tegevusaastal alates 2020. a-st.
1.2.Avaldaja kinnistule pääseb Raasiku-Anija teelt mööda Kröösi heinamaa (registriosa nr 4189802), Välja (registriosa nr 4206302) ja Müürimäe kinnistuid kulgevat teed (juurdepääsutee I). See on ajalooline tee, mida on väljakujunenud tava kohaselt kasutatud avaldaja kinnistule pääsemiseks. Tee ei vaja parandamist ja on kasutatav praeguses seisukorras. Seejuures on Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud juba koormatud teeservituutidega avaldaja kinnistu igakordse omaniku kasuks. Nende vahele jääb Müürimäe kinnistu, mille omanikud TT (puudutatud isik I) ja KV (puudutatud isik II) takistavad juurdepääsu üle Müürimäe kinnistu. Samas kasutavad puudutatud isikud I ja II juurdepääsuteed I olulises osas ka ise, sh nende
2-20-4346 kasuks Kröösi heinamaa kinnistule seatud teeservituudi alusel. Nad said Müürimäe kinnistu omanikeks alles 4. septembril 2019 ning pidid arvestama, et sellel paiknevat teed kasutatakse ka avaldaja kinnistule pääsemiseks. Avaldaja palub juurdepääsu määrata mööda juurdepääsuteed I pikkusega 950 m selle olemasolevas laiuses. Juurdepääsutee I ei ole avalikult kasutatav tee ega muutu avalikult kasutatavaks teeks juurdepääsu määramisega, mistõttu ei kohaldu sellele avalikult kasutatava tee nõuded.
1.3.Alternatiivset juurdepääsu ei ole. Nopa teelt algav mööda Mäe (registriosa nr 5714902), Andrese (registriosa nr 6978002) ja Vana-Nurme (registriosa nr 8292702) kinnistuid kulgev tee (juurdepääsutee II) ei ole sõidetav. See on kehvas seisus ja vihmaga sõiduautoga läbimatu. Lisaks on teel tihti kariloomad. Mäe ja Andrese kinnistuid kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ning nii Nopa teel kui ka Mäe, Andrese, Vana-Nurme, Väljaantsu ja Välja-Müürimäe kinnistutele jääval teel liigeldakse iga päev traktoritega. Sõiduautoga läbitav tee lõpeb Mäe ja Andrese kinnistute piiril. Pinnas on seal pehme ja sõiduauto jääb kinni ning edasi tuleb sealt liikuda jalgsi. Vana-Nurme ja Andrese kinnistule jääv teelõik on äärmiselt kehvas seisus. Juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed II kaasneks oluline kulu tee väljaehitamisele. Kulu suurus oleks juurdepääsutee II pikkust (420 m) ja rajatavat laiust (3 m) arvestades minimaalselt 10 710 eurot. Juurdepääsutee II on küll juurdepääsuteest I lühem, kuid arvestada tuleb selle seisukorda ning seda, et Nopa tee seisukord on samuti kehv ja seda mööda tuleb sõita veel 1150 m Kose-Jägala maanteeni. Juurdepääsutee I viib otse Raasiku-Anija maanteele. Ühelegi juurdepääsutee II alla jäävale kinnistule ei ole avaldaja kinnistu kasuks teeservituuti seatud.
1.4.Juurdepääsutasu tuleb tasuda ainult Müürimäe kinnistu omanikele ja selle mõistlik suurus on tee kasutajate arvu arvestades 100 eurot aastas. Juurdepääsuteed I kasutavad lisaks avaldajale ka puudutatud isikud I ja II, Välja kinnistu omanikult maa rentinud Kröösi heinamaa kinnistu omanik, Pitkakaela kinnistu omanik, kes on sama Kröösi heinamaa kinnistu omanikuga, ning Peetri kinnistu omanik, mistõttu on tasu jagatud võrdselt nelja kasutaja vahel. Tasu sisaldab juurdepääsutee I aluse maa maamaksu ja omandiõiguse riive hüvitist, arvestades mh seda, et juurdepääsutee I määramine juurdepääsuna ei riiva puudutatud isikute I ja II õigusi eriti intensiivselt. Tasu ei sisalda teelõigu korrashoiukulu, sest avaldaja on nõus seda omal kulul korras hoidma. Puudutatud isikute I ja II käsitlus korrashoiutoimingutest ja -kuludest on ülepaisutatud. Anija Vallavalitsus teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet ja teeäärte niitmist, mistõttu on selle korrashoiuks vajalik veel ainult kevadine tee pindamine. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad juurdepääsu määrata mööda juurdepääsuteed II.
2.1.Ajalooliste kaartide järgi on juurdepääs avaldaja kinnistule kulgenud nii Nopa tee kui ka Raasiku-Anija tee kaudu ning avaldaja kinnistule pääseb ka praegu mööda juurdepääsuteed II. See on ajalooline juurdepääsutee, mida avaldaja on kasutanud ja kasutab ka praegu oma kinnistule pääsemiseks. Juurdepääsutee II on optimaalne juurdepääs ja koormab selle alla jäävate kinnistute omanike õigusi vähem. Juurdepääsutee I on ligi 650 m pikk ja sealt edasi on avaldaja kinnistu hooneteni veel ligi 350 m. Juurdepääsutee II on 365 m pikk, seega oluliselt lühem. Seejuures jääb 450 m juurdepääsuteest I Müürimäe kinnistule ja selle kasutamine juurdepääsuna koormab puudutatud isikuid I ja II kõige rohkem. Lisaks elavad puudutatud isikud I ja II alaliselt Müürimäe kinnistul, kuid neile teadaolevalt ei elata alaliselt Mäe ja Andrese kinnistutel. Juurdepääsutee II määramist juurdepääsuna ei takista asjaolu, et seda kasutatakse traktoritega liiklemiseks ja seal võib olla kariloomade ülekäigukoht. Ainuüksi
2-20-4346 avaldaja soov kasutada talle mugavamat juurdepääsu, sh soov vältida Nopa tee kasutamist, ei anna alust määrata juurdepääsuna juurdepääsuteed I. Avaldaja teadis enne kinnistu ostmist, et sellele ei ole juurdepääsu ning et puudutatud isikud I ja II ei ole nõus juurdepääsuga üle nende kinnistu.
2.2.Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku kasutatakse puudutatud isikute I ja II majapidamise teenindamiseks. Müürimäe kinnistu on küll koormatud teeservituudiga Kröösi heinamaa kinnistu kasuks, kuid selle omanik kasutab teelõiku hooajaliselt ja harva. Teelõigu liikluskoormus on seega väga väike. Avaldaja kinnistul paiknenud elamu on hävinenud ja säilinud on vaid abihooned. Avaldaja soovib kinnistu kasutusele võtta ärilisel otstarbel ja rajada sinna peomaja, millele peab olema juurdepääs piiramatule hulgale ja määratlemata isikutele. See toob kaasa olulise liiklusintensiivsuse ja -tiheduse kasvu teelõigul ning senise privaatsuse kadumise. Lisaks seab võõraste isikute Müürimäe kinnistule lubamine ohtu puudutatud isikute I ja II vara, pereliikmed ja koduloomad. Puudutatud isikud I ja II on Müürimäe kinnistu piirile rajamas hobuste koplit ja ei ole mõeldav, et vahetult selle juurest hakkaks mööda sõitma piiritlemata hulk isikuid. Võõrad inimesed ja autoliiklus tekitavad hobustes stressi ning hobuste võimalik toitmine on neile eluohtlik. Juurdepääsu määramisel mööda juurdepääsuteed I ei saaks puudutatud isikud I ja II hobuste koplit planeeritud kohta rajada ja sellega langeks ligi 1,7 ha suurune ala kasutusest välja. Avaldaja ärilised huvid ei saa üles kaaluda puudutatud isikute I ja II huvi kodurahu ja omandiõiguse puutumatuse vastu, eriti arvestades, et avaldajal on oma kinnistule juurdepääsutee II näol alternatiivne ja oluliselt lühem juurdepääs.
2.3.Väär on väide, et Müürimäe kinnistule jääv teelõik on heas korras ega vaja parandamist. Müürimäe kinnistul ei ole nõuetekohast, s.o avalikult kasutatavale teele kehtestatud nõuetele vastavat teed. Teedeinseneri eksperthinnangu järgi on teelõik vähem kui 3 m lai, mistõttu ei ole sõiduautodel võimalik sellel teineteisest ohutult mööduda. Lisaks ei ole teelõik intensiivsema liiklussageduse ja raskeliikluse jaoks piisava kandevõimega. Teele tekivad roopad ning teekatte ja muldkeha pinnad segunevad ja küllastuvad veega, mille tagajärjel muutub tee sõiduautoga läbimatuks. Samas taotleb avaldaja juurdepääsu igat liiki sõidukitega. Ohutuks ja mõistlikuks liiklemiseks tuleb tee laiemaks ehitada ja tõsta selle kandevõimet. Teedeinseneri hinnangul kulub teelõigu läbitavuse tagamiseks selle intensiivsema sõidukitega kasutamise korral ligi 27 000 eurot. Juurdepääsuteede I ja II seisukord on seega sarnane ning kummagi tee avaldaja huvides kasutusele võtmine eeldab sisuliselt uue, nõuetekohase tee ehitamist. Juurdepääsutee I ehitamiseks kogupikkuses kulub ligi 54 000 eurot, kuid juurdepääsutee II ehitamiseks ligi 21 600 eurot. Lisaks nõuab juurdepääsutee II hilisem hooldamine vähem ressursse.
2.4.Raasiku-Anija teelt ei ole mahasõiduks Kröösi heinamaa kinnistule välja ehitatud nõuetekohast ristumiskohta. Mahasõidukoht ei ole kõvakattega ja seal ei mahu kaks autot üksteisest ohutult mööduma. Lisaks on seal piiratud nähtavus. Juurdepääsutee I määramine juurdepääsuna vähendab seega liiklusohutust Raasiku-Anija teel. Kose-Jägala teelt on aga rajatud nõuetekohane mahasõit Nopa teele.
2.5.Avaldaja pakutud juurdepääsutasu 100 eurot aastas ei ole mõistlik ega proportsionaalne tasu, arvestades Müürimäe kinnistule jääva teelõigu kasutuse intensiivsuse kasvu ja kinnistu väärtuse vähenemist. Kröösi heinamaa kinnistu omanik kasutab teeservituudi alusel teelõiku väga vähe ja Peetri kinnistu omanik ei kasuta seda üldse, sest tal on juurdepääs olemas. Teelõigu alla jääva maa maamaksu suurus on 0,69 eurot aastas. Avaldaja peaks sellest tulevikus juurdepääsu õiguse alusel teed kasutama hakkavate isikute proportsiooni arvestades kandma 99%. Õiglane hüvitis omandiõiguse riive eest on vähemalt 1000 eurot aastas, arvestades, et riivatud saab puudutatud isikute I ja II privaatsus, nad ei saa enam soovitud asukohta rajada hobusekoplit ja ligi 1,7 ha suurune rohumaa langeb kasutusest välja ning nad peavad tegema
2-20-4346 kulutusi hobukopli aia uueks rajamiseks ja ka privaatsuse ja turvalisuse säilitamiseks. Avaldaja äriplaani realiseerumisel kasvab oluliselt teelõigu kasutussagedus ja see toob kaasa täiendavad korrashoiukulud. Korrashoiukohustus ja sellega seotud kulud tuleks jätta avaldaja kanda ning avaldajat tuleks teedeinseneri kirjeldust arvestades kohustada hööveldama teed kolm korda aastas ja rullima teed peale igat hööveldamist, tegema tolmutõrjet kord aastas, niitma teeääri kolme meetri laiuselt mõlemalt poolt teelõiku kaks korda aastas, puhastama ja hoidma korras truupi, taastama teekatte kulumiskihti kord kahe aasta jooksul ning tegema talvist lumetõrjet hiljemalt 12 tunni jooksul lumesaju lõppemisest. Anija Vallavalitsus ei teosta talvist lumetõrjet, sest avaldaja kinnistule ei ole keegi registreerinud oma alalist elukohta ega saagi seda teha.
2.6.Avaldajat tuleb kohustada välja ehitama ka avaliku tee nõuetele vastav ja vähemalt 4 m laiune tee. Lisaks tuleb seada tingimused, et sõidukitega liiklemine on lubatud ajavahemikul kell 07.00 kuni 24.00 ning järgida tuleb õueala reegleid. Avaldajat tuleb kohustada paigaldama õueala liiklusmärgid juurdepääsutee algusesse ja lõppu.
3.PG-le (puudutatud isik VI) kuulub Peetri kinnistu (registriosa nr 10320002). Puudutatud isiku VI seisukoha järgi on juurdepääsuteed I ajalooliselt kasutanud nii Aavere, Jägala kui ka Saunja külade elanikud ning see on varem olnud Raasikule liiklemiseks avalikus kasutuses. Seetõtu on mõistlik, et avaldaja kinnistule pääseb mööda juurdepääsuteed I.
4.IT-le (puudutatud isik VII) ja KR-le (puudutatud isik VIII) kuulub Mäe kinnistu. Puudutatud isiku VIII seisukoha järgi on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud siiani mööda juurdepääsuteed I ja see peab nii jääma.
5.AR-le (puudutatud isik IX) kuulub Andrese kinnistu. Puudutatud isiku IX seisukoha järgi ehitas ta juurdepääsutee II Andrese kinnistule jäävas osas 1990-ndate aastate teises pooles selleks, et külast oleks teine väljapääs. Teelõik on kitsam ja halvemas seisukorras kui juurdepääsutee I ning puudutatud isik IX kavatseb selle lõplikult sulgeda. Ta on nõus lubama selle kasutamist üksnes juhul, kui kõigil külaelanikel säilib võimalus kasutada teelõiku väljapääsuks Raasiku-Anija teele, st kui säilib selle varasem kasutusviis. Ajalooliselt on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud üle Müürimäe kinnistu ning see peaks nii jätkuma. Avaldaja kinnistule ei ole kunagi juurdepääsu toimunud üle Andrese ega Mäe kinnistute. Asjaolu, et kunagi kulgesid mööda Andrese kinnistu piiri vankrirajad, ei muuda seda ajalooliseks juurdepääsuteeks. Hetkel ainukene Aavere külla viiv Nopa tee on rajatud suhteliselt hiljuti. Ajalooliselt liiguti Aavere külast Raasikule üle Väljaantsu, Kröösi heinamaa ja Müürimäe kinnistuid kulgeva tee, sh tegid seda Andrese ja Mäe kinnistute elanikud.
6.RO-le (puudutatud isik X) kuulub Kröösi Heinamaa kinnistu. Puudutatud isiku X seisukoha järgi on avaldaja kinnistule olnud ajalooliselt alati juurdepääs mööda juurdepääsuteed I ning selline juurdepääs peaks jätkuma.
7.Anija Vallavalitsuse seisukoha järgi on parim juurdepääs avaldaja kinnistule juurdepääsutee I. Juurdepääsutee I on ligi 900 m pikk kruuskattega tee, mis on paremas seisukorras kui juurdepääsutee II. Juurdepääsuteed I on ajalooliselt juurdepääsuna kasutatud. Juurdepääsutee II on väga halvas seisukorras, eriti selle ligi 400 m pikkune pinnastee lõik, mis on vihmasel ajal pehme. Lisaks on see teelõik auklik ja täiteks on kasutatud kive. Juurdepääsutee II on ka kitsas ning selle ääres on suured kivid. Juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna tuleb arvestada ligi 400 m pikkuse tee ehitamise kuluga. Anija Vallavalitsus teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet Müürimäe kinnistu elamuni viiva pinnasteeni. Anija Vallavalitsus ei teosta lumetõrjet juurdepääsuteel II.
2-20-4346
8.Vana-Nurme kinnistu (registriosa nr 8292702) omanik HT (puudutatud isik III) ning Välja kinnistu (registriosa nr 4206302) omanikud MI (puudutatud isik IV) ja KN (puudutatud isik V) ei vastanud avaldusele. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus tegi 30. novembril 2021 määruse, millega: -
-
-
-
-
-
keeldus puudutatud isikute I ja II avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamise avalduse menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1); jättis puudutatud isikute I ja II istungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); rahuldas avaldaja avalduse (resolutsiooni p 3); määras Väljaantsu kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Raasiku-Anija teelt mööda juurdepääsuteed I, mille asukoht on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega (resolutsiooni p 4); määras, et Müürimäe kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu taluma ning Väljaantsu kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus juurdepääsu kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega täismassiga kuni 6 tonni (kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole), juurdepääsu kasutamisel tuleb järgida õuealal liiklemise reegleid, Väljaantsu kinnistu igakordne omanik peab iga aasta kevadel tegema Müürimäe kinnistule jääval teelõigul killustiku pealeveo ja selle rullimise, juurdepääs on tähtajatu ning Väljaantsu kinnistu igakordne omanik tasub Müürimäe kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 100 eurot 29 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (resolutsiooni p-d 5 ja 5.1–5.5); kohustas avaldajat paigaldama Müürimäe kinnistule õueala reeglite kohta kaks liiklusmärki (resolutsiooni p 6); kohustas avaldajat rajama määruse jõustumisele järgneva suve lõpuks (hiljemalt
31.augustiks) Müürimäe kinnistule kaks möödasõidutaskut määrusele lisatud plaanil punase ristiga tähistatud asukohta ning määras, et möödasõidutaskud peavad olema ehitatud selliselt, et need võimaldavad möödasõitu sõiduautodele (resolutsiooni p 7); kohustas puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks (resolutsiooni p 8); eemaldas menetlusest puudutatud isiku VI (resolutsiooni p 9); määras, et määruse lahutamatud lisad on juurdepääsutee ja möödasõidu taskute asukohtade kaardid (resolutsiooni p 10); tühistas Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a määruse (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2021. a määrusega) õigussuhte esialgse reguleerimise kohta (resolutsiooni p 11); jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda, välja arvatud esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlusega seotud kulud, ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 12); määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4520 eurot (resolutsiooni p 13); mõistis puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4520 eurot ning sellelt alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (resolutsiooni p-d 14 ja 15).
9.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
avaldaja kinnistu ei külgne avalikult kasutatava teega;
2-20-4346 -
avaldaja kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on Raasiku-Anija tee ja Nopa tee; avaldajal ei olnud Müürimäe ja Andrese kinnistute omanike takistuste tõttu võimalik oma kinnistule pääseda ei Raasiku-Anija tee ega Nopa tee poolt; praegu pääseb avaldaja kinnistule üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2021. a esialgse õiguskaitse määruses sätestatud tingimustel; Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud on koormatud tasuta ja tähtajatute teeservituutidega avaldaja kinnistu kasuks.
9.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb juurdepääs avaldaja kinnistule määrata mööda juurdepääsuteed I.
9.2.1.Tuvastatud asjaoludel ei ole avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selle üle, kas juurdepääsuna tuleks määrata juurdepääsutee I või II. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist üksnes mööda juurdepääsuteed I ning seda olenemata kohtu selgitusest, et avaldus võib jääda rahuldamata, kui kohus peaks leidma, et juurdepääsutee II on juurdepääsuna mõistlikum. Puudutatud isikud I ja II leiavad seevastu, et juurdepääs tuleks määrata mööda juurdepääsuteed II. Vaidlust ei ole selle üle, et maakorralduslikult on võimalikud mõlemad variandid.
9.2.2.Avaldaja kinnistule on juba mõnda aega toimunud juurdepääs mööda juurdepääsuteed I. Seda on kinnitanud nii Anija Vallavalitsus kui ka avaldaja ning puudutatud isikute I ja II kinnistute endised omanikud, kellele kinnistud kuulusid ligi 7 aastat. Asjaolu, et juurdepääs on olnud ajas muutuv ja toimunud ka mööda juurdepääsuteed II, ei muuda seda, et juurdepääsutee I on olnud juba pikemat aega kasutuses, on paremas seisus ja on mõistlikum variant.
9.2.3.Juurdepääsuteed I ja II ei ole tegelikult võrreldavad alternatiivid. Kohus veendus paikvaatlusel, et Raasiku-Anija teelt algav juurdepääsutee I on kruusatee, mis vastab eraomandis oleva kruusatee tavapärasele seisundile. Müürimäe kinnistule jääv teelõik ei ole sellises seisundis, et sellel ei oleks võimalik sõita. Tee ei ole mõeldud kaherealiseks liikluseks, mistõttu sõidetakse sel teineteisest möödumiseks tee pervel. Ka puudutatud isikute I ja II esitatud Estroad hinnangu järgi on juurdepääsutee I üldiselt rahuldavas seisundis ja vajadus seda laiendada või rajada möödataskud või teha muid täiendusi sõltub üksnes liiklusintensiivsusest. Juurdepääsutee II on juurdepääsuteest I halvemas seisus. Juurdepääsutee II on sissesõidetud pinnastee, mis on kitsam, auklik ja rohtu kasvanud. Selle ühes servas on kraav, mis oli paikvaatluse ajal kohati ääreni vett täis, ning teisel pool maakivid ja/või puud sedavõrd lähedal, et seal ei pruugi sõidukitel olla võimalik teineteisest mööduda. Juurdepääsutee II jõuab välja Nopa teeni, mis on kruusatee ja võrreldav juurdepääsuteega I, mitte asfaltkattega Raasiku-Anija riigiteega.
9.2.4.Avalduse rahuldamata jätmiseks ei anna alust puudutatud isikute I ja II väited selle kohta, et avaldaja teadis enne enda kinnistu soetamist, et puudutatud isikud I ja II ei nõustu juurdepääsuga üle Müürimäe kinnistu. See andis avaldajale üksnes teadmise, et ta peab juurdepääsu saamiseks pöörduma kohtusse. Samuti ei anna avalduse rahuldamata jätmiseks alust puudutatud isikute I ja II väited, et Müürimäe kinnistule jääv teelõik on intensiivsema liiklussageduse ja raskeliikluse jaoks ebapiisava kandevõimega. Juurdepääsuteest I paremas seisukorras teed ei ole. Lisaks ei ole puudutatud isikud I ja II olenemata kohtu mitmetest selgitusest ja päringutest tõendanud, et juurdepääsutee I liiklusintensiivsus kasvaks oluliselt, sh et avaldaja vajab juurdepääsu ärilistel eesmärkidel ürituste ja pulmapidude korraldamiseks ning teed hakkavad pidevalt kasutama avaldaja kliendid ja teenindavad sõidukid, prügiauto, bussid ja kaubaautod. Avaldaja on märkinud, et soovib enda kinnistul läbi viia õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolitusi ning kasutada kinnistut osaliselt ka koduna. Ei ole selge, mille alusel
2-20-4346 väidavad puudutatud isikud I ja II, et avaldaja kinnistule rajatakse suurejooneline peokoht. Avaldaja selgitas, et praegu kasutab juurdepääsuteed I tema seaduslik esindaja paar korda nädalas, et teha kinnistul haljastustöid, kuid tulevikus võib juurdepääsu kasutada 5–10 sõidukit päevas. Samuti selgitas avaldaja, et tal ei ole praegu äriplaani, detailplaneeringut ega ehitusluba. Puudutatud isikute I ja II väited selle kohta, et juurdepääsutee I ei vasta ärihoone teenindamiseks mõeldud nõuetele, ei ole seega siinses menetluses asjakohased. Asja lahendamisel ei saa lähtuda hüpoteetilistest ja kontrollimatutest asjaoludest. Äriühingul on samuti õigus enda kinnistule juurde pääseda ja seal äritegevusega tegeleda.
9.2.5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel määratav juurdepääs ei pea vastama ehitusseadustikus ega avalikule teele sätestatud nõuetele. Seetõttu ei tule arvestada avaliku otstarbega juurdepääsutee nõuetega ega rajada minimaalselt 4 m laiust ja VI klassi maantee nõuetele vastavat teed. Sel põhjusel ei anna ka juurdepääsutee seisund iseenesest alust jätta avaldus rahuldamata. Juurdepääsuteest I paremas seisundis teed ei ole. Vastupidist ei võimalda järeldada ka asjas esitatud inseneride mõõtmistulemused. Väiteid juurdepääsutee seisundi kohta tuleb seejuures arvesse võtta selle korrashoiukulude hindamisel. Puudutatud isikud I ja II kinnitasid 29. septembri 2021. a ärakuulamisel, et tee seisundi säilitamiseks on tegelikult piisav, kui iga aasta tehakse töid vastavalt juurdepääsutingimustele ning tee rekonstrueerimine ega ümberehitamine ei ole sellisel juhul vajalik. Eelnevat arvestades ei tule hinnata menetlusosaliste väiteid selle kohta, millist koormust milline Müürimäe kinnistule jääv teeosa talub ning kas ja millistele nõuetele see vastab, samuti seda, milline kulu kaasneb kummagi juurdepääsutee rajamisega.
9.2.6.Kuigi juurdepääsutee II on lühem kui juurdepääsutee I, ei anna ainuüksi see alust leida, et juurdepääsutee II on mõistlikum. Arvestada tuleb, et juurdepääsutee II on halvemas seisundis ja ei ole vähemalt viimased seitse aastat juurdepääsuna kasutusel olnud (välja arvatud ajal, mil juurdepääsutee I kasutamine ei olnud puudutatud isikute I ja II vastuseisu tõttu võimalik). Samuti tuleb arvestada, et Nopa tee on kohalik kruusatee ja ligipääs kõvakattega teeni on juurdepääsutee II kaudu isegi pikem. Juurdepääsuteed I ei muuda ebamõistlikuks ka see, et mahasõit Raasiku-Anija teelt on kitsas. Maanteeamet selgitas vastuseks puudutatud isikute I ja II päringule samuti, et neile teadaolevad andmed ei anna alust asuda seisukohale, et mahasõit oleks ebapiisav. Ka kohus ei kogenud vaatlusel, et mahasõit oleks liiga kitsas. Hetkel ei ole andmeid selle kohta, et mahasõit tuleks ümber ehitada.
9.2.7.Juurdepääsu määramisega kaasneva riive puhul tuleb arvestada, et juurdepääsutee I kulgeb mööda Müürimäe kinnistu piiri ning jääb sellel paiknevatest lähimatest hoonetest 44 m ja elumajast 85 m kaugusele. Juurdepääsutee I ei läbi Müürimäe kinnistu hoovi ning hoovi ja tee vahele jäävad kõrged puud ja kõrge kuusehekk. Nõustuda ei saa puudutatud isikute I ja II väitega nende kinnistu väärtuse vähenemise kohta juurdepääsutee I kasutamisel. Juurdepääsutee I on olemasolev ja kinnistu servas kulgev tee. Rajada ei tule uut teed ega vähendada puudutatud isikute I ja II kasutuses olevat maa-ala. Talumiskohustus kompenseeritakse juurdepääsutasuga. Eraelu riive sisustamisel tuginevad puudutatud isikud I ja II peopaiga rajamisele avaldaja poolt, mis on tõendamata, ning viitavad äriplaanile, mida ei ole koostatud. Puudutatud isikud I ja II ei ole teinud usutavaks, et üksnes avaldaja tänasest ja võimalikust lähitulevikus ettenähtavast tee kasutusest lähtuks neile selline kahjulik mõju, mis kaaluks üles avaldaja huvi pääseda enda kinnistule mööda olemasolevat heas seisus teed. Juurdepääsu määramist mööda juurdepääsuteed I ei välista ka puudutatud isikute I ja II soov rajada hobukoppel tee äärde, mida nad kasutavad ka enda kodule juurdepääsemiseks. Kui avaldajast peaks lähtuma puudutatud isikutele I ja II kahjulik mõju, on neil õigus nõuda avaldajalt rikkumise kõrvaldamist. Avaldaja on juurdepääsuteed I esialgse õiguskaitse määruse
2-20-4346 alusel kasutanud ligi aasta aega ning ei ole teada, et see oleks tekitanud mingeid kahjulikke mõjutusi.
9.2.8.Puudutatud isikute I ja II väide, et juurdepääsutee II määramine juurdepääsuna riivab puudutatud isikute õigusi vähem, sest Vana-Nurme ja Mäe kinnistute omanikud ei ole vastuväiteid esitanud, on eksitav. Juurdepääsutee I ja II kulgevad mõlemad üle kolme kinnistu ning mõlema puhul on juurdepääsu määramisele vastu vaielnud ühe kinnistu omanikud, st vastuseis neile on võrdne. Samas on Kröösi heinamaa ja Välja kinnistutele juba avaldaja kasuks seatud teeservituut, mistõttu oleks juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed II koormavam. Puudutatud isikute I ja II väidetel selle kohta, et juurdepääsutee II rajamine parandaks ka Mäe ja Andrese kinnistute juurdepääsu võimalusi ning oleks vajalik Pitkakaela ja Kröösi heinamaa kinnistute omanikule, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus ei saa avaldaja juurdepääsuavaldust lahendades lahendada terve piirkonna juurdepääsu probleeme ega määrata juurdepääsu isikutele, kes seda ei taotle.
9.2.9.Eelnevat kogumis arvestades ei kaalu puudutatud isikute I ja II huvid üles avaldaja huvi saada enda kinnistule juurdepääs mööda olemasolevat ja paremas seisus teed, mis tagab mõistlikuma ligipääsu asfaltkattega riigiteele.
9.3.Avaldaja ja puudutatud isikud I ja II leppisid 29. septembri 2021. a ärakuulamisel kokku selles, et juurdepääsuteel kehtestatakse õuealareeglid ja avaldaja paigaldab selleks kaks liiklusmärki, avaldaja teostab igal kevadel Müürimäe kinnistule jääval teelõigul killustiku pealeveo ja rullimise ning avaldaja rajab kaks möödasõidutaskut. Arvestades, et puudutatud isikute I ja II kinnitusel on teelõigu tänase seisu säilitamiseks piisav, kui vedada teele iga kevad killustikku ja seda rullida, ei ole vaja määrata juurdepääsutee rajamise kulusid ega selleks kohustatud isikuid. Möödasõidutaskud ei pea vastama puudutatud isikute I ja II esitatud eksperdi hinnangus toodud parameetritele. Puudutatud isikud I ja II ei kooskõlastanud eksperdi lähteülesannet avaldajaga ja avaldajal ei olnud võimalust eksperdile küsimusi esitada. Puudutatud isikute I ja II esitatust ka ei nähtu, millise tööpüstituse nad eksperdile andsid. Eksperdi hinnangust nähtub, et tellija selgitas talle, et möödasõidutaskuid on vaja maksimaalselt järelhaakega kaubiku mahutamiseks ning ekspert määras selle järgi möödasõidutasku pikkuseks 10 m ja laiuseks 5 m. Seejuures lähtus ekspert linnatänavatele kehtestatud standardist, mis ei ole siinsel juhul asjakohane. Eksperdile esitatud lähteülesanne ei vasta ka avaldaja ega puudutatud isikute I ja II vajadusele. Asjas ei ole arutatud juurdepääsu määramist veoautole või järelhaagisega kaubikule. Avaldaja on küll palunud juurdepääsu igat liiki sõidukitega, kuid on avaldanud, et juurdepääsu hakatakse kasutama peamiselt sõiduautodega. Seetõttu määrab kohus, et möödasõidutaskud peavad võimaldama sõiduautode möödasõitu. Möödasõidutaskud tuleb rajada määruse jõustumisele järgneva suve lõpuks. Lisaks määrab kohus vastavalt puudutatud isikute I ja II soovile juurdepääsu kasutamisele sama sõidukite massipiirangu, mis on kehtestatud esialgse õiguskaitse määrusega, s.o täismass kuni 6 tonni. Massipiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole.
9.4.Puudutatud isikute I ja II loetelud korrashoiutööde puhul tuleb arvestada, et tegu on avaliku teega liiklussagedusega kuni 200 autot ööpäevas. Ei ole arusaadav, millele tugineb selline prognoos, mistõttu ei tule lähtuda avaliku tee seisundi nõuetest. Puudutatud isikute I ja II nõudmised ei ole mõistlikud ega kooskõlas avaldaja taotlusega ja sellega, et nad kasutavad teelõiku ka ise. Kuivõrd juurdepääsu määramisega ei määrata teed avalikuks kasutamiseks, ei ole põhjendatud avaldaja kohustamine ehitama välja avalik tee. Samuti oleks avaldajat põhjendamatult koormav nõue, et ta peab lund lükkama 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppemist. Anija Vallavalitsus on kinnitanud, et ta teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet kuni Müürimäe kinnistu elamuni viiva pinnasteeni. Puudutatud isikutele I ja II on seega lumetõrje
2-20-4346 tagatud ning nad ei saa avaldajalt nõuda lumetõrjet Välja ega Väljaantsu kinnistul. Puudutatud isikute soov jätta avaldaja kanda Müürimäe kinnistul asuva truubi puhastamine ja sellega seotud kulu on sisustamata. Sõidukitega liiklemise aja piiramine ajavahemikuga kell 07.00 kuni 24.00 ei ole mõistlik.
9.5.Puudutatud isikutele I ja II makstava juurdepääsutasu põhjendatud suurus on 100 eurot 29 senti aastas. Müürimäe kinnistule I jäävat teelõiku hoiavad korras avaldajad ja osaliselt vald, mistõttu ei tule juurdepääsutasus arvestada korrashoiukulusid. Maamaksu hüvitise puhul tuleb arvesse võtta seda, et lisaks avaldajale kasutavad Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku ka puudutatud isikud I ja II ning Kröösi heinamaa kinnistu omanik. Maamaks 0,69 eurot aastas jaguneb seega kolme kinnistu vahel võrdselt ja selle hüvitis on kokku 0,23 eurot aastas. Hoolimata kohtu selgitustest ei toonud puudutatud isikud I ja II esile andmeid omandiõiguse riive eest õiglase hüvitise määramiseks. Ainuüksi viited kodule ja privaatsusele ei ole piisavad, et määrata omandiõiguse riive eest makstava hüvitise suuruseks 1000 eurot. Omandiõiguse riive sisustatakse kasutuseelise kaudu, mille kohta puudutatud isikud I ja II ei ole algandmeid ega arvutuskäiku esitanud. Avaldaja on nõus tasuma omandiõiguse riive eest hüvitist 100 eurot aastas. Arvestades, et juurdepääs määratakse mööda olemasolevat teed ja seda kasutavad ka puudutatud isikud I ja II, on avaldaja pakutud hüvitis mõistlik. Kröösi heinamaa ja Välja kinnistute omanikele ei tule juurdepääsutasu määrata, sest nende ja avaldaja vahelised suhted on juba reguleeritud teeservituudiga.
9.6.Juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb puudutatud isikuid I ja II kohustada andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.
9.7.Kohus selgitab, et kui avaldaja asub oma kinnistut kasutama ja selguvad asjaolud, mille põhjal on alust leida, et määratud juurdepääs koormab puudutatud isikuid I ja II üleliigselt, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6185 alusel esitatava avalduse alusel võimalik muuta nii juurdepääsu asukohta, selle tingimusi kui ka tasu.
9.8.Arvestades, et asjas osales mitu menetlusosalist, lahendamisel oli sisuline vaidlusküsimus ning avaldus rahuldatakse, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda, välja arvatud esimese esialgse õiguskaitse taotluse ja avaldaja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlusega seotud menetluskulud, mis jäävad nende rahuldamata jätmise tõttu avaldaja enda kanda. Puudutatud isikute menetluskulud jäävad nende enda kanda.
9.9.Puudutatud isikutelt I ja II tuleb avaldaja menetluskulude katteks välja mõista 4520 eurot, mis koosneb põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest 4420 eurot ning avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust 100 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikutel I ja II tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10.Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–8, 10, 12, 14 ja 15 ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või määrata avaldaja kinnistule juurdepääs mööda juurdepääsuteed II. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et avaldajal ei ole plaanis enda kinnistul äritegevusega tegeleda ja liikluskoormus ei suurene avaldaja kinnistu külastamise tulemusena. Avaldaja tegeleb enda 2020. a majandusaasta aruande järgi üritustoitlustusega.
2-20-4346 Avaldajal on plaan korraldada paljudele inimestele toitlustust hõlmavaid üritusi, sh pulmi, erapidusid ja konverentse. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ei plaani tulu saamise eesmärgil majandustegevuses kasutada ka Väljaantsu kinnistut. Avaldaja on ka ise kinnitanud plaani kasutada Väljaantsu kinnistut enda majandustegevuses. Avaldaja kui juriidiline isik ei saa Väljaantsu kinnistut kasutada elamiseks. Maakohus tuvastas ebaõigesti juurdepääsutee I tulevase liikluskoormuse ja leidis ebaõigesti, et see ei suurene. Maakohus on määruses ühel juhul märkinud, et eeldatav liikluskoormus on 5– 10 autot ööpäevas, kuid teisel juhul, et see on hoopis 5–10 autot kaks korda kuus. Jääb arusaamatuks, kust maakohus need numbrid võttis ja millest on tingitud nende suur erinevus. Maakohtu seisukoht, et väited avaldaja kinnistust lähtuvatest mõjudest on hüpoteetilised, ei võta arvesse seda, et avaldaja tegeleb ürituste korraldamise ja toitlustamisega ning plaanib enda kinnistul kõigepealt korraldada majutuseta üritusi ja tulevikus suurema inimeste arvu ja majutustega üritusi. Nendest asjaoludest järeldub, et juurdepääsu hakatakse kasutama tavapärasest rohkem ka teiste sõidukite kui sõiduautodega, sh külastajaid vedavate busside, kaubaautode ja prügiautodega, ning liikluskoormus suureneb oluliselt. Maakohtu seisukoht juurdepääsutee I seisukorra ja ehitamise vajaduse puudumise kohta on vastuolus ekspertide arvamustega. Teedeinseneride PP ja AK ekspertarvamustest ning AK ekspertarvamusele esitatud PP ja teedeinseneri AS kriitikast tuleneb, et juurdepääsuteed I ja II on prognoositavat liikluskoormust arvestades ebapiisava kandevõimega ning mõlemaid tuleb enne kasutusele võtmist ulatuslikult parendada. Seejuures on juurdepääsutee II väljaehitamine märkimisväärselt odavam, mistõttu tuleb juurdepääsuna eelistada juurdepääsuteed II. Menetlusosalised võisid küll 29. septembri 2021. a ärakuulamisel kinnitada, et tee seisundi säilitamiseks on piisav, kui iga aasta tehakse hooldust ning tee rekonstrueerimine ega ümberehitamine ei ole sellisel juhul vajalik, kuid kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ekspertide seisukohti ei saa ümber lükata menetlusosaliste selgituste või vaatlusel kogetuga. Maakohus arvestas juurdepääsuteede maakorraldusliku mõistlikkuse hindamisel asjassepuutumatute asjaoludega, sh Nopa tee seisukorraga, puudutatud isiku IX poolt kraavi kaevamisega juurdepääsuteele II menetluse ajal ning avaldaja kinnistu kasuks Kröösi heinamaa ja Välja kinnistutele seatud teeservituutidega. Juurdepääsutee II on maakorralduslikult otstarbekam. See on lühem ja seega vähem koormav ning ka avaldaja kinnistul tuleb selle kaudu läbida lühem vahemaa hooneteni jõudmiseks. Juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna ei ole vaja rajada möödasõidutaskuid. Juurdepääsutee II ehitamise ja selle hooldamise kulu on selle pikkust arvestades väiksem. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II kasutaksid mõlemad juurdepääsuteed I 600 m ulatuses, kuid avaldaja ning puudutatud isikud VII–IX 120 m ulatuses. Seda arvestades on juurdepääsuteel II vastassuunalise liiklemise korral väiksem tõenäosus teel kokkusattumiseks, mis tagab mõistlikuma ja ohutuma liiklemise. Juurdepääsutee I kulgeb 450 m ulatuses üle Müürimäe kinnistu, kuid juurdepääsutee II 200 m ulatuses üle Andrese kinnistu. Kõige pikem ja koormavam juurdepääsu lõik on seega hõlmatud juurdepääsuteega I. Olenemata määruskaebuse lahendamise tulemusest tuleb maakohtu menetluse kulud jätta avaldaja kanda või menetlusosaliste enda kanda. On äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, et äriühingust avaldaja soovi tõttu alustada enda kinnistul ürituste korraldamist peavad kannatama isikud, kellel on lähedale jäävatel kinnistutel majapidamised. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et avaldaja saab oma suva järgi valida, kellele ta tekitab ligi 5000 euro suuruse rahalise kohustuse.
2-20-4346 Seejuures ei saanud menetlus lõppeda avaldajale juurdepääsu määramiseta ja seega ei olegi justkui võimalik lahendus, millega avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Samas teadis avaldaja juba kinnistu ostmisel, et tal tuleb juurdepääsu saamiseks teha rahalisi kulutusi.
11.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja ei plaani enda kinnistul suuremahulist äritegevust ja ei näe ette liikluskoormuse erilist suurenemist. Maakohus on avaldaja äritegevuse ja liikluskoormuse võimaliku kasvuga seotud küsimusi määruses ka käsitanud. Maakohus käsitas määruses põhjalikult ka juurdepääsuteede I ja II seisukorda, ekspertide ja vaatluse järeldusi ning juurdepääsu maakorralduslikku lahendust, samuti kaalus maakohus menetlusosaliste huve.
12.Puudutatud isik IX vaidleb määruskaebusele vastu. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes puudutatud isikud I ja II väidavad, et ajalooliselt on avaldaja kinnistule olnud juurdepääs üle Andrese kinnistu. Avaldaja kinnistule on olnud juurdepääs ainult Raasiku-Anija tee poolt. Puudutatud isik IX jääb selles osas maakohtus esitatu juurde. Juurdepääsuteele II tuleks samuti rajada möödasõidutaskud, sest see on veel kitsam ja külgneb suures ulatuses kraaviga, kus möödasõit on üldse võimatu.
13.Puudutatud isik X vaidleb määruskaebusele vastu ja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde.
14.Anija Vallavalitsus jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõenditena vastu määruskaebusele lisatud kaardi juurdepääsutee alternatiividega (lisa 1), avaldaja kohta käiva e-äriregistri väljavõtte (lisa 2) ning avaldaja 2020. a majandusaasta aruande (lisa 3). Avaldaja on küll enda 2020. a majandusaasta aruande esitanud 27. aprilli 2021. a seisukohaga, kuid see ei ole terviklik.
17.Kolleegium selgitab esmalt, et avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus
2-20-4346 kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada asjaosaliste huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas teise kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja teise kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt Riigikohtu
13.veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1) Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu kaalutlusotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49).
18.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnistule ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning maakorralduslikult on võimalikud kaks juurdepääsu, s.o juurdepääsuteed I ja II. Vaidlus avaldaja kinnistule juurdepääsuõiguse tagamiseks taandub seega asjaosaliste huvide kaalumisele. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud juurdepääs asjaosaliste huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid, kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
19.Kolleegiumil ei ole määruskaebuse väiteid arvestades alust asuda maakohtust erinevale seisukohale juurdepääsu kasutamise intensiivsuse küsimuses. Puudutatud isikud I ja II ei ole vastu vaielnud maakohtu tuvastatule, et avaldaja kasutab praegu juurdepääsu paar korda nädalas, et teha kinnistul haljastustöid. Maakohus arvestas ka seda, et avaldaja soovib enda kinnistul esialgu korraldada õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolitusi, ning selle tulemusel on juurdepääsu kasutamise intensiivsus siiski madal. Maakohus ei ole leidnud, et avaldajal ei oleks plaanis enda kinnistul äritegevusega tegeleda, vaid on asunud seisukohale, et ei ole tõendeid selle kohta, et avaldaja kinnistule rajatakse suurejooneline peokoht ja juurdepääsu hakatakse kasutama ebatavaliselt suure intensiivsusega. Puudutatud isikud I ja II ei ole seda tõendanud ka määruskaebemenetluses. Asjaolu, et e-äriregistris on avaldaja tegevusalana märgitud toitlustamine üritustel (kd III, tl 101) ja tema 2020. a majandusaasta aruande (kd III, tl 105 pöördel) järgi tuleb 80% avaldaja müügitulust toitlustamisest üritustel, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Avaldajal võib küll olla kavatsus kaugemas tulevikus, s.o 5–10 aasta vaates enda kinnistu hooned taastada ja hakata pakkuma ka majutusteenust, kuid hetkel ei ole avaldajal konkreetset äriplaani, detailplaneeringut ega ehitusluba, mistõttu ei ole kavatsuse realiseerumine üldse kindel ning ei ole ka võimalik öelda, kas ja mis ulatuses tooks selle realiseerumine kaasa liiklusintensiivsuse kasvu. Maakohus leidis õigesti, et avalduse lahendamisel ei saa lähtuda hüpoteetilistest ja kontrollimatutest asjaoludest, ning lähtus seega põhjendatult praegusest ja ka lähiajal õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolituste korraldamisega kaasnevast liiklusintensiivsusest, mis on pigem madal. Õige on puudutatud isikute I ja II tähelepanek, et maakohtu määrus on juurdepääsu kasutamise sageduse osas vastuoluline, sest maakohus on selle p-s 34 märkinud, et avaldaja selgitas ärakuulamisel, et sõitmine on tulevikus 5–10 autot päevas, kuid p-s 40, et selleks on 5–10 autot kaks korda kuus. Maakohtu viidatud menetlusosaliste väiteid arvestades ei saa olla kahtlust selles, et maakohus on ärakuulamise all mõelnud 29. septembri 2021. a istungit. Sellel istungil on avaldaja avaldanud, et sõitmine on minimaalne ja 5 autot päevas, kuid hiljem ka seda, et juurdepääsu kasutatakse 2–3 korda kuus 5–10 autoga. Kumbki variant ei too siiski kaasa juurdepääsu kasutamise intensiivsuse olulist kasvu.
2-20-4346 Kolleegium lisab, et praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista tulevikus mh juurdepääsu kasutamise intensiivsuse muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (vt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 17.4).
20.Maakohus ei ole juurdepääsutee I seisukorra ja selle ehitamise vajaduse hindamisel eksinud, sh on maakohus hinnanud selle kohta esitatud tõendeid. Puudutatud isikute I ja II esitatud Estroad OÜ teedeinseneri PP 20. veebruari 2020. a hinnangu (kd I, tl-d 57–59) järeldused lähtuvad Müürimäe kinnistule jääva teelõigu kasutamise intensiivistumisest ja selle läbimisest raskeliiklusega ning teelõigu laiendamise vajadusest 4 meetrini. Hinnangust ei nähtu, kui suurt liikluskoormuse kasvu on peetud silmas intensiivistumise all ning mis liiki ja mis massiga sõidukeid on käsitatud raskeliiklusena. Tuvastatud asjaoludel kasutab avaldaja juurdepääsu harva ja lähitulevikus ei ole ette näha olulist liiklusintensiivsuse kasvu. Lisaks on maakohus näinud juurdepääsutingimustena ette sõidukite kaalupiirangu (täismass 6 tonni) ja õueala reeglite järgimise, mis leevendavad sõitmisega teele tekkivat koormust. Erateele ei kehti nõue, et see peaks olema 4 m lai. Seetõttu ei ole alust lähtuda Estroad OÜ hinnangus tehtud järeldusest teelõigu kandevõime tõstmise ja laiendamise vajaduse kohta, kuid lähtuda saab hinnangust, et teelõigu seisukord on tänast liikluskoormust arvestades üldiselt rahuldav. Avaldaja esitatud T-Konsult OÜ teedeinseneri AK 28. aprilli 2020. a hinnangus (kd I, tl-d 74–84) on leitud, et juurdepääsutee I on suhteliselt heas seisus. Eelnevas veendus maakohus ka asjas korraldatud vaatlusel. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda Estroad OÜ 18. mai 2020. a ja AS 19. mai 2020. a kommentaarid (kd I, tl-d 108–109; kd I, tl-d 99–102) T-Konsult OÜ hinnangule ega AS 16. aprilli 2021. a aruanne (kd II, tl-d 42–120). Estroad OÜ on kommentaarides ekslikult lähtunud liikluskoormuse kasvust ja VI klassi maantee rajamisest ning AS tee avalikku kasutusse võtmisest. AS on aruandes hinnanud tee kandevõimet lähtuvalt tee ehitamise kvaliteedi nõuetest, mis ei kohaldu eratee puhul. Eelnevat arvestades ei ole juurdepääsutee I Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku ega ka juurdepääsuteed I tervikuna vaja välja ehitada. Kolleegiumil ei ole mingit alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et juurdepääsutee I on sõidetav ja vastab eraomandis oleva kruusatee tavapärasele seisundile, samas kui juurdepääsutee II on halvemas seisus pinnastee. See nähtub ka menetlusosaliste esitatud ja vaatlusel tehtud fotodelt.
21.Maakohus on juurdepääsu asukoha valikul hinnanud kõiki olulisi asjaolusid ega ole arvesse võtnud asjasse puutumatuid asjaolusid. Maakohus arvestas põhjendatult sellega, et Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud on juba koormatud avaldaja kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud teeservituutidega. See näitab, et juurdepääsutee I määramine juurdepääsuna toob kaasa ainult puudutatud isikute I ja II kui Müürimäe kinnistute omanike koormamise ning juurdepääsutee I puhul on seega põhjust arvestada üksnes puudutatud isikutele I ja II kaasneva riivega. Maakohus arvestas põhjendatult ka avaldaja huvi pääseda kõvakattega avalikult kasutatavale teele, mis teeb edasise liiklemise lihtsamaks (vt analoogselt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.2). Nopa tee on kruuskattega tee ning selle kaudu tuleb kõvakattega avalikult kasutatavale teele jõudmiseks läbida veel 1150 m. Ekslik on puudutatud isikute I ja II arusaam, nagu oleks maakohus juurdepääsutee I määramist juurdepääsuna põhjendanud sellega, et puudutatud isik IX kaevas Andrese kinnistul juurdepääsuteele II kraavi. Maakohus üksnes sedastas, et puudutatud isikud I ja II sulgesid juurdepääsutee I Müürimäe kinnistule jääva teelõigu ning
2-20-4346 puudutatud isik IX juurdepääsutee II Andrese kinnistule jääva teelõigu, mistõttu ei saanud avaldaja kohtu sekkumiseta kasutada enam kumbagi juurdepääsuteed. Maakohus on juurdepääsu asukoha määramisel leidnud asjaolusid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaaludes, et ainuüksi see, et juurdepääsutee II on lühem, ei anna alust leida, et juurdepääsutee II on mõistlikum. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid. Nõustuda ei saa puudutatud isikute I ja II väitega, et juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna ei ole tarvis rajada möödasõidutaskuid. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on juurdepääsutee II kitsam kui juurdepääsutee I ning selle ühes servas on kraav ja teisel pool maakivid ja/või puud niivõrd lähedal, et seal ei pruugi kahel autol olla üldse võimalik teineteisest mööduda. Seetõttu olnuks möödasõidutasku(te) rajamine tõenäoliselt vajalik ka juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna. Arvestades, et juurdepääsutee I on paremas seisus kui juurdepääsutee II ning juurdepääsutee I puhul tuleb arvestada ainult Müürimäe kinnistule jääva teelõigu korrashoiuga, ei ole alust arvata, et juurdepääsutee I korrashoidmine oleks avaldajale märgatavalt vähem kulukas kui juurdepääsutee II korrashoidmine. Kolleegium märgib lisaks, et juurdepääsuteede I ja II puhul ei erine märkimisväärselt selle teelõigu pikkus, mis on vajalik ainult avaldajale. Nimelt on juurdepääsutee I algusest Müürimäe kinnistu hoovi sissesõiduni ligi 593,80 m (kd II, tl 102) ning juurdepääsutee II algusest Andrese kinnistu hoovi sissesõiduni ligi 120,60 m (kd II, tl 101). Juurdepääsutee I kogupikkus on seejuures ligi 900 m ning juurdepääsutee II kogupikkus 365 m, mis tähendab, et ainult avaldaja kasutaks juurdepääsuteed I 306,20 m ulatuses ja juurdepääsuteed II 244,40 m ulatuses. Ei ole teada, et seni oleks kummagi juurdepääsutee kasutamisel sõidukitega esinenud liiklusohtlikke olukordi, mistõttu ei ole põhjust kaalu anda sellele, kui pikalt võib kummalgi teel esineda vastassuunalist liiklust.
22.Kolleegiumi arvates ei anna puudutatud isikute I ja II väited alust maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel kaalumispiire ületanud. TsMS § 172 lg 1 teine lause seab menetluskulude jaotamise lähtekohaks õigluse põhimõtte ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Maakohus tegi lahendi puudutatud isikute I ja II kahjuks ning puudutatud isikud I ja II ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust pidada nende enda ja avaldaja menetluskulude nende kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks.
23.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isikute I ja II kanda.
25.Kolleegium selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 1 I lause järgi menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-20-4346
26.Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks äriregistri väljavõtete kulu 2 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3037 eurot 20 senti (käibemaksuga). Täpsemalt tegi avaldaja lepinguline esindaja nimekirja kohaselt tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuga) avaldajat esindades kokku toiminguid 4 tunni 48 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
5. jaanuar 2021 – vastuse koostamine puudutatud isikute määruskaebusele – 2 tundi 30 minutit; 5. jaanuar 2021 – vastuste koostamine puudutatud isikute määruskaebusele, jätk – 18 minutit; 28. jaanuar 2021 – puudutatud isikute täiendava seisukohaga tutvumine, analüüs – 30 minutit; 2. veebruar 2021 – vastuse koostamine puudutatud isikute täiendavatele seisukohtadele esialgse õiguskaitse tingimuste osas – 1 tund 30 minutit.
Lisaks tegi avaldaja lepinguline esindaja tunnihinnaga 228 eurot (käibemaksuga) avaldajat esindades kokku toiminguid 8 tunni 45 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
-
-
-
23. detsember 2021 – maakohtu 30. novembri 2021. a määruse läbitöötamine ja analüüs, puudutatud isikute 15. detsembri 2021. a määruskaebuse läbitöötamine ja analüüs, määruskaebuse arutelu kliendiga, s.o väidete selgitamine, menetluskäigu selgitamine jne – 2 tundi 30 minutit; 25. jaanuar 2022 – puudutatud isiku IX 9. jaanuari 2022. a seisukoha läbitöötamine, Anija Vallavalitsuse 5. jaanuari 2022. a seisukoha ja selle lisana esitatud seisukohtade läbitöötamine, puudutatud isikute määruskaebuse kohta kirjaliku vastuse koostamine – 4 tundi 30 minutit; 27. jaanuar 2022 – puudutatud isikute määruskaebusele koostatud vastuse täiendamine, puhtakslugemine, lõplik vormistamine, selgitava kaaskirja koostamine ja vastuse projekti saatmine kliendile ülevaatamiseks – 1 tund 12 minutit; 9. veebruar 2022 – maakohtu 8. veebruari 2022. a määruse läbivaatamine, töö kohtuasja toimikuga, informatsioon kliendile – 12 minutit; 11. oktoober 2022 – menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit.
27.Kolleegiumil ei ole võimalik avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust rahuldada osas, milles ta taotleb enda lepingulise esindaja ajavahemiku 5. jaanuar kuni 2. veebruar 2021. a toimingutega seotud menetluskulude 1008 euro kindlaksmääramist. Need kulud on seotud puudutatud isikute 9. detsembri 2020. a määruskaebusega maakohtu
24.novembri 2020. a esialgse õiguskaitse määruse peale, mitte praegu lahendatava määruskaebusega. Seejuures taotles avaldaja nende kulude kindlaksmääramist maakohtult
29.septembri 2021. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ning maakohus määras need vaidlustatud määrusega ka kindlaks.
28.Avaldaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisneb äriregistri väljavõtete kulu 2 eurot ning kas ja kuidas on see seostatav praegu lahendatava määruskaebusega või puudutatud isikute
9.detsembri 2020. a määruskaebusega. Avaldaja ei ole määruskaebuse vastusele äriregistri väljavõtteid lisanud ning ka selle sisust ei ole võimalik aru saada, kas ja mille kohta oli avaldajal vaja neid teha. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 6. oktoobri 2022. a kirjas, millega ta määras neile tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, et nimekiri peab olema koostatud selliselt, et selle alusel oleks võimalik veenduda kulude vajalikkuses ja põhjendatuses. Kuivõrd
2-20-4346 avaldaja menetluskulude nimekiri ega ka tema muud menetlusdokumendid ei võimalda veenduda äriregistri väljavõtete kulu põhjendatuses ja vajalikkuses, jääb avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selle kulu osas rahuldamata.
29.Kolleegiumi hinnangul ületab avaldaja lepingulise esindaja 23. detsembri 2021. a kuni
11.oktoobri 2022. a toimingute tunnitasu 228 eurot (käibemaksuga) vaidluse keskmist keerukust ja selle ajavahemiku toimingute sisu, sh asjaolu, et avaldaja on vastuses määruskaebusele suures osas korranud oma varasemaid seisukohti ja tsiteerinud vaidlustatud määrust ning see ei sisalda keerukat õiguslikku analüüsi, arvestades oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda hagita menetluses. Kolleegium loeb avaldaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 192 eurot (käibemaksuga). Kolleegiumi arvates on avaldaja lepingulise esindaja 23. detsembri 2021. a kuni 11. oktoobri 2022. a toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik osaliselt. 23. detsembri 2021. a ning 25. ja
27.jaanuari 2022. a toiminguid tuleb vaadata koos, sest need on suunatud määruskaebusele vastamisele. Arvestades nii vaidlustatud määruse, määruskaebuse, puudutatud isiku IX vastuse, Anija Vallavalitsuse vastuse ning avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Kolleegiumi arvates sai maakohtu
8.veebruari 2022. a määrusega, millega maakohus edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tutvumisele ja selle kohta kliendile informatsiooni edastamisele kuluda maksimaalselt 5 minutit. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, milles seisnes selles menetlusetapis töö kohtuasja toimikuga. Arvestades avaldaja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, sh seda, et selles on osaliselt kajastatud toiminguid, millega seotud kulu on maakohus juba kindlaks määranud, loeb kolleegium selle koostamise põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Kokku on seega avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi 20 minutit, millele vastab lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda arvestades 1216 eurot (6 tundi 20 minutit × 192 eurot).
30.Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1216 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikutel I ja II TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.